ning kellest nüüd on saanud eluheidik. Keegi ei taha teda võtta tööle ega öömajale, vaid tema vangistusest kuuldes viskavad ta tänavale. Ühe kirikumehe headus aga viib ta uuesti headuse teele ja see aitab tal oma ängistusest üle saada. ta alustab uut elu ja töötab ennast üles, peagi on vabrikuperemees. seal tuleb mängu Fantine, teine peategelane, keda ühiskond samuti ebaõiglaselt kohtleb ning kes oma lapse nimel on valmis tegema ebamoraalseid, hirmutavaid tegusid. jean valjean soovib fantine'i aidata, kuid naine sureb. mees otsustab tema lapse cosette'i päästa ja üles kasvatada. aastate pärast on käimas revolutsioon ja üliõpilane Marius osaleb selles jõudsalt. nähes tänava peal suurekskasvanud cosette'i, ta armub ja otsib teda meeleheitlikult. nad veedavad koos romantilisi hetki, kuid tänavatel käib ohvriterohke sõda ja nii kaotab marius oma kaasvõitlejad. kõige eelneva ajal on valjeani taga
·EGO - mina. Psüühika käitumist juhtiv komponent. Ülesandeks on tasakaalustada ID`i ja SUPEREGO`t. Toimub vastavalt reaalsuseprintsiibile- teha kompromisse ja lükata meelehead edasi ajale mil vajaduste rahuldamisel ei ole negatiivseid tagajärgi. ·SUPEREGO - üli mina. Käitub vastavalt moraaliprintsiibile, esineb ühiskonna poolt kehtestatud norme ja muutub isiksuse osaks siis kui lapsed õpivad eristama head halvast ja õiget valest. 1. süüme-takistab tegemast ebamoraalseid tegusid. 2. ideaalego-põhjendab moraalseid tegusid ja takistab tegemast ebamoraalseid tegusid. Isiksuse arenemise teooria: Isiksuse areng läbi erinevate staadiumite varasemast lapsepõlvest alates. Põhimõiste lobiido ehk seksuaaltung. Selle teooria järgi on libiido kujunenud erogeensesse tsooni, mida arvatakse olevat peamiseks naudinguallikaks antud perioodides. -oraalne: -1a. Suuline staadium, nauding imemisest, söömisest,hammustamisest ja suhu toppimisest. -anaalne: 2-3a
omandamise teel. Ta suundub Pariisi õppima, kuid seal elades selgub talle kui väike osa on rikkuse saavutamise juures õppimisel ja hoopis suurem tähtsus pettustel, kontaktidel, auahnusel, salakavalusel, väljanägemisel. Avastades selle kergema vastupanu tee, on ta valmis oma senistest põhimõtetest loobuma. Kui kurjus saab inimeses domineerivaks pooleks, mürgitab see inimese. Eesmärkide, ka õilsate, saavutamiseks sooritatakse ebamoraalseid, jubedaid tegusid. Petetakse, röövitakse, tapetakse. Alles mõni aeg tagasi toimus Soomes järjekordne koolitulistamine, mis kustutas üle kümne inimese eluküünla. Õpilane, kelles kurjus võimu haaras ja roima sooritas, võttis ka eneselt elu, kuid see päästis ta tagajärgede pärast kannatamisest. Ennast ta küll säästis, kuid psüühilist kahju, mille osaks said sajad inimesed, kaasa arvatud tema lähedased, ei leevenda täielikult miski
suurendamine. EGO-psüühika käitumist juhtiv komponents. Toimub vastavalt reaalsusprintssiibile, mille ülesandeks on teha kompromisse ja lükata meelehead edasi ajala, mil vajaduste rahuldamisel ei ole negatiivseid tagajärgi. SUPEREGO-kujutab endast moraalset teadvust sisaldades norme, käske ja keelde. Järgib moraaliprintsiipi, mille eesmärgiks on eristada head halvast, õiget vastust. a) Süümeego-takistab tegemast ebamoraalseid tegusid b) Ideaalego-põhjendab meie moraalseid tegusid. Psühhoanalüütiline isiksuse arenemise teooria. -isiksuse areng läbi staadiumide varasest lapsepõlvest alates. Keskseksiduks on seisukoht, et igal aregustaadiumil tähtsustatakse üht bioloogilist funktsiooni(söömine, joomine jne). Funktsiooni, mida arvatakse olevat peamiseks naudinguallikaks antud perioodis. STAATIUM VANUS KIRJELDUS Oraalne(suuline) 0-1 Anaalne(tagumik.
Nõustudes tema arvamusega, algab siseheitlus järelikult siis, kui ollakse võimelised suhtlema end ümbritsevate persoonidega ning puututakse kokku ühiskonna ja viimase tingimustega. Inimest nii-öelda kisuvad lõhki peamiselt järgmised faktorid: õiglusemõistmine, rahahimu või -vajadus, armastus, põhimõtetele kindlaks jäämine. Raske on otsustada, milline on õige tee saavutamaks oma tahtmisi.Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel õudusttekitavaid ja ebamoraalseid tegusid. Üritades lahendada probleeme, valitakse tihti vale, endalegi vastumeelne viis seda teostada, kuna hetkel näis see ainus ja õige lahendus. Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" tapab noor üliõpilane Raskolnikov õilsal eesmärgil jõleda liigkasuvõtja ning olude sunnil ka mõrva tunnistaja. Noormees on veendunud, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine oli heategu kõigile noortele ja andekatele, kes oma unistusi teostada tahavad
vihaga. Kuigi Faust mängis tulega, ei süttinud tema hing ega meel, sest ta oli loomuselt hea inimene, kes oskas armastada. Mees leiab oma elu mõtte igivanana ning mõistab, et inimese ülim eesmärk on töötada kogu inimkonna hüvanguks. Asetades inimese dilemma ette, on nii mõnigi, kes on sunnitud või ahvatletud tegema valiku, mis talle endalegi võib väär tunduda. Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel ebamoraalseid tegusid. Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" tapab noor üliõpilane Raskolnikov õilsal eesmärgil jõleda liigkasuvõtja ning ka mõrva tunnistaja. Noormees arvab, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine on noortele ja andekatele heategu. Edaspidi tahab ta elada ausat ning vooruslikku elu, töötada meeletult, loota, et suudab sellega oma kuritöö eest tasuda. Ometi näitab Dostojevski oma psühholoogilises
kasu toovate tegudega (ikkagi siin tegutseme oma hea südametunnistuse järgi) Utilitarismi kriitika • teoorias on utilitarism väga atraktiivne, kuid praktikasse rakendades tekib mitmeid raskusi 1. Õnne on raske mõõta ja raske on võrrelda erinevate inimeste õnne 2. Kes suudaks ette näha mingi teo kõiki olulisi tagajärgi pikemas või lühemas ajalises mõistes? 3. Õigustab ebamoraalseid tegusid. Näiteks mingi kamp annab kellelegi peksa, kamp saab heaolu e. naudingu sellest, aga teine inimene saab tagajärjena valu ja kannatusi. 4 II Deontoloogiline eetika ehk kohuse-eetika Kohustustel põhinevad e. deontoloogilised teooriad „deon“ = kohustus • inimesel on teatud kindlad kohustused, tegevused, mida ta tegema peaks ja tegevused, mida ta teha ei tohiks
„Abort on üldiselt ebamoraalne, aga esineb ka erandeid.... tervis, vägistamine vms.“ Arutelu erandite üle võib olla relevantne, kuid põhitees on ju avamata! 2.3.2. Vahetatakse arutluse valdkonda. Hüpati moraali valdkonnast õiguse valdkonda. „Abort on ebamoraalne, kuid seda ei tohiks seaduslikult keelata....“ Loomulikult võib olla filosoofiliselt oluline näidata, et kõiki ebamoraalseid tegusid pole vaja seaduslikult keelata, kuid esmalt tuleb tõestada ebamoraalsus. Legaalne ei võrdu moraalne! 2.3.3. Arutletakse millegi üle, mis tuleneb õigustamata varjatud eeldusest. Nt. keskenduti seksuaalkasvatuse teemale. „Ei tohi alustada suguelu enne valmisolekut vastutuseks... Tuleb teavitada inimesi lapse olulisusest....“ Kindlasti olulised mõtted eeldusel, et loote elu säilitamine on moraalne kohustus
Tagajärjed (Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Kuhu tõmmata piir? Tunnetuslikud 25. Iseloomustage emotivismi põhisisu. Emotivism on mittekognitivistlik metaeetiline teooria, mille järgi eetika käsitleb ainult emotsioone. Emotivism: fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust?); 4. moraaliprintsiipide avalikkus, õigustub ebamoraalseid tegusid (Utilitarism läheb vastuollu ideega, et tõene ega väär. Emotivistid leiavad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm olemas, moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud, et nendele vastavalt toimida. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest
eeldavat inimloomuse olemasolu - *Utilitaristlik eetika: hea on kõik see, mis toob kaasa suurima üldise õnne(nauding, valutu); õiget tegu saab määrata uurides tegude võimalikke tagajärgi; tegu, mis toob kaasa kõige suurema üldise õnne, on õige ja moraalne. UTILITARISMI KRIITIKA: probleemid kalkuleerimisel; võib õigustada ebamoraalseid tegusid; kogemuste masin. - Teleoloogilised eetikad: läbiv tunnusjoon on, et teo moraalset väärtust hinnatakse tagajärgede põhjal (Näiteks valetamisel või tapmisel võivad olla mõnel puhul head tagajärjed ja seega võivad need teatavates olukordades ka lubatud olla.) - IMMANUEL KANTI KOHUSE-EETIKA: järele mõeldes avastab iga
Muidu töö muutub liiga pingeliseks ja väga stressiliseks (Politsei- ja piirivalveamet ... 2011). Eetilisus annab kindlasti efektiivsusele kaasa. Juht peab efektiivsuse küsimustes olema professionaalne. Ta peab leidma, läbi mõtlema ja kontrollima kõik võimalikud variandid. Isegi rasketel aegadel organisatsioon ei tohi kaotada oma hinge. Ta võib kaotada oma teenuseid, kuid mitte hinge. Sellel perioodil on kõige lihtsam teha ebamoraalseid otsuseid, kuid see on just juhi katsumus seda vältida (Politsei- ja piirivalveamet ... 2011). Tihti efektiivsuse nimel üritatakse koormust tõsta, kuid ei tohi töökoormus lõputult kasvada. Ükski juht ei tohi seada ebarealistlikke nõudmisi. Inimest ei saa survestada, ei saa kahjustada tema eraelu ja tervist. Efektiivsuse suurem komistuskivi on mõnikord juht ise (Politsei- ja piirivalveamet ... 2011). 12 KOKKUVÕTE
jaoks (Brandt). Erinevus tekitab kasulikkuse printsiibi erinev tõlgendamine. Osade arvates on see puhas nauding, teiste arvates õnn. 39.Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil. Õnne on väga raske mõõta, sest erinevaid inimesi teevad õnnelikuks erinevad asjad. Kes on otsustaja, et üks asi teeb õnnelikumaks, kui teine? Tagajärge on raske piiritleda e. mida lugeda ja millisel hetkel tagajärjeks? Õigustab ebamoraalseid tegusid. Õnnelikkuse ületähtsustamine 40.Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv- kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit.Valem on lihtne „tee P” ehk tee seda, mida mõistus ütleb olevat seesmiselt õige. Nõnda nagu te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile(Kant). 41.Selgitage universaliseeritavuse testi ideed. Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb
) miks inimene ei tea tulevikku, kui jumalad. Tunnetuslik probl. Me ei näe inimeste sisse; teeseldus. 3. Moraaliprintsiipide avalikkus Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud, et nendele vastavalt toimida. On vaja inimestest varjata, sest tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest. Inimesed hakkaksid pidevalt oma “kasu” arvutama (ja mõned arvutaksid paremini kui teised!). 4. Õigustab ebamoraalseid tegusid!Organid 5 elu päästmiseks 5. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? kr katēgorikos – ‘tingimusteta kehtiv’ ld imperātivus – ‘käskiv’ “Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada.” (“Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal aja soovida, et sellest saaks universaalne seadus.”) Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav.
N: kui ma tahan moraalselt käituda siis ma ei või Nelele ütelda, et mul on suva ta tränalauludest! Aga kui mind jätavad tõepoolest need laulud ükskõikseks, kas on siis moraalne talle valetada et nii kift, mind väga huvitavad need laulud?? 3. Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika? Teoreetiline eetika ütleb, kuidas oleks üht või teist asja õige teha ning mainib, et kui sa nii ei tee, siis oled ebamoraalne ja ebamoraalseid ootab karistus või ootavad teda sanktsioonid. Praktiline eetika on see, kui ebamoraalse teo teinud inimest ka karistatakse. Näiteks trahvi, vangla, füüsilise karistuse näol. Teoreetiline (nt. metafüüsika, keelefilosoofia) eetika ütleb, mis on ja praktiline (nt. moraalifilosoofia, ), mis peaks olema. Teoreetiline tegeleb üldiselt eetikareeglitega ja praktiline otsib konkreetseid lahendusi konkreetsetele olukordadele. 4
võrrelda erinevaid naudinguid. .. Probleem tagajärgedega. Mis on tagajärjed? Kas on parem vahetud või pikemaajalised tagajärjed? Kus on nende piir? Tagajärgedest teab ainult olend, kes teab kõike (nt Jumal). .. Moraaliprintsiipide avalikkus. Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest, inimesed hakkaksid pidavalt oma kasu arvutama. .. Utilitarism õigustab ebamoraalseid tegusid, nt surnud inimeste siseorganite kasutamine teiste inimeste elu päästmiseks, süütu inimese poomine võib vähendada kuritegevust, narkootikumite tarbimine. 5. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat. .. Intuitsionism hea või õige tegu ei määra mitte abstraktne reegel vaid intuitsioon, moraalne taju, südametunnistus. .. Kristlik eetika 10 käsku on nimekiri kohustustest ja keelatud tegevusest. Need kohustused rakenduvad vaatamata tagajärgedele
raskusi. 1. Õnne mõõtmise küsimus: Kes ja kuidas otsustab, kas sadisti poolt kogetud heameel kaalub üles kannatja kannatused? Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgapalli või kes vaatab kunstiteost? 2. Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3. Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4. Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Mis on intuitsionism ja kas see on konsekventsialistlik või deontoloogiline teooria? 7. Miks ei saa intuitsionistiga vaielda? 8. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! 9. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest
Juudid ja kristlased erinevad oma pühakirjade poolest. Üldine: ’olen hea inimene’ → ’käitun moraalselt’, rõhk tegudel (juudid – Vana Testament); ’olen hea inimene’ → ’mõtlen moraalselt’, rõhk mõtetel (kristlased – Uus Testament). Religioonide vahel ei olnud erinevust selles, mida nähti ebamoraalsena. Kui inimest saab moraalselt vastutavaks võtta oma mõtete eest on implitsiitne eeldus selles, et inimesed suudavad oma mõtteid kontrollida; teisalt nähakse ebamoraalseid mõtteid kui samme ebamoraalsete tegudeni – ie protestandid usuvad pigem seda, et ebamoraalsed mõtted viivad ebamoraalsete tegudeni kui juudid. IV PEATÜKK: Methods for Studying Culture and Psychology IX PEATÜKK: Interpersonal Attraction, Close Relationships, and Groups (339-382) XII PEATÜKK: Mental Health (458-490)
Addisoni ja Steele'i vaated on üsna klassitsistlikud. Üheks tunnuseks on ka ladinakeelde epigraaf iga numbri alguses. - 17. sajandil ei olnud Shakespeare oluline autor. 18. sajandi esimesel poole toovad Addison ja Steele ta tähtsuse esile. 19. sajandi alguses muutub essee zanrina väga oluliseks Inglismaal. See oli ka Addisoni ja Steele algatatud teema edasiarendus. Addison ja Steele on kirjandust vaadelnud kasvatusliku ja hairudsliku osana elust. Kirjandus ei tohi välistada ebamoraalseid teemasid. Ajakirjade eluaasta oli umbes 3-4 aastat. Ajakirjade idee oli Inglise valgustuse ja kirjanduse, kunsti temaatika arendamine. John Locke (1632-1704) ei tegelenud otseselt esteetikaga, tal olid vastuolulised filosoofilised vaated, eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse puhul olulisim on kasvatus, haridus ja õpetus. Locke'i ülemaailma tuntud idee: tabula raza, s.t inimene sünnib valge lehena, elu kulg hakkab teda kujundama ja muutma
Utilitarism on üksainuke printsiip, absoluutne süsteem, millel on potentsiaalselt lahendus igas olukorras. Tee seda, mis aitab kaasa kõige suuremale kasule. Annab lahenduse igale olukorrale, ei ole üleüldine, kasulikkus on tavaarusaamas loogiline. 5. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil! Õnne on raske mõõta, Nt: Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgpalli või see kes just koges kunstiteost, või see kes sooritas just soodsa äritehingu?õigustab ebamoraalseid tegusid- Olete arst, kelle viiel patsiendil vaja: 1süda, 1kops, 1maks, 2neeru. Teeksite head, kui surmate vaktsineerimisele tulnud terve noormehe ja kasutate tema organeid viie inimese elu päästmiseks. 6. Selgitage eetilise absolutismi ja eetilise relativismi erinevust! eetiline absolutismArusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis
pole formaalne ega üldsõnaline, vaid sisuline: tuleb aidata kaasa hüvangu suurenemisele. me ju eelistame sageli tegusid, mis toovad kaasa rohkem heaolu. Utilitarismi kriitika: teoorias atraktiivne, kuid praktikas mõnikord keeruline rakendada raske mõõta õnne ja võrrelda eri inimeste õnne. ei saa ette näha kõiki teo tagajärgi lühemas ja pikemas perspektiivis õigustab ebamoraalseid tegusid Deontoloogilised teooriad - väidavad, et inimesel on teatud kindlad kohustused – mida tegema peaks ja teha ei tohiks. - olla moraalne tähendab täita oma kohustusi, ükskõik mis on tagajärjed. Mõned teod on absoluutselt õiged või valed. Immanuel Kanti eetikateooria: Moraalselt õige on see tegu, mis lähtub kohustusest, mitte tunnetest, ihadest, kalduvusest. Motiiv on tähtsam kui tagajärg.
● Arvustaja on see, kes võib ilusaist asjust saadud mulje avaldada teisel viisil või teises aines. ● Arvustuse kõrgeim ja madalaim vorm on omataoline autobiograafia. ● Kes leiavad ilusaist asjust inetud mõtted, need on rikutud ilma võluvuseta. See on pahe. ● Kes leiavad ilusaist asjust ilusad mõtted, neil on kultuuri. Need annavad lootust. ● Kellele ilusad asjad tähendavad ainult Ilu, need on valitud. ● Pole olemas moraalseid ega ebamoraalseid raamatuid. Raamatud on hästi kirjutatud või halvasti kirjutatud. See on kõik. ● Üheksateistkümnenda aastasaja põlgus realismi vastu on Caliban'i viha, et ta näeb iseenda nägu peeglis. ● Üheksateistkümnenda aastasaja põlgus romantismi vastu on Caliban'i viha, et ta iseenda nägu peeglis mitte ei näe. ● Inimese moraalne elu on osa kunstniku ainevallast, ent kunsti moraalsus seisab ebatäiusliku abinõu täiuslikus tarvitamises.
1) Õnne mõõtmise küsimus: Kes ja kuidas otsustab, kas sadisti poolt kogetud heameel kaalub üles kannatja kannatused? Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgapalli või kes vaatab kunstiteost? 2) Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3) Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4) Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! Reegli-deontteooriad Saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist (Kant) Üldjoontes võib öelda, et deontoloogilised teooriad kalduvad absolutismi, teleoloogilised aga relatvismi. 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik?
on head tagajärjed, st toob kaasa portsu õnne. Reegliutilitarism – tegu on õige siis, kui järgib reeglit, mis kuulub säärasesse reeglite süsteemi, mille järgimine toob kaasa palju õnne kogu ühiskonnale. Utilitarismi tugevused: annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale. Ei ole üldsõnaline. Kriitika: Õnne on raske mõõta ja võrrelda. Kes suudaks näha ühe teo kõiki võimalikke tagajärgi? Õigustab ebamoraalseid tegusid. Nt ühe inimese kiusamine pakub tervele kambale naudingut. 2) deontoloogia ehk kohuse-eetika kr deon - 'kohustus' Inimesel on teatud kindlad kohustused, mida ta tegema peaks/ei peaks. Immanuel Kanti eetikateooria: Moraalselt õige tegu on selline, mis lähtub kohustusest ja mitte kalduvusest, ihadest ja tunnetest. Teo motiiv Kantile tähtsam kui tagajärg.
Laulud on siirdevormilised või lõppriimilised. Vanemad teated eesti rahvamängudest on pärit 17. sajandi lõpust. Tolleaegsetes kirjutistes kõneldakse Lääne-Eesti mängutubadest, mida peeti laupäevaõhtuti taludes ja kõrtsides. Noored poisid ja tüdrukud tulnud kokku, söönud, joonud, mänginud ja tantsinud torupilli saatel. Ettekäändel, et seejuures toimuvat ebamoraalseid "ulakusi" ja ebajumalateenimist (õlgedest Metsiku tegemist), keelas Rootsi riigi- ja kirikuvõim mängutubade pidamise ning osavõtjaid karistati. Et mängutubades mängiti laulumänge, näitab 1680. aasta Ralli Hansu nõidusloo juurdlusprotokoll, milles on esimene kirjapanek "Nõelamängust". Nedko Nedko Negelcken Nõtku, nõtku, nõelakene, Nedko Negle Neiziken nõtku nõela, neitsikene!
Preskriptivism seostub antirealismiga. Preskriptivismi olemus Harei järgi moraaliotsustused: 1. on ettekirjutavad otsustused 2. figureerivad loogilistes seostes 3. on universaliseeritavad. => Moraaliotsustused hõlmavad printsiipe, mis omakorda nõuab konflikti korral printsiipide kaalumist, et jõuda üleskaaluva printsiibini. Preskriptivismi kriitika 1. Preskriptivism on liiga lai lubab äärmiselt ebamoraalseid toimijaid ja tegusid pidada normaalseks. 2. Preskriptivism lubab kõige labasemaid kaalutlusi pidada moraaliotsustesks. 3. Preskriptivism ei taba moraali mõtet laseb liiga paljul ebamoraalsel sündida. 4. Preskriptivismis pole mingeid loogilisi takistusi oma põhimõtete muutmisele vastavalt oma soovile. Alasdair MacIntyre "After Virtue" (1981) MacIntyre esitas universaalsele ja ideoloogiavabale eetikale tõsise väljakutse.
Nii sünnibki tehisväärikus. Et näida koolipeol väärikana oma grupikaaslaste silmis, tuleb valida karskuse ja südametunnistuse vahel. Väärikas lähtub eetosest, tehisväärikas edevusest. Selline tehislik väärikus on aga hävitav – kui keel läheb pehmeks ja jalad „kõveraks”, siis väärikusest ei ole enam jälgegi. Tehisväärikus hävitab väärikuse. Selline ilming on tüüpiline ka poliitikute juures, kes oma tehisväärikuse tõstmiseks kasutavad ebamoraalseid võtteid – võltsitud fakte, alatuid süüdistusi, põhjendamatuid lubadusi, laimu jms. Nende „väärikus” ei kesta kaua. Väärikuse kasvatamine algab juba lasteaiast omades tähtsa koha ka koolis. Oluliseks teguriks on õpetaja eeskuju. Väärikas õpetaja on empaatiline suutes mõista ja lahendada lapse hinge ning keha vahelisi konflike ja vajadusi. Lääne kultuuri oluliseteks elementideks on võistlus, paremusjärjestus, üleolek teistest, pidev enda tõestamine
leevendada kannatust. 3.Me ju sageli eelistame neid tegusid, mis toovad kaasa rohkem heaolu! Utilitarismi kriitika Teoorias on utilitarism väga atraktiivne, ent tema praktikasse rakendamisel tekib mitmeid raskusi. 1.Õnne(likkust) on raske mõõta ja raske on võrrelda erinevate inimeste õnne. 2.Kes suudaks ette näha ühe teo kõiki olulisi tagajärgi lühemas ja pikemas perspektiivis? 3.Õigustab ebamoraalseid tegusid. Nt ühe inimese kiusamine ja kolkimine pakub tervele kambale suurt ja korduvat naudingut. Nende mõnu kaalub üles tema valu. 134. Kohustusel põhinevad e.deontoloogilised teooriad kr deon - `kohustus' Deontoloogilised eetikateooriad väidavad, et inimesel on teatud kindlad kohustused -tegevused, mida ta tegema peaks (ja samuti tegevused, mida ta teha ei tohiks). Olla moraalne tähendab täita oma kohustusi, olgu sellel siis niisugused või naasugused tagajärjed
Lisaks oli hariduslik ja kasvatuslik aspekt ajakirjadel. 17. sajandil ei olndu Shakespeare oluline autor. 18. sajandi esimesel poole toovad Addison ja Steele ta tähtsuse esile. 19. sajandi alguses muutub Essee zanrina väga oluliseks Inglismaal. See oli ka Addisoni ja Steele algatatud asi. Nad on algatanud väga mitmeid selliseid diskursse, mis on hiljem viljakaks osutunud. Addison ja Steele on kirjandust vaadelnud kasvatusliku ja hairudsliku rollina. Kirjandus ei tohi välistada ebamoraalseid teemasid. Ajakirjade eluaasta oli umbes 3-4 aastat. Ajakirjade idee oli Inglise valgustuse ja kirjanduse, kunsti temaatika arendamine. 6.10.2011 Inglise klassitsism asub oma avaldustega valgustuse keskel. Kirjandusteoreetik on see, kes üritab mingeid piire paika panna: mis kirjandus on, kuidas seda uurida jne. Selliseid teoreetilisi momente on olnud Euroopa kirjandusloos õige mitte. Inglise valgustuse üheks eripäraks on see, et tekib tugev valgustuslik proosa. See on suhteliselt ühtne
interioriseerunud nõudmisi indiviidile. Ego'le piisas välise tegelikkuse arvestamisest, Superego aga lisab sellele veel moraaliprintsiipide omaksvõtu. Superego areng paneb Ego kahepoolse surve alla. Et Superego areneb välja väga noores eas, mil lapse tunnetuslikud võimed on veel puudulikud, kannatab ka Superego suures osas irratsionaalsuse all ja on seetõttu suurel määral alateadlik. Superego struktuur: Süüme - takistab meid tegemast ebamoraalseid tegusid Ideaalego - põhjendab meie moraalseid tegusid Freudi kolmene jaotus (Id, Ego, Superego) tähendab seda, et meie mõtted ja teod määratakse ära kolme peamise teguri koosmõjul. Nendeks on (1) bioloogilised tungid, (2) erinevad käitumisviisid, mida oleme õppinud kasutama oma nende tungide rahuldamiseks ja välismaailmaga toime tulemiseks ning (3) ühiskonna poolsed käsud ja keelud (normid).
annaabi.ee 
