.....................................................13 2.4.2. Ülalpidamisleping........................................................................................................13 2.5. Kompromissileping.............................................................................................................13 2.6. Seltsinguleping....................................................................................................................13 2.7. Teenuste osutamise lepingud..............................................................................................14 2 2.7.1. Käsundusleping............................................................................................................14 2.7.2. Töövõtuleping..............................................................................................................14 2.7.3. Maaklerileping..................
ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Kinkelepinguga kohustab üks isik
teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuselpingud on kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ravikindlustus.
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING  asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks
Faktooringuleping on võõrandamisleping, mida kasutatakse ennekõike krediidi- või finantseerimiseasutuse poolt osutatav debitoorse võlgnevuse finantseerimiseks ja rahaliste nõuete müümiseks. Faktooringulepingu alusel on võimalik müüa rahalisi nõudeid, mis on tekkinud majandus- ja kutsetegevuses eseme müügi või teenuse osutamise kaudu. Samuti on võimalik müüa nii olemasolevaid kui ka tulevikus tekkida võivaid nõudeid, kas täielikult või osaliselt. Näiteks võib faktooringu klient müüa faktoorile võlgniku vastu suunatud kõrvalnõuded jättes samas põhinõude endale. See milliseid nõudeid müüakse sõltub poolte vahelisest kokkuleppest. Faktooringulepinguga kohustub üks isik ehk faktooringu klient loovutama teisele isikule ehk faktoorile rahalise nõude kolmanda isiku ehk faktooringuvõlgnik vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub:
kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole. Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta. Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks. Lepingute liigitus Õigusharude alusel Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud. Objekti alusel Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud. Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt) Kestvuse alusel
kokkuleppimisest Käendus-käendaja kohustub kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest Garantii-oma majandus-või kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse Käsiraha, üks lepingupool annab teisele lepingusõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma Leppetrahv-lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud pooolele lepingus määratud rahasumma Võlasuhte lõppemine:kohane täitmine, tasaarvestus,kokkulangemine,võlasuhte lõpetamine kokkuleppega,lepingust taganemine,ülesütlemine, FIE surmk,kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta, FIEst võlausaldaja surm, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale Tasaarvestus(kompromiss) ei lubata tasaarvestada: ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise
Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 3. Võõrandamislepingute üldised põhimõtted. Võõrandamisleping  üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. 4. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel otsustatakse osa rahast varaga asendada, siis on veel tegemist ostu-müügiga - sõltub sellest, millise osa ostuhinnast moodustab raha
Selline regulatsioon vastab väljakujunenud tavadele majanduskäibes, kus pooled annavad samaaegselt allkirja juristide poolt eelnevalt välja töötatud lepingutekstile. 8. Lepingute liigitamine Võõrandamislepingud:Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud:Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid:Veksel, tšekk Kompromisslepingud
lepingut, kaks kokkulepet. Üks on võlaõiguslik, näiteks müügileping ning teine kinnisasja omandi ülekandmise tehing ehk asjaõigustehing. Ülekandmise kokkulepe jõustub kinnistusraamatu kandega, seetõttu on leping ise abstraktne. Lepingu vabaduse printsiip  vabadus valida endale lepingupartnerid. Näiteks sundmüük ja korteriühistu puhul ei saa valida, samuti loomulik monopol. Teine element lepinguvabadusel on lepingu oluliste tingimuste valikuvabadus. Piiranguid rohkem. VõS lepingud sisaldavad tarbijakaitset kohustuvaid tingimusi (sotsiaalsed lepingud). Ka tööleping on suures osas kohustuslike õigusnormidega ehk imperatiivseteks õigusnormideks. Seal kus kohustuslikku ettekirjutusnormi ei ole nimetatakse dispositiivseks õigusnormiks (kujundusõigus). Kolmas element on lepingu vormi vabadus, leping võib-olla sõlmitud mistahes vormis, kui seadusest ei tulene teisiti. Suulised, kirjalikud ja notariaalselt tõestatud lepinguvormid.
Tehingute liigitus. (Slaid 2) TsÜS § 67 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguid saab subjektide arvu järgi jagada ühepoolseteks ja mitmepoolseteks. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga
otsustamise õigus, toimub parimale pakkumisele nõustumuse andmine enampakkumise läbiviija otsuse avaldamisega enampakkumise tingimustes ettenähtud aja jooksul, selle puudumisel aga mõistliku aja jooksul. Kuni selle ajani on pakkumise teinud isikud oma pakkumistega seotud. 8. Lepingute liigitamine - Lepinguid saab liigitada erinevalt: a. Õigusharude alusel - Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik- õiguslikud lepingud. b. Objekti alusel - Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud. c. Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel - Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles
seaduses sätestatud. Võivad üle minna ühelt isikult teisele õiglusjärglusena, kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud seaduse või oma olemuse järgi. 20. TEHING JA SELLE LIIGITUS Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehing on isiku tahteavaldus. Liigitus: o Ühepoolsed tehingud  vajalik ühe inimese tahteavaldus o Kahe- või mitmepoolsed tehingud - lepingud Tühine tehing  vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega o Vaieldav tehing  tehing, mille kohus võib huvitatud isiku nõudel kehtetuks tunnistada. Kuni vaieldava tehingu kehtetuks tunnistamiseni võib teine pool nõuda selle täitmist. o Näilik tehing  tehing, mille pooled on teinud kavatsuseta luua vastavaid õiguslikke tagajärgi. Näilik tehing on üldjuhul tühine, kuid kui näiliku tehingu järgi läks vara üle heausksele omandajale, loetakse
Tehing on Isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja isiku tahteavaldus. selle tagajärgedesse iseloomustavad kaks süü vormid: Liigitus: o Tahtlus  kuritegu on toimepandud tahtlikult, kui o Ühepoolsed tehingud  vajalik ühe inimese tahteavaldus isik sai aru oma teo või tegevuse tähendusest, nägi ette ohtlikke o Kahe- või mitmepoolsed tehingud  lepingud tagajärgi ja soovis nende saabumist (otsene tahtlus) või o Varalised tehingud ja isiklikud tehingud teadlikult möönab nende saabumist (kaudne tahtlus). TEHINGU VORM o Ettevaatamatus  kui kuriteo toimepannud isik - kirjalik vorm, kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm nägi ette kahjulike tagajärgede saabumise võimaluse, kuid -notariaalne vorm: notariaalne kinnitamine ja notariaalne
vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimisele, muutumisele või lõpetamisele. Ühepoolne tehing(nt testament) on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.(nt üürileping) 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tahteavalduse tegija tegelikust tahtest. Kui isiku tegelikku tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tõlgendatakse tehingut objektiivselt ehk nii, nagu mõistlik inimene seda mõistma pidi. 64. Tehingu vormile esitatavad nõuded. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tuleb koostada kirjalik dokument, millele pooled
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust:  Avalik võim.  Territoorium, millel avalik võim kehtib.  Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia  Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik  Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik  Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik  Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik  Riik, mis territor
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regulatsioonimehha
õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. 26. Õigusakti kehtivus ajas ja ruumis. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 27. Välislepingu parafeerimine, ratifitseerimine ja denonsseerimine. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib EV lepingud: 1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist; 3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega; 4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi; 5) milles ratifitseerimine on ette nähtud. · Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel.
1) poolte kokkuleppel; 2) üürniku või üürile andja algatusel; 3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel; 4) eluruumi sundvõõrandamise korral. 5) üürniku ajutine äraolek; 6) üürniku alatine lahkumine. Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel. Laenuleping Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seda kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.
1) poolte kokkuleppel; 2) üürniku või üürile andja algatusel; 3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel; 4) eluruumi sundvõõrandamise korral. 5) üürniku ajutine äraolek; 6) üürniku alatine lahkumine. Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel. Laenuleping Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seda kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Isikut, kes teeb teisele ettepaneku lepingu sõlmimiseks nim. oferendiks, tema ettepanekut aga oferdiks. (pakkumus) Isikut, kes ettepaneku vastu võttis nim akseptandiks, tema jaatavat vastest aga akseptiks. (nõustumus) Lepingu pooli nim kontrahentideks. 5. Tehingu vormid ja nende olemus. TsÜS S77lg1 sätestab tehingute vormivabaduse. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Vormivabad lepingud on: *rendileping *müügileping *käsundusleping *ühise tegutsemise leping Suuline tehing – igapäevane. Lihtkirjalik tehing on dokument, *millele pooled on omakäeliselt alla kirjutanud või *poolte allkirjadega kirjavahetus –(tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm) Notariaalselt tõestatud tehing.- notar kontrollib lepingu sisu ja on vastutav selle õigsuse eest. (nõustab ka) 6. Tehingu kehtetus. Tühised ja vaieldavad tehingud.
62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed (näiteks- pärandamine testamendiga) ja mitmepoolsed (näiteks- ost-müük). Ühepoolne on tehing, mille tegemiseks on vaja ühe isiku tahteavaldust. Mitmepoolne on tehing, mille tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu Tehing on isiku tahteavaldus. See tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. 64. Tehingu vormile esitatavad nõuded Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi
dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hupoteesis kirjeldatud olukorda, sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võetakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuete kohaselt. 5.Nimeta õigussuhte kolm koosseisulist elementi, kirjelda neid lühidalt Kõik õigusnormid kokku moodustavad õiguse. 1) Õigussuhte sisu - igale õigusele vastab teatud kohustus, miks ja mis tingimustel sõlmitakse nt. Laenuleping, nt. Raha laenamisel on laenaja kohustus raha tagasi maksta ja laenuandjal on õigus raha tagasi nõuda. 2) Õigussuhte subjektid (Inimene) - on isikud (inimesed või firmad vms), kes kannavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi, ehk siis kõik need isikud, kellel ei ole seaduslikke takistusi õigussuhetes osaleda. Tsiviilõiguse ees on kõik isikud võrdsed  nii uksikisik kui ka riik.
lahendamisel · leping  kahe või enama isiku vaheline kokkulepe · normatiivne akt  riigi poolt kehtestatud erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid Euroopa Liidu õigussüsteem koosneb esmasest ja teisesest õigusest: Esmane  asutamislepingud, liitumislepingud ja neid mõlemaid täiendavad või muutvad lepingud, on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt. Teisene  liidu institutsiooinde õigusaktid, määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. määrused  kõige kõrgem jõud, kohaldatakse kogu liidu ulatuses, muutmata kujul ja vahetult direktiivid  liikmesriikide seadusandluse lähendamine, ei ole vahetult kohaldatavad, kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki otsused  EL'i üksikaktid, suunatud konkreetsetele
tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud.. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed nt pärandamine, ja mitmepoolsed, näiteks ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehing on isiku tahteavaldus. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. 64. Tehingu vormile esitatavad nõuded.. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seadus ei ole sätestatud tehingu kohusluslikku vormi.
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
mis tekivad majandusliku, poliitilise ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et a. Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid b. Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete sõlmimise teel c. Põhiliseks õigusallikaks on lepingud ja tavad d. Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Õigusperekond 11 Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Romaani-germaani ja angloameerika õigusperekond. Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekonda iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses on
1.21. Võlausaldaja ja AS EAB, registrikood 10000000003, asukoht Narva mnt. 789 (edaspidi nimetatud "laenusaaja" ehk "võlgnik") vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingu (edaspidi nimetatud "laenuleping") koopia - lisa nr.1. 1.22. AS EAB kiri garandile taotlusega garanteerida 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustuste täitmist - lisa nr.2. 2. Lepingu objekt. 2.1. Käesoleva lepinguga kohustub garant laenusaaja ja võlausaldaja vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse, laenu summas sada tuhat (100 000.-) krooni tasuma võlausaldajale, kui eelnimetatud laenulepingust tuleneva kohustuse, laenu tagastamise tähtaeg on saabunud ning võlgnik ei ole kohustust täitnud. 2.2. Lisaks laenusumma tasumisele kohustub garant tasuma võlausaldajale laenulepingu järgsed intressid, viivised ja leppetrahvi, kuid kokku koos laenusummaga on garandi vastutus laenusaaja
Pandiõiguse teostamise suhtes rakendatakse asjaõigusseaduse vallaspandi kohta käivaid sätteid. Seega on üürileandjal õigus müüa asjad, millele ulatub pandiõigus, sissenõutavaks muutunud jooksva ja sellele eelneva aasta üürinõuete ja hüvitisnõuete rahuldamiseks. Asjad tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning sellel võivad, lisaks muudele isikutele, osaleda nii üürnik kui ka üürileandja. See rahasumma, mis jääb asjade müügist peale nimetatud sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist üle, tuleb üürnikule tagastada. Kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja võib oma pandiõiguse teostamiseks kasutada omaabi. VÕS § 307 lg 2 tuleb oluline õigus üürileandjale. Nimelt, kui asjad eemaldatakse kinnisasjalt üürileandja teadmata või
nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 86. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike suhted võlausaldajaga? Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kas kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist (vt VÕS § 65 lg 1). Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kui aga võlausaldaja on ühe solidaarvõlgnikuga kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike omavahelised suhted? Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude täielikult, läheb talle üle võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgnik
tunnustega (antiik mööbliese). Võlgniku kohustuseks on üle anda kokkulepitud asi ja täitmiseks loetakse ainult selle asja üle andmist. Võlgnik peab tagama asja oamduste säilimise kuni asja üleandmiseni. TEHINGUTE KEHTETUS Õiguslikud tagajärjed tekivad ainult puudusteta lepingutest ja lepingu sisuline puudus võib kaasa tuua lpeingu tühisuse. Tühine leping on tühine algusest peale ja seda ei pea isegi vaidlustama. Tühised on lepingud, mis on vastuolus heade kommete või avaliku korraga ja nendega rikutakse üldiselt tunnustatud moraaliprintsiipe, õiguse põhimõtteid, piiratakse vabadust. Ka seaduse olulise rikkumisega sõlmitud tehing on tühine. Tühised on ka näilikudtehingud, millep uhul on pooled kokkuleppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavat õiguslikke tagajärgi, sest nende eesmärk on jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
