Draamatöö läbiviimise kavand Kätlin Kattai KLÕ 24 J. Kunderi jutustuse Vaeslaps ja Talutütar ainetel. Eesmärk: ühise draamatöö kogemus ja selles oma rolli täitmine: töökuse ja laiskuse mõisted; peenmotoorika arendamine; erinevate emotsioonide väljendamine miimika abil. Mina ja keskkond Talu tööd ja tegemised Elu-olu vanasti Hügieen: pesemine, selle tähtsus ja vajalikkus Emotsioonid Keel ja kõne Jutu tutvustamine lastele ettelugemise teel Lapsed jutustavad kuuldud loo põhjal
Vaeslaps:Kuhu ma istun? Tõld on tühi. Vanapagan:Sees on, sees on siidisuled, sees on padjad paremad. Vaeslaps:Ei ole ma harjunud siidisulil ja pehmeil padjul istuma, tooge heinu tõlla põhja. Vanapagan:Jookse, poega, jõua, poega, heida jalga enese pärast, naise saad sa naljapärast. Jookse üle Riia Koiva- seal on ilma vööta kuhi. (Poeg jookseb ja on kiiresti tagasi. Järsku kireb kukk ja Vanapagan kaob koos oma kaaslaste ja tõllaga. Vaeslaps läheb koju, kus teda ootab ees talutütar.) Talutütar:Kus sina sellise rikkuse küll said, käisid vargil jah? Vaeslaps:Ei käinud mina vargil. Talutütar:No räägi, kust said, muidu ütlen emale ära. Vaeslaps:Mis see sinu asi on? Talutütar:No räägi! Vaeslaps:Saunapäeval, kui teised kõik läinud olid, jäin mina jälle üksi sauna. Kuulsin kilinat-kolinat ja näen Vanapagan ukse ees. Tegin risti ette ja sauna ta sisse ei saanud, aga hakkas mind meelitama. Mina ikka uusi asju küsisin ja tema muudkui tõi, kuni lõpuks
Amandus Heinrich Adamson 1855 12.november 1929 26.juuni Amandus Heinrich Adamsoni pere · Sündinud 12.novembril 1855 Paldiski lähedal UugaRätsepal. · Isa meremees · Ema talutütar Amandus Heinrich Adamsoni pere ja suveateljee. Amandus H. Adamsoni haridustee · Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas ToomVaestekoolis. · 1869a põgenes Amandus ToomVaestekoolist ning sõitis salaja Peterburi. · 1870a Peterburist naasnuna anti talle luba astuda Tallinna Kreiskooli. · 1870a Kreiskoolist tüdinuna läks ta hoopis Bergi puutöökotta Tallinnas tisleri ametit õppima. · 1873a õnnestus A.H.Adamsonil siiski astuda Peterburi
Kremer hoolis Marist Kremer oli eakas mõisahärra, Mari aga noorik talutütar. Mees oli kogemusterikas ja arukas, neiu alles roheline täisealiseks saanu. Kuna härra pidas enda kõrgemast soost olevat, ei seltsinud ta palju kohalikega, kuid tüdruk jäi talle silma. Viimasel endal polnud alguses habemikust sooja ega külma. Kui aga olukord muutus, oli taluperenaine vahetuskaubana sunnitud mõisahärraga läbi käima. Juhtus nii, et see nende suhteid parandas. Mõisahärra Kremer sai Mariga tuttavaks, kui neid esmakordselt mõisas aknaid pesemas käis.
Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse
üheksa aastane noor mees. Ta elas Katku talus koos oma ema ja isaga, neil oli ka koer Neero. Kui kord noorest peast ja jommis peaga Villu inimese tappis, istus ta mõned aastad türmis. Ta ise tundis, et sest pole ehk midagi, et ta üle aasta vangis on istunud mehe mahalöömise pärast et ta on purjus peaga teivast tarvitanud kui teine tuli pika pussiga. Samuti jooksis Villu metsas ennast ühest silmast pimedaks. Kõrboja talutütar Anna ja Katku Villu, said lapsepõlves läbi nagu külanoored tollel ajal ikka. Kasvades ja maailma rohkem tundma õppides, armusid nad teineteisesse. Takistuseks osutus nende isadevaheline tüli, mis tõusis siis, kui Kõrboja Rein tahtis Katku Jürilt talu ära osta. Jüri aga ei andnud järgi ning talu jäi talle alles. Villu oli laisk ning tööd ta teha ei viitsinud. Talutööd olid kõik isa teha. Alles vanglas sai Villu omale tööpisiku külge. Koju
"Vari" Juhan Liiv 1. Kukulinn on saare peal, soo sees asuv väga vaene eluheidikute elupaik. Sinna on kogunenud kidurad vanurid, sandid ja nälgivad perenatukesed. Kukulinna elanikud elavad peamiselt valla toetustest ja neist veidi jõukamate heldete inimeste annetustest, kuid sellegi poolest on nad ülimalt vaesed: hurtsikutes valitseb pidev nälg. 2. Villu ema Marie oli õnnelik ja haritud talutütar, kes abiellus metsavahiga. Siis aga läks Villu isa peremehega tülli ja laskis jalga, jättes oma lapseootel naise maha. Marie kadus ka ise veidikeseks ajaks ära, samal ajal suri ta isa südamevalusse. Marie naases, kuid ta suri sünnitusel ja Marie ema jäi üksinda Villu eest hoolitsema. 3. Noor mõisahärra Hugo oli noor ja haritud, õiglane noormees, kes uskus uuendustesse. Ta seisis talurahva ja nende õiguste eest, oli mitmel korral heldem kui vaja. Vana
morse, napooleonikook, zilett, toomapäev, tuhajuhan 12. Ilmakaared: kagu, põhi, ida, lääs Jutumärgid ja esisuurtäht (pealkirjad): 1. Teoste, dokumentide, seaduste, sarjade, rubriikide jms pealkirjad: haridusministri 2001. Aasta 24. detsembri määrus nr 75 ,,Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord", luuletus ,,Minu kass", muinasjutt ,,Tark talutütar", romaan ,,Tõde ja õigus", piibel, uus testam. 2. Saated, sarjad: saatesari ,,Käsi kullas", ,,Aktuaalne kaamera", telesejaal ,,Kodus ja võõrsil" 3. Filmid: film ,,Tegi pätti", Ladina-Ameerika teleseriaal ,,Maria õnn" 4. Mängude, tantsude pealkirjad: jooksumäng ,,Jänes põõsas", lauamäng ,,Reis kuule", kaardimäng ,,Linnade põletamine" 5. Laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod: operett ,,Ainult unistus", maal
Algul olid mõistatused rituaalsed-maagilised, nüüd pigem taibukuse proovikiviks. Võib olla metafoor, võrdlus või kirjeldav lause. Tänapäeval keerdküsimused, piltmõistatused. 2. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (Vaeslapse käsikivi, Põhja konn, Tark mees taskus); Kunder „Eesti muinasjutud” („Kass ja hiir”, „Vaeslaps ja talutütar”); Eisen („Kohalised Eesti muinasjutud”); Särgava („Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest”); Jakobson („Siili ja jänese võidujooks”, „Hiir, vähk ja sitikas”). 3. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? See, et mõisteid „laps” ja „kirjandus” on üldse raske määratleda ja liigitada, samuti tekib küsimus, kas kõik, mida laps loeb, on lastekirjandus; lastekirjanduse alla kuuluvad kõik
Keskendudes armastusele leian, et teos räägib armastusest üsna palju. Samuti on Tammsaare armastuse teemat käsitlenud ka oma esimeses romaanis ,,Kõrboja peremees", milles otsiti Kõrbojale peremeest. Katku Villu oli keerulise ja vastuolulise iseloomuga mees, kelle elu ei olnud just väga lilleline. Ta jõi palju ning sellest tulenevalt sattus ta ka palju kaklustesse. Ta isegi istus inimese tapmise eest mingi aja vangis. Ühel päeval, naases Kõrboja talutütar Anna isa tallu, et seal perenaiseks asuda, kuid Anna ei oleks ise talu ülalpidamisega toimetulnud, seega hakkas ta otsima Kõrbojale peremeest. Anna ja Villu olid lapsepõlves koos sõprustanud. Kord juhtus nõnda, et Kõrboja Anna süü läbi oli Katku Villu metsas joostes omal ühe silma oksaga välja torganud. Kui anna ja Villu uuesti kohtusid tahtis Anna Katku Villut Kõrbojale peremeheks. Villu keeldus, sest ta ütles, et tema sandina Kõrbojale peremeheks
Indrek elas siis vana lese kirikumehe juures korteris. Sel oli tütretütar Milli. Indrekule hakkas Milli meeldima, aga siis pidi Milli koos emaga linna tagasi minema. Indrek jäi köstri juurde kolmandakski aastaks, kuigi köster soovitas ta linnakooli panna. Andresel polnud see aga jõukohane. Üks kirjutaja kutsus Indreku endale abiliseks. Eesperre võeti uus tüdruk. Maril oli sündinud poeg Sass. Maretil oli sündinud poeg Oskar. Noor Andres oli juba 19. aastane. Talle meeldis üks talutütar Maali, kes temast eriti lugu ei pidanud. Maali oli uhke, kooliski käinud. Sügisel pidi noor Andres aga kroonusse minema. Vana Andres lootis, et pärast seda tuleb poeg Vargamäele peremeheks, kuid too ei osanud midagi öelda, justkui ei hoolikski Vargamäest. Indek tahtis kirjutaja juurest linna õppima minna. Nõnda ta tegigi. Tuli kätte aeg, mil Andres pidi kroonusse minema. Ta kahtles, kas tulebki enam Vargamäele tagasi. Vargamäel polnud kunagi armastust olnud
maailmakirjanduses olemas. William Shakespeare sündis 1564. aastal Kesk- Inglismaal Stratford upon Avonis, kuupäev pole küll kindel, kuid selleks on peetud 23. aprilli. Ta oli oma pere kaheksast lapsest vanim. Williami isa John Shakespeare oli linnas väga austatud mees, kuid kui poiss oli 12-aastane, läks Johni firma pankrotti. William Shakespeare õppis Stratfordi Grammatika koolis. Edasise haridustee kohta andmed puuduvad. 27. novembril 1582. aastal abiellus William talutütar Anne Hathawayga. 26. mail 1853 sündis neil tütar Susanna ja kaks aastat hiljem kaksikud Judith ja Hamneth. Hamneth suri 11-aastaselt. (NB! Nimed on tähendusrikkad korduvad nimed ka Shakespeare hilisemas loomingus) 1592. aastal siirdus Shakespeare Londonisse, kus ta hakkas kirjutama näidendeid ja poeeme. Esimese õige teatri tegi Londonisse James Burbage aastal 1576 (nimi "The Theatre"). Samalaadseid teatreid oli Londonis veelgi; neist kuulsam oli "The Globe" ("Gloobus"), mille üks
saiale ja silume võõba peale.Sööme saia supsti!suhu ja silume kõhtu. 1.MARDILAUL Eesti rahvaviisi järgi R.Päts 1.Tere,tere,eidekene,tere,talutaadikene! 2.Mardid tulnud kaugeelta,kaugelt altmaa rabadelta! 3.Mardi küüned külmetavad,mardi varbad valutavad! 4.Peretütar peenikene,talutütar tallekene! 5.Lase mardid tuppa tulla,kutsu mardid kamberisse! 6.Mardid tantsvad tuljakuda,mardid kargvad kaerajaani! 2. MARDILAUL Eesti rahvalaul 1.Tere,tere,eidekene,teiseks tere,taadikene, tere,taadikene. 2.Laske mardid sisse tulla,mardid tulnud kaugeelta, tulnud kaugeelta. 3
teooria algataja. Tema kõige kuulsam teos on ,,Leviathan", mis ilmus 1651. aastal inglise ning 1668. aastal ladina keeles, kusjuures ladina keelde tõlkis raamatu Hobbes ise. Ta andis oma teoses vastuse küsimustele nagu :miks tekkis riik ning milline peaks riik olema. Hobbes on üks ühiskonnafilosoofia klassiukuid. Elulugu Thomas Hobbes sündis 5. aprillil 1588 aastal väikeses külas Malmesbury linna lähedal Edela- Inglismaal .Tema isa oli maapreester ning ema oli talutütar. Lapsepõlves sai Thomas küllaltki hea hariduse.Algselt õppis ta oma sünnikoha koolis ning seejärel asus ta õppima Malmesbury erakooli klassikalisi keeli. 1603. aastal läks ta tänu oma ühe sugulase toetusele õppima Oxfordi ülikooli, mille lõpetas 1608 aastal bakalaurusena. Peale ülikooli lõpetamist õnnetus tal saada tööd koduõpetajana Cavendishide perekonna juures.Härra William Cavendish oli Hardwicki parun ning hiljem sai temast Devonshire' krahv. 1610
Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja kadus siis jälle ahju alla. Mis ehmatanud leehoidjal nüüd peale hakata! „Ahjualune“ räägibki heasüdamlikust mõisakokast, kes ahjualuse palvele toitu maitsta vastu tuleb ning ise seetõttu kannatab, kuid hiljem heldelt tasutud saab. Sarnane tegelane on olemas ka teiste rahvaste rahvaluules. Vaeslaps ja talutütar „Vaeslapsja talutütar“ on lugu sellest, kuidas vanapagan läheb oma kolmele pojale pruute otsima. Kui vaeslaps pääseb hiire õpetustega vanapagana pojale mehele minemisest, siis ahne talutütar oma rumalusega peab seda tegema. Imelik peegel Imemuinasjutus kutsub vana kuningas oma kolm poega enda juurde, et enne surma pärija määrata. Kes isale nooreks tegeva imepeegli koju toob, pärib kuningariigi
annaabi.ee 
