Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused (2)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Eesti e-riigi nõrkused ja tugevused

Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused E-riik on iga riigi oma interneti ruum, kus riigi elanikud võivad arvuti või mõne muu seadme abil kasutada interneti, ehk e-teenuseid. Iga inimene võib ise valida, kas ta kasutab neid teenuseid läbi interneti või teeb seda vanamoodsalt. Üha enam on levinud interneti ja sellega kaasnevate teenuste kasutamine. Kuid millised on e-riigi tugevused ja nõrkused? Üheks tugevuseks on kindlasti tema mugavus. Tänu e-riigi olemaasulule saab interneti kaudu osa võtta näiteks valimistest. Enam ei pea seisma pikkades järjekordades ja ootama, seda saab teha mugavalt läbi interneti. Õpilaste jaoks on e-riigi üheks plussiks kindlasti e- kool. See annab nii õpilastele endile kui ka lapsevanematele hea ülevaate näiteks hinneteseisust, puudumisest ja kodustest töödest. E-riigi tugevusteks on kindlasti veel ka e-pank ja e-post. Tänu e-panga olemasolule

Ühiskond

2

docx

E-riigi tugevused ja nõrkused

Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus Eesti on e-riik. E-riigiks nimetatakse valitsemis-ja infosüsteemi internetis, kust inimesed saavad informatsiooni ning samuti saavad ka poliitikud edastada teavet omavahel ning ka valijatel läbi interneti keskkonna. E-riigil on aga omad tugevused ja nõrkused. E-riigi üheks suurimaks tugevuseks võib pidada selle kättesaadavust. Internet on tänapäeval kodudes igapäeva lahutamatu osa. Täna leidub Eestis ilmselt väga vähe kodusid, kus puuduvad internet ja arvuti. Inimesed on koondanud peaaegu kogu oma elu virtuaal keskkonda ning ajavad oma asjatoimetusi seal. See on muutnud kogu elu inimeste jaoks lihtsamaks ning mugavamaks. Eriti maal elavate inimeste jaoks. Näiteks võib tuua arvete tasumised ning netipangad

Ühiskonnaõpetus

21

rtf

Ühiskonna konspekt

000000010000000140000000400000003010800050000000b0200000000050000000c02a 3016202040000002e0118001c000000fb020300010000000000bc02000000ba010202225 3797374656d000000000000000000000000000000000000000000000000000004000000 2d01000004000000020101001c000000fb02efff0000000000009001000000ba044000125 4696d6573204e657720526f6d616e0000000000000000000000000000000000040000002 d010100050000000902000000020d000000320a0f00000001000400000000006202a3012 08e0800040000002d010000030000000000 Riigikogu (ehk Eesti Vabariigi parlament) valitakse iga 4 aasta tagant (korralised / regulaarsed valimised) proportsionaalse valimisüsteemi järgi. Liikmeid 101. Riigikogu 1 tööd juhib spiiker e esimees (Riigikogu esimehe ülesanded: 1. juhtida riigikogu tööd; 2. vajadusel täita presidendi ülesandeid). Parlamendi ülesanne on kinni peaministri koostatud valitsus (kuni 15 ministrit) ehk täidesaatevvõim

Ühiskonnaõpetus

58

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

ülesseadmist juhivad erakonnad, mistõttu kuulumine erakonda on tähtsamgi kui kodakondsus. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanuspiirang kehtib nii hääleõiguse (aktiivse valimisõiguse) kui ka kandideerimisõiguse (passiivse valimisõiguse) puhul. Enamikus riikides võib hääletada alates 18. eluaastast, kandideerimise vanuspiirid on 7 Kodanikud, huvid ja demokraatia erinevad. Eesti põhiseadus lubab kohalikku volikokku kandideerida 18-aastaselt, Riigikokku ja europarlamenti 21-aastaselt ning presidendi kohale 40- aastaselt. 2.2.1 Valimistel on vaba konkurents Konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde. Valimiste korraldamisel tähendab see vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, kartmata survet või tagakiusamist. Hääletajat ei tohi bülletääni täitmisel mõjutada

Ühiskond

29

doc

Turunduse referaat

.....................................................12 3. REKLAAMINDUS EESTIS.......................................................................................17 3.1. Reklaami hetkeolukord Eestis ja ERAL...............................................................17 2.2. Kuldmuna ja teised reklaamifestivalid, kus eestlased osalevad.......................... 20 2.3. Porteri mudeli ja SWOT-analüüsi rakendamine Eesti reklaamituru hetkeolukorrale............................................................................................................ 22 KOKKUVÕTE................................................................................................................25 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................28 3 SISSEJUHATUS 4 1

Turunduse alused

25

doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4

Sotsiaalpoliitika

40

docx

Ühiskonna riigieksami materjal

omaalgatus Asutused Valitsus, McDonald's, FC Flora, Elukoht,lapsed, parlament, Leibur, EMT, Punane Rist, haridus, töökoht, vallavalitsus, Merko Ehitus Greenpeace, isiklikud suhted, politsei ja (kõik Eesti riik ei sekku piirivalveamet, eraettevõtted) Loomakaitse maksu- ja Selts, tolliamet, Naabrivalve, koolid, haiglad, huviringid hooldekodud Ülesanded Tagada riigi Kasumi Parandada üldist Tagada inimese

Ühiskonnaõpetus

32

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus,

Ühiskond

Kommentaarid (2)