Lugemine B2 testid (0)

Lugemine
I Loe artikli läbi ning vali õige vastus.
Ökoloogiline eluviis
Ökoloogilisest ehk rohelisest eluviisist räägitakse ja kirjutatakse aina rohkem. Internetis artikli jaoks väikest uurimistööd tehes üllatas mind kirg , mis selle teema ümber leegitseb. Ühiskonnas on rohelise eluviisi esindajaid, kes oma kogemusi teistega rõõmuga jagavad, ja üha rohkem ka neid, kes seda elulaadi pooldavad, kuigi ise selle põhimõtteid ei järgi. Mõned peavad ökoinimesi leebelt väljendudes lihtsameelseiks, kuid õnneks on sellised arvajad vähemuses.
Kes on ökoloogilise eluviisiga inimesed? Need, kes teevad oma igapäevaseid valikuid säästlikult ja keskkonnateadlikult. Nende seltskond on kirju, kõrgepalgalisest tipptöötajast maal elava pensionärini. Mul on tunne, et pensionäride näol on meil olemas suur ökokogukond, lihtsalt enamik neist ei arva , et nende eluviis ongi kõige moodsam.
Olgu siinkohal lühidalt üles loetud põhimõtted, mida ökoinimesed igapäevaelus järgida püüavad: toit peab olema taimne ja eestimaine, mõningal määral ka ökoloogiliselt puhas välismaine; energiat tuleb tarbida võimalikult vähe; prügi peab sorteerima; uusi asju soetatakse vajaduse, mitte meelelahutuse pärast; kodukeemia on maksimaalselt looduslik ning seda kasutatakse minimaalselt.
Selliste põhimõtete järgimiseks läheb vaja veidi püsivust ja organiseerimist. Kõige lihtsam on alustada oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril.
Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem.
Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. Välismaised puuviljad , pähklid ja seemned ning maiustused ostan viimasel ajal ökopoest, aga neid pean luksuskaubaks, mida kulub harva ja vähe. Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll.
Paljud, kes ökopoodide hindadega esimest korda kokku puutuvad, saavad alguses kurjaks. Mina arvan, et 60 krooni banaanikilo ja 40 krooni šokolaaditahvli eest ongi õiglane hind. Kui mõelda, kui kaugelt need tulevad, siis on tegelikult absurdne, et sissetoodud kaubad toidupoodides nii odavad on. Eestimaise toidu eelistamine vähendab toidu teekonna pikkust kasvukohast toidulauani. See on asi, mida teadlik inimene jälgib.
Samas on ka ebameeldivaid üllatusi, näiteks ostsin viimati ökopoest päevalilleseemneid ja avastasin, et need on Hiinas kasvatatud. Kas tõesti ei ole võimalik neid lähemalt saada? Kasvav konkurents mahetootjate seas sunnib neidki niinimetatud suurele kaubandusele omast praktikat kasutusele võtma ja see on kurb.
Üks mu hea tuttav juhtis tähelepanu suurte firmade moodsale silmakirjalikule poliitikale: üks ja seesama firma müüb nii tavalist kui mahedat õiglase kaubanduse kohvi. Et natuke võtame kohviistanduste jaoks vihmametsi maha ja natuke oleme õiglased ka. Viimased näited iseloomustavad hästi seda, et rohelisest eluviisist on saanud mõnes mõttes moeasi ja suurfirmade uus sissetulekuallikas. Ettevõtted püüavad ökotootena näidata toodet, mis seda tegelikult pole. Minu meelest tuleb olla tähelepanelik ja vaadata, mis on siltide taga.
Olin varem võitlev ja tulihingeline igas uues maailmapäästmise katses, aga nüüd usun, et vägisi kedagi järele mõtlema ei pane. Muidugi saan ma aru, et ökoloogiline tootmine põhineb samuti naftal ja kehtival maailmakorral. Aga mida siis teha? Ennast ja loodust edasi mürgitada? Teadlik ökoinimene olla ei ole kerge. Süda alalõpmata valutab. Ma ei tea, kas maailma rahvastiku pideva kasvamise korral on võimalik keskkonnasaastet ja äravisatavat prügi vähendada. On päevi, mil ma sellesse ei usu. Samas pean meeles, et elul on kombeks üllatada. Kui nafta ükskord otsa saab, oleme ju kõik ökoinimesed.
Allikas: Maarja Jakobson , Maaleht (22.01.2009)
1. Mida kirjutab artikli autor ökoinimestest?
A Nende eluviisi kajastatakse üsna vähe. B Nendesse suhtumine on valdavalt halvustav C Nende hulka võib lugeda ka pensionärid
2. Millist põhimõtet järgib ökoinimene?
A Tarbida odavaid toiduaineid ja asju B Hoida kokku energiat ja piirata tarbimist C Loobuda kodukeemia kasutamises
3. Millest soovitab autor eluviisi muutmist alustada?
A Osta kõiki kaupu ökopoodidest B Loobuda uute asjade ostmisest C Muuta oma tarbimisharjumusi
4. Kuidas hangib autor igapäevaseid toiduaineid?
A Käib turul ja ökokeskuses ostmas B Ökopoes olid müügil ülikallid maiustused. C Ökopoest ostetud kaup oli kaugest riigist pärit.
5. Milline ebameeldiv üllatus tabas hiljuti autorit ?
A Ökopoes oli väga väike puuviljade valik. B Ökopoes olid müügil ülikallid maiustused. C Ökopoest ostetud kaup oli kaugest riigist pärit
6. Mis muudab artikli autori murelikuks?
A Ökokaupadena püütakse pakkuda ka tavalisi tooteid. B Ökokaupu ostetakse sageli ainult moe pärast. C Ökokaupade tootmisel kasutatakse üha rohkem naftat
7. Mis on artikli eesmärk?
A Tutvustada ökoloogiliselt puhtaid toiduaineid B Tutvustada ökoloogilist eluviisi isiklike kogemuste põhjal C Tutvustada kodumaiste ökokaupade suuremaid tootjaid
II Loe ning märgi ära, mis lõik sobiv allolevatele lausetele .
Lõuna-Eesti spordi- ja puhkekeskused
A
B
C
Pärast Teist maailmasõda asus rühm Eesti mäesuusaentusiaste sobivat võistluspaika otsima . Pole ime, et just Väikese Munamäe nõlvad nende meeste pilku püüdsid. Kõrgus merepinnast 207 meetrit, erineva profiiliga nõlvad, asukoht Otepää külje all ja hea ligipääsetavus said tookord otsustavaks. 1990ndate aastate alguses oli Väike Munamägi Eesti sööstlaskumise olümpiakoondise ametlik treeningmägi.
1996. aasta tõi Väikese Munamäe suusakeskusele kaasa suured muutused. Demonteeriti kogu iganenud tehnika ja asendati uuega. 2003. aastast alates kasutatakse Munamäel USAst pärit kõige energiasäästlikumat kunstlume valmistamise süsteemi. Ka on mäel kasutusel kaks Eesti kõige moodsamat tõstukit. Alates 2005. aastast toimuvad Väikesel Munamäel rahvusvahelised võistlused, millest on osa võtnud Euroopa parimad lumelauasõitjad.
Talvepealinnast Otepääst 14 km kaugusel asub viimasel ajal Eestis üha enam populaarsust kogunud Kuutsemäe puhkekeskus, mis on tegutsenud 18 aastat. Mäesuusatamisega alustati Kuutsemäel aga juba 1970ndatel aastatel. Erinevad slaalomirajad on tänini üks puhkekeskuse tõmbenumbreid. Mäesuusa- ja lumelauahuvilistel on kasutada 7 eri raskusastmega laskumisnõlva. Samuti ei puudu Kuutsemäel ka murdmaarajad.
D
E
F
Kuutsemäel on suurepärased võimalused ettevõtete ja organisatsioonide suvepäevade korraldamiseks. Keskus pakub selleks puhuks majutuskompleksi koos saunadega ning telkimisvõimalusi. Lähedal asuvas järves võib nii ujuda kui ka paadi või kanuuga sõita.
Otepää lähedal asuv Kääriku puhke - ja spordikeskus asutati 1947. aastal Tartu ülikooli kehakultuuri teaduskonna õppe- ja treeningkeskusena. Hiljem sai Kääriku kohaks, kus lisaks Tartu üliõpilastele käisid treenimas ka ümberkaudsete riikide tippsportlased.
Nüüdseks on Kääriku puhke- ja spordikeskus pidevalt uuenev ja arenev kompleks , mis koosneb hotellist, puhkemajadest, spordiehitistest, konverentsi- ja toitlustuskeskusest, järveäärsetest saunadest, suusastaadionist ning matka - ja suusaradadest. Keskus pakub võimalust pidada konverentse ja seminare ning korraldada treeninglaagreid.
8. Viimasel ajal keskuses korraldatud võistlustel on osalenud mitmete riikide sportlased .
9. Keskus sobib väga hästi asutustele vaba aja ürituste korraldamiseks.
10. Kunagi valmistusid selles paigas suurvõistlusteks Eestit esindavad sportlased.
11. Keskus loodi algselt selleks, et seal saaksid harjutada spordieriala tudengid.
12. Keskus koosneb eri otstarbega hoonetest ning mitmetest spordirajatistest.
13. Siin leidub tegevust erineva tasemega lumelauduritele ja suusatajatele.
14. Viimasel aastakümnel on siin palju muutunud ja soetatud on moodsaim tehnika.
15. Keskus sobib võistlusteks eelkõige hea asukoha ja mitmekesise maastiku tõttu.
Keele struktuur
III Näpunäiteid sülearvuti valimiseks
Sülearvuteid on väga erineva hinnaga, on nii 6000 kui ka 50 000 krooni maksvaid seadmeid. Elioni IT- tehnik Marek- Arnold Leemet soovitab esimese asjana läbi mõelda, mille jaoks arvutit vajatakse. Kui see tahetakse soetada lastele mängimiseks ega plaanita seda (16) , on mõistlikum osta sülearvutiga samas hinnaklassis lauaarvuti.
Kui otsitakse lauaarvuti asendajat , et seda kasutada töötamiseks, filmide vaatamiseks ja muusika kuulamiseks, võiks (17) vähemalt 15-tollise ekraaniga sülearvuti. “15-tolline sülearvuti kaalub aga ligikaudu kolm kilo ja sellisega pole eriti meeldiv ringi jalutada,” seletab Leemet. Liikuva eluviisiga inimesele on mõeldud (18) sülearvutid. Kui ostja päris täpselt ei tea, kuidas ta sülearvutit kasutama hakkab, võib lähtuda miinimumist. Soovituslikult võiks kõvaketta maht olla vähemalt 40 gigabaiti. Sellisesse arvutisse (19) umbes kümne DVD jagu filme. Vähem kogenud kasutajale on oluline, et arvutis oleksid ka mõned vajalikud programmid , siis saab seda kasutama hakata kohe pärast (20) . Kindlasti tuleb tähelepanu (21) aku vastupidavusele, selle kestvusaeg võiks olla vähemalt neli tundi. Kodukasutaja (22) rahuldav sülearvuti maksab üldjuhul umbes 760–960 eurot.
Sülearvutite puhul on tegu tehasetoodanguga. Seetõttu juhtub aeg-ajalt, et poodi satub defektiga seade. Näiteks pole arvuti kaaneks olev ekraan pärast sulgemist arvutiga päris kohakuti, silmaga on märgata kõverus. Ka võib ette tulla, et ekraanile ilmub väike hele täpp, mis (23) . Et sülearvuti kaant liigutatakse sageli üles-alla, peaks ekraan olema kahe kinnitusega. See tagab mõnevõrra (24) töökindluse. Poodides leidub palju hõbedast tooni sülearvuteid. Ent hõbedane värvikiht kipub sagedasel (25) tuhmuma – nii võib aasta-kahe pärast hõbedase kihi alt hakata kumama must plastik. Tumeda korpuse (26) pole seda karta .
Kindlasti soovitatakse sülearvuti enne ostmist sisse lülitada. Nii võib (27) paljusid probleeme. Ka annab arvuti töölepanek kaupluses võimaluse registreerida tarkvara koos müügikonsultandiga.
Allikas: Eesti Naine 2007/6

A sisse seada B maha jätta C kaasas kanda D vastu võtta

A käsitleda B panna C valida D paigutada

A laiemad B kergemad C madalamad D raskemad

A mahub B hoiab C kannatab D töötleb

A vaatamist B harjutamist C tervitamist D ostmist

A pöörata B äratada C tõmmata D avaldada

A võimalusi B arvamusi C kaebusi D vajadusi

A ei eemaldagi B ei võtagi C ei kaogi D ei möödugi

A suurema B lihtsama C lühema D kiirema

A esitamisel B kasutamisel C tegemisel D hoidmisel

A tõttu B puhul C pärast D üle

A tekitada B arutada C vältida D karta