Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti e-riigi nõrkused ja tugevused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
internet, mugavalt, pank, endile, lapsevanematele, ostude, saata, eeldusel, usaldatavus, viiruseid, häkker, millisesse, murda, luues, tänapäevases, leiutisteks, süsteemil, muuleSee ongi arvatavasti tähtsaim asjaolu miks loodi e-teenused. Enam ei ole vajalik asju ajada paberi kujul ega ei pea ise kohal peal käima asjaajamis kohtades. Suurimateks üleriigilisteks teenusteks on kindlasti e-post, e-pank, e-kool. Enam ei pea kirju ootama mitu päeva ,et postiljon tooks selle koju kuskilt väga kaugelt sõbralt. E-post on täpselt sama põhimõttega aga kirjad saad kätte praktiliselt kohe, ükskõik millisest maailmanurgast eeldusega , et seal on internet. Selleks, et raha välja võtta pangast, ei pea minema koha peale. On leiutatud sellised asjad nagu krediitkaardid, millega saab pangaautomaadist raha välja võtta või saab ka kohe elektrooniliselt maksta ilma sularaha vahenduseta. Kindlasti on neid teenuseid veel paljugi, kuid kõige enam kasutavad inimesed avalike e-teenustena maksude deklareerimist. Nende teenustega püütakse inimeste elu mugavamaks teha, näiteks politseil on võimalik oma andmebaase kasutada, et järgi kontrollida
E-riigiks nimetatakse infosüsteemi Internetis, mille kaudu on võimalik edastada poliitilist teavet. Eesti on üks väheseid riike, kellel on toimiv e-riigi süsteem. Süsteemi uudsuse tõttu ei saa olla kindel selle turvalisuses. Millised on Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused? E-riigi üheks suurimaks nõrkuseks on turvalisus. Interneti teel on võimalik andmeid varastada, portaalide tegevust häirida ning levitada viiruseid. Kõik e-riigi valdkonnad on kaitsutud paroolidega, kuid alati on võimalus nende lahtimurdmiseks. Näiteks sattus 2007 aastal Eesti DDos rünnaku alla, mille eesmärgiks oli saata Eesti valitsusasutuste arvutisse päringuid, mille tulemusena toimus valitsuse arvutites häireid ja katkestusi. Järelikult on e-riigi kastutamine ohtlik Eesti julgeolekule. Selle parandamiseks peaks Eesti tegema koostööd teiste riikidega, et infosüsteeme turvalisemaks muuta.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..................................................
Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekkis kasutusvõimalus ka neil inimestel, kes pole arvutispetsialistid või fanaatikud. Kuna suuremale enamusele kasutajatest tähendab Internet põhiliselt World Wide Web'i siis Interneti populaarsus sai teoks tänu WWW levikule. WWW võidukäik sai
18. Mis on Digi-ID? Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on ID-kaardiga analoogiline kiipkaart, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja. Samuti saab kasutada krüpteerimist. Pole pilti peal. Pidevalt hoitakse ID lugejas. 19. Millised organisatsioonid pakuvad Eestis digiallkirjastamise teenust? SERTIFITSEERIMISKESKUS JA SIGNWISE. Alltoodud nimekiri pole kindlasti lõplik. Pangad: Swedbank, SEB Pank, Danske Bank, Nordea, LHV Pank, Krediidipank, BIGBANK, DNB Pank, Versobank, Tallinna Äripank, Citadele Pank Riigiasutused: Maksu- ja Tolliamet, Maanteeamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Rahandusministeerium, Patendiamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Statistikaamet, Keskkonnaministeerium. Avalikud teenused: Riigi Infosüsteemi Amet, Sertifitseerimiskeskus, Ühendatud Piletite AS, Koolitööde AS,
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
6 3. Olulised teenused Tervise infosüsteemi oluliseimad teenused on digiretsept, digiregistratuur, e-labor, e-tõendid ja teenus sotsiaalkindlustusametile. Tervise infosüsteem on oluline nii patsiendi kui ka arsti seisukohalt. Patsiendi andmed on lihtsamini käideldavad ning eri raviasutuses arsti poole pöördudes ei ole vaja paberkandjal tervisekaarti ühest raviasutusest teise saata. Patsiendi jaoks on väga mugav näiteks digiretsepti teenus. 3.1. Digiretsept Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept või digitaalne meditsiiniseadmeretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei trükita paberil välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud, meditsiiniseadmed ) väljakirjutamiseks ning töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu.
1 Küberkuritegevus tõuseb järsult Eksperdid 2009. aasta Maailma Majandusfoorumil Lõuna-Sveitsis Davos' on hoiatanud, et küberkuritegevus hakkab kiirelt ja järsult tõusma. (2) Nad on loonud süsteemi, et maadelda küberkuritegelike grupeeringutega. Nad ütlevad, et online- varguste läbi kaotatakse aastas umbes 1 triljon USA dollarit, rünnakute arv kasvab kiiresti ja liiga paljud inimesed ei tea, kuidas end selle eest kaitsta. (2) Majandusteadlased on öelnud, et Internet on olnud haavatav, kuid kuna see on ühiskonna kesknärvisüsteemi üks osa, siis see mõjutaks tervet majandust. Eelmine aasta nägi ,,rohkem haavatavust, rohkem küberkuritegusid, rohkem halbade eesmärkidega programme kui ei kunagi varem". Üks ekspert lisas, et rohkem kui eelneva viie aastaga kokku.(2) Eksperdid kirjeldasid mitmesuguseid ähvardavaid ohtusid Internetis: Oht nr. 1 Kuriteod See pole enam vandalism, vaid organiseeritud kuritegevus. Oli alguses traditsiooniline
ettevõtetest, et klient just meid märkaks. Sotsiaalseid- Inimeste vajaduste rahuldamine kõikide inimeste jaoks on uni esmatähtis. Seoses tänapäeva kiire elutempoga on unetunnid varasemaga võrreldes jäänud lühemaks. Olenemata sellest soovivad inimesed hommikul ärgata puhanuna ja alustada oma päeva meeldivalt. Tänu Meie tootele on see nüüd võimalik. 5 Tehnoloogilisi- Kuna tehnoloogia ja internet on pidevas arengus, siis peame end muutustega kursis hoidma ning vajadusel uuendustega kaasa minema. Leida uusi võimalusi toote tutvustamiseks internetis. Mikrokeskkond ehk lähikeskkond Kliendid- Põhiklientideks on interneti kasutavad inimesed, kelle vanus jääb 2050 aastat. Algselt näeme oma klientidena keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesi ja uuendustega kaasa minevaid inimesi. Samuti on meie klientidele tähtis efektiivselt ära kasutada oma
võib pidada: reklaami kõrge hind (ühiku kohta), kõrged tootmiskulud, pikk planeerimise aeg, pikkus ja komplekssus on limiteeritud, tarbija skeptiline suhtumine telereklaamidesse. (Wright jt 1984:204) Eesti keeles on laialt levinud termin ,,otsepostitus", millel tegelikult puudub arusaadav mõtteline määratus. Traditsioonilise posti kõrval on olemas elektroonilise postiteenuse variandid nagu näiteks faks, e-post, telegramm, mille kaudu on võimalik saata kommertsteateid. Reklaamiga seonduvalt tuleks postiteenuste valdkond jagada kaheks: sihtpostituseks ja lauspostituseks. Sihtpostituse puhul kasutab saatja mingit väljavalitud adressaatide andmebaasi ja saadab oma teated just neile, kuid lauspostisuse puhul saadetakse teade kõigi antud postiteenust kasutavatele isikutele. (Roose 2002: 23) Reklaamdisain viitab toodete ning teenuste reklaami visuaalse kunsti loomisele ning korrastamisele, sellega tegelevad graafilised disainerid
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond Kristiina Kuusik KONKURENTS MÕISATE KUI TURISMIATRAKTSIOONIDE TURUL JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MÕISAD TURISMIKESKUSTENA............................................................................4 1.1 Turu Üldiseloomustus..............................................................................................4 1.2 Turunduse mikro- ja makrokeskkond...................................................................... 5 1.3 Toote hinnakujundusega seonduvad aspektid..........................................................7 1.4 Edustus .............
Ketta see pool, kuhu on salvestatud muusika, kaetakse kõigepealt õhukese valgustpeegeldava alumiiniumikihiga, millele kantakse õhuke lakikiht ja lõpuks trükitakse lakikihile siidi- või ofsett-trüki abil silt. Kui nüüd asetada ketas vastavasse ajamisse, kus seda altpoolt pooljuhtlaseriga valgustatakse, siis tungib laserikiir läbi ketta ning peegeldub alumiiniumikihilt tagasi vastavalt soone reljeefile, mis võimaldab kettale salvestatud informatsiooni lugeda ja arvutisse saata. DVD (Digital Video Disc, Digital Versatile Disc) digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD- ketas. Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne
ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sealhulgas oma kasutajatele väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post. Kohtvõrgu ühendamisest Internetti tulenevad turvaprobleemid
avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Ka Eesti Riigikohus on mitmes lahendis tõlgendanud eraelu olemust ning püüdnud määratleda eraelu piire. 25.06.2009 leidis RK lahendis nr 3-4-1-3-09, et PS-i § 26 tagatud õigus eraelule laieneb ka kinnipidamisasutuses olevale isikule ning PS-i § 26 kaitseala hõlmab ka kinnipeetava elukaaslase õigus saata kirja teel vanglasse dokumente või esemeid, mille omamine ei ole vanglas keelatud. 19.05.2009 lahendis nr 3-4-1-1-09 leidis RK, et avalikus sektoris töötavate isikute palgaandmete avaldamine rikub nende eraelu puutumatust. 1.2 Millest koosneb privaatsus? Kui 1979.a Marckx vs. Belgia kaasuses sisustas ja laiendas EIÕK perekonnaelu mõistet ning leidis, et vallalise ema lapsel peavad olema samasugused õigused 2
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
Mis on andmeturve? Andmeturve on äärmiselt lai mõiste, mille erinevate tahkudega puutuvad kõik arvutikasutajad tihti kokku, isegi kui nad seda otseselt endale ei teadvusta. Oleme tuttavad kasutajanimede ja paroolidega, kui oma tööjaama sisse logime, kuid andmekaitse tähendab enamat kui vaid failidele juurdepääsu piiramist ja kettakasutuslimiite -- see mõiste hõlmab ka viiruseid. õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle
suvalisest kompuutrist ja kohalikus ettevõttes. (brauseri) suvalise veebilehitseja Selle asemelabil.ostetakse vastavalt Interneti teenusepakkujalt Näiteks aitabendale sellelemingi osa tublisti salvesturuumi kaasa ja serverivõimsust—pilveressursse ka varsti ilmuv Internet Explorer 9, mis toetab samutikasutatakse HTML5 uutaga vastavalt vajadusele. web-standartit Maksmine ja mis kasutab 'hardware acceleration'toimub kuupõhise (riistvara arveldusega kiirendamise) ja makstakse ainult reaalse teenuse funktsiooni...
haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jm halduseks. Cluster - Klaster on serveritest ja muudest ressurssidest koosnev rühm, mis funktsioneerib ühe tervikliku süsteemina ja võimaldab hõlpsat juurdepääsu, mõnel juhul ka koormuse tasakaalustamist ja paralleeltöötlust. iSCSI - internet small computer interface - võrguprotokoll, mis võimaldab kasutada SCSI protokolli TCP/IP võrkudes. iSCSI on transpordikihi protokoll ning sellega paralleelselt on transpordikihi protokollidest kasutusel ka SCSI Parallel Interface protokoll ja Fibre Channel protokoll. iSCSI protokollil põhinevate salvestivõrkude ehitamine on juba muutunud odavamaks kui Fibre Channel võrkude ehitamine ning ära jäävad ka FibreChanneli ühilduvusprobleemid.
3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid 19. DNS Domeeninimede süsteem – internetiteenus, mis tõlgib baasil. Rakenduskiht – transpordikiht – võrgukiht – millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed transpordikiht – rakenduskiht. On organiseeritud 3 suhteliselt Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeled pidada kui sõltumatut kihti, mis kõik on iseseisvad, neid saab sõltumatult saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, numbritest koosnevaid IP aadresse. DNS kasutab UDP. Töötab asendada
eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused
2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel). 3) Signaali genereerimine – kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks vastuvõtjale arusaadavad. 4) Sünkroniseerimine – saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. Saatja ja vastuvõtja peavad töötama samas taktis! 5) Andmevahetuse juhtimine – mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paika panemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid korda mööda (vastuvõtja peab olema valmis pakette vastu võtma), millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata
................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4
(20.10.2009) 56 TÜ Filosoofiateaduskonna üliüpilastöödes viitamise ja allikate kasutamise metoodiline juhend, http://www.fl.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=221726/Viitamine.doc (26.10.2009) 57 Samas 20 3.1. Uuringud intellektuaalse omandi kasutamise kohta Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kasutamist on viimastel aastakümnetel mõjutanud kõige enam Internet. Uuringud näitavad, et aastal 2008 kasutab üle maailma 290% rohem inimesi Internetti, kui kasutas 2000. aastal. 2008. aasta märtsis kasutas Internetti ligi poolteist miljardit inimest üle maailma, s.o 21,1% kogu elanikkonnast. Interneti kasutajate arv kasvab iga päevaga, mis omakorda tähendab, et iga päevaga tehakse Interneti kaudu üha rohkem informatsiooni avalikkusele kättesaadavaks.58
mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. 3) võrgukiht - ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 4) transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. 7) rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega. 6. TCP/IP MUDEL Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP
vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. 3) võrgukiht - ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 4) transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. 7) rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega. 6. TCP/IP MUDEL Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP
1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. 4)Sünkroniseerimine saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. 5)Andmevahetuse juhtmine mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma. Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms.
), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess
minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel. Varude kontrollimine hõlmab ettevõttes juba asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest. Tarneahela kõikumisi on vaja vähendada. Kui nii tootmine, ladustamine ja tarne on tasakaalus, siis vähenevad ka tegevuskulud, kuna nõudluse kõikumisega on lihtsam toime tulla. Ei ole ühelt poolt vaja töötajaid saata sundpuhkusele ja teiselt poolt pole vaja nt. autojuhte ajutiselt juurde palgata, et kuhjunud tellimused jõuaks võimalikult kiiresti tellijatele kätte toimetada. Härjapiitsa efekt (bullwhip effect) on olukord, kus ettevõtte tellimused tarnijale kõiguvad rohkem kui müük ostjale, mille põhjuseks on kommunikatsiooni hilinemine ning tarneahela liikmete ülereageerimine. Tagajärjeks on suurenenud laovarud ja tegevuskulud, viivitused ning ebakindlus. 6
Kui ostetud saapad vastavad meie ootustele ja rahuldavad meie vajadusi, ostame ilmselt edaspidi sama firma saapaid. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist. Joonis 3. Tarbija ostukäitumise etapid. Ülesanne 4. Tihti on meie ostukäitumine harjumuspärane tegevus, kus pikemalt mõtlemata lihtsalt ostame, juurdlemata, kas konkreetne ost meile kõige kasulikum on. Püüa kirjeldada enda viimase nädala ostukäitumist. Millised ostud tegid hetkeotsuse ajel, milliste ostude juures kaalusid pikemalt? Miks? Kaup/teenus hind otsus rahulolu bussipilet 15.- a) harjumuspärane ost a) väga rahul b) hetke ajel b) rahul, sest teisteks valikuteks ei c) kaalutud jätku raha
(Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. (nt tuleb digitaalsignaal enne "traati" saatmist analoogsignaaliks muuta) 4)Sünkroniseerimine saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. 5)Andmevahetuse juhtmine mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid 1 korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
- Missioon, mis fikseerib selle, millist liiki äri luua tahetakse ning milliseid turge teenindada soovitakse - Isiklikud püüdlused, mis määravad taotletavate saavutuste suuruse - Kas soovitakse omada ettevõtte üle täielikku kontrolli või ollase valmis sellest loobuma, et kaasata teisi investoreid ning kiirendada ettevõtte kasvu. Oluline nimetatud elementide omavaheline kooskõla: midagi suurt korda saata ei õnnestu tavaliselt teatud riske aktsepteerimata või omandiõigust ja kontrolli jagamata edukas ettevõtlus on reeglina meeskkonnasport. Oluline on ka äriidee kokkusobimine meeskonna missiooni, püüdluste ja riskikalduvusega vastasel korral ei ole see äriidee antud meeskonnale atraktiivne, kuigi kellelegi teisele võib olla. 6) Meeskonna võime kriitilisi edutegureid tuvastada ja tegevuses edukas olla Isegi suhteliselt väheatraktiivsetes harudes toimivad mõned ettevõtted edukalt
annaabi.ee 
