Gustav Suits (1883-1956) • eesti luuletaja ja kirjandusteadlane • oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte • 1921–1944 töötas ta Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna • Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". • Luulekogud: „Elu tuli“, „Tuulemaal“, „Kõik on kokku unenägu“, „Tuli ja tuul“ • Esseekogud: „Sihid ja vaated“ ja „Noor-Eesti nõlvakult“. Kultuuriajakirjandus • Ajakirjandus allutati riiklikule kontrollile • Ajakirjadest jäid toimima: „Looming“, „Viisnurk“, • Almanahhid: „Sõjasarv“, „Ammukaar“ • 1945 – nädalaleht „Sirp ja Vasar“ Johannes Vares • Kirjanikunimega Johannes Barbarus • Sündis 12. jaanuaril 1890, suri 29. novembril 1946. (enesetapp) • Õppis Pärnu Gümnaasiumis • Luuletaja ja poliitik • Esimese luulekogu „Fata-Morgana“ • 1920. ja 1930
+ loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat jne. Ilukirjandusnormid • Põhinevad normitud kirjakeelel, kuid keelekaustus on vabam (kujundlikkus, värvikus, tegelaste vaba keelekasutus). • Näited: alg- ja lõppriim, emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, mõttekriipsud, retoorilised küsimused jne. Ajakirjandusnormid • Kergem mõistetavus, mugandumine tarbija keelekaustuse järgi (normitud kirjakeel- kultuuriajakirjandus, släng, argikeel-kollane meedia) • Näited: a) Släng: Tsau, jorss! Silmasin eile vusserist maximum änxat muuvit. Mingi rahajäär parseldas ühele kimujale hunniku kama, mis poln’d puhas ning areneski aktsioon. Lõppeks oli kõigil poltidel suss püsti ning asi oligi tahe. Heia, ma töpasse ei vinni tulla, panen lestad likku. Paksii! Emakeele Seltsi keeletoimkond • on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik
· 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Eestis viljeles sots.realismi Jakobson, Smuul, Leberecht. Kultuuriajakirjandus: - endise nime all jäi ilmuma ,,Looming" - ,,Varamu" ,,Viisnurk", mis tutvustas NSVL rahvaste kirjandust - ,,Sirp ja Vasar" hakkas ilmuma 1945 Eesti kirjanikud: Eestisse jäid need, kes - läksid sotsialismiideedega kaasa (Vares-Barbarus, Semper, Jakobson) - ei jõudnud NSVLiga kompromissile, vaikisid (Alver, Masing) - Kirjanike Liidust väljaheidetud (Tuglas, Semper, Merilaas, Sang, Raudsepp) Eesti kirjandus teispool piiri:
orienteerumises ja kinnitab vajadust vastavaks käsitluseks, kuidas olukorda parandada. Kultuuriajakirjandust tervikuna on hiljuti uuritud ka riiklikul tasandil: 2014. a tellis EV Kultuuriministeerium Tartu ülikooli teadlastelt uuringu (Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Ragne Kõuts-Klemm, 2016), mis võtab vaatluse alla nii kultuuriajakirjanduse sisu kui ka kasutajaskonna, otsides vastuseid küsimusele, kuidas täidab Eesti kultuuriajakirjandus oma rolli kultuuri ja ühiskonna sidustajana. Ka selle uuringu tulemusest ilmneb kaasaegse kunsti sügav alakajastatus. Kuigi ennekõike on kaasaegse kunsti ja publiku suhted kinni hariduses ja kaasaegse kunsti õpetamises, siis ma praegu ei peatuks rohkem hariduse teemal, sest see väljub minu peamisest teadustöö eesmärgist, milleks on uurida kaasagse kunsti kajastamist Eesti meediaväljaannetes.
- Kirjanikelt nõuti ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust (sotsialistlik realism) Sotsialistliku kirjanduse ülesanded • Elavdamiseks tähtsustati tööd noorte autoritega • Noori püüti õpetada, et nad kirjutaksid sotsialistliku realismi vaimus • Katkestati sidemed eestiaegse ideoloogiaga • Muudeti riikliku propaganda vahendiks • Poliitilise võitluse ja kuuleka rahva kasvatamise vahend • Kasvatada sihikindlaid võitlejaid kommunismi ehituse eest Kultuuriajakirjandus • Ajakirjandus allutati riiklikule kontrollile • Endise nime all jäi ilmuma ajakiri „Looming“ • „Varamu“ kujundati ümber ajakirjaks „Viisnurk“, mis ilmus vaid aastatel 1940-41 • Almanahh „Sõjasarv“ ilmus Moskvas aastatel 1943-44, mis andis hea pildi sõjaaegsest kirjandusest • 1942 anti välja kaks numbrit almanahhi „Ammukaar“ • 1945 hakkas ilmuma nädalaleht „Sirp ja Vasar“ Mida tegid eesti kirjanikud? l
annaabi.ee 
