Londoni Rahvusgalerii + Degas kahe teose retsensioon (0)

Londoni Rahvusgalerii
Vaheajal Londonis olles õnnestus mul külastada sealset Rahvusgaleriid, mis on enda kätte koondanud mitmeid kuulsaid Euroopa kunstnike töid. Esindatud on taiesed hilisest Keskajast, Itaalia Renessanssist ning ka Prantsuse Impressionismist. Maja, kus tänapäeval asub Rahvusgalerii ehitati 1824. aastal. Asukohaks valiti Trafalgari väljak, sest see asub linna keskuses , mis tagab lihtsa ligipääsu nii lääne Londoni rikkamale kui ka ida Londoni vaesemale rahvale.
Kuigi muuseumis oli mitmeid töid ja kunstnikke, kellest ma kunagi midagi kuulnud polnud, siis oli suurel hulgal ka selliseid teoseid, mille juures tabas mind äratundmise rõõm. Sellised kunstnikud nagu Piero della Francesca , Turner, Rembrandt , Vermeer, Peter Paul Rubens , van Gogh, Cezanne, Degas, Monet ja paljud teised on tegelikult juba koolist tuttavad. Suurepärane oli õpitud teoseid ka oma silmaga näha. Võin öelda, et kunsti puhul kehtib kindlasti ütlus, et oma silm on kuningas, sest see, mida sa juba oma silmaga näinud oled ei kipu nii kiiresti ununema nagu see, mida sa koolipingis istudes näed ja kuuled.
Sarnaselt KUMUle on ka see hoone väliselt suursugune ning aukartust äratav, samas aga on sisemised ruumid väikesed, tekitades intiimse õhkkonna. KUMU seinad on valged, Rahvusgalerii omad hoopis esindavad tumedaid ja raskepäraseid värve, mis veelgi rõhutavad sealsete taieste tähtsust ning rolli Euroopa kunstis. Üleüldiselt on aga ruumid jagatud nelja kategooriasse. Kõige varasemad taiesed pärievad 13. kuni 15. sajandini. Nende piltide temaatika põhineb sügavalt usual ning enamasti on tegu õlimaalidega. Teiseks grupiks on 16. sajandi maalid, kus ajaloolised ja mütoloogilised teemad said võrdväärseteks usu teemadega. Kolmandaks grupiks on koondunud 17. sajandi maalid ning neljandas osas võib teoseid näha 18. sajandist kuni 20. Sajandi alguseni.
Edgar Degas
Sünninimega Edgar Hilaire Germain de Gas, sündis ta 19. juulil 1834. aastal Pariis. Maalima hakkas ta juba lapsepõlves. 18. aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust. 20 aastaselt katkestas ta juuraõpingud ning asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde ning veidi hiljem École des Beaux -Arts'i kunstikoolis. Edgar Degas külastas tihti Itaaliat, kus tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss -stiilis portreed. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Aastal 1861 tutvus ta Édouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressionistide ja nende loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917.
``Balletti tantsijad ``
u. 1890-1900
Degas üheks meelisteemaks oli tantsijate maalimine, mida tõestab sellealaste teoste rohkus . Ka Rahvusgaleriist leiab tantsijate maale. Esile tõstakisn ma teose ``Balletti tantsijad``. Selle teose juures hakkas mulle silma värvide kasutus. Balleriinide punased pead harmoneeruvad suurepäraselt nende valgete kleitidega. Igast nende liigutusest kiirgab graatsilisust. See on justkui pilt unenäost, kus kõik on perfektne ning millest kõik tahavad olla osake. Pastellsete toonidega loob ta rahuliku meeleolu, mis lausa paneb sind pilti süvenema. Esiplaanil oleva tantsija tumedad piirjooned koondavad enamus tähelepanu talle. Temast jääb haavatab ja abi vajav mulje, justkui ei suudaks ta ise oma kingapaela kinni panna. Suuresti on tema pildi meeleolu looja, mistõttu tema abitus kandub üle tervele pildile, muutes maali veidi kurvameelseks ja hapraks.
``Peale vanni, naine ennast kuivatamas``
1890- 1895 , pastellmaal
Teiseks tööks Londoni Rahvusgaleriist valisin samuti Degas maali, kuid hoopis teise teemaga . Tegu pole tantsijaga, vaid tavalise naisega, kes kuivatab ennast peale vannis käiku. Olenemata sellest, et kunstnik on loonud teose külgvaatest, on naisel paljastunud ainult selg, kuid sellest piisab , et luua intimne ja sensuaalne õhkkond. Kuigi leian, et viis, kuidas naine ennast kuivatab on tavapärane, kohati isegi labane , vastukaaluks ei ole teos ise kaugeltki labane, pigem peenekoeline, jättes ruumi vaataja enda kujutlusvõimele. Teose värvipallett on väga mitmekülgne, tekitades äreva ja pineva meeleolu, justkui igahetk hakkaks pildilolev naine liikuma.