KOV määruse eelnõu ettevalmistamine ………………….. määruse „Valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise tingimused ja kord „ näitel. Referaat Juhendaja Anne Rähn PÄRNU 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................................
eelotsus on siduv, kui kohus uuesti eelotsust ei küsi kohtukulude jagamise määrab siseriiklik kohtunik eelotsuse kajastamine siseriiklikus otsuses: liikmesriigi kohus toob oma otsuses ära ka Euroopa Kohtu eelotsuse resolutsiooni ja põhjendused Euroopa Liidu õiguse küsimuses 8 9 4. EESTI KOHTUTE EELOTSUSETAOTLUSED Kuupäev: 5. detsember 2012 Kohtuasi number 3-11-621 Taotluse esitanud kohus: Riigikohus Esitatud küsimused: 1) Kas määruse nr 1383/2003 art 13 lg-s 1 nimetatud "menetlus, tegemaks kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud" võib toimuda ka tolliasutuses või peab määruse III peatükis käsitletud "juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädev asutus" olema tollist eraldiseisev? 2) Määruse nr 1383/2003 preambuli p 2 nimetab määruse ühe eesmärgina tarbijate kaitset ning preambuli p 3 kohaselt tuleks sisse seada menetlus, mis võimaldab tollil intellektuaalomandi
mõistetud legislatiivakt, õigusloomeakt ning formaalse määratlus järgi kuulub halduse üldaktide kategooriasse. Kuna määruste andmine administratsiooni poolt kujutab endast legislatiivfunktsiooni realiseerimist, mis kuulub aga otseselt legislatuuri pädevusse, siis võib see toimuda üksnes delegatsiooni(volituse) alusel ja piiratud ulatuses. Generaaldelegatsioon ja spetsiaaldelegatsioon. Esimene on üldiselt määratud volitus, põhiseadusega. Teine on ühekordne volitus määruse andmiseks ja sisaldub konkreetses seaduses. On olemas kolme liiki määrusi: intra legem, praeter legem ja contra legem. Määrused intra legem on haldusaktid, millega administratsioon on volitatud rakendama kehtivat seadust, ta konkretiseerib rakendatava seaduse norme ning peab olema nendega kooskõlas. Määrused praeter legem on haldusaktid, mis reguleerivad neid valdkondi, mida seadusega ei ole veel korraldatud. Selles mõttes loovad need määrused uut õigust. Sellised
Vähemalt üks halduslepingu pool on riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalikõiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid. Üldjuhul võib sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. Haldusorgan võib sõlmida halduslepingu üksnes oma pädevuse piirides. Haldusorgan ei või võtta endale halduslepinguga kohustusi, mis ületavad tema pädevuse. 12. Kellel on EV-s määruse andmise õigus? Määrus põhiseaduse §-de 87 ja 94 alusel on Vabariigi Valitsusel ja ministril õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Lisaks võivad määrusi anda Eesti Panga president, riigikontrolör ja avalik- õiguslike ülikoolide nõukogud. Määrusi võib anda üksnes seaduses sätestatud volituse
novembri 1999. a määruses nr 354 "Toidu ekstraheerimislahustite suhtes esitatavad nõuded, ekstraheerimislahustite kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid" kehtestatakse toiduainetööstuses toidu töötlemiseks kasutada lubatud ekstraheerimislahustite loetelu, ektstraheerimislahusti kasutamise tingimused ning toidus lubatud Ekstraheerimislahusti märgistamisel tohib kasutada lahusti nimetust vastavalt määruse lisale. Peale nimetuse tuleb märgistusel esitada teave lahusti kvaliteedi sobivuse kohta toidu ekstraheerimiseks, lahusti partii tähistus, lahusti valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress, lahusti netokogus mahuühikutes ning vajaduse korral teave ekstraheerimislahusti säilitamise ja Määruse kohaselt: Ekstraheerimislahustit tuleb kasutada viisil, mis ei saasta toitu.
05.2005] 11) põhjaõngejada koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning on asetatud veekogu põhja; 12) triivõngejada koosneb ankurdamata õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning triivib hoovuse või tuule toimel; 13) mail koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest, mis on ujukite või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud. 14) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. 15) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. 16) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. 17) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.
Kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta. Reguleerimisala Käesoleva määruse eesmärk on ohjeldada, vältida ja seeläbi vähendada protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid.Käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuse protokolli A- lisas loetletudfluoritud kasvuhoonegaaside suhtes. Käesoleva määruse I lisas loetletakse käesoleva määrusega praegu hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaasidkoos nende globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga. Pidadessilmas Kyoto protokolli artikli 5 lõikega 3 ettenähtud muudatusi, milleühendus ja selle liikmesriigid on heaks kiitnud, võib I lisa läbi vaadata ja seda vajaduse korral ajakohastada. Käesolev määrus käsitleb I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaasidepiiramist, kasutamist,
Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määruses nr 354 "Toidu ekstraheerimislahustite suhtes esitatavad nõuded, ekstraheerimislahustite kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid" kehtestatakse toiduainetööstuses toidu töötlemiseks kasutada lubatud ekstraheerimislahustite loetelu, ektstraheerimislahusti kasutamise tingimused ning toidus lubatud jääksisaldused. Ekstraheerimislahusti märgistamisel tohib kasutada lahusti nimetust vastavalt määruse lisale. Peale nimetuse tuleb märgistusel esitada teave lahusti kvaliteedi sobivuse kohta toidu ekstraheerimiseks, lahusti partii tähistus, lahusti valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress, lahusti netokogus mahuühikutes ning vajaduse korral teave ekstraheerimislahusti säilitamise ja kasutamise tingimuste kohta. 5
nõuetele vastavust. 1 12. Täitke lüngad § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse, toidu käitlemise alused käitleja enesekontroll ning riiklik järelvalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. § 2. Toidu käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 sätestatud aine või toode. EPja nõukogu määruses tähendab mõiste "toit" töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toit koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõistetoit hõlmab vett.
tööõnnetuse toimumist. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse 5 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega. Tööõnnetuse raporti vorm on kättesaadav internetis Tööinspektsiooni kodulehel osas avalik teave - Teadete ja raportite vormid. Tööandja koostab raporti kirjalikult kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
Millised nõuded on lammaste ja kitsede märgistamisel seadusandluse järgi? Määruse kohaselt toimub kitsede ja lammaste märgistamine ja registreerimine Euroopa Nõukogu 17. detsembri 2004. a määruse 21/2004 nõuete kohaselt. Lisaks seni kasutusel olnud ühele kõrvamärgile on vaja loomale, kes on sündinud alates 9. juulist 2005. aastal, paigaldada Euroopa Nõukogu määruse lisa A lõikes 4 nimetatud teine identifitseerimisvahend. Sisuliselt tähendab see kohustust kasutada kas teist kõrvamärki, tätoveeringut, (sõrgatsile kinnitatavat tähist: kitsel) või elektroonilist transponderit. Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks ja ühendusevälisesse riiki eksportimiseks määratud loom tuleb alates 1. jaanuarist 2008. aasta märgistada alati ka elektroonilise identifitseerimisvahendiga (transponderiga)
ekspluatatsiooni või muude töödega, sealhulgas sõjaväelased ja sõjaväekohustuslased, kes kutsuti erikogunemistele ja võtsid osa avarii tagajärgede likvideerimisest, olenemata nende väeosa paiknemisest ja töö iseloomust, samuti sõjaväelased ning siseministeeriumi organite juhtiv ja reakoosseis, kes teenis (teenib) saastatud piirkonnas; 3) saastatud piirkonnast evakueeritud või ümberasustatud isikud. 2. Kehtestada, et käesoleva määruse punkti 1 alapunktides 1 ja 2 loetletud isikutel on õigus: 1) elukohajärgselt lasta tasuta valmistada ja parandada hambaproteese (välja arvatud nende proteeside väärismetall); 2) saada igal aastal meditsiiniliste näidustuste esinemisel tasuta sanatoorset ja kuurortravi; 3) kasutada igaaastast korralist puhkust neile sobival ajal ning saada aastas 14 kalendripäeva palgata lisapuhkust;
Trafaretsuspõhimõte tähendab, et õigustloovas aktis tuleb sama mõtet väljendada alati võimalikult samas sõnastuses. Sarnaseid suhteid reguleerivate normide sõnastamisel tuleb kasutada samasugust või sarnast lausestust ning samu väljendeid. Õigustloova akti tekstist peavad selle täitjad täpselt ning ühtemoodi aru saama. Mida trafaretsemalt on sätted sõnastatud, seda vähem vigu tekib nende kohaldamise. 11. Palun esitada Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu rekvisiidid? · märge «EELNÕU» ning eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ja Vabariigi Valitsusele esitamise korral eelnõu valmimise kuupäev seaduse eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas · seaduse pealkiri · seaduse vastuvõtmise kuupäeva koht ja vastuvõtmise koht · allkirjastaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus · märge eelnõu esitaja kohta «Algatanud Vabariigi Valitsus» ning eelnõu Riigikogule
4) nimetatud kannete muudatused; 5) nimetatud kannete kustutamine. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa. Kinnistuspäevik (KRS § 19) (1) Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks. (2) Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv. § 20. Kinnistustoimik (1) Kinnistustoimikus säilitatakse kõiki kinnistu kohta käivaid dokumente. (2)Kinnistusosakond tagab kinnistustoimikus säilitatavate dokumentide vastavuse algdokumentidele. (3) Kinnistustoimik koosneb:
Tööriistad mida võib vaja minna. Vesilood,kellu,mõrdiämber,liimikelk,nöörlood,kummihaamer ja saag. Isikukaitsevahendid mida on vaja sellise töökäigu puhul. Kiiver,vastav tööriietus,turvajalanõud, kindad, kaitseprillid,plokkide saagimisel võiks olla peas respiraator või mingi muu mask mis kaitseb hingamisteesid. 2.Mõõdulint.niveliir. Oluline ka teada: § 1. Ehitise kasutamise otstarve (1) Ehitise kasutamise otstarve tähistatakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud loetelule kasutamise otstarbe nimetusega ja viiekohalise koodiga. (2) Ehitise kasutamise otstarvete loetelu ülesehitus on hierarhiline, milles üldisema täpsusastme kasutamise otstarbe tähistus sisaldab suurema täpsusastmega kasutamise otstarbe tähistust. (3) Ehitisele määratakse kasutamise otstarve viie koodikoha täpsusega. (4) Külaliskorteri ja kodumajutuse turismiseaduse tähenduses võib liigitada
· aga ka mis tahes teise kohtumenetluse subjektiks mitteoleva isiku põhiõigusena (5) Advokaati ei või kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kinni viibida kohtuistungil kohtusaali mahutavuse piires ja talletada pidada, läbi otsida ega vahistada, välja arvatud maa- või linnakohtu selle käiku viisil, millega ei häirita kohtupidamist. määruse alusel. Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbi otsida ka advokaadibürood, mille kaudu ta õigusteenust osutab. Artikkel 6 (kohtumenetluse tagatised) [RT I 2001, 102, 676 - jõust. 10. 01. 2002] 1. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale
asjassepuutuva ega kliendi kohtuasjaga. riigi praktika alusel, kuni ei ole tõendatud, et (5) Advokaati ei või kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kinni pidada, senitundmatu läbi otsida ega vahistada, välja arvatud maa- või linnakohtu määruse fakti hilinenud ilmnemine oli osaliselt või täielikult põhjustatud tema enda poolt. 6 Page 7 of 24 alusel. Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbi Artikkel 6 (kohtumenetluse tagatised)
KAASUS 1. Martin Tamm on õigustatud saama X Vallavolikogu 16.11.2010. a määruse nr 37 „X valla eelarvest toimetuleku kindlustamiseks peretoetuste maksmise ja lapse koolitee kulude hüvitamise korra kinnitamine” (edaspidi nimetatud Määrus) alusel makstavat koduse mudilase toetust. Toetuse suurus on 120 eurot kuus. Oktoobrikuu eest Martin aga toetust ei saanud. Martin hakkas uurima, milles asi. 2. X vallavalitsuse ametnik vastas talle järgmiselt: „Kuna Teie perel oli X valla ees maksetähtaja ületanud võlgnevus, siis antud perioodi eest ei ole õigust koduse
1. Missugune õigusakt „räägib“ tehislike lõhna- ja maitseainetest? Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määrus nr 292 2. Mis on abiaine ja missuguseid nõudeid abiainele esitatakse? Abiaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud aine. Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus. (Toiduseadus § 18) 3. Otsige Riigiteatajast õigusakte, kus kirjeldatakse toidu säilitamisnõudeid ja kirjutage kaua tohib säilitada erinevaid torte ja biskviite ? Tortide säilitamisaeg on 6-72 h külmkapis, täielik nimekiri põllumajandusministri
TRAALPÜÜK Marianne Kiholane KP-31 2009 T ra a lp üünis e d ja tra a lp üük · Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. Lubatud traalpüünised on: · traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i; · põhjatraalnoot traalnoot, mis on varustatud grunttropiga; · pelaagiline traalnoot traalnoot, millel grunttropp puudub; · agariku tragi jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks. · Grunttropp käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus Traalnoot Vaier Traallaud
Üldsätted § 2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: 11. Jalakäija all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. § 4. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid. § 7. Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. § 10.Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit, seda selleks volitusi omamata paigaldada, teisaldada või eemaldada. § 12. Keegi ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale seadmeid või materjale, mis ohustavad või põhjendamatult takistavad jalakäija, eriti vanuri ja invaliidi liikumist
10) põhjaõngejada koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning on asetatud veekogu põhja; 11) triivõngejada koosneb ankurdamata õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning triivib hoovuse või tuule toimel; 12) mail koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest, mis on ujukite või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud. 13) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. 14) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. 15) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. 16) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.
eelneval kalendriaastal. Toetuse määrad on: 1) metsakultiveerimismaterjali soetamisel kuni 80% soetuse kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 0,35 eurot laialehise lehtpuuliigi ning 0,16 eurot teiste metsapuuliikide taime kohta; 2) maapinna ettevalmistamisel kuni 96 eurot hektari kohta; 3) metsaistutustöödel kuni 128 eurot hektari kohta; 4) metsapuutaimede hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas. Toetuse saamiseks peab esitama Erametsakeskusele: 1) taotluse (määruse lisa 1); 2) määruse lisas 2 loetletud andmed metsa uuendamistööde kohta (soovituslikud vormid); 3) koopia metsakultiveerimismaterjali soetamist tõendavast arvest ning selle tasumist tõendavast dokumendist; 4) metsakultiveerimismaterjali tootmisega tegeleva ettevõtja allkirjastatud kehtiva hinnakirja, kui isik, kes tegeleb kultiveerimismaterjali tootmisega, istutas enda kasvatatud taimi. Erametsakeskus teeb toetuse otsuse 120 päeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtpäeva
* geoloogia-alase tegevuse korraldamine; * maa hindamise alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * maa hindamise ja maakorraldustööde tegevuslubade andmine; * Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade kasutamine, käsutamine ja valdamine selleks antud volituste piires, riigi maareservi moodustamine; * Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade arvestuse pidamine. Amet täidab ka muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning keskkonnaministri määruse ja käskkirjaga, samuti keskkonnaministri või Keskkonnaministeeriumi kantsleri antud ülesandeid. Maa-ameti eesmärk on täita ametile ettenähtud ülesandeid. Juhtkonnas on olemas peadirektor, peadirektori asetäitjad. Lisaks on veel mitmeid nõunikke. Erinevates osakondades töötab iga osakonna juht. Suuremalt jaolt on osakondades spetsialistid, vanemspetsialistid, juristid. Ühesõnaga inimesed, keda võib usaldada nende tehtud töös.
avalikult teatavaks tegemisest. ■ Määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata, samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Määruskaebuse esitamine ■ Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. ■ Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud. ■ Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ■ Määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt TsMS § 466 lõikes 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
2. Käitlemine peab toimuma vastavalt käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele ning käitlemisel peab olema tagatud nõuetekohase toidu saamine. 3. Käitlemisel on keelatud kasutada aineid ja materjale, mille koostis või toime inimesele ei ole teada või mis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või mille kasutamine on õigusaktidega keelatud. 4. Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohaselt. 5. Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist. 6. Töötaja toiduhügieenialase juhendamise korraldab käitleja. 7. Toitu käitlev töötaja ning oma tööülessannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja, samuti toidu käitlemisruume puhastav töötaja peab nakkushaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima
teha kohe, kui saadakse teada taanduse aluseks olev asjaolu (menetlussubjekt: on varem osalenud samas kriminaalasjas madalama astme kohtus; on samas kriminaalasjas olnud eeluurimiskohtunik ja teinud kohtumääruse; on varem samas kriminaalasjas osalenud muu subjektina; on olnud süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane). Kui taanduse taotlus esitatakse kohtuistungil, siis vaatab selle läbi kohtukoosseis ja teeb selle kohta määruse, kas rahuldada või mitte. Kui kohtukoosseisu kohta on esitatud taandus: *ainuisikulise kohtukoosseisu vaatab läbi kohtunik ise ja teeb enda kohta määruse, kas taandus rahuldada või mitte; *kui taandus tehakse kollegiaalse kohtukoosseisu vastu, siis vaatab taandusavalduse läbi kohtunik, kelle kohta taandust ei tehtud. Kui taanduse kohta tehtud otsus kaevatakse edasi, siis järgmise astme kohus vaatab kõigepealt läbi taanduse põhjenduse.
lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb. § 181. Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult asulavälisel teel, kui: nähtavus on halb; (sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.) § 182. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel seisval mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Täiendavalt võib kasutada ka ohutulesid. § 183. Asulas võib käesoleva määruse §-s 182 nimetatud ääre- ja numbritulede asemel kasutada mõlema- või liiklusepoolseid seisutulesid juhul, kui mootorsõiduk ei ole üle 6 m pikk ega üle 2 m lai ja mootorsõiduk on ilma haagiseta. § 184. Käesoleva määruse §-de 182 ja 183 nõuded ei laiene peatunud ja parkinud sõidukile, mis asub: - teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha; - väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart /teepeenral -
kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on 1968. aasta Brüsseli konventsiooni paralleelkonventsioon. Selleks et saavutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, et kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise eeskirju reguleeritaks ühenduse õigusaktiga, mis on siduv ja vahetult kohaldatav. Käesoleva määruse reguleerimisala peab hõlmama kõiki peamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgelt määratletud asjade." Brüssel I-bis määruse eesmärgiks on parandada ja soodustada kohtuotsuste ringlust ning edasi arendada juurdepääsu õigluse saavutamisele. Brüsseli I määrus, mis kohaldub kõikides tsiviil- ja kaubandus vaidlustes. Määrust ei kohaldata nendes tsiviil vaidlustes, mis on määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt määruse
1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud piirväärtustele või 2) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või 3) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele standardile või 4) arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, kusjuures on arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja kustutamisega. (4) Asjakohaseks tehniliseks normiks ja standardiks käesoleva määruse tähenduses loetakse tehniline norm või standard, mille järgimine tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise. (5) Ehitis, mille suhtes kohaldatakse määruses toodud erisusi, peab vastama olulistele tuleohutusnõuetele. Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded (1) Lisades 19 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas:
Vajaduse korral alaealise ülekuulamine audiovideosalvestatakse. Juhul, kui kohtumenetluses on kavas kasutada ülekuulamist tõendina, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu, siis käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul alaealise ülekuulamine audiovideosalvestatakse. 13.Mis alusel võib läbiotsimist teostada? läbiotsimist toimetada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Nii eeluurimiskohtuniku määrus kui ka kohtumäärus prokuratuuri läbiotsimistaotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel. Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimine notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas
KÜSIMUSED määruse ,,Hea laboritava nõuded ja kord" kohta 1. Milline seadus on nimetatud määruse aluseks? Määrus ,,Hea laboritava nõuded ja kord" kehtestatakse Kemikaaliseaduse alusel 2. Millistes valdkondades rakendatatkse nimetatud määrust? Hea laboritava nõudeid ja korda rakendatakse Kemikaaliseaduse kohaselt kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine, söödalisandi või tööstuskemikaali koostisse kuuluva katseaine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul laboris
seaduse jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda kui on edasilükkamatu riiklik vajadus, Riigikogu ei saa kokku tulla. Määrused (Põhiseadus §87) - Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. Määrus on õigusjõult madalam, kui seadus. Määrus peab olema kõigi seadustega kooskõlas. Kui määruse ja seaduse säte on omavahel vastuolus, siis ei tule mitte vastuolu lahendada, vaid määruse säte on õigusvastane ning juba sellepärast tuleks lähtuda otsustamisel seaduse sättest. Kui vastuolu ei ole ilmne ja vältimatu, siis tuleb määruse sätteid tõlgendada selliselt, et need oleksid kooskõlas seaduse sätetega ja moodustaksid kogumis vastuoludeta õigusnormi.
ainet nimetatud piirkoguses, võib aine mõjutada meie organismi siis, kui see kogus korrutada sajaga. Tänapäeval on lisaainete täielik vältimine peaaegu võimatu. Töötlemata toitudes ei ole üldjuhul lisaaineid lubatud kasutada. Mida enam on toit töödeldud, seda tõenäolisemalt sisaldab see erinevaid lisaaineid. Kindlasti tuleks antioksüdantidest vältida E320 ja E321, ilmselt on ohutud E300; E330; E307, E308; E309. E306 on ohutu. Toiduained, milles ei tohi leiduda lisaaineid määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 18 lõike 1 punktis a sätestatud ülekandumise põhimõtte tõttu: 1. Töötlemata toidud, nagu määratletud määruse (EÜ) nr 1333/2008 artiklis 3, välja arvatud määruses (EÜ) nr 853/2004 määratletud lihavalmistised 2. Mesi, nagu määratletud nõukogu direktiivis 2001/110/EÜ 3. Emulgeerimata loomsed ja taimsed õlid ja rasvad 4. Või 5. Maitsestamata pastöriseeritud ja steriliseeritud (sh kõrgkuumutatud) piim ja
Kohus võib keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest kui: võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava. *Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. 4. Ajutise halduri nimetamata jätmise alused Füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse korral võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui:
Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada kõrgema tasu maksmiseks täpsema korra. Kohtuvälised kulud: Otsi siia lisaks seadusest · menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud · menetlusosaliste sõidukulud · menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek · kohtueelse menetluse kulud · kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud · menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud 6. Tsiviilasjade kohtu alluvus- kohtu võimkond Kohtuvõimkond on seadusega määratud kohtu võimupiirid õigusemõistmisel. Tsiviilasjades, so eraõigussuhetest tulenevates kohtuasjades mõistab kohus õigust seadusega tema võimkonda eraldatud tsiviilasjades. Kohtusse esitatud avalduse kohtu pädevusse kuulumise lahendab kohus. Kui asi ei allu kohtu pädevusse, keeldub kohus avalduse menetlusse
TKM-toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed Riina Annus 2015 Märgistamine ● Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 25. oktoobril 2011 vastu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (edaspidi „toidualase teabe määrus“). ● Alates 13.12.2014 tuleb toidu märgistamisel ja teabe esitamisel järgida toidualase teabe määruse nõudeid. Uued nõuded ei reguleeri mitte ainult toidu märgistamist, vaid toidualase teabe esitamist üldiselt. Müügipakendil või märgistusel esitatavad kohustuslikud andmed on: ● toidu nimetus; ● koostisosade loetelu (algab sõnaga „Koostisosad“); ● allergiat või talumatust põhjustavad ained, mis esitatakse koostisosade loetelus muudest koostisosadest trükikirjas eristuvana; ● teatavate koostisosade või koostisosade gruppide kogus;
5. Rahvusvahelistel vedudel Ühenduse tegevusluba ja tegevusloa ärakiri (1) Tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (2) Ühenduse tegevusluba (edaspidi ka tegevusluba) on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. (3) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa kinnitatud ärakiri) on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada tegevusloa kinnitatud ärakirjale kantud registreerimisnumbriga sõidukit tegevusloaga lubatud tasulisel veoseveol.
kirjalikult koos põhjendusega. Kohus vaatab taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. · Haldustoiminguks loa andmine Kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks või vabaduse võtmise tähtaja pikendamiseks või tema Eestist väljasaatmiseks, tuleb asja arutada istungil. Haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse. · Menetlus hankeasjas Hankeasi on riigihanke korraldamisest, sh hankelepingu sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasi. Vt riigihangete seadus RHS § 2 lg 2: Riigihangeteks käesoleva seaduse tähenduses on asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine,
b) sünonüümiks terminile „põhiseadus“ 13. Seadlus on a) riigipea poolt antav õiguse üldakt; b) riigipea poolt antav õiguse üksikakt; c) riigipea poolt antav õigustloov akt. 14. Määrus a) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone, kuid ei loo ise uut õigust; b) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone luues seega ise uut õigust; c) on õiguse üksikakt, mille annab välja kohtuvõim. 15. Määruses on nõutav volitusnorm. Volitusnorm a) näitab, kes on määruse rakendamiseks volitatud (st kes võib määrust ellu viia); b) näitab, kes on määruse loomiseks volitatud (st kes võib määruses sisaldavaid õigusnorme sõnastada). 16. Rahvusvahelised õigusallikad a) on siduvad riikide vahel, so riigi kodanikele nad õiguseid ja kohustusi ei tekita; b) on siseriiklikele õigusaktidele alluvad õigusaktid (so nad ei tohi minna vastuollu siseriiklike õigusaktidega); c) on konventsioonid, hartad jm rahvusvahelised lepingud, mille sõlmimise kord
SPORDIMINISTEERIUM KÄSKKIRI Pärnu 31. märts 2015 nr 1 Asjaajamiskorra kinnitamine Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määruse nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused“§ 4 ning seoses vajadusega viia asjaajamise kord vastavusse kehtivate nõuetega: 1. Kehtestada Spordiministeeriumi uus asjaajamise kord alates 01.april 2015.a. 2. Tunnistada kehtetuks 01.03.2012 a. kehtestatud asjaajamise kord alates 31.märts 2015 a. 3. Käskkiri teha teatavaks kõikidele struktuuriüksustele ning saata neile uus asjaajamise kord. LISA Asjaajamiskord (allkiri) Anneriin Truu minister
lisainformatsiooni andmiseks · · · Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded · Vastu võetud 27.10.2004 nr 315 RT I 2004, 75, 525 jõustumine 01.01.2005 · Muudetud järgmiste aktidega (näita) Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 20.09.2007 RT I 2007, 53, 357 01.10.2007 · Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse» § 3 lõike 11 alusel. · 1. peatükk ÜLDSÄTTED · § 1. Määruse reguleerimisala · Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded). · § 2. Olulised tuleohutusnõuded · (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud;
KÄSKKIRI Tallinn 12 märts 2010 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele: 1. Moodustada kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni, mille ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. 2. Komisjoni esimees on Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja Mart Maastik; komisjoni liikmed: Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor Mari Mätas,
jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees. Ülekäigurajale tohib sõita pärast nõuete täitmise võimalikkuses veendumist. §48. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jäänud sõiduki ja ülekäigurajale läheneva sõiduki vahele jääb vaba sõidurada, ei pea juht ülekäiguraja ees seisma jääma, kuid peab arvestama käesoleva määruse §-s 46 sätestatut. §47 §48 §49. Kui vastassuunalise vööndi poolel on reguleerimata ülekäiguraja nähtavus varjatud seisva sõiduki või muu takistuse tõttu, peab juht sõidu jätkamisel olema eriti ettevaatlik, et mitte ohustada ülekäigurajal olevat jalakäijat. JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL §50. Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on kindel,
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2
korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Eesti Vabariigi riigikogu poolt vastu võetud seadus, 11.02.2004 https://www.riigiteataja.ee/akt/13364302 - Kaubamärgiseadus - Käesolev seadus reguleerib üldtuntud ja registreeritud kauba- ja teenindusmärkide õiguskaitset, kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel EL nõukogu määruse 40/1994/EÜ Ühenduse kaubamärgi kohta (Euroopa Liidu Teataja L 011, 14.01.1994, lk 136) alusel Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi. Eesti Vabariigi riigikogu poolt vastu võetud seadus, 22.05.2002 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011004 - Patendiseadus - Käesolev seadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse
KÄSKKIRI Tallinn . oktoober 2012 nr 2-6/ Liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine Komisjon moodustamine toimub vastavalt keskkonna-ministri 19. mai 2004. aasta määruse nr 51 ,,III kaitse-kategooria liikide kaitse alla võtmine" punktile nr 3 ja Keskkonnaameti juhtkonna 23. septembri 2012. aasta nõupidamise otsusele: 1. Määran Keskkonnaameti komisjoni liikmeteks alljärgnevad isikud: Keskkonnaameti kaitsealuste liikide sektori peaspetsialistiks Marje Kallas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialistiks Jaak Kuusk Tallinna Loomaaia direktoriks Mati Kaal 2
püsiv ja väga bioakumuleeruv (vPvB), vastavalt REACH-määruses määratletule (XIII lisa), võiaine on väga ohtlike ainete kandidaatainete loetelus.Teatud tingimustel on ohutuskaarti vaja ka segude puhul, mis ei vasta ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele. Ohutuskaarte on vaja ajakohastada ja need uuesti välja anda järgmistes olukordades: niipea, kui saadakse uut ohuteavet või teavet, mis võib mõjutada riskijuhtimismeetmeid; kui REACH-määruse kohaselt on autoriseeritud või sellest keeldutud; kui on kehtestatud REACH-määruse kohane piirang.Tarnijad annavad ajakohastatud ohutuskaardid kõigile, kellele on ainet või segu eelneva 12 kuu jooksul tarninud. Miks on vaja ohutuskaarte? Ohutuskaardid on mõeldud ohtlike kemikaalide kasutajatele. Need aitavad ettevõtte juhil otsustada vajalike meetmete üle töötajate tervise ja keskkonna kaitseks ning õnnetuste
1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud piirväärtustele või 2) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või 3) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele standardile või 4) arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, kusjuures on arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja kustutamisega. (4) Asjakohaseks tehniliseks normiks ja standardiks käesoleva määruse tähenduses loetakse tehniline norm või standard, mille järgimine tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise. (5) Ehitis, mille suhtes kohaldatakse määruses toodud erisusi, peab vastama olulistele tuleohutusnõuetele. 2. Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded (1) Lisades 19 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas:
annaabi.ee 
