Washintonians läks New Yorki, kus neil tuli Ellingtoni sõnul mõnikord nälja kustutamiseks hot dog viie mehe vahel ära jagada. Kuue kuu pärast nad loobusid. Kolm aastat hiljem üritas Ellington uuesti. Seekord asi õnnestus. Varsti mängis ta Harlemi kõige kallimas ööklubis Cotton Clubis, mis asus küll Harlemis, kuid sellegipoolest võõrustas valgeid turiste jätmaks neile mulje, nagu oleksid nad "tõesti käinud Harlemis". Sündisid Ellintoni esimesed kuulsad plaadistused: "East St. Louis Toodle-oo", "Jubilee Stomp", "Birmingham Breakdown" ja "Black and Tan Fantasy". Cotton Clubi orkestri põhituumik säilis tänu Ellingtonile kuni viiekümnendateni. Ükski teine orkestrijuht ei teadnud paremini, kui Ellington kuidas orkestrit koos hoida. Kui teistes edukates orkestrites toimusid koosseisuvahetused iga kuu, oli Ellingtonil kahekümne aasta jooksul vaid kuus või seitse märkimisväärset muudatust. Ellingtoniga
Agnes Tael 9b Duke Ellington Edward Kennedy "Duke" Ellington oli Ameerika helilooja, pianist ja orkestrijuht. Ta oli oma eluajal ja siiani on üks suurimaid mõjutajaid jazz'is. Lapsepõlv Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprill 1899. Tema ema nimi oli Daisy Kennedy Ellington ja isa nimi oli James Edward Ellington. Nad elasid koos Duke'i emapoolste vanavanematega Washingtonis Ward place'is. Ta ema oli endiste orjade tütar. James Ellington töötas ühe arsti teenijana, tegi arengukavasid Usa mereväele ja vahetevahel töötas ka Valge Maja toitlustajana. Mõlemad Ellingtonid olid väga musikaalsed ja mängisid hästi klaverit. 7-aastaselt hakkas ta õppima klaverit Mrs. Marietta Clinkscales käe all. kuna ta ema riietas
on külili lamavaid, põlvede vahel või kaenla all hoitavaid, rinnal rippuvaid ja süles hoitavaid trumme. haudumiseks." Teisest küljest aga kasutasid orjad hiljem just ise töölaule mitmesuguste piltlikus Neid on puust, nahast ja metallist, kusjuures nende kõla võib muutuda, olenevalt sellest, kas neid luulekeeles vahele improviseeritud salateadete edasiandmiseks: ei tarvitsenud ju taolisi teateid suust mängitakse kätega või pulkadega, kas neid pigistatakse kokku või toetatakse mõne resoneeriva eseme
Bluus ja n chicago jazz põimusid üha rohkem. Chicago muusikute loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ning rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Seda stiili püüdsid matkida valged keskkooliealised noored, kelle ansambel Austin High School Gang saigi noorte talentide ja uue muusikastiili aluseks. Chicago Jazz‘i iseloomustus: •Tunda oli bluusi mõjutusi •Suurem osatähtsus üksikisiku soolodel (soolo improvisatsioon) •Esile tõusis pillimehe soolo instrument virtuoossus • Põhiline võte niinimetatud break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal. •üha suurenev tähtsus saksofonil. Chingo jazz Pillid: Meloodiapillid:kornet või trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupp: uuba (hiljem kontrabass) Bandzo (hiljem kitarr) Trummid Hiljem lisandus klaver Eelnevalt nimetatud pillidele lisandus ka saksofon Põhilised esindajad saksofonist Bud Freeman pianist, orkestrijuht ja helilooja Duke Elington
neegrid. See võis aset leida küll alles peale orjuse kaotamist, kui neegrite igapäevaelus hakkasid levima mitmesugused muusikariistad ja tekkisid esimesed muusikalised kollektiivid- väikesed puhkpilliorkestrid. Enne seda möödus üle kahe sajandi ränka orjust, mille surve all aafrika muusika eksisteeris valdavalt vokaalsete vormidena. Nii nagu orjade inglise keel kujunes häälduselt ja grammatikalt omapäraseks, said ka valgete laulud nende suus hoopis erisuguse kõla. Neil polnud enam puhtaid Euroopa , aga ka mitte Aafrika tunnusjooni. Oli tekkinud uus nähtus - afroameerika muusika. 4 TÖÖLAULUD http://www.youtube.com/watch?v=1JtD_YpyXYU Ameerika pinnal sündinud afro- ameerika muusika vormidest on töölaulud kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. Sajandite jooksul on need laulud saatnud inimeste kollektiivseid pingutusi istanduste väljadel, raudtee ehitamisel, laevade laadimisel, puuvilla pakkimisel
Referaat Dzäss Silver Alex Kelder Tallinna Reaalkool 9a klass 1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt inglaste, sotlaste) laulud on mõ
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Rita Raidma Jamaica muusika eripära Juhendaja : Aire Luhaoja 8. klass Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 JAMAICA MUUSIKA MUUDATUSED 4 SKA 5 RASTAFARI 6 PILDID 7 2 Sissejuhatus Jamaicale orjadeks viidud lääneaafriklased tõid saareriiki endaga kaasa burru-trummid,mida nimetati ka rääkivateks trummideks. Muide, hiljem hakaksid sarnaseid trumme kasutama ka rastafarid oma palvustel. Orjade pidustused, ehkki neid toimus harva, olid alati täis Aafrika mõjutustega laulu ja tantsu, kuigi aafriklaste kultuur hakkas peagi segunema Euroopa ja Jamaica kohalike elanike folklooriga. Suurimateks olid jõulude ajal peetavad Jonkanoo- pidustused, kus kanti maske, tantsiti, taoti trumme ning mängiti teisi muusikariistu. Esi
Dixieland - Sündis ka New Orleansis 20. sajandi algul. - Aka valge jazz, ehk valgenahaliste orkestrite poolt loodud jazz. - Väiksem kõlajõud kui mustanahalistel, kuid parem mängutehnika, sest pillimehed olid õppinud. - Pillikoosseis sama, mis New Orleansi jazzil (meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid). - Muusika: pisut kiirem, meloodiad sujuvamad ning kõlavärvid vähem intensiivsemad . - Polüfoonilise kõla mänguviis, kus soolopill trompet või klarnet , esitab peameloodiat ning teised meloodiapillid improviseerivad samal ajal selle meloodia taustal ning ümber selle. - Esimene jazz-muusika stiil, mida hakati salvestama. - Kõrgaeg lõppes 1930. a algul svingi ja bigbändide tulekuga. - Taassünd 1940. a lõpul ja 1950. algul- sündisid hallipäiste pillimeeste uued bändid. - Tänini populaarne stiil.
Boy, you can give me a shine Psühholoogia vaatenurgast laul sai hümniks sellepärast, et rong, mis sõidab tundmatu Tsatanugusse, seostus stiljagidel vabadusega ja võimaldas vähemalt vaimselt sõita nende unistuste maale- Ameerikasse. Esimeste stiljagide seas olid väga armastatud Duke Ellington`i, Benny Goodman`i ja Eddie Rosner`i neljakümnendatest ja viiekümnendatest aastatest pärit teosed. Põhiliseks muusikaks, mida kuulati, oli mitmekülgne dzäss ja peaaegu iga stiljaga teadis mõnda dzässmuusikut või ise mängis dzässipilli. [ : https://strana-sssr.net ( 10.05.18 ), Vaba entsüklopeedia: Muusika ja tantsud https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B8%D0%BB%D1%8F %D0%B3%D0%B8] 3.2. Tantsud Nagu muusikagi olid stiljagide ajastu tantsud küllaltki omapärased, kuna need ei nõudnud palju tantsuoskusi, vaid ainult julgust eneseväljendamisel. Kuna paljudel puudus teadmine sellest, mis
muusikalisi teadmisi teised neegrid. See võis aset leida küll alles peale orjuse kaotamist, kui neegrite igapäevaelus hakkasid levima mitmesugused muusikariistad ja tekkisid esimesed muusikalised kollektiivid-väikesed puhkpilliorkestrid. Enne seda möödus üle kahe sajandi ränka orjust, mille surve all aafrika muusika eksisteeris valdavalt vokaalsete vormidena. Nii nagu orjade inglise keel kujunes häälduselt ja grammatikalt omapäraseks, said ka valgete laulud nende suus hoopis erisuguse kõla. Neil polnud enam puhtaid Euroopa , aga ka mitte Aafrika tunnusjooni. Oli tekkinud uus nähtus-afroameerika muusika. 3.TÖÖLAULUD Ameerika pinnal sündinud afro-ameerika muusika vormidest on töölaulud kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. Sajandite jooksul on need laulud saatnud inimeste kollektiivseid pingutusi istanduste väljadel, raudtee ehitamisel, laevade laadimisel, puuvilla pakkimisel
Rokkmuusika 12.Klassi arvutieksam Rokkmuusika Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika suund, milles enamasti meloodilist vokaali saadab (elektri)kitarr ning trummid, tihti ka basskitarr ja klahvpillid. Instrumendid on erinevates rock-muusika stiilides tihtipeale erinevad. Rock-muusika juured peituvad põhiliselt 1950´ndate: 1. rock`n`roll´is, 2. rhythm and blues´is(RNB´s), 3. country´s, 4. jazz´is. 1. Rock`n`roll Rock´n´rolli peetakse esimeseks rokkmuusika zanriks. Seda hakati laulma 1920´ndatel. Põhja-Ameerikas oli tol ajal suurim mõju rock´n´rollile(nt. New Yorkis, Chicagos, Detroitis ja Memphises), kus hakkasid rassid ning muusikastiilid segunema. Nime sai see stiil alles 1950´ndatel Alan Freed´i poolt. 1940´ndatel ja 1950´ndatel kasutati palju saksofoni ja klaverit, mida võis pidada tol ajal zanri juhtpillideks. Esitamine: Ametlikult oli esimeseks rock & rolli esitajaks Bill Haley ning ta lugu "Rock Around the C
Traditsionaalne jazz (new orleans) Arengulugu võib jaotada kolmeks suuremaks lõiguks: 1) traditsionaalne jazz 2) svingmuusika 3) kaasaegne jazz Kõige ühtsem ja lõhem on svingmuusikaperiood. Kodusõja tulemusena fikseeritud orjuse kaotamine tõi neegritele kaasatunduvamalt avaramad võimalusedmuusikaga tegelemiseks. Lagunesid sõjaväeorkestrid, mustad said endale puhkpille mängimiseks ja nad võlusid sealt välja inimhääle laulva kõla ja panid meloodia esituse juures rõhku samadele momnentidele, mis esinesid rahvalikus laulmismaneeris. 1920-ndatel oli jazzi pealinnaks Chicago. Sõda lõppes ja Chicagos oli tööd. Musitseerimisel oli kollektiivne improvisatsioon. Jazzmuusika sündis 20. saj. esimestel aastatel New Orleansis. Esimesed jazzmuusikud sündisid seal. New Orleans oli vaheldumisi prantslaste ja hispaanlaste käes. Need olid orjade suhtes mõnevõrra sallivamad kui inglased ja ameeriklased
Al Jarreau Al Jarreau unikaalne vokaalne stiil on üks maailma kõige väärtuslikum aarded. Tema uuenduslikud muusikalised väljendeid on teinud temast ühe kõige põnevama ja kriitiliselt- tuntud esineja meie ajal, seitse Grammy ® Auhinda, korjanud rahvusvahelisi muusika auhindu ja on populaarne üle maailma. Jarreau esimesteks eeskujudeks olid Billie Holiday ja Nat King Cole, hiljem perfektse scat- tehnikaga Jon Hendricks ja Frank Sinatra oma väga selge emotsionaalse väljenduslaadiga. Aastaid on Jarreau ise paljudele lauljatele eeskujuks olnud. Al Jarreau on rahvusvaheline staar ja väga oodatud kõigis maailma kontserdisaalides ja festivalidel See ei ole üllatav, sest ta on valmistanud oma tehnikat nagu kunsti. Ta on laulnud alates neljaselt, esinenud koos oma vendadega ja esitanud sooloprojekte erinevatel kohalikel pidudel oma kodulinnas Milwaukee, Wisconsin. Muusika, aga ei olnud alati kõige tähtsam tema elus. Ta paistis silma ka spordis ja oli üle keskmine õpilane ke
Teaduse arengu uued suunad S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j? udsalt arenes tuumaf??sika. Uus-Meremaal s?ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ?ra astronoomid, k
Valgrest Voorandini Kontserdiarvutus Raimond Valgre 100. sünnipäeva auks korraldatud kontsert toimus laupäeval, 5.oktoobril kell 19.00 Pärnu Kontserdimajas. Kontserdil esinesid Estonian Dream Big Band, vokaalsekstett Estonian Voices ning dzässi esileedi Datevik Hovanesian. Estonian Dream Big Band on koos tegutsenud alates 1998. aastast ning selles mängib Eesti dzässmuusikute paremik. Kollektiiv on koostööd teinud paljude tippdirigentide ja solistidega. Orkestri dirigent ja arranzeerija on Siim Aimla. Vokaalsekstett Estonian Voices on üks uuemaid ja omanäolisemaid tulijaid Eesti vokaalmuusikas. Koosseisu kuuluvad: Mikk Dede (tenor), Maria Väli (sopran), Mirjam Dede (sopran), Arno Tamm (bariton), Aare Külama (bass), Kadri Voorand (alt). Datevik Hovanesian on Nõukogude dzässi esileedi, kuid nüüd juba pea veerand sajandit New Yorgis tegutsev armeenia dzässitäht ja vokaalpedagoog. Juba 80.aastatel j
ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks Chicago, hiljem New York, Kansas City jt. Dzässi arenguloos võib eristada kolme ajajärku: traditsionaalne dzäss (primitiivne dzäss, New Orleansi dzäss, diksildändi dzäss) Umbes kuni 1935. aastani swing. Alates 1945. aastast kaasaegne dzäss (bebop, cool jazz, hard bop jt.). Dzässbänd on orkestritüüp, mis arenes välja marsse ja populaarseid tantse mängivatest puhkpilliorkestritest. Dzässbänd koosnes algul kahest grupist: meloodia- (kornet, klarnet, tromboon) ja rütmipillidest (klaver, bandzo või kitarr, tuuba või kontrabass, löökriistad).
Columbias, Brunswickis ja Vocalionis. 1936. aastal Holiday tuuritas ringi Jimmie Luncefordi ja ka Flecther Hendersoni grupiga, hiljem pöördus tagasi New Yorki. 1937. aasta jaanuaris lindistas Billie mitu numbrit koos grupiga Count Basie's Orchestra, kes oli välja välja nopitud Hammondi uutest leidudest. Kolmik- Billie Holiday, Tenor Lester Young, kes põgusalt teadis Billiet juba paar aastat ja trompetimängija Buck Clayton, kes kiindus väga Billiesse- tegi endi parimad palad just nimelt koos. 30ndate lõpus sai Holiday endale Youngilt hüüdnime Lady Day, tänu Billie elegantsusele. 1937. aasta kevadel, ta alustas tuuri koos Basiega, olles naistäiend meeslauljale Jimmy Rushingile. See liit kestis alla aasta ja lõpes Billie vallandamisega. Ametlikuks põhjuseks olevat Billie tujukus ja usaldamatus, kuid räägitakse, et varjulised jõud üleval pressimaailmas käskisid seda teha pärast Billie keeldumist laulmast nagu 20ndate bluusi standardile kohane
oma pikkusele, üle 25 minuti, suutis pinget kasvatada viimaste hetkedeni, mis tõid kaasa siiski traagilise lõpu. Esitamise seisukohast, ei ole Gustav Mahleri teosed kindlasti kerged, võib-olla just selle pärast on tema sümfooniad kõigi maailma paremikku kuuluvate orkestrite repertuaaris, näiteks Berliini filharmoonikud mängivad pidevalt Mahlerit. Lisaks oma keerulisusele on selle sümfoonia esitamiseks vaja ka väga suurekoosseisulist orkestrit. Nimelt on vajalik lausa 8 metsasarve ja 6 trompetit. Vaatamata selle teose nõudlikule iseloomule sai ERSO sellega väga hästi hakkama, eraldi mainiksin ära vapustavad bass-klarneti soolod mida mängis Meelis Vind. Väga hästi kõlasid ka metsasarvesoolod Vigo Uusmäe esituses 3. osas . Meeldivalt üllatas metsasarverühm, mis vaatamata oma suurele koosseisule oli kõige paremini häälestuv puhkpillirühm. Võrreldes ERSO esitust San Fransisco sümfooniaorkestri esitusega ,dirigendiks
Esimesed ooperi muusika loojad Jacob Peri ja Giulio Caccini. 1 Esimene ooper ,,Daphne" etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas.Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria.. Teine ooper ,,Eurydike" kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper ,,Orpheus" (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit. 1637. ehitati Veneetsiasse I vaba sissepääsuga ooperiteater. Seal hakati kordama esitusi, rahaliselt ei oldud nii hästi varustatud, hakati kokku hoidma koori arvelt, orkestri pealt. Dekoratsioonid olid tüüpilised, riietus pidulik, ajaloolist tõepära ei järgitud. Antonio Cesti- ,,Kuldõun" Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraartidele. Kirikumuusika zanrid: Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus 17. sajandi esimesel poolel
heliloojad. 5 Arvo Pärt Arvo Pärt on kahtlemata rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor,
silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. 11 2. REISID KUULE 2.1. Apollo 11 Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969.aasta 16.juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma
TÖÖLEHT barokkmuusika tekkest ja arengust Rühm: Nimi: Loe teksti, täida lüngad. Vastused leiad nii IVA barokiajastu materjalidest kui ka antud töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse ..barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika .Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis hu
Blind Lemon Jefferson (1897-1929), bluesi laulja, peetakse rock'n'rolli isaks. Tema laule hakati laulma 60ndatel. Sünnist ssaati pime, alustas tänavamuusikuna. Populaarsuse kasvades hakkas käima mängimas erinevatel pidudel. Kui ta Dallasesse rändas, siis ka baarides. Esimese plaadi tegi 1925. Tema plaat oli esimesi musta muusika plaate, mida peredes kuulati. Kuulsaim pala on MatchBox Blues. W. C. Handy esimesena komponeeris bluesi, õppis muusikat. 1873-1958. Kirjutas oma tähtsaimad palad Memphises - St. Louis Blues, Beale Street, Memphis Blues. Kuna ilmusid noodid, hakati bluesi ka rohkem esitama. Klassikaline blues (classic female blues) 1920-1930 Sellel perioodil oli bluesi areng seotud suuremate orkestritega. Esitajateks olid peamiselt naised. Nemad olid musta muusika pioneerid, keda plaadistati. Kuna nemad kasutasin 12- taktilist bluesi, levis see üle maa enim. Ma Rainey (1886 1939)vanemaid profesionaalseid bluesilauljaid, kutsutud ka bluesi emaks
kuulutatakse välja laulu pealkiri ja solist. Esinejad olid väga mitmekülgsed: rokkar Tanel Padar, kõigile tuntud Uno Loop jne. Päris huvitav oli kuulata Tanel Padarit Sinatra laule esitamas, see zanr ei ole temale iseloomulik, aga tema esitus oli väga hea. Samuti meeldis ka Jassi Zahharov, kelle hääl on jõuline ja esitus väga proffessionaalne. Olulisel kohal oli orkester, sest nende mängitud meloodiad olid suurepärased. Minu arust oli kontserdi kõla väga hea, puudus pillide matkimine tehnikaga. Nimetama peab ka Mihkel Mattisenit, kelle klaveripalad on juba varem mulle meeldinud ja selle kontserdiga tõestas ta oma oskusi veelgi. Noored naissolistid ei üllatanud mind oluliselt, kuid täitsid oma rolli ja meeldisid mulle üldiselt. Osaliselt ootasin tempokat kontserti, sest ,,Gala" peaks olema haarav ja mitmekülgne, kuid oli suhteliselt tavaline, aga samas kuulatav kontsert. Kõige enam siiski
TÖÖLEHT barokkmuusika tekkest ja arengust Rühm:021K Nimi:Leevika Vilja Loe teksti, täida lüngad. Vastused leiad nii IVA barokiajastu materjalidest kui ka antud töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes eduk
·Charlotte Bront ·Lühiülevaade Charlotte Bront sündis 21. 04. 1816 Inglismaal Yorkshire'is vaimuliku peres, kus ta oli üks kuuest lapsest. Tema õed Emily Jane ja Anne said samuti tuntuks oma teostega. Charlotte esimene romaan oli "Õpetaja" (1846), sellele järgnesid "Jane Eyre" (1847), "Shirley" (1849) ja "Villette" (1853). Tuntuim neist on siiski "Jane Eyre", mis oli omast ajast märgatavalt ees ning on tänapäevani paljude lemmikuks jäänud, Romaanis on autori eluteega ühiseid jooni, näiteks Lowoodi vaestekool on tõetruu kirjeldus koolist, kus Charlotte isegi õppis ja samuti sai temast peale kooli lõpetamist koduõpetaja, nagu romaanis Jane'istki. "Jane Eyre" on täiesti omanäoline XIX sajandi kirjanduses- teosel ei ole nähtavaid eedkujusid, küll aga on püütud seda hiljem korduvalt jäljendada. Tollal moes olnud maguslääge sentimentalismiga võrreldes on "Jane Eyre's" antud tunnetele hoopis uus tähendus, mida paljud
Töölaulude põhimõte tõsta muusika abil energiat, muuta töö lõbusamaks ja kergendada liigutusi, muuteks töö rütmiliseks. Pakub vaimset vaheldust. Töölaulud muudavad töö teatud astmeni lauluks. Töölaulu liigid: 1) Istanduse laulud- plantation songs 2) Ahelais töötavate vangide laulud- chain gang songs Lauldi grupis 3) Meremeeste laulud- Shantys 4) Karjaste hõiked- hollers 5) Lootside hõiked- sounding calls Soolo 6) Tänavakaupmeeste hüüded- street cries Louis Armstrong My mule is white My face is black I sell my coal Two bits a sack Teemad millest lauldi: Söögist, ohutustehnikast, hea palk, Alan Lomax- säilitas töölaulude kultuuri. Järgmised muusikastiilid mis tekkisid oli Spirituaal ja Gospel. Spirituaal on Ameerika neegrite keskel sündinud vaimulik laulumuusika, mille tekst on võetud piiblist. Muusikaliselt on saanud mõjutusi protestantide muusikast+ Euroopa ja
Kirjandus Inimene oli seesmiselt lõhestunud ja allakäinud Musketäride ajastu (Louis XIII) Esimene Inglise koloonia Põhja-Ameerikas Instrumentaalmuusika Charpentier „Te Deum“ Poogenpillid: viiul, vioola e. altviiul, tsello, kontrabass Stradivari, Amati, Guarneri- perekonnad, kes ehitavad ja valmistavad viiuleid (elavad Itaalias Cremonas) Viiuliperekonna pillide populaaruse põhjused: ilus kõla, neid pille on võimalik häälestada Barokktriod: meloodialiin, harmoonia saade akordid, bass Nummerdatud bass e. generaal bass- heliloojad kirjutavad nootidena meloodia, bassi, harmooni numbritega muusika alla 17. Saj instrumentaalmuusika buum üle Euroopa, instrumentaalorkester Pachelbel- „Canon“ Žanr: 1) kontsert soolopill+orkester ( I kiire, II aeglane, III kiire)
Louis Armstrong Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid. Tema korneti mängimis oskused a
a. Peab olema kuulus klaveri õpetaja b. Pead olema juba tegija kohalikul mastaabil c. Euroopa pealinnades (rahvusvaheline tuntus) d. Mida kuulsam, seda rohkem raha sa õpetustelt küsid 5. Programmiline muusika (muusika millel on kindel pealkiri, et saada kuulajat mõtlema kohe algusest õige suunaga) Uued jooned 19.saj muusikas · Romantikud ei armastanud enam reegleid · Soolo laulud muutuvad üli popiks · Instrumentide soolopalad · Enneolmatult palju kasutatakse muusikas tantse · Vaskpuhkpillid täiustatakse (klahvide, ventiilide jne) o Vaskpille kasutatakse enneolematult palju (eriti orkestris) o Sümfoonia orkesteri koosseis suureneb vaskpilli tõttu · Tohutu arengu teeb Balett · Operett kujuneb välja Soololaul · Palju luuletusi millele teha muusika · Kiire võimalus emotsioonidega reageerimisega
Wagneri ideaaliks oli muusika abil ta maailma parandada . Tema loomingut mõjutas Beethoveni sümfonism ning osaliselt ka Nietzsche ja Schopenhaueri filosoofia. Tema ooperid on avaldanud mõju mitte ainult muusikale, vaid ka tervele kultuurielule ja isegi poliitikutele. Wagner tegi juhtmotiivide tabelid, millega asjatundjad said enne etendust tutvuda. Tähtis oli põhimõte, et muusika ise annab edasi arenevat dramaatilist sisu (muusikaline draama). Wagner kasutab suurt orkestrit, eriti "Niebelungides". Orkestril on ka iseseisvaid vahepalu, mida mängitakse sageli kontsertidel. Wagner võitles lauljate ülemvõimu vastu. Ta leidis, et laulja täiendab orkestrit, mitte ei valitse ooperi üle nagu see tollal tihti juhtus. Wagneri laulja peab omama tugevat väljendusrikast häält ja head tervikutunnetust. Alates "Lendavast hollandlasest " kirjutas Wagner oma libretod ise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
