Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti euroopa liidus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
identiteet, liitumisestitutsioonid, konkurents, senisest, esitanud, lipp, stiilile, kultuurile, jaanuarist, ivari, padar, savisaar, siiri, oviir, kelam, tarand, riigikantselei, eliga, järgides, asendav, liitriik, kooslus, suveräänsus, multikultuurilisus, multikultuursusternatsionalism, dialoog, luksemburg, holland, liitvabariik, kestva, meiegaEesti riigi huvide edendamiseks ja kaitsmiseks Euroopa Liidus on vajalik efektiivse siseriikliku Eurooa Liiduga seotud küsimuste koordinatsioonisüsteemi olemasolu. Getter Klaas Ka Eestlased löövad kaasa erievates Euroopa institutsioonides. Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas, kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist traspordiküsimused. Aastatel 2004-2009 töötas Siim Kallas haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar, Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand. Eesti majandus- ja ühiskonnaelu mitmete alade esindajad on Euroopa majandus- ja
Liikmed 1952 – Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luxemburg, Holland 1973 – Taani, Iirimaa, Suurbritannia 1981 – Kreeka 1986 – Hispaania, Portugal 1995 – Austria, Soome, Rootsi 2005 – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Malta, Küpros 2006 Rumeenia, Bulgaaria Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis Tunne Kelam Kristiina Ojuland Siiri Oviir Ivari Padar Indrek Tarand Vilja Savisaar-Toomast Euroopa Liidu peakorter Brüsselis Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike) Euroopa Parlament (esindab kodanikke) Euroopa Komisjon (poliitiliselt sõltumatu, seisab Euroopa ühishuvide eest) Euroopa Kohus (jälgib seaduste täitmist ja ühtmoodi tõlgendamist) Kontrollikoda (jälgib rahade kasutamist) Teised eriülesannetega asutused
Liitu kuulumist Eesti lõplikku jõudmist Euroopasse. Eesti esitas ametliku taotluse liitumiseks 1995. aastal, kuid alles 1998. aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ning 2003. aastal viidi läbi refrendum. 1.mail 2004 sai Eestist ametlikult Euroopa Liidu liige. Eesti poolelt andsid allkirjad lepingule president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland. Eestlastest on Euroopa Parlamendis esindatud Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir, Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland. Majandus- ja ühiskonnaelu esindajad on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ning kohalikud omavalitsused osalevad Regioonide Komitee töös. Eesti poliitikud ja ametnikud töötavad kõigi ELi institutsioonide juures: Euroopa Komisjonis - asepresident Siim Kallase kabinet, Euroopa Kohtus(Uno Lõhmus), Esimese astme kohtus (Küllike Jürimäe), Euroopa
roll ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Ühiskonna liikuvuse suurenedes on ELi poliitika eesmärk aidata transpordisüsteemidel toime tulla selliste suurte probleemidega nagu ülekoormus, mis raskendab nii maantee- kui ka lennuliiklust, kestlikkus (transpordi peamine energiaallikas on endiselt nafta, mis on keskkonna ja majanduse seisukohast jätkusuutmatu), õhukvaliteet, taristu, mille kvaliteet on ELis ebaühtlane ning konkurents. (Europa, ELi transpordipoliitika) Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika põhineb diplomaatial ja rahvusvahelistest eeskirjadest kinnipidamisel. ELi rahvusvahelise rolli puhul on olulised ka kaubandus, humanitaarabi ja arengukoostöö. ELi välis- ja julgeolekupoliitika eesmärk on konfliktide lahendamine, rahu säilitamine, rahvusvahelise üksteisemõistmise ja koostöö edendamine,
Eesti on saanud kasutada põllumajanduse ja maaelu valdkonnas Euroopa Liidu toetusi alates 2001. aastast. Praegu jagunevad need toetused kaheks: otsetoetused (Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) I samba toetused) ja maaelu arengu toetused II sammas). 3. EUROOPA LIIDUS OLEMISE PLUSSID JA MIINUSED + Sissetuleku ühtlustamine- Ühine turg tõstab tootlust ja teravdab hinnavõitlust - palgad ja üldine elatustase tõusevad, kuid teravam konkurents pidurdab paljude hindade kerkimist. 6 + Rohkem töökohti- Ühinemine ELiga tähendab rohkem töökohti, sest suurem julgeolek ja stabiilsus ning paremad ekspordivõimalused meelitavad siia rohkem investoreid. + EL rahastab arengut- Eesti eraldab innovatsioonipoliitika rahastamiseks vaid 0,5-1 protsenti eelarvest
paljudele vene immigrantidele nende ajaloolist päritoluriiki, kus sisepiirideta liikumine suurel territooriumil olenemata paikkonna etnokultuurilisest taustast oli ka omal ajal ühisidentiteedi oluline toiteallikas. Eesti euroopastumine on olnud suurel määral naaberrahvaste ja niinimetatud vanade Euroopa Liidu riikide arengu eeskuju ülevõtmine, nende kogemusest õppimine ja sotsiaalpoliitiliste otsuste matkimine. Eesti ühiskonnale on omane palju sellist, mis on ühine Euroopa kultuurile: individualismi ja liberalismi väärtustamine, seadusetähe aktsepteerimine, vabaturu põhimõtted, riigi eraldatus kirikust, euroopalik humanism ja need on plussid tänases Eestis. Peale taasiseseisvumist on Euroopa Eestile olnud ka avatuse, ratsionaalsuse ja modernsuse sünonüümiks. Euroopa on Eesti elanikele järjest enam muutumas geograafilisest mõistest kultuuriliseks ja poliitiliseks dominandiks. Möödunud 3 aasta plussid Eestil Euroopa Liidu liikmena.
– Eesistujat hakatakse ülemkogu poolt valima kaheks ja pooleks aastaks. – Uus ametikoht peab tagama Euroopa Ülemkogu kui terviku tõhusa toimimise ning parema koostöö tema liikmete vahel. – Varem juhtis Euroopa Ülemkogu tööd Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi riigipea või valitsusjuht, kes tegi seda oma põhitöö kõrvalt. Herman Van Rompuyon oli Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 1. detsembrist 2009. Alates jaanuarist 2010 valmistab ta ette ja juhatab Euroopa Ülemkogu kohtumisi. Donald Tusk on Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 2014. aasta detsembrist. EUROOPA PARLAMENT • Otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan 1979.a alates. Alates 2009.a koosneb 785 liikmest. • Europarlament on ainuke EL juhtorgan, mis peab oma kohtumisi ja debatte avalikult. Europarlamendis istuvad liikmed poliitiliste gruppide kaupa (ühiste poliitiliste vaadetega), mitte rahvuslike delegatsioonidena.
Koostanud: Madis Somelar 1 EUROOPA LIIT Euroopa Liidu eelkäijad: 18. aprillil 1951. aastal kirjutasid Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia ja Beneluxi maad (Holland, Belgia, Luksemburg) alla Euroopa Söe- ja Terase Koondise (ECSC) loomise lepingule. Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Prantsusmaa koostöö vajalikkust.
inimõiguste ja rahvusvähemuste kaitse. Samuti peab sellel olema toimiv turumajandus, mis on suuteline ELi siseturu osana tulema toime teiste riikide konkurentsiga. Iga huvitatud riigi 6 valitsusel on võimalik taotleda ELi liikmelisust. ELi poolelt vajab iga liikmelisuse suunas liikumise etapp kõikide liikmesriikide üksmeelset heakskiitu. Kui kõik liikmesriigid on üksmeelsed, antakse taotluse esitanud riigile ,,kandidaadi staatus". Liikmesriigiks astumise taotluse esitamisel hindab Euroopa Komisjon, kas riik vastab Kopenhaageni kriteeriumidele ja lõpuks soovitab Euroopa Liidu Nõukogul, kus on esindatud liikmesriikide valitsused, avada ühinemisläbirääkimised. Sellele järgneb palju rasket tööd liikimelisuse ette valmistamiseks. Enne liitumiseks rohelise tule saamist peab iga kandidaatriik võtma vastu ja rakendama kõiki hetkel jõusolevaid ELi õigusakte. Need
Soovime, et stabiilsus ja rahu leviksid senisest 27 liikmesriigist kaugemale. Laienemises peame ühiselt jätkama võimalike tulevaste liikmesriikide julgustamist ning vältima neid demotiveerivaid samme. Oleme huvitatud pikaajalisest stabiilsusest Balkanil ning EL liikmesriigina soovime teha kõik endast oleneva selle saavutamiseks. Türgi hoidmine reformide teel on üks Eesti prioriteete. Ühtlasi peame oluliseks avalikkusele laienemispoliitika hüvede senisest paremat selgitamist. Eesti saab Euroopa Liidult abi kolme ühinemiseelse programmi kaudu. Neist vanim on 1989. aastal loodud Phare, mis Eestis rakendus 1991. aasta lõpus. Ülejäänud kaks programmi on SAPARD ja ISPA, mõlemale pandi alus 1999. aastal ning nende jaoks on ELi eelarves raha 2000. aastast. Eestisse jõudsid ISPA ja SAPARDi toetused 2001. aasta lõpus. Nii Phare, ISPA kui ka SAPARDi laiem eesmärk on aidata kandidaatriikidel valmistuda liitumiseks ELiga
väljaspool asuvateks Euroopa Liidu liikmesriikideks on Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Rootsi, Rumeenia, Taani, Tsehhi, Ungari ja Ühendkuningriik. Eesti Euroopa Liidus Eesti esitas ametliku taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks 1995. aastal. 1998.aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ja 2003.aastal viidi läbi referendum. 1.mail 2004 sai Eestist Euroopa Liidu liige. Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis: Tunne Kelam, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Indrek Tarand, Ivari Padar ja Vilja Savisaar-Toomast. Eesti poliitikud ja ametnikud töötavad kõigis EL institutsioonides ja mujal esindades Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Komisjonis- asepresident Siima Kallas, Euroopa Kohtus- Küllike Jürimäe, Üldkohtus- Lauri Madise, Euroopa Kontrollkojas- Kersti Kaljulaid.
Riik oma volinikku tagandada ei saa. Komisjonil on allüksusteks 26 peadirektoraati (ministeerium). Ülesanded: Ainsana õigus algatada õigusakte Vastutab EL eelarve täitmise eest Esindab EL rahvusvahelistes suhetes Euroopa Parlament esindab liikmesriikide kodanikke. Hetkel 736 liiget. Valimised 5 aasta tagant. Parlamendi tööd juhatab president, kes valitakse liikmete poolt salajased hääletusel 2,5 aastaks. Eesti on esindatud 6 saadikuga: Ivari Padar, Vilja Savisaar, Indrek Tarand, Siiri Oviir, Tunne Kelam, Kristiina Ojuland (20092014). Parlamendi töö toimub vaheldumisi Brüsselis ja Strasbourgis. Parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse. Kõik parlamendi liikmed töötavad ka komisjonides. Ülesanded: Seaduste vastuvõtmisel kas: on kaasotsustaja koos ministrite nõukoguga avaldab ainult arvamust Teostab demokraatia järelvalvet
EUROOPA LIIT 1.Euroopa Liidu 3 sammast- lõi 1993. a Maastrichti leping *esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus *teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas *kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu 4 põhivabadust- tööjõu, teenuste, kapitali, kaupade vaba liikumine liidu piires Kvalifitseeritud häälteenamus- poolthääli peab olema 321st võimalikust vähemalt 232, enamik riikidest peab samuti olema poolt; lisaks on igal riigil õigus lasta nõukogul kontrollida, et poolt hääletanud riikide elnikkond moodustaks vähemalt 62% ELi elanikkonnast Ühtse Euroopa akt (1986)-
· Brüssel, Belgia. Eestlased Euroopa Parlamendis Ivari Padar, Siiri Oviir, Vilja Savisaar, Kristiina Ojuland, Tunne Kelam, Indrek Tarand Seadusandliku võimu jagunemine · Teatud otsuste langetamisel vajalik parlamendi nõusolek. · Liidulepingud ei kuulu parlamendi jurisdiktsiooni. · Teatud valdkondades nõutav parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. Euroopa Kohus · 27 kohtunikku. · Otsused liikmesriikidele kohustuslikud. · Töövaldkonnad: Majandus Konkurents Ühisturg Tööõigus Võrdõiguslikkus Euroopa Keskpank · Frankfurt, Saksamaa · Rahanduspoliitika Lissaboni leping viib Euroopa 21. sajandisse Leping muudab Euroopa Liidu Tõhusamaks Lihtsamad menetlused, täiskohaga president nõukogule jne. Demokraatlikumaks Euroopa Parlamendi ja riiklike parlamentide suurem roll, kodanikualgatus, ELi põhiõiguste harta jne. Läbipaistvamaks Selgitab, kes mida teeb; annab avalikkusele parema juurdepääsu dokumentidele ja kohtumistele jne.
vastu võitlemisel. 5.2. Euroopa Liidu 4 põhivabadust · · Inimesed.. · Kaubad.. · Teenused.. · Raha.. · .. saavad vabalt liikuda · 5.3. Tänase Euroopa Liidu eesmärk · · Rahu ja turvalisus · Jõukus ja heaolu · Tugevus rahvusvahelisel areenil 5.4. Eesti esindajad EK-s ja EP-s · · Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas, kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist transpordiküsimused. · Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar, Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand. ·
Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. Euroopa Keskpanga kohustuseks oleva rahandusliku stabiilsuse tagamise kõrval peavad liikmesriigid saavutama suurema kasvu ja majandusliku lähenemise. Euro tuli kontorahana kasutusse 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro sularaha. Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes ELi liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud. Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti.
Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ÜRO aastatuhande arengueesmärgid • 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg. • 2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. • 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi. • 4. Vähendada laste suremust. • 5. Parandada emade tervislikku olukorda. • 6. Võideld
IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus)
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus ,mis
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu................
samasuguseid karjääritegemise võimalusi, nagu olid Eesti noortel nt. ajakirjanduse, panganduse või riigiteenistuse alal Eesti, polnud neil tegelikult kusagil mujal. 7 Eeldatavasti peaksid Euroopa Liidu tingimustes paranema ka rahvussuhted ning Eesti elavate mittekodanike olukord. Liiduga ühinemisel peaks Eestis tekkima tuhandeid nn. eurovenelasi, s.t. inimesi, kel on kolmekordne identiteet. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga annaks siinsetele venelastele võimaluse läheneda Euroopa suurrahvastele. Avaldades edukamalt survet Eesti senise kodakondsuspoliitika muutmiseks ja ignoreerida eesti keele omandamise nõuet. Eesti venelaste eurointegratsioonile võib iseloomulikuks saada tendents ,,vaadata Tallinnast mööda" - sellistele ootamatule järeldusele jõudis Andrei Hvostov. Siiski pole seda teemat veel kuigi sageli puudutatud
................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika............................ 8 10. Kodanike Euroopa.................................................. 8 11. Euroopa Liidu lipp.................................................. 9 12. Kasutatud kirjandus................................................ 10 Sissejuhatus Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Viimase lugemise tulemusena elab EL- s 499,7 miljonit inimest. Euroopa Liidus on 23 ametlikku-ja töökeelt. Euroopa Liidul on 27 liikmesriiki
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Autor: Mirjam Talts Juhendaja: Endla Pesti OTMK 2014 Sisukord Sisukord..........................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa kohus............................................
Euroopa Liidu aluseks ei ole föderatiivne mudel, EL on liit, kus liikmesriigid on iseseisvad ja suveräänsed, ühendades suveräänsuse mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas. Küsimus, kas EL peaks või ei peaks muutuma föderatiivsemaks, on üks osa Euroopa tulevikudebatist. Kahekiiruseline Euroopa: see viitab teoreetilisele võimalusele, et tulevikus võib teatav liikmesriikide tuumikrühm otsustada liikuda Euroopa integratsiooni teel edasi kiiremini kui teised. Kandidaatriik: riik, kes on esitanud taotluse ühineda Euroopa Liiduga ning kelle taotlus on ametlikult heaks kiidetud. Praegu on kolm kandidaatriiki: Makedoonia, Horvaatia ja Türgi. ELiga ühinemiseks peab kandidaatriik vastama Kopenhaageni kriteeriumidele. Kolmas riik: riik, mis ei ole ELi liige. Seda eelkõige kontekstis, kui räägitakse kahe ELi liikmesriigi (või ELi institutsioonide ja liikmesriigi) ja veel mõne Euroopa Liidu välise riigi vahelistest suhetest.
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM33 Keia Hark EUROOPA LIIT Referaat Juhendaja: Inna Põld Tallinn 2010 [Type text] Sisukord 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu...................................................................................................6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu...................................................................................................7 2.2 Euroopa Parlament...........................................................................................................8 2.3 Euroopa Komisjon............................................................................................................9 2.4 Euroopa Kohus.....................................................................................................
vajadust ühtlustada reegleid selle piiriüleseks kasutamiseks lähitulevikus. Me tegutseme järjepidevalt ELi naabrite, eriti Gruusia ja Moldova, liidu tähelepanu keskmes hoidmise nimel. Me teeme kõik endastoleneva, et jätkuks Euroopa Liidu laienemise protsess. See kõik lisaks julgelt Euroopa-meelsele konstruktiivsusele on Andrus Ansipi arvates päris hea saldo. Selles osas olen temaga täiesti ühel meelel. Eesti Euroopa-poliitika keskmes on soov jõuda senisest veelgi tugevama Euroopa Liiduni, mis põhineks liikmesriikide solidaarsusel. Nagu me oleme ise tundnud, see eesmärk on käegakatsutav. Enne liitumist kartsime Euroopa Liidu suuremat rolli välispoliitikas ja igasugust ,,maksustamise" sõna mainimist. Kodanikud tundsid muret keele ja kultuuri kadumise pärast. Ettevõtjad küsisid, kas Euroopa Liit ei tähenda mitte sotsialismi naasmist majandusse. Liitumise järel kartsime üle meie pea tehtavaid otsuseid ja soovisime end iga hinna eest
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Euroopa Liit REFERAAT Koostaja: Sander Rau Juhendaja Endla Pesti OLUSTVERE 2013 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu.................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemisprotsess................................................................................................ 6 Euroopa Liidu juhtimine............................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa
Hispaania demokratiseerus järk-järgult pärast Franco surma 1970. aastate lõpus. Mõlemad riigid soovisid lõpetada rahvusvahelist isolatsiooni, ehitada üles demokraatia ja arendada oma mahajäänud majandusi. EÜ riigid soovisid nende maade ühinemist toetada, et sealseid reforme kiirendada. Oma ajaloolist liitlast Portugali toetas ka Suurbritannia eesotsas peaminister Margaret Thatcheriga, kelle huvides oli suurem ja nõrgem EÜ. Prantsusmaa kartis, et uute liikmesriikide tulekuga tugevneb konkurents põllumajandussaaduste ja veini turustamisel. Nii Hispaania, Portugali kui ka Kreeka liitumine tähendas suuri väljaminekuid EL-i ühtsele põllumajanduspoliitikale ja sellega seoses konflikte. Suhteliselt vaesed põllumajandusmaad nägid Ühenduste abis võimalust oma majandusliku olukorra parandamisel. Euroopa Komisjon tegi 1982. aastal ettepaneku (Integreeritud Vahemere Programm), mis hõlmas eelkõige Kreeka, aga ka Itaalia ja Lõuna-
ELi eesmärgid selles valdkonnas on: kauba- ja teenustevahetuse ning investeeringute liberaliseerimine, et tagada kaubanduse kasv ja seeläbi majanduslik heaolu; Euroopa huvide kaitsmine, eriti teatavates tööstus-, põllumajandus-, avalike teenuste ja kultuurisektorites; liberaliseerimise jaoks raamistiku loomine eekirjade abil, mis kaitsevad keskkonda ja töötajaid ning tagavad vähemarenenud riikidele õiglase osa. EL Kaart Pildid Joonis Euroopa lipp Joonis EL nõukogu Kasutatud kirjandus: http://europa.eu/about-eu/eu-history/index_et.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit http://www.ecb.int/ecb/history/emu/html/index.et.html http://www.eu4journalists.eu/index.php/dossiers/estonian/C46
ELi eesmärgid selles valdkonnas on: kauba- ja teenustevahetuse ning investeeringute liberaliseerimine, et tagada kaubanduse kasv ja seeläbi majanduslik heaolu; Euroopa huvide kaitsmine, eriti teatavates tööstus-, põllumajandus-, avalike teenuste ja kultuurisektorites; liberaliseerimise jaoks raamistiku loomine eekirjade abil, mis kaitsevad keskkonda ja töötajaid ning tagavad vähemarenenud riikidele õiglase osa. Lisad Joonis Euroopa lipp Kasutatud kirjandus: http://europa.eu/about-eu/eu-history/index_et.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit http://www.ecb.int/ecb/history/emu/html/index.et.html http://www.eu4journalists.eu/index.php/dossiers/estonian/C46
Euroopa ühisraha euro. 4 Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra. Esimest korda oli liitumist kaalunud Sveits.1990 keskel esitasid liitumisavalduse 10 Kesk-Ida Euroopa riiki Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi, Sloveenia. Siia lisati ka varem avalduse esitanud Türgi, Norra, Malta ja Küpros. 10 riiki, ka Eesti, liitusid Euroopa Liiduga 1.mail 2004.a. Laienemise tingimused sisaldusid1997.a sõlmitud Amsterdami leppes, mida täiendas 2001.a sõlmitud Nice leping. 13. detsember 2007.a allkirjastavad ELi 27 liikmesriiki Lissaboni lepingu, millega muudetakse varasemaid asutamislepinguid. Lepingu eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks ning seeläbi suutlikumaks tegelemisel
Ülevaade ühinemistest Euroopa Liidu liikmed ja ühinemise aasta. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa 1973 Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Rootsi, Soome 2004 Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari 2007 Bulgaaria, Rumeenia Täiendav teave Euroopa Liidu laienemise kohta. Euroopa Liidu sümbolid Euroopa Liidu lipp 12 ringikujuliselt asetsevat tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste vahelist ühtsust, solidaarsust ja harmooniat. Euroopa Liidu hümn Hümni meloodia on Beethoveni 9. sümfooniast. Muusikapala esitamisel hümnina sõnu ei kasutata. 9. mai – Euroopa Päev Euroopa päeva on seotud prantsuse välisministri Robert Schumani kõnega 9. mail 1950. aastal, milles ta esmakordselt esitas idee luua ühendus, mis täna kannab nime Euroopa Liit. Seepärast pühitsetakse 9
Suurimaks miinuseks Eestile on kindlasti euroregulatsioonidega seotud hinnatõusud, mida kardeti juba enne Euroopa Liiduga liitumist. Kuna Eesti kaubad on Lääne-Euroopa omadest umbes poole odavamad ning teenused veelgi rohkem, siis liitumisel ELiga tõusid Eestis paljude kaupade hinnad, mille sissevedu Euroopa Liitu on liidu enda tootjate huvides rangelt piiratud. Sellisteks kaupadeks on näiteks suhkur, banaanid, teras, kivisüsi. Hinnatõusu hoogustavad ka tootjate senisest suuremad kulud, mis omakorda tulenevad ELi tarbijakaitse-, hügieeni- ja keskkonnanõuete täitmisest. Eestis tõusid toiduainete hinnad kõigepealt ELi tollimaksu määra võrra. Kuni kaks korda kallinevad siiski vähesed toiduained - näiteks suhkur, mis upitab üles ka kohalike maiustuste hinnad. Ainuüksi suhkru hinnatõus suurendab eestlase iga-aastasi väljaminekuid 150 krooni võrra. Enamik hindade kerkimisi pole siiski
annaabi.ee 
