50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triin101
Õppematerjali autor
E-riik on iga riigi oma interneti ruum, kus riigi elanikud võivad arvuti või mõne muu vastava seadme abil kasutada interneti, ehk e-teenuseid. Iga inimene võib ise valida, kas ta kasutab neid teenuseid läbi interneti või teeb seda vanamoodsalt. Järjest enam on levinud interneti ja sellega kaasnevate teenuste kasutamine. E-teenustel võib olla nii häid kui ka halbu omadusi. Kuid kas siis e-riik on ohutu või ohtilk? Kõige suuremaks negatiivsuseks e-riigi teenuste kasutamise juures võib pidada selle usaldatavust. Usaldatavust seetõttu, et internetis on levinud mitmesugused avutiviirused, mis söödavad kasutajale ette valeandmeid. Kasutades ära arvutikasutaja teadmatust, võidakse inimese isiklikku infot kuritahtlikult kasutada. Uuringud näitavad, et kuigi Eestis on loodud kümneid ja kümneid e-teenuseid, ei tea ega kasuta neid enamik inimesi. Õigemini kasutatakse väga harva. Samuti ei ole ohutu interneti
Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused E-riigiks nimetatakse infosüsteemi Internetis, mille kaudu on võimalik edastada poliitilist teavet. Eesti on üks väheseid riike, kellel on toimiv e-riigi süsteem. Süsteemi uudsuse tõttu ei saa olla kindel selle turvalisuses. Millised on Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused? E-riigi üheks suurimaks nõrkuseks on turvalisus. Interneti teel on võimalik andmeid varastada, portaalide tegevust häirida ning levitada viiruseid. Kõik e-riigi valdkonnad on kaitsutud paroolidega, kuid alati on võimalus nende lahtimurdmiseks. Näiteks sattus 2007 aastal Eesti DDos rünnaku alla, mille eesmärgiks oli saata Eesti valitsusasutuste arvutisse päringuid, mille tulemusena toimus valitsuse arvutites häireid ja katkestusi. Järelikult on e-riigi kastutamine ohtlik Eesti julgeolekule
90ndate keskel oli interneti kasutajaskond väga lai, kusagil 40-50 miljoni piiresse, nad asusid enam kui 100 riigis. 90ndate lõpupoole ületas kasutajate arv juba 100 miljoni piiri. Eesti ühinemine internetiga toimus kusagil peale taasiseseisvumist 1991.aastal. Sel ajal oli internet vaid Tallinnas ja Tartus, kuid see laienes kiiresti üle ka mujale Eestisse. Jooniselt 1 on näha, et Eestis kasvab interneti kasutajaskond hüppeliselt, alates 1992. aastast. joonis 1. Eesti ühendatud arvutite arv 1992-1999 (allikas: Kuna näiteks koolides, töökohtades jms kasutavad kümned inimesed ühte serverit, siis täpset võrgu kasutajate arvu ei tea keegi. See aga tähendab, et antud joonis võib olla hoopis teistsugune ning arvud ka suuremad. Kõigile tuntud väljend WWW (World Wide Web) võeti kasutusele alles 90ndate paiku. Seda võib pidada ka interneti laia leviku ,,süüdlaseks", kuna peale lühendi kasutuselevõttu muutuski internet väga populaarseks.
1. Interneti kaubandus On väidetud, et 1998 aastal oli Interneti kaubanduse kogumahuks kusagil 500-600 miljonit dollarit. 1999 aasta kohta väidetakse, et see arv oli tunduvalt suurem, ulatudes 24 miljardi dollarini. Päris täpseid andmeid on ilmselt võimatu saada ja tõenäoliselt ei tea mitte keegi maailmas kui suur see number tegelikult olla võiks. Praeguseks prognoositakse USA-s 2003.aasta internetikaubanduse käibeks 16,8 miljardit dollarit (kasv 2002.aastaga võrreldes on 21%). Eesti kohta ilmselt vastavasisulised andmed puuduvad, kuid arvata võib et need numbrid ei oleks kuigi suured. Eestis on üritatud avada spetsiaalseid küber kaubamaju, kuid midagi eriti mõistlikku ja tulusat nendest arvatavasti välja pole tulnud. Nii mõnedki arvutifirmad Eestis pakuvad võimalust osta kaupa läbi Interneti, kuid üldjuhul vaadatakse neilt lehekülgedelt ennekõike hindasid ja ostud sooritatakse siis kõige soodsamaid pakkumisi teinud firmast sinna ise füüsiliselt kohale minnes.
1. Nimetage dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte (7) Arhiiviseadus Arhiivieeskiri Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Isikuandmete kaitse seadus Äriseadustik, mittetulundusühingute seadus 2. Nimetage Eestis kasutusel olevaid elektroonilisi dokumendihaldussüsteeme (6) Livelink - maailma maastaabis turuliider organisatsiooni teabehalduslahenduste hulgas (Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11 installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse, mis on vajalik organisatsiooni ressursside ja kollektiivse teabe veelgi tulemuslikumaks kasutamiseks. DocLogix - üle Baltikumi arendatav dokumendihaldussüsteem, millega saab hallata kogu asutuse dokumente alates nende saamisest/loomisest kuni nende arhiveerimiseni. Samuti võimaldab tarkvara hallata asutuste partnerite kontaktandmeid, teostada otsinguid süsteemis ja genereerida aruandeid
Interneti kaudu teiste inimestega suhtlemine. Kommunikatsioon muutus mugavaks ning sidet sai pidada ka pikkade vahemaade taga elavate sõprade, tuttavate, aga ka täiesti võõraste inimestega. Positiivsete aspektide kõrvale tekkisid samas aga negatiivsed pooled. Mis on virtuaalse suhtlemise juures positiivne, mis negatiivne ja kas kuidagi saab probleeme ka ennetada? Virtuaalse suhtluse iseloomulikud jooned on alles noored. Esimene Eesti jututuba loodi 1994. aastal. Vähem kui 15 aastat oleme kasutanud alternatiivkanalit Internetti igapäevasuhtlusel. Selle aja jooksul oleme avastanud paljud tegurid, mis teevad meie elu mugavaks ning soosivad virtuaalset suhtlust. Üks kõige positiivsem külg on mugavus ja võimalused, mida Internet meile annab. Virtuaalselt inimestega kontakteerumine on lihtne ning takistuseks ei ole vahemaa, asukoht ega kellaaeg. Internetis suhtlemine võib kaasa
Tervise infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse tervis- hoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks ja tervishoiu juhtimiseks . 2008. aastal loodud tervise infosüsteem (Digilugu), mida haldab ja arendab Eesti E-tervise Sihtasutus, on erinevaid lahendusi hõlmav tervishoiusektori koostöömudel, mille üheks oluliseks osaks on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Tervise infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium ning volitatud töötleja Eesti E- tervise Sihtasutus. Tervise infosüsteemiga liidestumiseks peavad tervishoiuteenuse osutajad sõlmima lepingu Eesti E-tervise Sihtasutusega.
Pakistan käskis riigi ISP-del peatada kogu YouTube'i ,,liiklus" riigisiseselt. Ühel ISP-l on aga õnnestunud teha YouTube kättesaamatuks kogu maailmas. Küberruumis ei tegele keegi selliste vahejuhtumitega. Selle konkreetse juhtumi sai endale üks rühm vabatahtlikke. (2) 6 Oht nr. 3 Kübersõda Mõned aastad tagasi suurenes poliitiline vaidlus Eesti ja Venemaa vahel, kui Eesti peale langes pidev teenusetakistamise rünnak (ing DoS attack), mis nõrgestas riigi pangandust ja kommunaalteenuseid. See kordus üle-eelmisel aastal, kui Gruusia veebipõhine infrastruktuur oli kokkukukkumise äärel Venemaa-konflikti ajal. Üks ekspert ütles: ,,Aasta 2008 algas kübersõda...see näitas, et riiki on võimalik kukutada kõigest minutitega.". Teine lisas: ,,See oli nagu kübermäss Venemaa alustas seda ja sellega läksid ka teised häkkerid kaasa
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid