ellusuhtumist. Aeg. Teose sündmustiku ajaks on I maailmasõda. Psühholoogiline aeg tuleb ilmsiks selle läbi, kuidas tegelaste mõttemaailm sõja vältel muutub. Autor oli ise just sõjast tulnud. Teos põhineb autor sõja memuaaridel. Teema. Teose teema on sõda koos kõikide selle mõjudega. Peamõte on ehk see, et tuua vaatajani sõja tegelik olemus. Sõnum. Sündmustik on jutustatud peategelase Pauli vaatenurgast. Jutustajaks on kirjanik ise. Jutustaja on ka ise sündmuse osaline. Jutustaja muutmine muudaks oluliselt jutustust. Teose sõnum on see, et sõda on võimu näitamise viis. Teos ise loob sõja-kriitilise maailmapildi, kus autor leiab, et on palju teisi variante, kuidas konflikte lahendada. Keel ja stiil. Teose keeleks on igapäevakeel ilma otsese slängita. Stiil on korrektne, hästi lahti mõtestatud laused. Keel ja stiil sobituvad väga hästi teose endaga. Keel ja stiil on
kuidas end parandada. · Tehakse ettepanek osaleda näidendis, vaidleb alguses vastu, kuid lõpuks nõustub. Lõpeb teatrist põgenemisega. · Naaseb koju Enekeni sõnad, et ta pole mees, lähevad talle hinge, otsustab rändama minna, et "meheks saada" · Käib ringi, satub praost Odja juurde, saab tööd · Lahkub, hakkab müüjaks · Öömaja Pille Riini juures, tahab talle head · Hakkab Peipsi ääres kauplusepidajaks · Seejärel satub ühte tallu jutustajaks · Talus kraavihall (Aleksander ja Elda Indu) · Meremees · Eksleb, satub laplaste juurde (Lassi ja Jürga) · Ärimees Londonis · Jõudis pärast pikka rännakut koju, leidis eest enda ja Enekeni poja Mida ütleb ja mõtleb? · Ekke Enekeni akna all ,,Eneken, löödagu mind kas või paika, aga ma ei saa lahkuda sinu fuksiate alt." · Vaimustus teatrist · Mõtleb, et temast pole meest · Mõte enne rännakut
H. H. elu mõjutas tema isa, kes andis talle palju nõu ning luges talle tihti raamatuid ette. Kõige rohkem aga on mõjutanud teda Annabel. Tema oli see, kes pani lumepalli veerema. Annabelil ja Humbertil oli ,,kuum suhe" ning nad armastasid üksteist kirglikult. Kuid pärast Annabeli surma tüüfusesse ei saanud Humbert enam noortest neidudest üle nümfettideks ta kutsus neid. Kuna jutustajaks oli H. H. ise, siis temast pole palju räägitud rohkem on ta kritiseerinud teisi, kui teised tegelased peategelast. Humbert on küll tagasihoidlik, kuid enesekindel. See tähendab, et ta teab, mida ta tahab, kuid ta ei ole pealetükkiv. Tema otsused mõjutavad teisi palju. Ka otsus abielluda Charlottega ainult Lolita tõttu mõjutas neid kõiki palju hiljem leidis Humberti naine ta
inimesed nagu Marx, Lenin, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov, Gorki ja Mendelejev.Prantsusmaal hindasid tema oskusi George Sand, Balzac, Hugo.Kuulus ajaloolane Michellet kirjutas ükskord Dumasel'le ´´Ma armastan teid, ma jumaldan teid, sest teie olete loodus ise.``. Dumas' teostes ei pea otsima ajaloolise tegelikkuse tõepärast kujutamist. Oma parimates teostes, vaatamata nende pinnapealsusele, kodanlikule piiratusele, jääb Dumas suurepäraseks ja haaravaks jutustajaks. Ta on loonud unustamatuid kangelaslikke karaktereid. Tema karakterites avaldub et terava mõistusega, enesekindel ja julge inimene, kes on veendunud oma õiguses, peab elus aktiivselt oma osa etendama, kaitstes jõudumööda headust ning õiglust ja võideldes kurjaga. Dumas on kirjanik, keda on lugenud terved sugupõlved. Tuleb arvata, et niisuguse tunnustuse osaliseks ei saada ilma põhjuseta.
mängimisest, kuid tihtilugu see tal ei õnnestunud. Lastega seotud probleemidest tooksin välja veel lastele sõprade leidmise. See probleem sai aga raamatu esimeses pooles lahendatud kui Bridgeti perekond hakkas suhtlema perekonnaga vastasmajast. Nii leidsid lapsed omale sõbrad ja Bridget kellegi, kellega õhtuti juttu rääkida või vajadusel lapsi valvama kutsuda. 4. Teose peategelase iseloomustus Kuna tegemist on päeviku stiilis teosega, on jutustajaks peategelane ise. Ka peategelase siseelust saame teada täpselt nii palju või vähe kui parasjagu päevikusse on kirjutatud. Esmakohtumisel lugejaga lepib peategelane kokku kohtumist on tolleaegse kaaslasega, kes on temast 20 aastat noorem. Kaaslase vanus ning paljud pahed, nagu näiteks suitsetamine ja lotopiletite pidev ostmine, viivad Bridgeti enesehinnangu enne raamatu algust madalseisu. See aga paneb Bridgeti enda eest hoolitsema ja oma probleemidega tegelema.
Kunderi teose ainetel Koostaja: Kätlin Kattai KLÕ 24 Eelnev ettevalmistus: Enne draamamängu mängimist on lapsed tutvunud kirjanduspalaga „Vaeslaps ja talutütar ”, mis on selle näidendi aluseks. Lastega on läbiarutatud näidendis olevad tegelased ja nendele omane välimus. Näidendit mängitakse koolieelikutele. Kasutatavad vahendid valmistatakse õpetajate poolt. Vanemas rühmas võivad lapsed ka ise mängida ja endale riietuse valmistada, jutustajaks võib olla laps, samuti valmistakse koos dekoratsioonid. Kuna näidelda tahavad kõik siis esimesel korral saab anda rolli kõigile, hiljem saab moodustada mitmed nn. näitetrupid ja osa lastest saab olla publikuks. NÄIDEND „Vaeslaps ja talutütar“ Tegelased: Jutustaja, vaeslaps, talutütar, hiir, Vanapagan, vanapagana 3 poega. Vahendid : pink (saunalavale), särk, vöö, seelik, kingad, suur padi, nöör (tõlla jaoks), paberis kuu ja päike.
esile), lõhub ja laamendab ning jääb alkoholist sõltuvusse. Samal ajal Popi peab teda oma uueks isandaks ja on samamoodi alluv nagu vanale isandale. Popi ja Huhuu on vastandlikud tegelased. Leian, et Huhuu on samuti sügav tegelane, ta on keeruline ning loo käigus muutuv. Leian, et Isand on lame tegelane, tema kohta edastab jutustaja väga vähe informatsiooni ning palju jääb selgusetuks. Tegelaste suhe loo jutustajaga ei ole teada, kuna pole selgelt arusaadav, kes on jutustajaks. Popit iseloomustab suhe iseendaga. Ta enesehinnang tundub olevat madal, ta on pigem huvitatud oma isanda heaolust. Tekstis tuleb välja ka suhe ta enda minevikuga, mida ta meenutab pigem negatiivselt. Ta on rahul oma eluga Isanda juures. Sellest annab aimu näiteks katkend: ,,Ta näis hirmsaid unesid nägevat, nagu Popigi, kui talle viirastusid tundmatud tänavad, täis võõraid vihaseid koeri." Popi tulevikuks plaane ei tee, ta loodab vaid oma esimese Isanda tagasitulekut
I. Sissejuhatus ,,Carmen" romantikast ning seiklustest pakatav raamat. ,,Carmen" annab aimu mustlaste elust ning vastupandamatust armastusest, õpetab inimestes kahtlema ja neid usaldama, räägib, kuidas käituda ja kuidas mitte. Järgnevas analüüsis püüan selgitada välja erinevad tegelastüübid, analüüsida autori seisukohta ning uurida süzee eripärasid. II. Teose ajalooline skeem Raamatus on põhiliseks jutustajaks mina-tegelane, kes mingi aja möödudes annab jutujärje üle järgmisele kõnelejale. Sündmustik toimub 19. sajandil, lõppedes 1830. aastaga. Ühe kirja järgi, mis Merimee kirjutas Montijo krahvinnale, oli ,,Carmen" inspireeritud ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [..
Neil tekib suur tüli ning Quentin sunnib teda last kaotama. Caddy tema sõna ei kuula ja põgeneb. Seejärel leiab Quentin ülikoolis ühe itaalia immigrandi, kes ei räägi üldsegi inglise keelt. Quentin hakkab teda õeks kutsuma ning veedab temaga palju aega koos, hoolitsedes tema eest talle kodu leidmisega. Ta elu ümbritsevad raskused ja ta sooritab enesetapu. 9 Osa 3: 6. aprill 1928 Kolmandas osas on jutustajaks Jason, kolmas poeg ning Caroline'i lemmik. Päevaks on suur reede, täpselt päev enne Benjy osa. Jasoni osa on kolmest vendade osadest kõige otsekohesem, paljastades ta isiklikku iha materiaalse rikkuse suunas. Ta kannab hoolt perekonna majandusliku seisukorra eest peale oma isa surma. Toetab oma ema, Benjy't ja miss Quentinit( Caddy tütart). Tema roll muudab ta küüniliseks ning kibedameelseks. Osa 4: 8. aprill 1928
sellised inimesed nagu Marx, Lenin, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov, Gorki ja Mendelejev. Prantsusmaal hindasid tema oskusi George Sand, Balzac, Hugo. Kuulus ajaloolane Michellet kirjutas ükskord Dumasel'le: ,,Ma armastan teid, ma jumaldan teid, sest teie olete loodus ise." Dumas' teostes ei pea otsima ajaloolise tegelikkuse tõepärast kujutamist. Oma parimates teostes, vaatamata nende pinnapealsusele, kodanlikule piiratusele, jääb Dumas suurepäraseks ja haaravaks jutustajaks. Ta on loonud unustamatuid kangelaslikke karaktereid. Tema karakterites avaldub, et terava mõistusega, enesekindel ja julge inimene, kes on veendunud oma õiguses, peab elus aktiivselt oma osa etendama, kaitstes jõudumööda headust ning õiglust ja võideldes kurjaga. Dumas on kirjanik, keda on lugenud terved sugupõlved. Tuleb arvata, et niisuguse tunnustuse osaliseks ei saada ilma põhjuseta. 2. ,,KOLM MUSKETÄRI"
Autori kirjeldused on pikad ja põhjalikud, kirjeldatakse detailselt, mida üks või teine inimene tunneb. Teos on filosoofiline, tegevus jääb pigem tagaplaanile, esineb pikki monolooge ja kahekõnesid, näiteks kirikuõpetaja Paneloux’ jutt jumalast ja katkust. Palju on ka otsekõne. Teoses on üks tegevusliin, kirjeldatakse linnakese elu üsna pika aja jooksul. Lugu jutustatakse kolmandas isikus, kuid lõpuks selgub, et jutustajaks on romaani peategelane doktor Bernard Rieux ise. Sellest hoolimata teose lõpus mainib ta, et katsus kõigest hingest objektiivne tunnistaja olla. Ta püüdis jääda võimalikult tagasihoidlikuks, oma isiklikest ootustest ja katsumustest pidi ta vaikima. Märgata võib ka kroonikalikku laadi – sündmuseid edastatakse väga täpselt, faktid on konkreetsed, näidatakse numbrites palju inimesi regulaarselt sureb. Tegelasi kujutatakse väga tõetruult, siin puhul on ka hästi näha, kuidas
" ,,Ostmine ei ole häbi." ,,Korraga tuiskab nurga tagant auto välja ja täie iiliga minu poole nagu näljane hunt!" ,,Tema paganahing tallab juba mõnda nädalat meie tänavaid, aga nägu ei näita." ,,Isamaa ja rahva hääks." ,,Sinu põlv ei ole just kuldne, Ludvig!" 8.1. Teised teosest Karl August Hermann (Eesti päevaleht) Oma juttudega on Vilde lühikesel ajal Eesti jutukirjanikkude ette otsa astunud. Temal on omadused, mis teda päris jutustajaks teevad, nagu 1) inimeste iseloomu kirjeldatakse mitte otsesõnu vaid kavalalt tema tegevuse ja kõne ja kommete ja muu kaudu 2) väga põnev ja lõbus jutulõnga edendus, kirjutamise stiil on huvitav ja hästi jälgitav, jutt on huvitav ja kisub kaasa 3) ilus keel ja ladus kõne. Lugeja võtab lugedes Vilde jutu tegevate isikute loost kõige elavamini osa. Vilde oskab juttu nõnda seada, et see iseloomude ja olude järele loomulikult peaotsuses lõpeb.
2. kokkuvõte I. Sissejuhatus ,,Carmen" romantikast ning seiklustest pakatav raamat. ,,Carmen" annab aimu mustlaste elust ning vastupandamatust armastusest, õpetab inimestes kahtlema ja neid usaldama, räägib, kuidas käituda ja kuidas mitte. Järgnevas analüüsis püüan selgitada välja erinevad tegelastüübid, analüüsida autori seisukohta ning uurida süzee eripärasid. II. Teose ajalooline skeem Raamatus on põhiliseks jutustajaks mina-tegelane, kes mingi aja möödudes annab jutujärje üle järgmisele kõnelejale. Sündmustik toimub 19. sajandil, lõppedes 1830. aastaga. Ühe kirja järgi, mis Merimee kirjutas Montijo krahvinnale, oli ,,Carmen" inspireeritud ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [..
I. McEwan „Tsementaed“ Ülesanne 1 1. Valitud teos on „Tsementaed“, autor on Ian McEwan ning žanr on romaan. 2. Romaani jutustajaks on 15-aastane noormees Jack, kellel on vanem õde Julie, noorem õde Sue ja noorem vend Tom. Tegevus toimub suvel enne ning pärast koolivaheaja algust. Koos oma vanematega elavad nad suures, kuid vanas, majas, mis asub tänaval, kus kõik teised majad on kas maha lammutatud või maha jäetud. Neil ei käi kunagi külalisi ning teistest isoleeritud olles, on lapsed väga lähedasteks saanud. Jacki isa
Algsed pealkirjad nt ,,Kabjaga konsultant", ,,Must teoloog", ,,Wolandi evangeelium", ,,Pimedusevürst" jm. Viimane pealkiri alles 1937. 1933 tekivad tegelaste hulka Margarita ja poeet, keda nimetatakse ka Faustiks. Margarital algul palju jooni, mis rõhutavad kurja, agressiivset alget naises. Ka poeet ei ole esialgu nii romantiline. Tekst tekstis, romaan romaanis. Kaasaja Moskvas toimuvad sündmused kulgevad rööbiti 2000 a taguse Jesua ja Pilatuse looga. Algul oli Pilatuse loo jutustajaks Woland, lõpuks jaguneb 3 vahel: 1) Woland 2) Ivan Bezdomnõile kõrgemalt poolt saadetud unenägu 3) Margarita loeb meistri romaani. See muudab loo tõepäraseks. B uuris kirjutades tohutult allikaid Jeesusega seotud, Pilatuse ja Rooma impeeriumiga, Piiblit, apokrüüfseid lugusid; tema raamatukogus oli ka okultismi teoseid jne. Käib evangeeliumi tekstiga vabalt ümber muudab seda ja parodeerib. Kuid ei taha sellega ümber lükata, vaid kinnitada
Barbarid on impeeriumi eneseõigustamise ja lõpuks enesehävituse vahend. Imperialism on seega sõltuvuses oma teisest, barbaritest, selleks et ennast määratleda. Coetzee romaanis peab Joll leidma barbarid ja neilt tõe välja pigistama, selleks et õigustada impeeriumi eksisteerimist ja omaenda sõjakäiku 32. Kes on ebausaldusväärne jutustaja ja miks kasutab Coetzee teda oma romaanis? "Ebausaldusväärne jutustaja" on narratoloogiline termin. Ebausaldusväärseks jutustajaks on romaani peategelene(Magistraat), kes on ka ühtlasi loo jutustaja. Ta kasutab seda kujundit, et teha oma jutustus huvitavamaks- keegi, kes tekitab lugejas pidevalt vastuolilisi reaktsioone ning paneb nad mõistatama tõe ja tema motiivide üle.
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida
omandanud täitsa eestilise tegumoe. Oma visandlikus kompositsioonis moodustab see teos juba tähelepandava kunstilise terviku. Humoristlikud ja karakterjooned sulavad hästi loomulikult ühte liigutavatega. Nii äratasidki algava kirjaniku külajuttudest just ,,Kuresaare vanad" arvustuse esmakordset ja kiitvat tähelepanu. 3. A. Hansen Tammsaarelt ilmus meie lugeva üldsuse ette jutustajana, ja jutustajaks on ta ka peamiselt jäänud. Oli nagu oleks ta juba 1901 leidnud oma tee: tema ,,Kuresaare vanade" visand võistles juba Juhan Liivi ja A. Kitzbergi vääriliste külarealistlikkude lookestega (nagu ,,Punasoo Mari" või ,,Sauna Antsu oma hobune"). Kaasaegne arvustus hindaski seda väikest sündmuskehva ja katkelist maaidülli ,,väga kenaks". Märgiti kiitusega uue juurdetulija iseloomude kujutamist, rahva elu ja keele tundmist. Märgati isesugust joonetõmbamist ta
Tegemist võib siiski olla ka lapse vaatepunktiga, kes kujutab ette täiskasvanu-maailma. Sellisel juhul võib lapseliku jutustamisviisi kasutamine õigustatud olla. Lapspeategelase puhul mõjub lapselik- naiivse jutustamisviisi kasutamine usutavalt, täiskasvanud peategelase puhul võib tekkida kirjandusliku usutavuse probleem. Enamasti on Vilepi teostel varjatud jutustaja, kes jääb pigem tahaplaanile. Selline jutustamistehnika aitab samuti kaasa illusiooni tekkimisele, et jutustajaks on laps. Raamjutustuses võib esineda avalik jutustaja, kes hakkab kellelegi mingit lugu rääkima, siis aga astub tagasi ja kaob raami sees olevast loost pea täielikult. Sellise raamjutustuse näited on jutustus ,,Roosa printsess", ,,Jani seiklused Varjudemaal" ning Liisu-lugude sari. Printsessiloo raamjutustuses hakkab isa oma tütrele muinasjuttu jutustama. Varjudemaa loo sissejuhatust võib pidada raamjutustuse variatsiooniks, milles onu Heiki lubab lastele jutustada ühe loo
turkmeenia kunstilise filmi ,,Ma pöördun tagasi" aluseks. 109 Poeet näitab, kuidas kaks deihani ja naabrit, Durda ja Berda, hakkavad uut moodi elama. Durda astub esimeste hulgas kolhoosi, Berda kuulab kulakuid. Kulak tahab Berda abiga tappa parteirakukese sekretäri. Sellest hetkest algab Berda ärkamine. Pärast sekretäri tapmist baide poolt astub Berda kolhoosi. 110 Bai poeg tapab kehviku vaid tolle märkuse tõttu mitte ropendada naiste ja laste juuresolekul. 111 Peategelaseks, jutustajaks on klassivaenlane. 112 Ühe hädana hävitab vaeste eksplateeritavate saagi loodusstiihia. 113 Teises osas näitab kirjanik tuleviku õitsvat Turkmeeniat õitsvate Amurdarja äärsete aedadega. 114 Tõi luurelt ,,keele", lõi pärast haavatasaamist järgmisel päeval vasturünnakul vaenlase taganema. ,,Aednik", 1949, vesiveski möldri Baba aða kohandumisest muudatustega 116), kaasaja tööliste elu (B
Mõnedele tegelastele tunneb kaasa, mõne näruse hinge (spekulant, nuhk) suhtes on väga kriitiline. Raskuspunkt lähimineviku sündmuste analüüsil (venelaste tulek Eestisse, Saksa okupatsioon). KAS MÄLETAD, MU ARM? (19511959) Kolmeosaline romaan, I osa koosneb taas novellidest: PõhjaRootsis metsatööl viibivad härrasmehed meenutavad oma armuseiklusi koduEestis. II osas on tegemist pahupidise Nipernaadiefektiga: jutustajaks on proua Ene Leevi, raamat algab lapsepõlvelugudega ja lõpeb Rootsi saabumisega. III osa sarnaneb ülesehituselt esimesega. Pagulusromaanis paraku palju nn enesekordamise enesekordamist, mineviku ja kodumaa tagaigatsemist, mis on ka arusaadav ning teistelegi küpses eas põgenikele iseloomulik. Pilet nr 13 13.1.Romantismi mõiste, ühe teose analüüs Tekib 18 saj lõpuveerandil. Hiilgeajax oli 19.saj 1.kolmandik
Prantsusmaal hindasid tema talenti George Sand, Balzac, Hugo. Kuulus ajaloolane Miche-let kirjutas Dumas'le: «Ma armastan teid, ma jumaldan teid, sest teie olete loodus ise.» Kirjaniku-ajaloolase Dumas' puudused on üldtuntud ja ilmsed. Kuid lugeja ei peagi otsima tema teostes ajaloolise tegelikkuse tõepärast kujutamist. Oma parimates teostes, vaatamata nende pinnapealsusele, kodanlikule piiratusele, jääb Dumas suurepäraseks, haaravaks jutustajaks, kompositsiooni ja intriigi meistriks. Ta on loonud unustamatuid kangelaslikke karaktereid, milles avaldub -- võrdlemisi naiivselt küll -- autori veendumus, et terava mõistusega, enesekindel ja julge inimene, kes on veendunud oma õiguses, võib ja peab elus aktiivselt oma osa etendama, kaitstes jõudumööda headust ning õiglust ja võideldes vale ning kurjaga. Dumas on kirjanik, keda on lugenud terved sugupõlved. Tuleb arvata, et niisuguse tunnustuse osaliseks ei saada ilma põhjuseta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
