ja raha. Jõukuse eeldusena nähakse väikese võimudistantsiga kultuurides õnne, teadmisi ja armastust; suure võimudistantsiga kultuurides on jõukuse eelduseks pärandus, esivanemate vara, ihnus, petmine ning vargus. http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/altrov/altrov1.html Mainori kõrgkool Ebakindluse vältimine Teiseks kultuuri iseloomustavaks dimensiooniks on ebakindluse vältimine. Ebakindluse vältimine puudutab ühiskonna sallivust ebakindluse ja ebaselguse suhtes, seda, kuivõrd mugavalt kultuuri liikmed tunnevad ennast segastes ja ebatavalistes olukordades. Ebakindlusega elamine on oma tulevikku mitteteadvate inimeste jaoks vältimatu, kuid erinevad ühiskonnad on leidnud erinevaid viise sellega toimetulekuks kolmes vallas: tehnoloogia, seadus ja religioon. Tehnoloogia hõlmab inimeste artefakte ja kaitseb meid looduse poolt esilekutsutud ebakindluse eest; seadus hõlmab kõiki sotsiaalset käitumist
võtab, kahtlusteks pole ruumi, kuna eesmärk on ikkagi tagada inimese tervise heaolu seisund, mis oli näiteks enne haigestumist. Omal tähtsal kohal on ka kolleegidega suhtlemine. Omavaheline koostöö ja üksteise mõistmine peab olema heal tasemel, muidu võib tekkida vääritimõistmine ning kannatajaks on patsient ja tema lähedased. See tekitab jällegi usaldamatust. Et koostöö sujuks normaalselt ja edukalt, tuleb ise olla julge ja suhtlemisaldis, ning ebaselguse korral küsida üle, et ei tekiks probleeme ja, et saaks pakkuda heal tasemel abi ja hoolt. Õdedelt oodatakse palju, nad peavad mõistma nii patsienti ja tema lähedasi, arsti, teisi õdesid ja ning olema valmis kõigile küsimustele vastama, jagama juhtnööre, abistama ja hoolitsema. Õed peavad tegema kõik endast oleneva, et oleks tagatud turvaline töökeskkond ja patsiendi tervenemine.
teemad ja juhtumid mis pakuvad lugejale erilist huvi. Laiksoo juhtum oli ilmselgelt üks sellistest. Üldiselt on võimalik öelda, et kui esineb suurenenud huvi, on seal ka peidus teatud probleem, mille erinev käsitlus hoiab alal seda huvi. Antud juhul oli see ebaõiglus Hillar Koitla suhtes, kes mittevaralist kahju vanemate surma eest nõudes lõpetas olukorras, kus pidi ise maksma. Meedia pidev kajastus antud teemal juhtis tähelepanu teatud õiguslikule ebaselgusele. Ebaselguse esile kerkimine meedias nõudis vastuseid ka nende andmiseks pädevatelt isikutelt. Paralleelselt uudistega Laiksoo juhtumi kohta, sai kuulda meediakanalitest ka tunnustatud õigusteadlaste sõnavõtte, kes andsid selgitusi ja oma hinnanguid õiguslikule olukorrale. Kahjunõude olemust ja probleeme selgitas meedias Riigikohtu nõunik Irene Kull.1 Vandeadvokaat Leon Glikman põhjendas omapoolses
marsruuterite koormuse vähendamiseks kasutada mitut serverit ja erinevaid võrgusegmente. Serverid sünkroniseeritakse, tehes ühe neist ülemserveriks ja teised alluvserveriteks. Skeemid luuakse ainult ülemserveri hostis ja levitatakse sealt kõigisse alluvserveritesse. NIS-domeen See on kõigi hostide kogum, mis kasutavad NIS-i abil ühiselt osa süsteemi konfigureerimisandmetest. Kahjuks pole NIS-domeenidel midagi ühist DNS- domeenidega. Ebaselguse vältimiseks tuleb alati täpsustada, millist domeenitüüpi silmas peetakse. NIS-domeenid on moodustatud vaid haldusotstarbeks ning jäävad kasutajatele enamasti nähtamatuks, välja arvatud paroolide ühiskasutus domeeni kõigis arvutites. Seega on NIS-domeeni nimi oluline ainult võrguülematele. Tavaliselt sobib iga nimi, mis erineb teistest teie kohtvõrgu NIS-domeenide nimedest. Näide 2 Virtuaalse Sulevi võrguülem võib luua kaks NIS-domeeni: ühe Sulevile endale ja teise
kirja panna. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Milleks on planeerimine tähtis? Üheks suurimaks põhjuseks on kindasti see, et ettevõtte töötajatel oleks selge ettekujutlus organisatsiooni eesmärkidest ja saaks teada, mis on nende roll eesmärgi saavutamiseks. Teiseks põhjuseks võib lugeda ebaselguse vähenemist planeerimise tagajärjel. Nähes eesootavaid muutusi, oskavad juhid neid arvesse võtta ja väljatöötada vajalikke abinõusid. Et kõrvaldada imnenud ebaefektiivsus, peavad nii tegevuskava kui ka lõpptulemus olem aväga selged. Planeerimine võimadab suuremat kontrolli. Selle raames saab võrrelda eesmärki ja tegelikku saavutust. Sealt tulevad koheselt välja kõikvõimalikud kõrvalekalded ning nende korrastamiseks kasutada vajalikke abinõusid.
praegusel ajal osutatakse tähelepanu ka isiksusega seonduvale, kõneldakse loovast või andekast käitumisest, mille tunnuseks on inimese loomingulisusele suunatud hoiak. Loovuse avaldumiseks oluliste omadustena võib nimetada järgmisi isiksuse karakteristikuid: avatus uutele ideedele ja kogemustele, seiklusvaim, autonoomia, ego tugevus, positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine, ebatavaliste ja komplekssete lahenduste eelistamine, ebaselguse talumine, võime arvestada riske ja riskitaluvus, valmidus omandada uusi õppimis– ja mõtlemisoskusi, lakkamatu uudishimu kõige ümbritseva vastu (Sepp 2010). Omadused, mis iseloomustavad andekat 3-6 aastast last: varane lugemisoskus ja huvi lugemise vastu, hea võime info vastuvõtuks ja töötlemiseks, rikkalik sõnavara, arenenud lauseehitus ja jutustamisoskus, hea vaatlemisoskus, hea orienteerumine ajas ja ruumis,
tõestuses (üldväited, mineviku kohta käivad väited, väärtusotsustused) - üldist teooriat kaitstes tuleb käsitleda kõige keerukamaid, mitte kõige lihtsamaid juhtumeid. 5. VASTUOLUD VÄIDETE VAHEL Juhul kui autor esitab essees mitmeid väiteid - mis on iseenesest väga hea - võib mõnikord kaduma minna kooskõla. Sageli on kooskõla kadumine teoreerilise ebaselguse tulemus, nt. pooldatakse samas essees vaheldumisi mitut vastandlikku teooriat (nt. utilitarismi ja kantiaanlust eetikas), arvates, et nii on uhkem.
Samas aga ei saa loovust eraldada kontekstist see on sotsiaalse süsteemi otsus indiviidi tegevuse tulemuse kohta (Csikszentmihalyi, 1999). Loovuse avaldumiseks oluliste omadustena võib välja tuua järgmisi isiksuse karakteristikuid: · avatus uutele ideedele ja kogemustele; · seiklusvaim; · autonoomia; · ego tugevus; · positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine; · ebatavaliste lahenduste ja erinevate tahkude eelistamine; · ebaselguse talumine; · võime riske arvestada ja riskitaluvus; · pinget pakkuvad ning uued õppimis- ja mõtlemisoskused. Praktilist õpetajale: loovuse arendamise võimalusi Loovuse arendamiseks peaks õpetaja: · julgustama õppijaid iseseisvalt õppima; · julgustama paindlikku mõtlemist; · olema koostööaldis, kohanduva/kohandatava õpetamisstiiliga; · viima ellu diferentseeritud õppekava ja õpet; · mitte arvustama õpilaste ideid ja ettepanekuid;
(§ 10) Puhas matemaatika kui aprioorne sünteetiline tunnetus on võimalik vaid seetõttu, et ta käib eranditult üksnes meelteobjektide kohta, mille empiirilisele kaemisele on aluseks puhas (ruumi ja aja) kaemus ja nimelt a priori ning aluseks saab see olla seepärast, et ta on üksnes meelelisuse puhas vorm, mis objektide tegelikule nähtumisele eelneb, kuna ta selle tegelikult alles võimalikuks teeb.(§ 11) Meelelisus ei seisne loogilises vahetegemises selguse ja ebaselguse vahel, vaid tunnetuse enda päritolu geneetilises eripäras, kuna meeleline tunnetus ei esita asju üldsegi nii, nagu nad on, vaid üksnes viisi, kuidas nad meie meeltele toimivad, ja et seega ei anta nende kaudu arule reflekteerimiseks mitte asju endid, vaid üksnes nähtumusi. Nähtumus tugineb meeltele, otsustus aga arule ja tekkib küsimus, kas objekti määratluses peitub tõde või mitte. Erinevust tõe ja unelma vahel aga ei tehta kindlaks lähtudes objektide juurde käivate kujutluste
situatsioon,rahvusvahelistumine. Otsese mõjuga komponendid mõjutavad otseselt organisatsiooni ja juhti. Kaudse mõjuga komponendid mõjutavad olukorda, milles juht tegutseb ja võivad muutuda otsese mõjuga komponentideks. 40. Otsustamise tüübid. Programeeritud otsused: Tehakse rutiinsetes,korduvates ja hästi struktueertud olukordades,kasutades ette antud reegleid,sh arvutusi. Mitteprogrameeritud otsused: on sellised,kus olukorra uudsuse või ebaselguse tõttu ette ära määratud reeglite kasutamine on ebapraktiline.Enamik olulisemaid otsuseid kuulub sellese kategooriasse.Aga sellise otsusega kaasneb alti ebakindlusja risk et valitud tegevus võib pigem anda kahju kui kasu. 41. Grupid organisatsioonis. Kujunevad formaalsel ja informaalsel alusel. Formaalsed grupid võivad olla alluvuse ja ülesande täitmiseks juhtkonna poolt moodustatud grupid. Informaalsed grupid moodustuvad huvide ja sõpruse alusel
- sündmuse konteksti uuestiloomine - vaba meenutuse küsimine - küsida, kas ta mäletab veel midagi - küsitlemise osa: pildi aktiveerimine, pildi uurimine (probing) - paluda meenutada vastupidises järjekorras - perspektiivi muutmine - kokkuvõtte tegemine - lõpetamine, tunnistaja tänamine Kognitiivne intervjuu aitab kaasa valestimõistmise ja ebaselguse vähendamisele, mis on muidu näha standardse politsei küsitlemise käigus. Kognitiivne intervjuu suurendab/parendab mälu taastamise/meenutamise protsessi ning toob esile mälestusi ilma ebatäpset informatsiooni tekitamata või valesti tuletatud mälestusteta. 25. Mis on NICHD protokoll ja mis on selle komponendid? Seksuaalselt ärakasutatud laste küsitlemiseks sobiv protokoll. NICHD protokoll hõlmab juurdluse olulise küsitluse kõiki faase
Amfiteatrite kirjeldus on elav ja haarav, et väljendada lugejale tagamõtet. Augustinuse jaoks tähendas Tõde ülimat. Autoris esinesid läbisegi ratsionalist, müstik, skeptik, dogmaatik, meelas inimene ja askeet. Nende esinemine ühes inimeses põhjustaski kõhklusi ja kahtlusi teose üks ühes mõistmises. Autor kutseline retoorikaõpetaja. Loomulikle otsesõnalisusele eelistati leidlikku kaudeütlemist, sõnaohtrust. Autor on oma teosegi kohta öelnud, et ebaselguse tõttu on see teos talle endalegi vaevu arusaadav. 18. Renesanssi üldiseloomustus ( ajaline piiritus, uue inimese kontseptsioon) Itaaliast alguse saanud, 14- 17 saj, toimus ilmalikustamine, inimese osatähtsus suureneb; eelrenesanss- 13- 14 saj, ideaal vabast ja haritud inimesest, humanistlik mõtlemine, isikuse vaba areng, suured maadeavastused ja trükikunsti leiutamine; vararenesanss- 15 saj, uus klass: pankurid ja jõukad
Üldreeglitega on uurijad pigem ettevaatlikud. Üks võimalikke ahelaid: i. Õigusallika teksti esmane analüüs ii. Regulatsiooni otstarbe (lähima eesmärgi) tuvastamine iii. Õigusallika sisemine ja välimine süstemaatika iv. Seotud normide (normistiku) kompileerimine; järgneb nö kontrollskeem: v. Ebaselguse korral seadusandja eesmärkide tuvastamine vi. Jätkuva ebaselguse korral ajaloolise ja geneetilise materjali kasutamine. Õigusnormi rakendamise staadiumid: a. sündmuse (teo) kirjeldus: faktilise koosseisu määratlemine ja analüüs (faktiküsimuse lahendamine); b. õigusnormi esmane (hüpoteetiline) valik, esialgne kvalifikatsioon: faktilist
vastu või vaimu rahutusest või ka mingist rohkest õpetatusest, tõid selle kasuks küll põhjendeid, mida ei saa eirata; ent nad ei tuletanud oma seisukohta tõestest printsiipidest, ning läksid mingist õhinast ja kirest kaasakistuna täitsa üle piiri. Aga vanaaegsemad kreeklaste seas (kelle kirjutised on kaotsi läinud) hoidsid end mõistlikumalt praaliva kuulutamise ja akatalepsia meeleheite vahepeal: ja uurimistöö raskuse ning asjade ebaselguse üle ikka ja jälle kaevates ja pahandades, ja otsekui suuraudu hammustades ei loobunud nad ometi oma kavast kinnipidamisest ning loodusesse tungimisest; nad arvasid (nagu näib) üksmeelselt, et see (nimelt kas on võimalik midagi teada) ei ole mitte vaidluse, vaid kogemuse asi. Ja nemadki, kasutades üksnes aru kiiret taipu, ei rakendanud reeglit, vaid jätsid kõik terase mõtiskluse ning mõtte liikuvuse ja lakkamatu tegevuse hooleks.
nagu mina, täna, siin saavad oma konkreetse tähenduse kontekstist. Kontekstisidusus on omane ka hinnangulistele, astmestavatele ja dimensiooni märkivatele lekseemidele. Nad saavad oma väärtuse alles koos vastava mõõtkava, pidepunkti või maailmateadmisega. Nt K on pikka kasvu (sõltub sellest, kui vana K on kas 6- või 26-aastane). Ebaselgus kui kontekstisidusa mitmetähenduslikkuse korral aitab kontekst tähenduses selgust saada, siis ebaselguse korral jääbki tähendus semantiliselt ebamääraseks. Teatud osa interpretatsioonivõimalustest jääb lahtiseks. Nt võrdle kioski aknale pandud silte:Tulen 15 minuti pärast.Tulen varsti.(Viimases näites lähtub ebamäärasus adverbist varsti.) Ebaselge semantikaga on nt relatiivsõnad, millel on igas kontekstis erinevaid tõlgendusvõimalusi, nt sageli, kohe, varsti. Leidub ka osaliselt kattuva ja ähmase üleminekupiirkonnaga sõnu, nt värvusi tähistavad adjektiivid
kui avaliku võimu kandja ja realiseerib võimu. II TEEMA: ÕIGUSE ALLIKAD 1. Õiguse allikate ajaloost 1.1. Sugukonnaõigus Arvatavasti on õiguse vanim allikas tavaõigus. Kunagi toetuti otsuste tegemisel ilmsetele tõenditele, mis tegelikult ei pruukinud õigele süüdlasele viidata. Vaieldavatel juhtudel toetuti jumala otsusele (ordalia). Nõia kindlakstegemise uputamisproov kestis uusajani. Soomes heideti ebaselguse puhul isegi liisku… Sugukondliku korra (ehk hõimu ühiskonna) n-ö organiseeriv üksus oli sugukond. Seda ning selles valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid kõige enam füüsiline ja bioloogiline julgeolek. 1.2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumiseni. See kadus, kuna võim kandus üle sugukondadelt keskvõimule. Ühiskond kihistus. Kujunes välja arhailine (vanaaegne) riik: despotismi või piiratud monarhia suunas
mahu. Vastuargumendid: Sarnasus eraõigusliku deliktilise vastutusega reguleeritava mateeria sisus. Seadus peab sisaldama õigusnorme ja õigusinstituute, mis on üksteisega lähedases seoses. Selle nõude täitmisega tagatakse õigusselgus ja võimalus õigussüsteemis orienteerumiseks. 30. Tooge elulisi näiteid selle kohta, millal isik võib nõuda õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamist. Õigus enda valduses olevat eluruumi erastada oli ebaselge ning riik ei olnud sellise ebaselguse kõrvaldamiseks mingeid samme astunud. Õigusvastase määrusega tekitatud kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamise võimalikkus. Õigustloovaks aktiks, millega tekitatud kahju hüvitamist saab nimetatud sätte alusel nõuda, võib olla nii seadus andliku ja täidesaatva riigivõimu kui ka kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt. Direktiivi ülevõtmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamine.
funktsioneerimiseks (emots vajaduste rahuldamine peres) Kiindumusteooria Hazan ja Shaver (1990) Varajases eas kiindumuskäitumine ja uurimiskäitumine; täiskasvanueas: armastuse vajaduse ja töö vajaduse rahuldamine, turvaline kiindumus- baas stressitekitavas situatsioonis vs separatsioon ja ängistus- ebaturvaline kiindumus, võimeline töötama üksi ja koos teistega, käitumine on paindlik, vastab enda vajadustele ja väistele nõudmistele. Elu kaare teooria Levinson (1996) Üleminekud-ebaselguse kogemine- (kreatiivse) töö kogemus oluline, et täita vajadusi ja otsida fookust, töökogemus pakub stabiilsust üleminekuperioodil Dacey(1999) Mehed 30ndates –rõhk tööle (armuafäärid),40ndates perele keskendumine, naistelt oodatakse paindlikumat aja jagamist töö ja pere vahel, 40- 50 aastaselt uus eraldatus- nii tööalase kui perekonna areeni korrigeerimine, teine üleminek 60-65 aastaselt – vabadus ajaga seoses, soov olla produktiivne ja kasulik, loominguline töö
mõjuks. Amfiteatrite kirjeldus on elav ja haarav, et väljendada lugejale tagamõtet. Augustinuse jaoks tähendas Tõde ülimat. Autoris esinesid läbisegi ratsionalist, müstik, skeptik, dogmaatik, meelas inimene ja askeet. Nende esinemine ühes inimeses põhjustaski kõhklusi ja kahtlusi teose üks ühes mõistmises. Autor kutseline retoorikaõpetaja. Loomulikle otsesõnalisusele eelistati leidlikku kaudeütlemist, sõnaohtrust. Autor on oma teosegi kohta öelnud, et ebaselguse tõttu on see teos talle endalegi vaevu arusaadav. 18. Renessansi üldiseloomustus (ajaline piiritlus, uus inimese kontseptsioon) Renessanss (14-16/17 saj.) on ideeline murrangu periood keskajast modernsesse uude ajastusse. Sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Renessansiaja inimese osatähtsus suureneb, inimene võib olla maailma keskpunkt. Toimus ilmalikustumine. Ühendus Jumala ja inimese vahel jääb püsima. Inimene peab järgima kristluse tõde ja arusaamu. Selle
liikmed, kellele eesmärgid on seatud, suudavad need täita. Toetust võib väljendada suuliselt või kirjalikult. Samuti väljendab toetust aja ja ressursside panustamine eesmärgi saavutamisse. Toetava käitumise puudumine võib kahjustada eesmärkide saavutamist. Rollide selgus tähendab, et igaüks teab, milline on tema osa eesmärgi saavutamise protsessis. Selguse puudumine teeb ärevaks ja võib lõppeda jõuetu sooritusega. Selge kommunikatsioon kõrvaldab ebaselguse eesmärkide suhtes. Veelgi enam, selge kommunikatsioon aitab vältida sisemisi konflikte ja segadust. Selge töötaja ja juhi vaheline kommunikatsioon aitab saavutada töötaja pühendumist eesmärgi saavutamisele. Väljakutset, pingutamist nõudvad ülesanded motiveerivad organisatsiooni liikmeid, kui nad usuvad, et eesmärk on saavutatav, aga mitte liiga kergesti. On tehtud kindlaks, et väljakutse puudumine võib
II Tekst on mitmetähenduslik 1) Süntaktiliselt mitmetähenduslik 2) Semantiliselt mitmetähenduslik a) homonüümia b) polüseemia c) sünonüümia d) paronüümia I Tekst on ebatäpne - ebatäpsuse puhul ei ole teada, missugused on võimalikud väljendi tähendused. Ebatäpsuse ületamine on väljendile mõtteka, ratsionaalse ja juriidiliselt siduva tähenduse andmine. 1) Tekst on ebaselge - tähendus ei ole teada. Ebaselguse probleem nt võõrkeelest otsetõlkega tõlgitud õiguslausetega. 2) Semantiline ebamäärasus - kui pole teada küllaldaselt tunnuseid väljendi täpseks mõistmiseks või kui väljend on nõrk. a) lahtine mõiste - kui pole teada küllaldaselt tunnuseid väljendi täpseks mõistmiseks in casu. Näiteks kunagi võeti kasutusele mõiste "omandi" otse saksa õigusest ja tekkisid probleemid selle sisustamisega Eestis
Selgeid ideid saab olla ainult siis kui me neid selgitame. Tuleks valida palju selgeid ideid, mida võib olla vähe. Subjekti filosoofia asendub keelefilosoofiaga? Kuigi Perice pole keelefilosoof. Keelel on teatud metafüüsiline kest. Loomulik keel on ebaselge – ebaselgete ideede kogum, pole selgitatud ega puhastataud meetodiga keelt. Ebaselgus on aluseks metafüüsikale. Intellektuaalsete ressursside kasutamine, oma oskuste hea rakendus; kui rakendada oma võimeid ideede ebaselguse valguses (väär rakendamine), siis tulemus on, et raisatakse oma aega ega püüelda selleni. Eelnevalt tuleks selgitada oma ideid. Metafüüsika on „ringjoone kandiliseks“ tegemine. Mõtlemine on instrumentaalne vahend. Teine osa: Annab filosoofia raamkava, kus selguse ja ideede probleemi hakkab lahendama. Senised kriteeriumid on olnud ebapiisavad. Tuleb ideed selgeks teha ja parem kriteerium leida. Tunnetus ja mõtlemine on protsess, mis saab alguse kahtluse ärritusest. Tunnetuse ja
Ja pole oma olemuselt paremad esimesest, lihtinimlikust lausest. KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA SISUKS ongi teadmised sellest, missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas (psühhopatoloogia süstemaatika), missuguseid erinevaid seletusi nendele on olemas (psühhopatoloogia teooriad) ja missuguseid aitamise (sekkumise, ravimise, psühhoteraapia) meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda. Et ebanormaalsuse psühholoogiaga tutvuda, vajame suurt sallivust ebaselguse vastu, suutlikkust vastu võtta väga ebakindlaid ja tihtipeale vastukäivaid info tükke. Kiireid ja kindlaid vastuseid on vähe. Kliinilise psühholoogia aines on olulisem see, milliseid küsimusi see teaduslikule uurimisele püstitab, kui see, mis vastuseid ta neile annab. Küsimusi see- eest on palju. Tegelikult on ka seda, mis juba teada on, piisavalt palju. Võib-olla isegi tülikalt palju selle jaoks, kes kliinilise psühholoogia õppimist alustab ja seda kõike
tulenevate kohustuste rikkumist ulatuses, millises ei ole kohustuste rikkumine reguleeritud teistes seadustes. Selleks, et kindlaks teha, kas kohustust on rikutud, tuleb välja selgitada võlasuhte sisu. Võlgnetavate kohustuste liikide ja nende sisu (VÕS § 24 lg 1) kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et pooled võivad omandada võlasuhtest nn otseseid kohustusi (prima facie) ja kaudseid kohustusi, mis tuletatakse VÕS § 24 lg-s 1 sätestatud allikatest. Lepinguliste kohustuste sisu ebaselguse korral tuleb lepinguid tõlgendada vastavalt VÕS §-le 29 ning tahteavalduste tõlgendamisel lähtuda TsÜS §-st 75. Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid ulatuses, millises põhjustas rikkumise tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab (VÕS § 101 lg 3). Kui võlausaldaja siiski tugineb
tulenevate kohustuste rikkumist ulatuses, millises ei ole kohustuste rikkumine reguleeritud teistes seadustes. Selleks, et kindlaks teha, kas kohustust on rikutud, tuleb välja selgitada võlasuhte sisu. Võlgnetavate kohustuste liikide ja nende sisu (VÕS § 24 lg 1) kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et pooled võivad omandada võlasuhtest nn otseseid kohustusi (prima facie) ja kaudseid kohustusi, mis tuletatakse VÕS § 24 lg-s 1 sätestatud allikatest. Lepinguliste kohustuste sisu ebaselguse korral tuleb lepinguid tõlgendada vastavalt VÕS §-le 29 ning tahteavalduste tõlgendamisel lähtuda TsÜS §-st 75. Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid ulatuses, millises põhjustas rikkumise tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab (VÕS § 101 lg 3). Kui võlausaldaja siiski tugineb
Lepingu tõlgendamine Kui lepingu põhitingimustes on olemas nt mis on lepingu liik, lepingu objekt, mis on tähtaeg ehk põhilised tingimused. Kui need on olemas, siis saab lugeda leping sõlmituks. Lepingut tuleb tõlgendada kui vaja selgitada mida pooled mõtlesid. On võimalik tugineda sellele, mis infot pooled on vahetanud või kui nende vahel on varasemalt lepinguid sõlminud, kuidas nad on neid lepinguid täitnud, kuidas on nende varasem praktika. Lepingutingimuste ebaselguse, mitmetimõistetavuse või lünkade korral lepingus tuleb poolte ühise tahte väljaselgitamiseks lepingut tõlgendada. Tahteavalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS §75, mille kohaselt arvestatakse tahteavalduse tõlgendamisel tahteavalduse tegija tahet, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja ei teadnud, milline on tahteavalduse tegija tegelik tahe ega pidanudki seda teadma,
& Urban, 2002): • avatus uutele ideedele ja kogemustele, • seiklusvaim, • autonoomia, • ego tugevus, • positiivne enesehinnang ja enese teadvustamine, • ebatavaliste ja komplekssete lahenduste eelistamine, • ebaselguse talumine, • võime arvestada riske ja riskitaluvus, • valmidus omandada uusi õppimis- ja mõtlemisoskusi. Andekus ja loovus 37 Loovate isiksuste ühe silmatorkavama omadusena on märgitud lakkamatut uudishimu kõige vastu, mis nende ümber toimub. Selline ülim ja pidev entusiasm kogemuste omandamiseks on ka ilmselt põhjuseks, miks loo-
Kohtulahend sisaldab eneses soorituse tegemise käsku. Hageja võib sooritushagiga nõuda nii olemasolevate kui ka tulevaste kohustuste täitmist. Sooritusnõueteks on võla väljamõistmine, kohustuse täitmisele sundimine . Tuvastushagi puhul on õiguskaitse vajalik seetõttu, et hagejal on tuvastushuvi mõne õiguslikult olulise asjaolu suhtes. Tuvastushagi eesmärgiks ei ole kohustuse maksmapanek vaid õigusliku ebaselguse kaotamine. Tuvastushagi saab esitada kui isikul on õiguslik huvi tuvastatava asjaolu suhtes, eelkõige kui tuvastamine aitab kõrvaldada õigussuhtes valitsevat ebaselgust. Tuvastushagi puhul ei toimu kohtuotsuse sundtäitmist, sest kohus deklareerib vaid hageja õigust mitte kostja soorituskohustuse olemasolu. Tuvastushagiga saab nõuda nii positiivse kui negatiivse asjaolu tuvastamist õigussuhtes. Õigussuhe peab eksisteerima kas hageja ja kolmanda isiku või hageja ja kostja vahel
sõltuv. Kuidas saaks ta seda tõestada?" (JUNG 1986: 149) Nii näeme tõepoolest, et arutledes maailma tõsiasjade üle, oleme alati oma psüühikasse ,,suletud", sõltudes oma eelistatumast tajumisviisist, omandatud tõlgendamiskogemustest ning keelest, milles väljendume. Sealjuures puudub vahe, kas käsitleme füüsikalis-matemaatilisi fakte või teoloogiat. Me ei suuda kuidagi parun Münchauseni kombel väljuda omaenda immanentsusest. See kõik loob Jungi mõtte kohaselt teatud ebaselguse või õigemini voolavuse selle vahele, mis meile näib, ning selle vahele, mis on. Jungi kohaselt ei ole selline kahevahelolek halb, vaid pigem röövib meilt ülbe enesekindluse asjade olemuse üle otsustamisel. ,,Arvestades vaadet, mille kohaselt eksisteerib lähedane ühendus teatud psüühiliste protsesside ning nende füüsiliste paralleelide vahel, ei saa me kuigi hästi aktsepteerida vaadet psüühele kui millelegi täielikult mittemateriaalsele
pidada mingis eraldi kanalis, mitte toimetatavas tekstis endas, sest sealt võib see kogemata lugejani jõuda. Küsimused 44. Miks ei ole standardimistegevusest hoolimata suudetud kokku leppida toimetamise eri liikide umbkaudseski sisus või eesmärgis? Kas võiks olla tõenäoline, et seda suudetakse tulevikus? Lugemist • Toimetamise liikide klassifikatsioone on muidugi palju erinevaid, sageli koos tõdemusega toimetamise definitsiooni ebaselguse või muutlikkuse kohta. Vt nt Künzli 2007, Mossop 2007a,b, Robert 2008, Lee 2006 või eestikeelsed ülevaated magistritöödest: Tõllasepp 2013, Lillemäe 2013. • Standardi EVS-EN 15038 (Standardikeskus 2007) pakutud toimetamise liikidega tasuks kursis olla, aga mitte neid liiga tõsiselt võtta ega loota nende üleüldist aktsepteeritavust. 25
annaabi.ee 
