Kas e- raamat vallutab meie raamaturiiulid ? (2)

Kas e – raamat vallutab meie raamaturiiulid ?
Kui mõelda käesolevale aastale ja mida see toob uut kirjandusmaailmas, sööstab esimesena pähe euro. Iga muutus nõuab harjumist, kohanemist ning see muudab tarbijad kitsiks, kuid mida veel tuleks meil oodata või karta käesolevalt aastalt?
Uueks tuuleks raamatumaastikul on e – raamat. Uuenduslik, säästev, kuid mitte eriti soodne. Mis on selle plussid ja miinused ? Kas e – raamat on midagi muud, kui lihtsalt elektrooniline, uudne seadeldis ?
Kindlasti üheks e – raamatu plussiks on tema käepärasus. Teda on lihtne ning mugav kaasas kanda ja ta kaalub vähe. Selle pealt ei pea tolmu pühkima ning see on keskkonnasõbralik. E – raamatute võlust saab tavaliselt siis aru, kui sa oled selle ise endale soetanud. Alles siis, kui istud bussipeatuses igavust tundes ja sa avastad, et sa võid oma kotikesest välja võtta õhukese ning vähekaaluva lugeri. Selles peitubki üks suuremaid plusse e – raamatu juures. Need pole mingid helendavad, paksud ja kohmakad tahvlid, mida skeptikud neid tavaliselt kujutavad. Lugerid on kerged ja õhukesed ning umbes ajakirja paksused.
Tihti kuuleb keskealistelt vana –kooli raamatusõpradelt, et miks mulle veel ühte arvutit juurde vaja on, mille helendav ja ergas ekraan rikub silmi? Miks ma ei või jääda vana hea paberraamatu juurde? Ma olen sellega nõus, ma ka ei tahaks 4 tundi kuskil elutoa nurgas kükitada ja helendavalt ekraanilt raamatut lugeda.
Kuid seda ei peagi tegema. Lugerid kasutavad passiivekraani, mis tähendab, et see ei helenda ja kulutab voolu ainult lehe keeramisel. Meie, inimeste, jaoks tähendab see seda, et me ei riku oma silmi ning lugerit peab laadima väga vähe. Laadima peab alles 7000 – 10 000 lehepööramise järel.
Kartus , et e – raamatuna on saadaval ainult võõrkeelset kirjandust, on ka peatselt möödas.  Eesti digiraamatute keskusel on kavas teha juba selle aasta sees kättesaadavaks vähemalt tuhatkond eestikeelset e - raamatut. EDRK kasutab oma raamatute jaoks EPUB vormingut, mida peaks saama lugeda pea kõigi levinumate lugeritega.
Üheks suureks plussiks võib nimetada ka seda, et nüüd pakub e – raamat ka šansse just väike- ja omakirjastustele. Mitmetele kirjastusele on pakutud käsikirju, mida poleks väikese tiraaži tõttu paberraamatuna mõistlik avaldada, aga e - raamatuna avaldamist võiks kaaluda. Näiteks ilmus just Jaano Martin Otsa „Kutsar ja kurtisaan”, mille andis välja autor ise.
Kuid nagu igal tehnikaimel on vead, nii ka e – raamatul . Nagu ka teised elektroonikaseadmed vananevad ja lähevad katki, ei ole e – raamat igavene.
Teiseks teravaks probleemiks on lugerite hinnad. Lugerid pole hoopiski odavad ning paarisaja euro väljaminekuga tuleks kindlasti arvestada. Igal perel pole lihtsalt võimalik sellist imeeset soetada. Kuid pikemas perspektiivis tasub see ennast ära, sest eestikeelsete e-raamatute hinnaks peaks kujunema umbes kaks kolmandikku vastava paberraamatu hinnast . 
Kirjandusmaastik on muutustetsoonis. Enam ei loe, mitu raamatut sul riiulis seisab, vaid mitu raamatut sul lugeris on.
Kokkuvõtteks võib öelda, et me kõik armastame paberkandjal raamatuid, kuid maailm liigub tasapisi , kuid visalt digitaalsuse poole. Uuendused on ebameeldivad, nad on nagu takistused, mida läbides muutume me tugevamaks. Soovin Teile kõigile head lugemist !