Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "E-riik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pensionärid, kasutangava, kuulnud, jooks, saatmise, eelistan, potensiaal, toiminguid, ostes, linnukesed, sooritama, populaarsemad, toimingud, elutempo, kordi, kuhugi, kontorisse, niigi, eluaeg, erandeid, pidin, pooleldi, kogunes, hindeid, küllap, kooliga, harjunud, magamise, taskus, rikked, poolsed, tehnikast, ausad, katki, hääletamise, häkkeridtelefonidele) Windows 10ga. Mul on kõik sünkroonitud, mul on kaks laptopi ja need on kõik omavahel sünkroonitud. (Intervjuu 2) Mati: Arvuti on meil olnud tükk maad enne, kui see väike telefon tuli. (Intervjuu 1) Lauatelefon Mari: Sest igaüks ju ei saanud lauatelefoni. Isegi see aeg oli, meil oli igavene jama ju. (Intervjuu 2) Mati: Kusjuures mina eelistan lauatelefoni kasutada sellepärast, et selle plärin on palju kõvem. (Intervjuu 1) Nutitelefon Jüri: Meie kasutame Windowsi, aga neid on vähe – on Martin, mina ja Mari – meie terves suguvõsas. (Intervjuu 2) Mati: Nuti oma ma ei ole ka sellepärast võtnud, sest see ekraan on ikkagi liiga pisike ja ma pean prillid eest ära võtma. (Intervjuu 1)
Tehnika minu elus Läbi ajaloo on mitmed inimesed üritanud midagi uut ja vajalikku valmis meisterdada. See on neil ka õnnestunud ja viinud tänapäeva ühiskonnas innovaatiliste leiutisteni. Areng on olnud meeletu viiamse saja aasta jooksul. Tehnika arengule on kõvasti kaasa aidanud sõjad. Üks tähelepanuväärsemaid fakte teaduse ja tehnika arengust on tuumaenergia. Nagu öeldaksegi, igal asjal on oma head ja vead, nii ka sellel. Tuumaenergia on võimas, kuid ohtlik. Tuumaenergia võeti kasutusele aatomielektrijaamade ehitamiseks kuid eelkõige võimsate pommide valmistamiseks. Kuid kuidas see mõjutab minu igapäevaelu? Igal koolipäeval äratab mind äratuskell. Ilma selleta oleks minul võimatu ärgata õigel ajal. Peale piinavat äratust loivan ennast kööki ning avan kraani, kust voolab külm vesi, millega loputan oma näo ning täidan veekeetja. Klõpsti tänu imelisele elektrile ja tehnikale kannus läheb mõne minuti pärast vesi keema
registreeruda, õppetoetusi taotleda ning ÕISi kaudu levib ka informatsioon õppejõududelt üliõpilasteni. Süsteem on mugav, turvaline ja usaldusväärne. Samamoodi on kasutusel ka Moodle ehk süsteem, kuhu osad õppejõud lisavad samuti õppematerjale, kodutööde kirjeldusi ja ülesandeid. Interneti kaudu on kättesaadav ka erialane- ja ilukirjandus. Kasutan Ebraryt, rahvusvahelist internetiraamatukogu ja EEVAt ehk Eesti vanema kirjanduse digitaalset tekstikogu. Tegelikult eelistan lugeda raamatuid nende traditsioonilisel kujul, kuid eelnevalt nimetatud kogudes on tihti kirjandust, mis ei ole mujal nii hõlpsalt saadaval. Kooli tarbeks kasutan ka erinevaid veebisõnaraamatuid (ÕS 2006, seletav sõnaraamat, eesti- inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti sõnaraamatud). Samuti kasutan ka raamatukogude e-kataloogi Ester, mille abil saab näha, kas ja millises raamatukogus leidub soovitud kirjandust ning näiteks laenutustähtaegu pikendada.
seltskonnas, või ka ametlikumatel juhtudel üritan jääda siiski veidi hääle poolest tahaplaanile. e.) Intonatsioon- võin rõhutada oma öeldud sõnu väga erinevat moodi ning arvan, et olen üpris kirglik sõnadega ja üldiselt hääle tooniga mängija, meeldib ka vaadata inimeste reaktsioone ning arusaamist minu öeldu kohta. f.) Tähelepanu hajutavate signaalide kõrvaldamine keskkonnast- ma tean, et ma suudan vaadata mööda erinevatest häirivatest faktoritest, kuid eelistan seda, et neid ei oleks, näiteks tunnis olles ning iseseisvat tööd tehes vahest häirib tõeliselt jutukuma, kuid see on üks asjadest, mille suudan välja lülitada ja enda tegemistele keskenduda. 4. tavasuhtluse kuldreeglid (milliseid kasutad, milliseid mitte. Too näiteid) a) Kuula teine inimene lõpuni ära- Seda on mulle õpetatud kui elementaarset viisakust, kuid vahel sõprade seltsis tõesti, peab kedagi katkestama.
Ma olen jälle endasse süvenenud. Ma tean , et olen üks suur tita, aga mu südant närib uss. Ma vihkan üllatusi. Oled kallis ja ma tunnen sinust puudust. Carmen. 1.2.5 Armastus on nagu sõda: kerge alustada, raske lõpetada. (Vanasõna) "Lena." Lena vaatas päeviku kohalt üles, kui Effie ukselävele ilmus. Effie astus sisse ja istus voodile. "Inimised on kohal, kas tead? Pidu hakkab peale." Lena oli küll alumiselt korruselt hääli kuulnud, kuid teeskles üllatust. "Tema on siin," jätkas Effie tähendusrikkalt. "Tema?" "Kostos?" "Ja mis siis?" Effiel oli kummaline ilme. " Lena, ma ei tee nalja, sa pead teda nägema" "Miks?" Effie nõjatus küünarnukkidele. " Ma tean, sa arvad , et ta on selline väike... Mammapoeg, aga Lena, ta on..
sisenevat naist. Kes see naine oli, seda ei tea. Aga nüüd las räägib üks pealtnägija:" "Ma seisin seal leti juures, kui sinna tuli üks naine nimega..." "Oh ei!" olin väga ehmunud. "... Kahjuks nime ma ei mäleta, väga imelik nimi oli igatahes. Ta rääkis müüjaga ja siis äks taharuumi. Seal ta rääkis ühe hukkunuga ja siis tuli sealt karjeid: "Appi, appi, Kristiina ärka üles! Selle peale läks müüja taharuumi ja sealt kostus veel midagi, aga seda ma ei kuulnud. Pärast ta sealt enam välja ei tulnud! Siis läks üks 20 minutit mööda ja ukse vahelt hakkas välja ajama paksu suitsu. Ma küsisin, kas kellelgi mobiili on, aga kellelgi polnud! Seal leti lähedal oli telefon ja ma helistasin 112. Tänan teid ja nüüd head õhtut!" "Jumal tänatud, et tal mu nimi meeles ei olnud, sest muidu oleks ma omadega pigis olnud!" Ma panin ruttu teleka kinni, kuna trepilt kostus tuttavat müdinat, Stiiv-Maikel tuli üles. Kas ka tema oli uudiseid näinud
mugavam oma igapäeva ellu sobitada. Põlvasse ja Tartusse on juba kauge ja tülikas käia. Siin on mul võimalik ka koduvisiite teha, mis eristab mind suurtest salongidest. Tarvikud ja tooted saab spetsiaalsete kohvritega kaasa võtta ning transportida saab mind elukaaslane. Praegu on küll Roosisalongis pediküür-maniküür tööl, kuid tema käib vaid korra nädalas ja näo-kehahooldust, depilatsiooni ning jumestust üldse ei valda. Väga hädas on pediküüriga ka pensionärid ja vanad hooldekodus. Saan vajadusel ka nende juurde koju või hooldekodusse käia, sest paljud ise ei liigu. Ettevõtte omanikuks hakkan mina ise ja alguses pakun teenuseid üksinda. Roosisalongis rendin pinda maksumuses 40 eurot kuus. Kui tööd koguneb ja soovi on, plaanin maniküür- pediküüri lisaks tööle võtta. Edaspidi veel ka massööri oma meeskonda võtta. Varem ei ole ma ettevõtjana küll töötanud, kui nüüd olen läbinud ettevõtluskoolituse ning ise palju
Ka siin kehtib põhimõte, et piirangud töötavad ainult kohalikus arvutis või kohaliku Interneti- ühendusega. Kui minna sõbra juurde külla, siis sinna enam vanema konfigureeritud piirangud ei ulatu. Kui ühenduda oma läptopiga naabri lahtise WiFi külge, siis ei kehti enam koduses marsruuteris kehtestatud piirangud. Lisaks tuleb arvestada, et lapsed on hämmastavalt nutikad ning nende "kogukonnas" levivad imekiiresti vastavad nipid, kuidas piirangutest mööda hiilida. Ma olen kuulnud lugusid 3-aastastest, kes ei oska lugeda ega kirjutada, kuid sellest hoolimata oskavad nad google.com-ist välja otsida talle vajaliku mängu, selle arvutisse ära installida ja nõndaviisi uuesti arvuti viirusega nakatada. Kuidas nad seda oskavad, ei tea. Seega tuleb ka siin arvestada, et tehnilised piirangud ei pruugi olla 100% efektiivsed ning laps võib leida viisi nendest mööda minna. (http://www.digitark.ee/?p=1656, 01.03.2010) 1.3. Riskid
Üks inimene tahaks sinuga rääkida!" ,,Eeem, ma ei tea, mul oleks ajalugu vaja õppida. Mul ainult kaks lehte loetud, sest mingi jumala armastaja tuli mul ukse taha," vastasin naerdes. ,,Midaa? Ah ära kujuta ette. Tule ruttu. Me ootame staabi burgsi putka ees. Oookei, tsauu!" ütles ta ja mulle ei jõudnud miski kohale, küsisin kohe: ,,Kesss? Staabi juures, kuskohas? Ah seal, kus me Randoga eile kohtusime?" Aga vastust ma ei kuulnud. Kõne oli ära pandud. Siis ma panin kähku riidesse ja läksin kohe esimese bussiga linna. Kui ma bussist väljusin, leidsin Kerda kohe, kuid aru ei saanud, kes see teine oli. Kui lähenesin neile, olin juba aru saanud, kellega ta oli ja küsisin kohe: ,,Rando, sina või? Mida sa minust tahad?" ,,Anna andeks, Kriss, ma ei tahtnud eile sulle nii teha. Sa olid mu parim sõbranna, aga me pole pool aastat õieti läbi saanud. Kas me võiks ära leppida ja hästi läbi jälle saada
Nende äri "õitseb" Minu kogemus ettevõtjana on selle aastaga tõusnud 100% või enamgi. Kui varem ma lasin palju endaga manipuleerida, siis nüüd võin ma kindel olla, et ma seda teha ei lase. Ma oskan hinnata väärtusi. Ma oskan vaadata ette ja näen, mis on minu jaoks tegelikult vajalik. Ettevõtlus on elu etapp, iga inimese tegevuskäik võib-olla ettevõtlus. Nii, et sa ise seda aru ei saagi. Ettevõtlusele mõeldes Praeguse majanduskriisi ajal olen tihti kuulnud või lugenud soovitusi inimestelt, keda masu puudutanud ei ole, järgmist lauset: Hakka ettevõtjaks! Seda on kerge öelda, aga raske teoks teha, sest võetud riskiga võivad järgneda mõningad raskused. Püüan seada ennast olukorda, kus ma olen ettevõtja. Et ettevõtjaks hakata, peaks mul olema hea äriidee, sest praeguses majanduselus on meil niigi tihe konkurents. Näiteks püüavad parimaks vorstitoodetega saada Rakvere, Karni, Vastse- Kuuste, Saaremaa jne
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
Portselansuits Jim Ashilevi 2006 (XI-01) © Eesti Näitemänguagentuur 2 (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) portselan - keraamiline materjal (tahke) - tugev, kõva, elastne, habras, klaasjas, valkjas, poolläbipaistev (v.a. tihedam portselan), resonantne, väga vastupidav elektrile, kemikaalidele ja temperatuurisokile. suits - mittetäieliku põlemise kaasnähe (gaasiline) - mürgine, haihtuv. 3 Tegelased: Ike Kioko Kassini 4 . . . . . . . . I 5 S1 Kioko, pärast tuima masinlikku tööpäeva kaupluses, võtab oma tillukese korteri kööginurgas kotist odava veini, istub diivanile, valab pokaali täis ning mekib maitseks. Väljas on pime november, vihmadest sogane ja rikutud. Sedasi ei tea mitmendat õh
Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interneti-vestlusesse sü
ümber, mis tegelikult röövis minu tähelepanu. Loomulikult katkes ka Skype’i kõne vahepeal halva internetiühenduse tõttu. Peale seda esinesid abiturienti oma uurimistöödega. Mind kõnetas just esimene tüdruk, sest ta suutis keerulist juttu rääkida väga lihtsate sõnadega. Tema teemaks oli: Mustamäe mänguväljakute seisukord ja soovitused selle parandamiseks. Teise esineja juttust ma ei saanud mitte midagi aru. Ta kasutas nii keerulisi termineid, mida ma polnud varem isegi mitte kuulnud. Tema teemaks oli: Hoonestatud alade 24 tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt. Teema oli küll huvitav ja oleksin tahtnud aru saada, mis ta seal ees räägib, aga jutt oli ikka liiga keeruline. Küsisin ka Siimult, kuidas talle tundus, ka tema arvates oli see liiga keeruline jutt. Ranel Suurna rääkis projektist “GIS kooli“
Sissejuhatus Tänu internetile on igasugune informatsioon kõigile väga lihtsasti kättesaadavaks tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusam
aga liiga uskumatu. Uskmatutele. LAURA: Oleks ikkagi huvitav teada. OSVALD: Mul käis siin kuu aega tagasi külas üks mees. Teedevalitsusest. Meil oli tööasju klaarida. Tal oli kaasas palju kaustu ja pabereid, kuhu ma alla kirjutasin. Mul oli omal ka laud pabereid ja muud rämpsu täis ja siis tal jäi maha üks ajakiri. (Läheb ajakirja võtma.) Oled näinud? LAURA: Näidake! OSVALD: Näitan, näitan. Näed siin. Sa tuled just merest. LAURA: Ma pole kuulnud ka! See olen ju mina. Millal see tehti, kes see tegi, ma ei mäleta üldse! Issand kui piinlik. Ja nii suurelt. Issand kui pruun. See nagu ei olekski mina. Issand, Maria tuleb tagant. Mõtle ometi. Mis ajakiri see on? OSVALD: Kaasi pole. LAURA: Ja terve lehekülg pilti täis. Mis ajakiri see on? OSVALD: Ma ei tea. Ilus pilt. Ma vaatan seda kogu aeg. LAURA: Ah see kett on siin kaelas! OSVALD: Kas sa lähed päriselt ka nii pruuniks. LAURA: Ei usu. Aga päike hakkab hästi peale
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Majandusarvestuse eriala KÕ2R2 Tatjana Kartsev ARVUTI- JA INFORMATSIOONIEETIKA Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2010 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval kõik on seotud arvutitega. Inimesed kasutavad arvuteid iga päev tööl, kodus, koolis avalikes kohtades jne. Kuid paljud ei mõtle korralikult mis sellega kaasneb. Indrek Meos oma raamatus antiikfilosoofia väljendab sofistide mõtteviisi sellisena: ,,Mõnele inimesele võib maailm tunduda ühe suure nõmedusena, teine leiab, et ,,nii ilus on ilmas elada!". Tõde on alati tõde kellegi jaoks. Millistena asjad meile näivad, sellised nad ongi meie jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad ongi nende jaoks". Mõni arv
Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui ratsionaalselt me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb asju, mida on vaja ära t
(Läheb meeldiks. Aga ma olen rahulik. Sa võid ajakirja võtma.) Oled näinud? katsuda mu pulssi. Ma vaatan sind juba nagu LAURA: Näidake! oma järgnevat elu. Sa saad väga-väga OSVALD: Näitan, näitan. Näed, siin. Sa õnnelikuks. Oh jumal, kui õnnelik ma olen. tuled just merest. LAURA: Tulge palun mõistusele. LAURA: Ma pole kuulnud ka! See olen ju OSVALD: Arvad, et meie vanusevahe on mina! Millal see tehti, kes tegi? Ma ei mäleta liiga suur. Kõige rohkem kümme-viisteist üldse! Issand, kui piinlik. Ja nii suurelt. aastat. See ei tule arvesse. Issand, kui pruun. See nagu ei olekski mina. LAURA: Ma ei tea, mis teie peas toimub, Issand, Maria tuleb tagant. Mõtle ometi. Mis aga ma armastan Rolandit, nii nagu üldse on ajakiri see on?
filles Bakunin, ehkki teate, mida ma teile ütlen, nad kirjutavad vene keelt paremini kui mina; see on ikka häbiväärne küll, et miski ei kõlba lugeda, (üle tütarde protestikisa) peale... TÜTRED: Puskin! ALEKSANDER: Puskini. Aga ma ütlen teile, härra parun, et valides mu vanima tütre, olete te valinud kõige targema VARVARA: Mina eelistan Kozlovi. ALEKSANDER: mõistus enne ilu. Ma soovin, et ma oleksin samamoodi talitanud 4 TÜTRED: Oi, häbi! Häbi, papa! Ma tahan siinkohal protesteerida oma ilusa õe nimel Ära kuula teda, Ljubov VARVARA: Vaikust, kui isa räägib!
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K KASSATÖÖ Iseseisev töö Juhendaja: Vaike Habicht Tallinn 2010 I OSA Prisma Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga, mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad. Tsekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg, kuupäev, aadress. Hea on see, et tsekkidele ei topita reklaami. Reimani tänava jalatsiparandus Arveldatakse ainult sularahas. Kaup vaadatakse üle ja öeldakse summa. Saadakse zetoon ja minnakse järgmine kord järgi. Maksad ära, kaup käes. Tervitatakse, suhtutakse sõbralikult. Tsekki ei anta. Hesburger Arveldatakse nii sulas kui kaartidega. Suhtutakse vahel sõbralikult, vahel üleolevalt. Palju tö
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..........................................................5 Interneti leviku negatiivsed küljed.............................................................................................
kasutada. Samuti ei ole kurjategijal kasu PIN-koodi väljanuhkimisest, kui tal ei ole sinu ID- kaarti. Seevastu näiteks ainult parooliga või koodikaardiga isiku tuvastamisel piisab, kui kurjategija need andmed sinult välja petab. Koodi- ja paroolikaarti pole tal füüsiliselt tarvis. Järelikult seesugune ühefaktoriline isikutuvastus on tunduvalt ebaturvalisem. Digiallkirjastamine Digitaalallkirja abil saad elektrooniliselt ja paberivabalt teha toiminguid, milleks varem pidid kasutama käsitsi paberile antud allkirja. Digitaalallkirja olemust ning selle kasutamist reguleerib Eestis "Digitaalallkirja seadus" ehk lühidalt DAS, mis võeti vastu 7. märtsil 2000. aastal. Digiallkiri on seaduse silmis võrdne omakäelise allkirjaga. Kõik Eesti ametiasutused on kohustatud võtma vastu digiallkirjastatud dokumente. Digiallkirjastmise eelised: Digitaalselt allkirjastatud dokumendist saab teha lõpmatu koguse juriidiliselt võrdseid
Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele ots
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Samas on õppimine ju otseses seoses minu tööga. Kui ma ei oleks kooli läinud, ei oleks mul ka praeguseid töökohti, mind lihtsalt ei oleks tööle võetud. See kõik, mille ma selle ühe aastaga olen omandanud on ääretult huvitav ja vajalik. Ei teadnud ma enne midagi arengupsühholoogiast, eripedagoogikast ja paljudest teistest ainetes, samuti andragoogikast ja gerontoloogiast, nendest ainetset ei olnud ma isegi midagi kuulnud. Neid aineid on hästi palju, mis kõik on ääretult huvitavad. Kuid mul oli ka kindel eesmärk, lõpetada kool ja saada heaks sotsiaaltöötajaks, selleks et aidata lapsi, kelledel puuduvad head ja armastavad vanemad. Lapsi, kes vajavad samuti hellust ja armasust olenemata sellest, milline on nende tervislik seisund, kas nad on norm intellektiga, taunid, autistid või füüsilise puudega. Lapsi keda on väärkoheldud, või kelle vanemad on hüljanud
uus võrk, mida nimetati USENET-iks.3 Pärast aga Usenet-i juurde oli liitunud palju riike, nagu näiteks Jaapan, Taani ja Rootsi jt. Internet kasvas välja ülikoole ja sõjaväeasutusi ühendavast üleameerikalisest arvutite võrgustikust.4 1.2. Interneti ajalugu Eestis Eestisse jõudis Internet esmakordselt 1990. aastal, kui seati sisse UUCP tehnoloogial põhinev modemside Tallinna Instituudi ja Soome kasutajate arvutite vahel. Sai vahetada elektronposti, mille kohaletoomise ja saatmise eest hoolitses iga poole tunni tagant helistav modem. Tõeline Internet protokollistikuga jõudis Eestisse 1992. a aprillis, mil Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut käivitas satelliitlingid Stockholmi Kuningliku Tehnikakõrgkooliga. Mais käivitati kolmas liin Küberneetika Instituudi ja Helsingi vahel. Esimene Interneti teenust müüv firma oli 1994. a jaanuaris registreeritud. 1993. a sügisel moodustati Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusalas
prügi peab sorteerima; uusi asju soetatakse vajaduse, mitte meelelahutuse pärast; kodukeemia on maksimaalselt looduslik ning seda kasutatakse minimaalselt. Selliste põhimõtete järgimiseks läheb vaja veidi püsivust ja organiseerimist. Kõige lihtsam on alustada oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril. Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem. Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. Välismaised puuviljad, pähklid ja
2) Kuriteod, mille toimepanemist hõlbustavad arvutivõrgud või -seadmed, kuid ei ole suunatud nende vastu. (1) Mõned näited kuritegudest, mis on suunatud arvutivõrkude ja -seadmete vastu: Pahavara (arvutiprogramm, mis on loodud just selleks, et kahjustada arvutit ilma selle kasutaja teadmata) Teenusetakistamise rünne ehk DOS-rünne (arvuti või arvutivõrgu ülekoormamine suure hulga päringute saatmise teel) Arvutiviirused (1) Näited kuritegudest, mis on suunatud isiku pihta: Küberjälitamine - isiku või isikute jälitamine kasutades arvutit Andmete ,,õngitsemine" (inglise keeles phishing) Arvuti turvalisuse valdkonnas on ,,kalastamine" kuritahtlik protsess, mille käigus üritatakse omandada teise isiku andmeid. Näiteks kasutajanimed, paroolid ja krediitkaartide andmed. Sõjategevuse käigus saadud andmed, mida kasutades üritatakse saadud andmetega järgida
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidu
võmalikkude ohtude eest kübermaailmas. Mida riik kaitseb? Riik kaitseb eelkõige infot. Infot peab olema salastatud, terviklik ja käideldav. Näiteks e-Tervis on arstide põhiline töövahend tänapäeval, mis toimub läbi arvuti ning kus on kirjas kõikide patsientide andmed ja haiguslood. Juhul kui see peaks tõrkuma, siis pole info käideldav. Küberrelv Küberrelvaks on pahavarad, mis on viirused või troojad. Põhiliselt tegelevad pahavarade laiali saatmise ja levitamisega kriminaalid ja häkvistid. Ühed tuntumad viirused on Ddos ja SCADA. Samuti on ka raha väljapressijad. Nad võtavad kogu arvutis oleva info, jätavad selle endale, nii kauaks, kuni inimene maksab ära nende poolt etteantud summa. Head häkkerid on siis need, kes raha laekudes ka kogu varustuse tagasi annavad, halvad on need, kes ei anna pärast raha laekumist andmeid enam tagasi. Kui toimub küberkiusamine, siis tuleb helistada telefonil 116111. 09.09
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Osad neist kaitsevad arvuteid paremini kui teised. Halb pool on see, et mõned neist nõuavad väga palju ressurssi. Laste kaitsmiseks mõeldud tarkvaraga pole kokku puutunud. Kust said initsiatiivi minna just ......... Kutsehariduskeskusesse? Üks põhjus on see, et ..... pole minu arvates ühtegi head seda ala õpetavat kooli ja Tallinnasse ei tahtnud põhimõtte pärast minna. Seetõttu valisingi ...... Kutsehariduskeskuse, millest olin juba eelnevalt häid muljeid kuulnud. Millised on siiani sinu suurimad tööd/saavutused selles valdkonnas? Päris suuri töid pole veel olnud, aga olen korda teinud palju riistvaraprobleemidega personaalarvuteid, samuti olen teinud ka mõned kodulehed, animatsioonid ning ka graafikatööd. Mida arvad Interneti arengust Eestis võrreldes muude maailma piirkondadega? Ma arvan, et Eesti on maailmatasemel suhteliselt heas kohas. Eestis kasutatakse palju veebikeskkondi nagu näiteks E-Kool ja E-Riik. Küsitluse analüüs
annaabi.ee 
