Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "E-raamatud uurimistöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luger, kindle, gutenberg, gutenbergi, vastaja, hart, formaadi, paberkandjal, versioon, vastajat, tindi, amazon, kuva, digitaalne, tekstifail, raamatuga, ebook, ekraan, küsitluse, formaadis, raamatupoe, reklaam, formaati, king, arvas, lehtedega, sure, analoog, elektrooniline, lihtsas, stephen, 1971, ascii, ajada, ipad, ekraaniga, tutvustas, kuvar, nooke-raamatutest ja e-väljaannetest. Uurimustöö esimeses osas võetakse vaatluse alla e-raamatute ajalugu, e-raamatute plussid ja miinused ning nendega seonduva riistvara. Teise osa jaoks olen küsitlenud Valga Gümnaasiumi õpilasi, et saada teada nende arvamused e-raamatute kohta. Nendest kahest osast saadakse ülevaade sellest, milline võib olla e-raamatute tulevik, kui populaarsed on need õpilaste seas juba praegu ja kas on võimalik, et paberkandjal raamatud surevad välja. 1. E-RAAMATU OLEMUS Vikipeedia ütleb e-raamatutu kohta järgnevalt: "Elektrooniline raamat (ka e-raamat, digitaalne raamat) on teksti-ja pildimaterjalil põhinev digitaalses vormis toodetud, avaldatud ning arvutil või mõnel muul digitaalsel seadmel loetav teos."(Wikipedia 2013)"Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e- raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on
Ruumi säästmiseks on ka võimalus mahutada hulga raamatuid mälukaartidele. E-luger on mugav reisikaaslane ning alternatiiv sageli raskekaalulistele paberraamatutele. Uutele raamatutele on pidev ligipääs ja selleks on vaja vaid WiFi-ühendust. E-lugerite hinnad algavad 14 eurost (vanemad versioonid) ja ulatuvad umbes kuni 400 euroni. Hind sõltub nii suurusest kui ka välja mõeldud lisategevustest e-lugerites. Eestis on põhiliselt kolme sorti lugemisseadmeid: Kindle, Apollo e-luger ja Kobo. Kindle on konkurentsitult maailma populaarseim e-luger. E-lugeritesse on loodud palju võimalusi. E-lugeris saab kirja suurust ja fonti muuta endale meeldivamaks ning samuti saab jagada loetud raamatuid või lugemisel olevaid raamatuid internetis (nt Facebookis). Kuna e-lugerid võivad kukkumisel minna kergesti katki, siis on tehtud nende jaoks ka erinevad kaaned, mis neid kaitsema peaksid. Maailma populaarseim Amazon Kindle on valmistatud Amazon.com-i poolt
E-lugerid E-luger on aparaat, mille abil saab lugeda e-raamatuid. E-raamat on teatavat tüüpi tekstifail, mille saab kopeerida e-lugerisse ja panna e-luger seda teksti oma ekraanil näitama. Nagu näha siis kui poleks olemas e-raamatuid siis ei oleks vaja ka e-lugerit ning kui e-raamatud on olemas, aga e-lugerit poleks siis ei oleks võimalik e-raamatuid lugeda ehk üks ei saa olla ilma teiseta. E-lugeri ekraani suurust väljendab diagonaalmõõde tollides, see on enamikul lugeritel 6 tolli ehk 15 cm. Kuvaril on piksleid enamasti 800×600, seega eraldusvõime on veidi parem kui ajalehepiltidel. Kuvari pildipunktidel on hallskaalal heledusastmeid (mustast valgeni). Kuid kui lugeri ekraan on puutetundlik, siis on see peamiselt ristuvate infrapunakiirtega, mõnel mudelil ka mahtuvuslik. SLAID Esimene e-luger "Rocket eBook" valmis 1998.aastal ning selle tootjaks oli NovoMedia. Kahjuks ei saanud e-luger tollel ajal eriti populaarseks. 2004.aast
Lugerid pole hoopiski odavad ning paarisaja euro väljaminekuga tuleks kindlasti arvestada. Igal perel pole lihtsalt võimalik sellist imeeset soetada. Kuid pikemas perspektiivis tasub see ennast ära, sest eestikeelsete e- raamatute hinnaks peaks kujunema umbes kaks kolmandikku vastava paberraamatu hinnast. Kirjandusmaastik on muutustetsoonis. Enam ei loe, mitu raamatut sul riiulis seisab, vaid mitu raamatut sul lugeris on. Kokkuvõtteks võib öelda, et me kõik armastame paberkandjal raamatuid, kuid maailm liigub tasapisi, kuid visalt digitaalsuse poole. Uuendused on ebameeldivad, nad on nagu takistused, mida läbides muutume me tugevamaks. Soovin Teile kõigile head lugemist !
Kas e raamat vallutab meie raamaturiiulid ? Kui mõelda käesolevale aastale ja mida see toob uut kirjandusmaailmas, sööstab esimesena pähe euro. Iga muutus nõuab harjumist, kohanemist ning see muudab tarbijad kitsiks, kuid mida veel tuleks meil oodata või karta käesolevalt aastalt? Uueks tuuleks raamatumaastikul on e raamat. Uuenduslik, säästev, kuid mitte eriti soodne. Mis on selle plussid ja miinused ? Kas e raamat on midagi muud, kui lihtsalt elektrooniline, uudne seadeldis ? Kindlasti üheks e raamatu plussiks on tema käepärasus. Teda on lihtne ning mugav kaasas kanda ja ta kaalub vähe. Selle pealt ei pea tolmu pühkima ning see on keskkonnasõbralik. E raamatute võlust saab tavaliselt siis aru, kui sa oled selle ise endale soetanud. Alles siis, kui istud bussipeatuses igavust tundes ja sa avastad, et sa võid oma kotikesest välja võtta õhukese ning vähekaaluva lugeri. Selles peitubki üks suuremaid plusse e raamatu juures. Nee
Raamat infoühiskonnas – milleks? Maailmas on olemas miljardeid raamatuid, kõiki neid pole elu ajal võimalik lugeda, see on ilmselge. Need, mida loeme, jätavad siiski meisse oma jälje. See jälg võib olla positiivne või negatiivne ja kujuneb igaühes erinevalt välja. Lugemisse suhtumist kujundamaks peab seda ka tegema. Paljud aga ei loe, sest tänapäeva infoühiskonnas on huvitavamaidki aja viitmise võimalusi. Neist populaarseim on Internet. Miks eelistada raamatut teistele info saamise võimalustele? Raamatute lugemist tuleb propageerida, et mitte kaotada usku sajandeid eksisteerinud traditsiooni. Tähistamaks eestikeelse raamatu 475. sünnipäeva, nimetati ajavahemik 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001 Eesti raamatu aastaks. Selle aasta põhieesmärk oli tõsta raamatu väärtust Eesti inimeste silmis, asetada see aukohale. Korraldati oksjoneid, annetusi, konverentse ja soodusmüüke ning tehti annetusi kooli-ja rahva
Õpilased, kes vastasid, et nad loevad ajakirju ja ajalehti, väitsid, et kõige rohkem pakub neile huvi kriminaalse teemaga kirjutised (5), huvi pakuvad noortele samuti iluteemalised kirjutised (4) ja ka kuulsuste teemadel kirjutised (2). Kas oled lugenud võõrkeelset kirjandust? Kui jah, siis millises keeles? Enamus vastanutest ei ole lugenud võõrkeelset kirjandust (17), vastajad, kes on lugenud (6) võõrkeelset kirjandust, olid need raamatud inglise keeles. Kas eelistad paberkandjal lugemisvara või pigem e-raamatuid ning ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid? Miks? Enamik vastajatest eelistab lugeda paberkandjal lugemisvara (11), sest raamatuid on mugav kaasas kanda ja paberkandjal lugemisvaraga on juba harjutud. Suur osa vastajatest loeb nii e-raamatuid kui ka ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid (7) ning teised eelistasid e-raamatuid ning ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid (5), sest nii on huvitavam lugeda. Kellega räägid loetud raamatutest/artiklitest?
Koodeks = puu, tuleneb vahatahvlitest. Suur roll oli pärgamendi kasutuselevõtul. o Trükitud raamatud - alates 15. saj. hakati koodeksit paberile trükkima. o E-raamat tekst on masinloetav. Offline disketid, CD-ROMid, DVD-d on eraldiseisval kandjal. Online veebis publitseeritud Audioraamatud mitte ei loe vaid kuulad teksti Amazon Kindle 2 2009a veebr. tuli välja, saab laadida 150 raamatut. · raamatu struktuur ja tunnused o Kirjutusmaterjal o Graafiline salvestis mingis märgisüsteemis (kui on tühi, pole justkui raamat) o Sisu sõnum o Otstarve e. funktsioon (iga raamat on millegi jaoks) · Põhifunktsioonid V. Dubrovolski ja Clifford A. Lynch - traditsiooniline raamat on püsiv, stabiilne, kuid
Sissejuhatus Referaat on teemal Piibel. Töös käsitletakse kokkuvõtvalt Piibli loomist, tähendust ja tõlkimist. Töö koosneb neljast peatükist. Esimeses osas on juttu Piiblist üldiselt, teine osa annab ülevaate Vanast Testamendist. Kolmas osa annab ülevaate Uuest Testamendist e. Evangeeliumist. Neljas osas on juttu Piibli tõlkimisest. Alapeatükkidena on välja toodud Piibli tõlkimine eesti keelde. 1. Piibel Piibel on kristlaste püha raamat. See on kirjanduslik koguteos, mille on kirja pannud Jumala poolt inspireeritud autorid. Piiblil on seljataga pikk ajalugu: tema kõige vanemad osad pärinevad 12. sajandsit eKr, uusimad 2. sajandist pKr. Aastasadade jooksul on Piibel aidanud inimestel leida tarkust, lohutust ja tuge elus ning teeb seda ka tänapäeval. Piibel on elav sõna kristliku usu algusaja eluvee allikas nii kogudusele kui ka igale inimesele. Piibel käsitleb elu süvaküsimusi, millele igaüks soovib vastuseid leida. Lugedes arvukaid jutustusi inimeste elust
· teenuste mõõde · sisu mõõde Digiraamatukogude põhivaldkonnad (Carol Tenopir): · Uurimis- ja arendustegevus (Research & development) · Säilitamine ja arhiivindus · Haridus · Teaduskommunikatsioon Digitaalraamatukogude tüübid : (G. G. Chowdhury & S. Chowdhury 2003) Varajased digitaalraamatukogud · - ELINOR · - Mercury Electronic Library · - CORE · - TULIP · - eLib (http://www.ukoln.ac.uk/services/elib/ ) · - Project Gutenberg (http://www.gutenberg.org/ ) · - ... Digitaalraamatukogude tüübid : Digitaalraamatukogude projektid rahvusraamatukogudes · - THOMAS ( http://thomas.loc.gov ) · - American Memory http://www.loc.gov > American memory · - British Library ( http://www.bl.uk ) · - DIGAR ( http://digar.nlib.ee ) · - ... Digitaalraamatukogude tüübid : Institutsionaalsete kirjastajate (valdkondlike institutsioonide, erialaühingute) digitaalraamatukogud · IEEE Electronic Library
omalt poolt (vastupidiselt näiteks ristsõnamõistatuste kogumikele, värvimisraamatutele, õpilaspäevikutele, töövihikutele jms). Ülaltoodud kehtib ka pimedate (Braille) kirjas raamatutele. Raamatute alandatud käibemaksumäär võeti Euroopa Liidu käibemaksuterritooriumil kasutusele selleks, et tagada traditsioonilise raamatu elujõulisus ja konkurentsivõime teiste infokandjate (peamiselt elektrooniliste) seas. Seega kehtib näiteks traditsioonilises vormis paberkandjal teatmeteosele käibemaksumäär 5%, kuid juhul kui sama info on talletatud CD-ROMile, maksustatakse see 18% käibemaksumääraga. Käibemaksuseaduse mõttes eristatakse raamatud ka otstarbe järgi, kuna vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punktile 6, on õppevahendid maksuvaba käive. Käesolev referaat käsitleb raamatuprotsesse Eestis aastatel 1940-2000, jälgides raamatute publitseerimist, valmistamist ja levitamist ning poliitilise õhkkonna
NB! andmebaasi sisu värskeim tootja poolt pakutuna ja täistekste võimaldava andmebaasi korral tuleb jälgida, millisest ajavahemikust neid iga konkreetse kaasatava ajakirja/ajalehe/jms puhul lubatakse. kasutajakeskkonna ja otsitarkvara sobivus teile. Võimalused online vs kompaktandmeplaat, online vs paberkandja jms. Kui on halb internetiühendus pole võrguversioonil mõtet, vaid osta versioon cdromil v. dvdl (n.teatmeteosed, käsiraamatud). Osa firmasid pakub võrguversioonidele backupye ka kompakt andmeplaatidel (n: võrgukatkestuste korral, tellimuse lõpetamisel ei ole infost päriselt ilma). hinna ära tasuvus: maksustamisel rakendatakse mitmeid erinevaid viise, n. otsingu eest, teenuse kasutamisele kulutatud aja järgi, lähtudes kasutajate arvust jt.
õpilastelt lihtsalt teada, kui paljud neist ajalehti-ajakirju loevad, vaid ka lugemise kestust, et analüüsida, kui põhjalikult või pealiskaudselt tegelikult loetakse. Ajalehti käsitlevad küsimused olid ankeedis sihilikult paigutatud pärast küsimust ajalehtede internetiportaalide kohta, kohe ajalehtede tellimise kohta käiva küsimuse järgi. Sellise asetuse eesmärk oli selguse toomine nendele õpilastele, kes loevad ajalehti ainult Internetist, et selles küsimuses mõeldakse paberkandjal ajalehtede lugemist. Ajakirjade lugemist uurivas tabelis (küsimus 5) oli vastajatele ruumi jäetud ainult kolme ajakirja jaoks, kuigi ridu oleks võinud teha rohkemgi. Põhjus seisnes oletuses, et neid õpilasi, kes loevad rohkem kui kolme ajakirja, on kindlasti väga vähe. Samas ei tohtinud ruumi jätta ka liiga paljudele ajakirjadele, sest alati on õpilasi, kes tahavad kindlasti igasse lahtrisse midagi kirjutada.
ANNERIIN TRUU IK 12 SEISUKOHT RAHVARAAMATUKOGUDE POSITSIOONIST Eestis tegutseb 558 rahvaraamatukogu. Mõned neist on paremas majanduslikus olukorras kui teised. Osad rahvaraamatukogud on arenenumad tehnika vallas, mõned aga teeninduse ning organiseerimise ja initsiatiivi poolest teistest üle. Probleeme aga esineb kindlasti igal pool, lihtsalt kohati paistavad need rohkem silma: lagunenud raamatukoguhooned, vanad majad, mis pole üldsegi mõeldud raamatute hoidmiseks- säilitamiseks ega ka inimeste teenindamiseks, halb valgustus ruumipuudus, raskendatud juurdepääs puuetega inimestele. Kõik meie ümber on pidevas muutumisprotsessis. Mõned muutused on kohe märgata, teised toimuvad ilma, et me neid märkaks või enesele teadvustaks. Ma usun, et raamatukogunduses on just viimast tüüpi muudatusi tegelikult päris palju. Muudatused, mis seonduvad sellega kuidas raamat, teavik lugejani-kasutajani tee leiab. Tavakasutaja ei tea, milliseid etappe nende kasuta
Rakvere eragümnaasium REFERAAT KIRJANDUS ,, PIIBEL ,, Anett Uska 10.A 14.04.2010 1. SISU & alginformatsiooni Piibel on ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Sõna "Piibel" tuleneb kreekakeelsest sõnast biblia, mis üldiselt tähendab raamatut. Seetõttu on Piibli ja raamatu kohta paljudes keeltes kasutusel sama sõna. Piibel koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr kuni 2. sajand pKr. Paljud kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud või inspireeritud Jumala poolt. Piibliks nimetatakse mõnikord ülekantud tähenduses ka mingi valdkonna tähtsaimat või põhilist raamatut või andmekogu. Piibel on ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele, sest raamatute alguses on tihti määratud kirjutamise aja valitseja või mõni muu sündmus ajaloos (näiteks rahvaste loendamine Rooma impeeriumis). 20. sajandi arheo
oletustele. Hüpoteesid olid järgnevad: 1. 12. klassi õpilased loevad rohkem kui 10. klassi õpilased. 2. Poisid loevad vähem kui tüdrukud. 3 1. Kirjanduse ülevaade 1.1 Varasemad uuringud Tallinna Reaalgümnaasiumis tehtud uurimustööst (Pungas, 2008) selgus, et vanuse kasvades uudiste lugemise populaarsus internetiportaalidest suureneb. Samas paberkandjal ajalehti loevad vanemad õpilased vähem. Ajalehtede ja internetimeedia lugemist koos analüüsides selgus, et uudiseid loetakse igas vanuses ühepalju, erineb vaid põhjalikkus: vanemad õpilased loevad ajalehti kauem ning vaatavad läbi rohkem rubriike. Ajakirjade populaarsus vanuse kasvades tüdrukute seas väheneb, kuid poiste hulgas tõuseb. Kohustusliku kirjanduse lugemises on nooremad õpilased korralikumad lugejad, poisid
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Uurimustöö Juhendaja: dotsent Heli Toomann Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimistöö eesmärgiks on klienditeeninduse aluste kursusel õpitud teadmiste ja oskuste kinnistamine, hinnangu andmine teenindusettevõtete teenindusele ning teeninduskultuuri arendamine. Sealhulgas märgata kõike, mis on seotud teenindusega valitud ettevõtetes, selle häid ja halbu külgi. Uurimustöö on jaotatud kaheks peatükiks, esimeses peatükis kirjeldan oma külastusi ja kontakte valitud organisatsioonidega, püüan võimalikult arusaadavalt anda edasi oma tähelepanekuid ja kogemusi. Töö teine pool koosneb teeninduskultuuri analüüsist kus ma kombineerin oma külaskäikude kogemused ja teadmised mis olen omandanud kursuse materjale lugedes ja töödeldes
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasim
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Interneti turundus Referaat turundusest Juhendaja: dots. Ann Vihalem Tallinn 2004 Sissejuhatus Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekk
JOHN FOWLES ,,MAAG" 2013 JOHN FOWLESI ELU Sündis 31. märts 1926 Essexis, suri 5. november 2005 Lyme Regis. Oli inglise kirjanik. Õppis Bedfordi koolis, hiljem Edinburghi ülikoolis, kus katkestas õpingud, et astuda sõjaväkke. Leidis, et sõjavägi pole tema jaoks ning asus Oxfordis prantsuse keelt ja kirjandust õppima. Pärast ülikooli tegutses esialgu õppejõuna, andes loenguid Prantsusmaal ja Kreekas. Kreekas tutvus tulevase naise Elisabeth Christyga, kellega abiellus 1954. aastal. Aastatel 19521960 kirjutas terve hulga novelle ja luuletusi, kuid ei pakkunud midagi kirjastajatele. 1960. aastal kirjutas nelja nädalaga valmis ,,Liblikapüüdja" ning viimistles seda veel kaks aastat. 1965. aastal ilmus romaan ,,Maag", Ameerikas tõusis raamat kohe kultusestaatusesse. Neli aastat hiljem ilmus Fovwlesi müügitulemustelt edukaim romaan ,,Prantsuse leitnandi tüdruk". 1970. aastatel tegele
Tartu Kutsehariduskeskus Mehhatroonika Herki Pedak Punane raamat Iseseisev töö Juhendaja Helmo Hainsoo Tartu 2009 Sisukord 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Punase Raamatu ajalugu 6 Eesti Punane raamat 7 Graafikud Sissejuhatus Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta. Põhilisteks argumentideks mille järgi punane raamt koostatakse on levik, uurituse aste, seisund. Punane Raamat koosneb eri värvusega lehtedest: punane, kollane, valge, roheline, hall. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid ja liigid mis on väljasurnud või selle äärel, kollastele väheneva arvukusega, neile tuleb tähelepanu pöörata ning kindlasti looduskaitse alla võtta, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust pääsenud liigid ja hallidel
Räpina Ühisgümnaasium Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri Uurimistöö Koostas Indrek Johanson Juhendas Ene Kraav Räpina 2005/06 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Elulugu.........................................................................................................................4 3.Loomingu lühiülevaade................................................................................................ 5 Romaanid: ..................................................................................................................5 Tellitud tööd:.................................
Aidi Vallik Referaat Juhendaja.õp Tallinn 2009 Sisukord Sisukord. lk. 2 Sissejuhatus. lk. 3 Elulugu. lk.4-5 Looming. lk.6 . 2 Sissejuhatus Mina valisin selle teema sellepärast, et mulle meeldib kirjanik Aidi Vallik ja tema kirjutatud raamatud. Minu viimati läbiloetud raamat oligi üks selle kirjaniku teoseid: ,,Kuidas elad, Ann?". 3 Elulugu Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes on sündinud 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, sest tema ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist tagasi siis, kui Aidi oli saanud 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga hooliv ja tark inimene, vanast haritlasperest. Vanav
EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES Referaat SISUKORD EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES.................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS...............................................................................4 2. ENO RAUD............................................................................................................................ 5 3. SIPSIK ...................................................................................................................................................
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
See loob ühised huvid ja nii saab võrrelda arusaamu kirjandusest või mõnest teemast, on, millest rääkida. Aavo Kokk, Eesti Päevalehe ajakirjanik, on öelnud artiklis ,,Siiani käivad külmavärinad" (05.11.2008), et ühine kogemus liidab meid ja aitab edasi mõelda, koostööd teha. Rõõmustab teadmisjanu 46 %. Tahaks arvata, et niisugune suhtumine on omaalgatuslik. Et osatakse valida ja vajadusel nõu küsida, et seejärel ise valikuid teha. Võrdlus veebist lugemise ja paberkandjal lugemise vahel. 25 Veebist lugemise poolt oldi seepärast, et see on käepärasem, mugavam, info on ainult ühe kliki kaugusel. Seal on näha teiste arvamusi loetu kohta. Ei nõua materiaalseid kulutusi. Kõiki ajalehti ei jõuta koju tellida, aga veebis on neid võimalik igal ajahetkel lugeda. Seal uuenevad uudised pidevalt.
Tulemuseks on noorte põlvkond, mis ei sarnane ühegi eelnenuga ja elab täiesti omaette väärtuste järgi. (Vaarik 2007: 4). Vastavalt Turu-uuringute ASi poolt tehtud laste arvutikasutamise uuringule kasutab iga teine 6-14 aastane laps internetti vähemalt viiel päeval nädalas. Otseselt lastele suunatud on kodulehed www.lastekas.ee, www.minuoma.ee, www.taheke.delfi.ee jt. Sellise põlvkonna puhul saavad eelise need autorid, kellel on internetis oma kodulehekülg. Kodulehekülg toetab paberkandjal teost. Tänu koduleheküljele suurenes 10 tunduvalt ka ajakirja Täheke lugejate hulk (Martson 2004: 9). Heiki Vilep, kelle peamine tegevusala on kodulehekülgede loomine ja haldamine, tegi oma kodulehe juba 1990ndate keskel. Lastele suunatud kodulehelt saab kirjanik Vilepi ja tema teoste kohta lugeda viimased 6 aastat. Kodulehelt võib leida igast teosest
Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 1991 Tartu Ülikooli olulisemad töölõigud 1918- 1940 I maaailmasõja lõpus oli TÜR-s ainult umbes 26 000 27 000 köidet, kuna raamatukogu fondid olid sõja eest Venemaale evakueeritud. 1918-1919 üritas ülikooli raamatukogu taastada katkenud välisvahetussuhteid, kuid veel see ei õnnestunud valitseva poliitilise olukorra tõttu. Esimesed raamatud laenati Eesti asutustelt. Esimese trükise välismaale laenutas ülikooli raamatukogu 1920.aastal. Esimesed kirjad, mis puudutavad bibliograafiaalast tööd, pärinevad samuti aastast 1920. 1.01.1920 sai raamatukogujuhatajaks klassikalise filoloogi haridusega Fr. Puksoo, kellest kujunes raamatukogu juhatajaks oldud aastate jooksul Eesti raamatukogunduse rajaja. Puksoo tubliks abijõuks oli väike, aga väga kohusetundlik ja südamega asja juures olev töökollektiiv. Juba 1921. aastast taasavati raamatukogu lugejatele, kuid see oli palju tööd ja eneseületamist nõudnud
andmeedastuseks kasutab ühtset TCP/IP protokollistikku. Mõisteid: Võrk (network) andmesidesüsteem, mis ühendab erikohtades asuvaid arvutisüsteeme Kohtvõrk (LAN) kasutaja territooriumil piiratud geograafilisel alal asuv arvutivõrk Intranet mitteavalik Interneti teenuseid pakkuv võrk 1969 ARPANET 1983 ARPANETist sai tsiviilvõrk 1994 Internet muutus kõigile avatud võrguks 1993 HTML esimene versioon, HTMLi kasutav teaberuum sai veebi nime (WWW) Interneti teenused: - WWW e Veeb - FTP - Elektronpost - Uudisrühmad - Gopher (veebi eelkäija) - Telnet (teise hosti kaugsisselogimist võimaldav protokoll) - Reaalajas suhtlusvahendid - Blogid Interneti otsivahendid: - otsimootorid - kataloogid - intelligentsed agendid
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9........................................................................
............... LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID Lugemispäevik Tallinn 2018 SISUKORD LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID...........................................................................3 1. raamatu analüüs......................................................................................................3 2. raamatu analüüs......................................................................................................4 3. raamatu analüüs......................................................................................................5 4. raamatu analüüs......................................................................................................5 5. raamatu analüüs......................................................................................................6 6. raamatu analüüs......................................................................................................8 7. raamatu analü
Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE..................................................................................7 MUUSEUMI ASUTAMINE...............................................................................................
Alates 2010 aasta septembrist sai Mihklist ,,Kolmeraudse" saatejuht. ,,Kolmeraudne" on järjekordne jutusaade kus neljapäevaõhtuti otse-eetris võetakse sihikule nädala kuumimad teemad ning värvikamad persoonid. Lisaks on antud ka televaatajatele võimalus saata saatesse küsimusi ning kommentaare. Hetkel on käimas saate üheksas hooaeg. Lisaks praegu ,,Kolmeraudses" tegutsemisele on Mihkel aktiivne ka Eestimaises telesõus ,,Me Armastame Eestit". Saade on rahvusvahelise formaadi ,,I love my country" eesti analoog. Saates on kaks tiimi: valged ja sinised. Valgete kapten on Peeter Oja ja siniste kapten Mihkel Raud. Oja ja Raud komplekteerivad igas saates ise tiime, mis koosnevad erinevatest tuntud eesti inimestest. Nende teadmisi hinnatakse mitmel erineval moel, alates mälumängust ja lõpetades muusikaliste ülesannetega. Vägikaikavedu kahe tiimi vahel on läbinisti eestiteemaline (küsimused, pildid, filmiklipid jne). Lisaks kaptenitele ja tiimiliikmetele on
annaabi.ee 
