Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti erakonnad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
demokraati, rahval, publica, haridus, reformierakond, keskerakond, kuritegevus, turumajandus, pooldajad, reformierakonna, peremees, parempoolne, kodanikuühiskond, heaoluriik, sisejulgeoleku, astmelist, isamaliit, maarahva, väärtuslik, rohelisel, paiguta, isiklikku, parempoolsed, konservatism, uusliberalism, natsionalism, vasakpoolsed, anarhismdemokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. Keskerakond on pigem vasakpoolne, kuid erakondise paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Toetajaskonnaks-sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi,
EESTIMAA ERAKONDADE IDEOLOOGIATE TUTVUSTUSED Tallinn 2010 Reformierakond: Reformierakonna ideoloogia on parempoolne. Reformierakond kehastab liberaalset maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. Ühiskond on kujundatud nii, et indiviididele on loodud maksimaalne tegevusvabadus. Nende poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada. Reformierakond pooldavab ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt (madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta). Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad
Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on: Eesti Iseseisvuspartei Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis
otsustada. 2. Erakonnad riigikogus, nende liidrid ja põhiideoloogiad Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip Eesti Keskerakond- tsentrism, sotsiaalliberalism /Edgar Savisaar
1 Eesti erakonnad Eesti Keskerakond 1. Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks on riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseadusliku korra tagamine ja rahva elujärje parandamine. 2. Ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. 3. Turvaline euroopalik heaoluriik kus turvalisuse all mõistetakse nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset.
kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond · Asutatud 1991 · Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995-1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar · Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, K. Laanet, D. Borodits, A. Must, T. Vitsut, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, R. Tammus, M. Tuus, M. Korb, P. Võsa · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 28 kohta · Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus
Poliitilise eliidi sihtgrupp (tulnud erinevatest kasvulavadest): · Endised-nõukogude ajal tugev olupoliitika, nõrgaks kohaks minevik. (Arnold Rüütel-teise eseloni mehed. Edgar Savisaar-riikliku plaani komitee esimees, EÕM komandör. Andrus Ansip- Tartu linna komitee osakonna juhataja) · Järjepidevuslased-need, kes said hariduse NSV ajal, kuid neist said iseseisva Eesti Vabariigi pooldajad õiguslikkuse järjepidevuse alusel. Aktiivsed muinsuskaitse komitees. (Mart Laar, Tunne Kelam) · Endised vabadusvõitlejad-NSV Liidu vastased, dissidendid. (Enn Tarto, Lagle Parek, Tiit Madisson) · Väliseestlased-kujunemine, hariduse saamine Lääne maailmas, demokraatliku ühiskonna kogemused, keelte tundmine. Nõrkus- nõukogude pärandi mittetundmine. (Toomas Hendrik
Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha otsuseid võimalikult prognoositavas seadusandlikus keskkonnas
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide
12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikust? Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas, läbipaistev ja kodanikke kaasav valitsemine. Demograafiline jätkusuutlikkus positiivne iive, rohkem lapsi, Sotsiaalne jätkusuutlikkus - inimese haritustase, tervis tööpotentsioaal, kaasatus ühiskonda Võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid 21/10/2010 17:48:00 Lk 29-34 Ühiskonna struktuur koos seletusega Avalik sektor(riigi- ja omavalitsused) raudtee, post, televisioon, koolid, haiglad, pensioniametid. Erasektor(eraettevõtted)- aktsiaseltsid, pangad, osaühingud Mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) seltsid, klubid, usuühendused Koosta skeem avaliku ja erasektori tunnuste, osade ja eesmärkide kohta. (Venn'I
Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee näeb heaoluriiki paindlikumana ja konkurentsivõimelisemana, nõudes üksikisiku suuremat panustamist. Uusparempoolsed püüavad turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele. Erinevused on säilinud suhtumises võrdsusesse: uusparempoolsed väidavad, et üksikisiku isiklik pingutus määrab tema elatustaseme; uusvasakpoolsed väidavad, et riigi mure on leida inimesele töö, teha kättesaadavaks tööturul nõutav haridus, kontrollida palgapoliitikat. (vt. õ. lk. 54, 55) 5. Sotsiaalne tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puutumine. Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, 3 piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine
tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust - nii riiklike kui ka erasektorite tegevust; Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks - suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kattesaadav; 5 Sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990-ndatel aastatel olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. o Kommunism - sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi.
Madalad maksud Sotsiaalse heaolu tagab igaüks ise Rahva osalemine riigipoliitikas Õhuke riik e vähem riiki Sotsiaaldemokraatia (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Võrdsed võimalused kõigile – ühiskond peab tagama inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Segamajandus Riik sekkub majandusse Astmeline maksusüsteem Kõrged maksud Praegune võimukoalitsioon: Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 10. VABAD VALIMISED Mis on valimised: Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi Valimistel on hariv fn – sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendada võimudele kodanike nõudmisi
majandusse · Madalad maksud · Sotsiaalse heaolu tagab igaüks ise · Rahva osalemine riigipoliitikas · Õhuke riik e vähem riiki Sotsiaaldemokraatia (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) · Võrdsed võimalused kõigile ühiskond peab tagama inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. · Segamajandus · Riik sekkub majandusse · Astmeline maksusüsteem · Kõrged maksud Praegune võimukoalitsioon: Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 10. VABAD VALIMISED Mis on valimised: · Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi · Valimistel on hariv fn sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi · Hariv fn
ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise
Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis ning Eesti Tööerakond. Tähtsamate otsustena võeti vastu Eesti Panga põhikiri ja rahaseadus, mis kehtestas Eestis rahaühikuna krooni ja sendi. Samuti kehtestati Eestis meetermõõdustik. IV Riigikogu juunist 1929 - juunini 1932. IV Riigikogu valimised toimusid mais 1929. Tulemused: erakondade lähenemine ja liitumine Kristlik Rahvaerakond ja Rahvaerakond, lisaks Tööerakond 1931 Kokku moodustati Rahvuslik Keskerakond. Agraarerakondade liitumine tänu maj. kriisile. IV Riigikogu - Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust. Suurima esindatusega olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeestekogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis. Pinged majanduses süvendasid ka vastasseisu poliitikas
Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis ning Eesti Tööerakond. Tähtsamate otsustena võeti vastu Eesti Panga põhikiri ja rahaseadus, mis kehtestas Eestis rahaühikuna krooni ja sendi. Samuti kehtestati Eestis meetermõõdustik. IV Riigikogu juunist 1929 - juunini 1932. IV Riigikogu valimised toimusid mais 1929. Tulemused: erakondade lähenemine ja liitumine Kristlik Rahvaerakond ja Rahvaerakond, lisaks Tööerakond 1931 Kokku moodustati Rahvuslik Keskerakond. Agraarerakondade liitumine tänu maj. kriisile. IV Riigikogu - Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust. Suurima esindatusega olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeestekogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis. Pinged majanduses süvendasid ka vastasseisu poliitikas. Olulisemad vastuvõetud õigusaktid olid kaitseseisukorra seadus, teraviljaseadus ja uus avalike algkoolide seadus.
Euroopas see suund laienenud. Biheivioristlik lähenemine Aluse pani Chicago koolkond, mis oli üks esimesi tõsisemaid koolkondi politoloogias. Biheiviorismi aluseks on poliitika vaatlemine inimkäitumise süsteemis ehk tähtsad pole institutsioonid vaid indiviidid. Selle raames hakati uurima poliitilise käitumise põhjuseid. Nt mis motiveerib isiksust tegutsema: vanus (mida vanem, seda vasakpoolsem), haridus (mida haritum, seda parempoolsem, kuid oleneb haridusest), etnilisus (vähemusrahvused vasakpoolsemad), sugu (naised kalduvad vasakpoolsusesse, kuna tahavad õiglust), religioon (mida tõsiusklikum, seda parempoolsem). vasakpoolsed parempoolsed Keskklass (60-70%) Ratsionaalse valiku teooria Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduste üks kõige silmapaistvam teoreetiline suund. Ratsionaalse valiku
võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Praegu on maailmas 194 riiki, millest kõige viimasena saavutas iseseisvuse Montenegro (2006. a). Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
Koordinatsiooni- või kommunikatsiooniprobleemid poliitikat elluviivate institutsioonide vahel 8. pilet Konservatiivne, liberaalne ja radikaalne riigikäsitlus 3 peamist vaadet riigi osale ühiskonnas: 1) Konservatiivne- Inimene on piisavalt ratsionaalne selleks, et tulla toime. Riik on eelkõige „öövahi“ ülesannetes. Res Publica ulatus peaks olema minimaalne. Riigil peab osaks jääma vaid sõjaline ja poliitiline võim kaitsmaks ühiskonda, seda nii välise kui sisemise ohu korral. Üldiselt on ühiskonnas usaldud vabaturu dünaamika vastu, abituid vähesel määral siiski toetatakse. Suurel määral on riik leebe ja passiivne. Konservatiivse riigikäsitluse äärmuslik vorm on libertarianism- res publica vähendamine peaaegu 0-ni.
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud
valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki
inimeste vabatahtlik tegevus, omaalgatus Asutused Valitsus, McDonald's, FC Flora, Elukoht,lapsed, parlament, Leibur, EMT, Punane Rist, haridus, töökoht, vallavalitsus, Merko Ehitus Greenpeace, isiklikud suhted, politsei ja (kõik Eesti riik ei sekku piirivalveamet, eraettevõtted) Loomakaitse maksu- ja Selts, tolliamet, Naabrivalve, koolid, haiglad, huviringid
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
Poliitiline ideoloogia seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahedada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigeb erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Need aga kelle jaoks on tähtsad avalik sektor ja võrdsus ühiskonnas on vasakpoolsed (pahempoolsed). Parempoolsed ideoloogiad 1) Liberalism - Näide: Reformierakond. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema nii kujundatud, et luua maksimaalne vabadus indiviidi tegutsemiseks. Riigi rolli näevad liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vaba turumajandust, konkurentsi, avatud turgusid
sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja. Naistele valimisõigus Vabariigi taotlemine Ettevõtlus, konkurents, turumajandus, vabakaubandus (Reformierakond) Tavamaailmas liberaalide ja konservatiivide vaated hakkavad kokku saama. Reform: Thomas Jefferson Abraham Lincoln Woodrow Wilson Praegu: Andrus Ansip- reform Mari Kiviniemi- Soomest Konservatism Kujunes 18. saj liberalismi vastandina. Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2
● tagasitõrjumispoliitika UK - Suurbritannia ● Impeeriumi lagunemine ● 1947 India vabanemine ● Rahvaste Ühendus Prantsusmaa ● C.de Gaulle ● 1946-1958 IV Vabariik - parlamentaarne riik ● 1946-1954 Vietnami sõda ● Alžeeria sõja algus Saksamaa ● 1945-1949 4okupatsioonitsooni ● demilitariseerimine ● demonteerimine ● demokratiseerimine ● denatrifitseerimine ● 1949 Saksa LV ● 1949-1963 K.ADENAUER ● sotsioaalne turumajandus 1) riik ei sekku majandusse 2) sugev sotsiaalsüsteem SOTSIALISMIMAAD 30.01.18 13 Kommunistlik Partei KP peasekretär rahvademokraatiamaad sotsialistlik sõprusühendus sotsialistliku orientatsiooniga riigid DV demokraatlik vabariik SV sotsialistlik vabariik RV rahvuslik vabariik RDV rahvademokraatiline vabariik NSVL Stalin valitses 1953aastani. Jossiff küüditamised
Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus Läänemaalt Tallinnasse, omandas seal saksa keele ja omandas tööoskused. Sõites Tallinnast Tartusse temast sai maalermeister ehk tänapäevase mõttes sisekujundaja. Ta võis pühenduda sotsiaaldemokraatia arendamisse. Tegutses Tartus, peamisteks kaasamõtlejateks said TÜ tudengid. Käidi koos, arutleti, diskuteeriti ning loeti kirjandust marksismist kuni põrandaaluse kirjanduseni. Hakati kõnelema Darwini
toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata
Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende
annaabi.ee 
