Degas kasutas tavapäraseid maavärve. Ta ,,moderniseeris" oma värviskeemi kirkavärviliste aktsentidega vöölehvidel. Tema looming on köitnud paljusid tänapäeva kunstnikke ning tema loomeperioodi võib pidada vägagi pikaks, sest ta alustas maalimisega noorelt ja suri vanana. Pilte tema loomingust ,,Sinised tantsijannad" 1898-1899. ,,Täht laval" 1876-1877. Sellel pildil on näha tema tungimatu Nüüd on pildil baleriin, mis soov tabada erilisi liikuvaid tantsijaid. sai maalimisobjektiks 1870. Ta on kasutanud siin maavärve ja aastal. Maalil meeldivad tema joon on kirglik ja elujõuline. mulle erksad maavärvid ja Degas rõhutab ümbritsevad kontuure. vaba kompositsioon. Kasutatud kirjandus Raamat ,,Suuri kunstnikke" -1998. Lk: 78-79. Autor: Rober Cumming. Elulugu ja looming Raamat ,,Kunst" 1999. Lk: 86-87
populaarsust fotograafia. Kui tulid kasutusele kaasaskantavad fotoaparaadid, muutusid fotod loomulikumaks. Fotograafia inspireeris impressioniste tabama hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielus. Fotograafia ja populaarne jaapani graafika inspireerisid impressioniste võtma kasutusele kummalisi vaateid objektides ja ebaharilikku kompositsiooni. Sellel maalil võib näha mõlemat mõjutust. Tantsija on tabatud oma kostüümi kohendamas ja pildi alumisel parempoolsel veerandil on tühi põrand. Sellel maalil on kõige ambitsioonikamad kehalised kompositsioonid. Pildil on näha, kuidas baleriinid ja emad vaatavad kuidas sooritab baleriin eksamit ning ootavad oma järjekorda. Jules Perrot, tuntuim tantsija ja balletiõpetaja Euroopas juhendab klassi. Stseen on Pariisi vanas treeningsaalis. Maali tegemise aastaks oli maja maha põlenud, maal on tellimustöö
Edgar Degas Elulugu Edgar Degas (sünninimi Edgar Hilaire Germain de Gas; 19. juuli 1834 Pariis 27. september 1917 Pariis) oli prantsuse kunstnik ja skulptor. Edgar Degas sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena. Tema isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine Musson de Gas oli ameeriklanna. Aastatel 18541859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat, kus elasid tema isapoolsed sugulased. Seal ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss- stiilis portreed. 1860. aastate alguses külastas ta Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud hobustest ning selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei olnud temagi oma eluajal kuulus vaid
nende loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. Sõjajärgse perioodi aastatel võttis Degas ette oma elu pikima reisi. Aastal 1872 reisis ta koos oma noorema venna Renéga New Yorki ja New Orleansisse, kus tema onu Michel Musson ajas puuvilla äri. Degas elas Louisianas 5 kuud ning pöördus tagasi koju Pariisi veebruaris aastal 1873. Kõige muljetavaldavam töö pärast tema reisi oli Portraits in a New Orleans Cotton office. (1873).
Edgar Degas Iseloomustus Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja skulptor. Üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate impressionistide hulgas, kuigi ennast ise impressionistiks ei pidanud. Uurinud palju keerukat liikumist ning tuntud oma elegantsuse, näiteks balleriinide ja võiduajamiste kujutamise, poolest. Leiutas nn. märja pastelli tehnika- peensusteni viimistletud pastellijoonistust kastetakse üle vee või piimaga. Elukäik Edgar Hilaire Germain de Gas sündis 19. juulil 1834 Pariisis ja suri sealsamas 27. septembril 1917. Isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine oli ameeriklanna. Ema suri kui Degas´ oli 13- aastane. Maalima hakkas ta juba lapsepõlves. 18-aastaselt asus isa soovil õppima õigusteadust. Hiljem katkestas ning asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde ning veidi hiljem École des Beaux-Arts'i kunstikoolis. 1854-1860
loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. Aastal 1872 reisis Degas USA-sse, New Yorki ja New Orleansi. New Orleansis elas tema ema vend Michel Musson, kes tegeles puuvillaäriga. Pariisi naases ta 1873. aasta veebruaris. Pärast reisi maalis ta "Portraits in a New Orleans Cotton office". "Sinised tantsijannad" 18981899 Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. 7 Claude Monet "Heinakuhjad" 8 Claude Monet "Impressioon. Tõusev Päike" 1872
Jõgeva Gümnaasium IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Referaat Koostaja:Karina Sula Juhendaja: Jaana Tiido Jõgeva 2010 1 Sisu Sisu.................................................................................................................................2 Sissejuhatus Mina valisin endale teemaks `` impressionism maalikunstis `` , selle teema võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning kõige huvitavamana tundus impressionism maalikunstis. ........................................................................................................................................3 .......................................................................................
Ka Rahvusgaleriist leiab tantsijate maale. Esile tõstakisn ma teose ``Balletti tantsijad``. Selle teose juures hakkas mulle silma värvide kasutus. Balleriinide punased pead harmoneeruvad suurepäraselt nende valgete kleitidega. Igast nende liigutusest kiirgab graatsilisust. See on justkui pilt unenäost, kus kõik on perfektne ning millest kõik tahavad olla osake. Pastellsete toonidega loob ta rahuliku meeleolu, mis lausa paneb sind pilti süvenema. Esiplaanil oleva tantsija tumedad piirjooned koondavad enamus tähelepanu talle. Temast jääb haavatab ja abi vajav mulje, justkui ei suudaks ta ise oma kingapaela kinni panna. Suuresti on tema pildi meeleolu looja, mistõttu tema abitus kandub üle tervele pildile, muutes maali veidi kurvameelseks ja hapraks. ``Peale vanni, naine ennast kuivatamas`` 1890-1895, pastellmaal Teiseks tööks Londoni Rahvusgaleriist valisin samuti Degas maali, kuid hoopis teise teemaga
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu.
sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest.
Maardu Gümnaasium Impressionism Referaat Koostaja : Maardu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Impressionismi teke 3. Impressionismi iseloomustus 4. Impressionistlik maalitehnika 5. Maalide süzeed 6. Kunstnikud 7. Kasutatud materjal Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Impressionismi teke
(1527- 1593) i. Pei neliaastaesadlakda(louvre) neofunktsionalistlik muuseumi peasissekäik on itaalia manerismi esindaja. vana louver lasi frncois 1 lammutada 16 saj., selle asemel rajati ressantsistiilis uus, millest sai revulutsiooni ajal suurim euroopa muuseum L'angle sourire (naeratav ingel) googtka tähtsamaid skulptuure. Asub reimsi katedraali vasakpoolse portaali kohal. La cathedrale de reims 13. saj gootika rajatis
IMPRESSIONISM Sissejuhatus Impressionismi määratlemisest Impressiooni - mulje (aisting) Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks Impressionism ja impressionistid 1874. a esitas Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse) Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline. Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro, Paul Cezanne, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele, klassikalisele õpetusele ning hakata maalima vabas õhus, kasutades uudset, julget ja
Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et vaadates ühte raamatut, kus olid sees iga stiili kõige tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne.; ning teine osa kirjutab pikemalt kunstnik Renoirist. Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid
TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. – 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja
Tallinna Rahumäe Põhikool Claude Monet Uurimustöö Heili Kukke 8.b Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Claude Monet elust ja loomingust. Lisaks mõtestan lahti, mis on impressionism ja kuidas mina seda näen. Selle teema valisin ma sellepärast, et Monet on vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti
!. Kui üldiselt realistid maalisid väiksemõõtmelisi maale, siis tema maalis suuremõõtmelisi maale, motiiv oli argipäevane mitte idealiseeritud. Tähtsamad teosed on ,,Matus Ornansis" ,,Kivilõhkujad", ,,Allikal". Ta maalis ainult seda mida ta nägi. Maalis olustikumaale, natüürmorti. Loobus oma mingist väiksest kohast ja tegi ise oma näituse, mille nimeks sai REALISM. Sealt tuleb ka sõna contranäitus, mis on uuendusliku kunsti aluseks. See teeb ka maha eelnevat kunstiajalugu, sest tehakse maha asju nagu ajaloo sündmusi, mida maalida ei saa, sest seda ei näe oma silmaga. Realism tõi kaasa endaga ka fotograafia, mis aitas paremini ja täpsemalt jäädvustada tegevust. Saksamaa realism Kui prantsusmaal oli motiiv teisejärguline siis mujal Euroopas muutub realism jutustavamaks. Eriti levib realism Saksamaal. Ajaloomaalidel maaliti kõik detailselt välja. Adolph von Menzel kajastas oma loomingus Friedrich suure ajastut
TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja
Selles laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. 4. abstraktne ekspressionism Paljud avangardistlikud kunstnikud pagesid Euroopast Ühendriikidesse kus sõja tagajärjed nii tugevalt tunda ei andnud. USA oli kunstikeskusena Euroopast kõvasti maha jäänud, kuigi juba 1929.a. avati New Yorgis moodsale kunstile pühendunud muuseum (MoMa). See andis paljudele USA-sse pagenud uuendusmeelsetele kunstnikele võimaluse oma kunsti eksponeerida ja müüa. New Yorgist sai uus kunstimetropol. Tänapäeval on MoMa üks tähtsamaid ja kuulsamaid muuseume maailmas. Pärast sõda öeldi Läänes lahti igasugusest figuratiivsest kunstist, sest see samastati natsistliku kunsti või nõukoguliku propagandakunstiga, milleks oli sotsialistlik realism. Seetõttu peetigi 1950
TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti
kunsti, hõõrus, kratsis, suitsutas maale. Kuulus maal Kuningas Ubu prantsuse kirjanduse tegelane, pealtnäha pehme ja rumal, tegelikult kaval ja võimuahne. Paul Klee- Sürrealist vaid osaliselt. Sveitslane. Klee loo mingule on o mane lastejoonistuste naiivsus, kujundite grotesksus, fantaasiarikkus. Imelised värvikooskõlad! On osalt sürrealist, osalt abstraktsionist. Mõningaid mõisteid Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb maalikunst 1) graafika 2) skulptuur. Kaasaegsed kunstiliigid on: a) installatsioon b) häppening c ) perfor mance d) maakunst f) kehakunst g ) videokunst. Arhitektuur jaguneb: 1) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.)
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist.
Berliini tuntuim ehitis suhteliselt väiksed Brandenburgi väravad(tolleaegsed linnapiirid). Praegu on sinna tehtud ka Holokausti Memoriaal, ning ehitis on asub kesklinnas. Tuntuim Berliini arhitekt Karl Friedrich Schinkel, kes projekteeris peavahihoone, mille peamiseks kaunistuseks suur portikus. Sõjaväe kasutuses olev akendeta hoone, mõjub karmilt ja ning erakordselt igavalt. Schinkel tegi hästi pikki portikuid. Samamoodi tehtud ka Vana muuseum antiikkunsti muuseum. Hoone fassaadil pole samuti aknaid, kuid ehitisele see kasuks ei tule. Portikusel üle 20 korintose stiilis samba, laiad ja massiivsed. Vestibüüli laes Rooma Pantheoni kupli vähendatud koopia. Schinkel tegi ka väiksemaid kuningalossePotsdamis ning Nikolai kiriku, millel on Tempietto sarnane kuppel. Teatrihoone Dresdenis. Schinkel oli ka maalikunstnik, romantik, kujutas keskaegseid gooti katedraale ja kesköist tähistaevast. Müncheni arhitekt L. von Klenze
Monet tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Teised noored kunstnikud jagasid tema mõtteid. Koos said nad tuntuks kui impressionistid. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda omal viisil. Tema kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunsti ajaloos. Pärast aastatepikkust võitlust ja vaesust läks impressionism moodi ning sellest sai üks moodsa kunsti tähtsamaid lähtekohti. Oscar Claude Monet Elulugu Claude Monet sündis 14. Novembril 1840. aastal. Ta oli Claude Adolphe Monet ja Justine Aubree Monet teine laps , mõlemad vanemad olid teise generatsiooni pariislased. Ta ristiti 20. Mail 1841. Aastal kohalikus Pariisi kirikus, Notre-Dame-de-Lorette (jumalaema kirikus), Oscar Claude´iks, kuid vanemad kutsusid teda lihtsalt Claude`iks. 1845
Monet tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Teised noored kunstnikud jagasid tema mõtteid. Koos said nad tuntuks kui impressionistid. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda omal viisil. Tema kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunsti ajaloos. Pärast aastatepikkust võitlust ja vaesust läks impressionism moodi ning sellest sai üks moodsa kunsti tähtsamaid lähtekohti. Monet'i elus on seitse suuremat etappi, mis on täis suuri ringreise ja rännakuid eri maades. On välja toodud tema raskemad ja kergemad perioodid, kus kunsnik olid peaaegu ka enesetapu äärepeal, kui siiski olid tal toetavad sõbrad, kes seda ära hoidsid. Töö sisaldab nii Monet'i elulugu, kui ka lisadena välja toodud loomingut, mis on tõesti suurepärane ja vaatamist väärt
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj varar
ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna.3 Kunstniku eluaeg langes kokku suurte muutuste ajaga Pariisis. 19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber. 1900. aastal toimus Pariisis maailmanäitus, mille käigus ehitati näiteks Orsay raudteejaam, millest 1986. aastal sai Orsay muuseum ja Aleksander III sild. 19. juulil 1900 avati Pariisi metroo, mis on vanuselt neljas metroo maailmas. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kasvas Pariisi elanike arv eriti kiiresti ja saavutas 1921. aasta loendusel 2,9 miljonit elanikku.4 Noorus Albis Lapsepõlv ja perekond Nii Toulouse-Lautreci isa kui ema põlvnesid kõige vanematest Prantsuse aadlisuguvõsadest. Pärast noorema poja Richardi surma 1868. Aastal vanemad lahutasid. Albis perekonna
HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kunstiajalugu Claude Monet referaat Juhendaja:Kaia Kullamaa Koostas:Reelika Saard 11.klass Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõlv ja noorus 5 Le Havre'i aastad 6 Camille Doncieux 6 Noor perekond 7
Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkusst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti. Impressionism Fotolik kompositsioon, flanööri pilk Renoir. Vihmavarjud. 1881-86 Ainus aktsepteeritud nais- impressionist ameeriklanna Mary Cassatt (1844-1926) Mary Cassatt. Autoportree. 1878.>>> Degas. Prl Cassatti portree. Ca 1876-1878>>>
Tartu Kunstikool 2018.a Kunstiajalugu Sandra Pääsik 2 stil PHB Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide
tema looming saavutas oma täiuslikkuse alles tänu prantsuse kunsti mõjudele ja tänu kontaktile Prantsusmaa loodusega. Van Gogh oli äärmiselt tasakaalutu, rahutu ja eksalteeritud natuur; tema elu oli ülimal määral traagiline. Ka tema oli õieti asjaarmastaja ja iseõppija. Noorpõlves tegutses ta väga mitmesugustel aladel. Kunstile pühendas ta end umbes alates a. 1881. Van Goghi vanema perioodi töödes on tunda hollandi meistrite, eelkõige Millet` mõju. Oma laadilt olid need tööd – maastikud ja žanripildid – sünged ja maalitud tumedate pruunide toonidega. Neis piltides on tunda kirglikku ja siirast kaasaelamist, mis jäi iseloomustama van Goghi kunsti ka hiljem. 1886. aastal tuli ta Pariisi ja kunstikaupmehest venna vahendusel tutvus seal varsti impressionistidega. Eriti Camille Pissarro õpetas teda kasutama heledamaid värve, kuid ikka impressionistlikus mõttes – oma nägemismuljete jäädvustamiseks
KUNSTIAJALOO II KURSUS Renessanss Itaalias (§ 5-11) 1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline alle
tema inspiratsiooniks, kuna siis puutus ta esimest korda kokku mitteakadeemilise kunstistiiliga. Joonistamise kuulus Dalí igapäevasesse õppekavva. Esimest korda pandi tema tööd avalikult välja 1918. aastal Figueresi linnateatris ja need said kriitikutelt väga kiitva hinnangu. Sel perioodil tundis Dalí lisaks impressionismile huvi ka kubismi vastu. 1919. aastal, 15-aastasena, asutas Salvador koolilehe, millele ta kirjutas artikleid El Greco, Goya, Michelangelo, Velazquezi ja teiste suurte meistrite loomingust. Ta luges Nietzsche, Kanti ja Voltaire'i teiseid ning hakkas huvi tundma psühholoogia vastu. Tema tulemused koolis olid vaid keskpärased, kuid lõpueksamid sooritas ta suurepärastele hinnetele, mis võimaldasid tal kunstikooli sisseastumiseksameid sooritada. (Weyers, 2006) 1.4. Kodukoht Kunstniku kodukoht, eriti Ampurdani lauskmaa, kus asus tema kodulinn, on ta loomingus pidevalt korduv teema. Eelkõige paelusid teda sealsed rannikulinnad Cadaqués ja Port Lligat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
