Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000 Investeering(T-firmasse Sid) $160 000 $0 Ülekurss $60 000 Masinad ja seadmed $105 000 $82 000 Jaotamata kasum, 0I.01 $40 000 Maa $29 000 $34 000 Müügitulu $260 000 Dividendid(deklareeritud) $20 000 $20 000 Dividenditulu $19 000 Müüdud kaupade kulu $130 000 $40 000 Tegevuskulud $20 000 $14 000 Deebetsaldod kokku $588 000 $265 000 Kreeditsaldod kokku $588 000 A. Konsolideeritud aruannete töötabeli koostamine seisuga 31.12. 2007. Ostuanalüüs Emafirma osalus Vähemus osalus Kokku
00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem 80,000.00 D Aktsiakapital Salem 550,000.00 D Hinnaerinevus 432,500.00 K Investeering ettevõttesse Salem 850,000.00 K Vähemusosalus 212,500.00
kasvavatel ettevõtetel läheb kogu raha arengusse ja dividende siis reeglina ei maksta Väljamaksmisele kuuluv summa tuleb esmalt jagada 0,79ga ja seejärel arvestada saadud summast 21% tulumaks. Näiteks kui omanikud otsustavad enesele välja maksta 5000 eur dividende, siis toimu järgmine arvestus: 5000/0,79=6329 (6329 x 21%) = 5000 eur. Miks dividenditulu jaguneb ebaõiglaselt ja kuidas saaks olukorda parandada? Miks dividenditulu jaguneb ebaõiglaselt Ettevõtete omanikud (meie mõistes ärimehed) ei saa mitte palka, vaid ettevõtjatulu ehk dividende Dividenditulu jaguneb vastavalt osalusele ühingus, olukorda saaks parandada, kui Loobuda väljamakstavatest dividendidest Rohkem panustada ettevõtete arendustöösse jaotada
Eelarve Sisesta kuu Sisesta nimi Sissetulek Kulud Fikseeritud kulud Palk 1 4 Rent/eluasemelaenu maksed 1 Palk 2 0 Kodu kindlustus 0 Intressitullu 0 Kinnisvara maksud 0 Dividenditulu 0 Autoliising/laen 1 0 Komisjonitasud 0 Autoliising/laen 2 0 Boonused 0 Auto kaskokindlustus 0 Tips 0 Auto liikluskindlustus 0 Kingitused 0 Elukindlustus 0
Intressi ajabaas on act/360. 10000 5,8 = Küsimus: Millist varianti peab eelistama? Ülesanne 3 Ettevõtte arvelduskontol on 160 tuh eurot, mida ta soovib investeerida ja võrdleb kahte investeerimisvarianti: Investeerida oma tootmisesse ja saada järgmise nelja aasta jooksul tulu 50 tuh aastas. Investeerida perspektiivse ettevõtte lihtaktsiatesse, mis prognoosi kohaselt võivad teenida järgmise nelja aasta jooksul dividenditulu 12% aastas. 160 000 4. aastat, 12% dividenditulu aastas 160000 x 12/100=19200 x 4 aastat = 76800 dividenditulu. Küsimus: Millist varianti peab eelistama? Ülesanne 4 Ettevõte võrdleb kahte investeerimisprojekti, mille tulevikus oodatavad tulud on järgmised (tuh eurodes): Aasta Projekt 1 Projekt 2 1 3000 6000 2 4000 4000 3 5000 5000 4 6000 3000 Kokku18000 18000 Mõlema projekti alginvesteeringud on samasuurused 9000 eurot ja nõutav tulumäär 18% aastas. Küsimus: Millist projekti peab ettevõte valima?
Economic Cooperation and Development) riikide hulgas esirinnas. OECD soovitab Soomel tõsiselt maksutaseme alandamisele mõelda. MAKSUMÄÄRAD SOOMES 2015 Käibemaks: üldjuhul 24% ehituses pöördmaksustamine Ettevõtte tulumaks: 20% ; 2014. aastast muudatused dividenditulu maksustamisel Kapitalitulu: 30%; 30000€ ületavalt osalt 33% Pensionikindlustus: 24,7%, s.h. töötaja osa 5,7% või 7,2% (olenevalt vanusest) Töötuskindlustus: Ettevõtja kulu 0,8% (palgafondi piirmäärani), töötaja kulu 0,65% Sotsiaalmaks: 2,08% INFLATSIOON TÖÖHÕIVE OLUKORD HETKEL
D Jaotamata kasum (T-firma) 210 000 01.01 jaotamata kasum D Hinnaerinevus 421 111 K Investeering T-firmasse 1 018 000 =1000000+18000 K Vähemusosalus 113 111 =111111+(210000-190000)*10% Kokku 1 131 111 1 131 111 3)Äriühenduse dividendide elimineerimine: D Dividenditulu 31 500 K Deklareeritud dividendid 31 500 2) Hinnaerinevuse jaotus: D Jaotamta kasum(E-firma) 119 800 =(50000+55556+2*6000+2*7778)*90% D Vähemusosalus 13 312 =(50000+55556+2*6000+2*7778)*10% D Depretsatsioonikulu 13 778 =7778+6000(jooksev aasta)
Maksmistegavenitamine mõistlikkuse piires Ettemaksete minimeerimine Kasutada võimalikult suuremahulisi tarneid 12. Tagasiostetav võlakiri Võib olla väljastatud seeriavõlakirjana Annab õiguse see enne tähtaega investorilt tagasi osta Seeriavõlakirjana annab lunastustähtajad Kohustab firmat need kehtivusaja sees määratud tähtaegadel Seeriavõlakirjana annab võimaluse see seeria tähtpäeval lunastada 13. Investeeringu kasum võib sisaldada Dividenditulu Jooksvalt tulu Kahjumit selle praeguse ja seotushinna vahel Valdamiskasumit Tulu selle praeguse ja ostuhinna vahena 14. Kasum kapitalilt on Investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine Intresside ja dividendidena saadav perioodiline kasum Investeeringult saadav tasu Eeldatav kasuminorm Vahe investeeringu objekti turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahel 15. Õige on väide Dividendi võib väljendada rahaühikutes aktsiate kohta
pirni, ütlemaks, et sisuliselt on see pirn või mis veel hullem, fiftyfifty (või nagu põhjanaabrite suusakuulsus olla öelnud, fiftysixty), osaliselt pirn elik pirnõun.[1] Seega, teatud juhtudel võib dividendimakse osutuda osaliselt või täielikult palgatuluks hoolimata sellest, et see on makstud välja dividendide maksmise reeglite alusel ning isikule, kellel on ka õigust saada äriühingust dividenditulu. Ümberkvalifitseerimise põhjus on tegelikult üpriski lihtne kõiki tuleb ju kohelda võrdselt. Kui tehingu vormi valimisega saaks maksukohustuse teket niisama lihtsalt manipuleerida, siis muutuks maksude maksmine sisuliselt vabatahtlikuks. Riigikohus põhistas majandusliku tõlgendamise rakendamise vajadust maksuõiguses juba 1999. a lahendis, märkides, et maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis
objektid. Saadud tulu ei ole maksustatud seni kaua kuni seda ettevõttest välja ei võeta. Teenitud tulust saab kulud maha arvata ja edasi investeerida. 3 INVESTEERIMINE AKTSIATESSE Aktsiatesse investeerimine tundub alati huvitava teemana. Ettevõtte saab aktsiatest tulu kahel viisil: ostab aktsiaid ja hiljem müüb kallimalt maha või ostab aktsiaid ning saab osa ostetud ettevõtte kasumi välja maksmisest (dividenditulu). Ühe aktsia hind kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusel. Kindlasti mõjutab aktsia hinda väga tugevalt meedia ja ettevõtte enda majandus otsused. Kui kirjutatakse ettevõtte halvast käekäigust hakkab koheselt aktsia hind langema. Maailmas on palju erinevaid aktsiaturge, kus on võimalik raha paigutada. Alustada võiks enda Eesti aktsiaturul ehk Tallinna börsil. Kõikide siin börsil olevate ettevõtete käekäigust ja tegemistest on lihtsam saada ülevaade, kui meist eemal olevatest
Fondiemissioon suurendab N-i osalust firmas 19. Dividendikuupäev on päev, mil 1. Juhatus teatab dividendide väljamaksmise kuupäeva 2. Juhatus teatab väljamakstavate dividendide suuruse 3. Dividendide väljamaksmise tegelik kuupäev 4. Määratakse kindlaks dividendina väljamakstava puhaskasumi osa 5. Lõpeb aktsiate uute omandajate õigus saada dividende eelmise perioodi eest. 20. Jääkdividendi teooria väidab, et 1. Kuna aktsiad on turul ebastabiilsed, on dividenditulu kindlam 2. Dividendid makstakse välja peale investeerimisvõimaluste realiseerimist 3. Investeerima peab ainult nõutava kasuminormi tagavatesse projektidesse 4. Dividendipoliitika meelitab uusi investoreid siis, kui see neile isikuliselt kasulik 5. Teooria näitab seda, kumb oskab kasumit paremini kasutada: firma või aktsionärid 21. Dividendide muutumatu väljamaksukordaja poliitika 1. Säilitab pikaajaliselt dividendide püsiva taseme 2
3 50,000 € 3 19,200 € 4 50,000 € 4 19,200 € Neljanda aasta lõpuks 360,000 € Neljanda aasta lõpuks a ta soovib investeerida ja võrdleb kahte investeerimisvarianti: aada järgmise nelja aasta jooksul tulu 50 tuh aastas. osi kohaselt võivad teenida järgmise nelja aasta jooksul dividenditulu 12% aastas. ist varianti peab eelistama? 236,800 € Ettevõte võrdleb kahte investeerimisprojekti, mille tulevikus oodatavad tulud on (tuh eurodes): Mõlema projekti alginvesteeringud on samasuurused 9000 eurot ja nõutav tulumää Küsimus: Millist projekti peab ettevõte valima? Aasta Projekt 1 Alginvesteering 9,000 €
Lihtaktsia hindamine on suhteliselt keerukas, kuna neilt võib saada tulu nii dividendina kui kapitalitulu. Dividendina saadav tulu on ebamäärane, sest ettevõte võib kasumi täielikult võib osaliselt reinvesteerida ning seega ei sõltu dividendi suurus üksnes kasumi suurusest. Seetõttu ongi lihtaktsia tulevikuväärtust raskem määrata. Lihtaktsia väärtus on eeldatavate tulevaste rahavoogude väärtus, mis sisaldab dividenditulu ja kapitalitulu. Aktsia väärtus sõltub sellest, et kui kaua on aktsia omaniku valduses. Seega võib tulu olla seotud konkreetselt määratud tähtajaga või on tegemist tähtajatu omamisega. Kui lihtaktsia tähtaeg on kindlaks määratud ning selle perioodi eest tekib õigus saada dividenditulu ning müügiga kapitalitulu. P0 = (üleval n, all t=1) D(indeksiga t)/(1+r)t + P (indeksiga m)/(1+r) astmel n D (indeksiga t) dividendide summa aktsialt t
Lihtaktsia hindamine on suhteliselt keerukas, kuna neilt võib saada tulu nii dividendina kui kapitalitulu. Dividendina saadav tulu on ebamäärane, sest ettevõte võib kasumi täielikult võib osaliselt reinvesteerida ning seega ei sõltu dividendi suurus üksnes kasumi suurusest. Seetõttu ongi lihtaktsia tulevikuväärtust raskem määrata. Lihtaktsia väärtus on eeldatavate tulevaste rahavoogude väärtus, mis sisaldab dividenditulu ja kapitalitulu. Aktsia väärtus sõltub sellest, et kui kaua on aktsia omaniku valduses. Seega võib tulu olla seotud konkreetselt määratud tähtajaga või on tegemist tähtajatu omamisega. Kui lihtaktsia tähtaeg on kindlaks määratud ning selle perioodi eest tekib õigus saada dividenditulu ning müügiga kapitalitulu. P0 = (üleval n, all t=1) D(indeksiga t)/(1+r)t + P (indeksiga m)/(1+r) astmel n D (indeksiga t) dividendide summa aktsialt t
poolt. Lihtakstsia väärtust võib vaadata kui tulevikus saadavate dividendide nüüdisväärtust. Kuid aktsia väärtuse leidmisel tuleb meeles pidada, et tegemist on siiski aktsia teoreetilise väärtusega, mitte tegeliku turuhinnaga. Aktsial on nii nominaalväärtus, raamatupidamisväärtus kui ka turuväärtus. Rahanduslikus mõttes nominaalväärtus mingit tähtsust ei oma, küll aga raamatupidamis- ja turuväärtus. Eraisiku seisukohat on dividenditulu enamikes riikides maksustatavad,kuid Eestis kehtiva tulumaksuseaduse järgi maksuvaba. Küll aga maksustatakse tulumaksuga ettevõtet, kes dividendid välja maksab. Lihtaktsia väärtuse arvutamise valemeid on üldiselt kolme tüüpi: 1) dividendid ei kasva; 2) dividendikasv on konstantne; 3) dividendikasv on muutuv. Dividendikasvu pole: antud juhul on lihtaktsia sarnane eelisaktsiale, sest lihtaktsia kannab iga aasta kindlat dividendi.
kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Väärtpaberite soetamisel tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse ja tehingutasude kohta raamatupidamiskanne (kajastamine soetusmaksumuse meetodil): D Lühiajalised finantsinvesteeringud K Pangakonto Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud Aktsiatelt makstavate dividendide deklareerimisel tehakse raamatupidamiskanne: D Laekumata dividendid K Dividenditulu (Finantstulu) ja hilisemal laekumusel: D Pangakonto K Laekumata dividendid Kui dividendid deklareeritakse ja makstakse, siis tehakse raamatupidamiskanne: D Pangakonto K Dividenditulu (Finantstulu) Kui toimub väärtpaberite müük, siis raha sissetulek müügist arvutatakse järgmiselt: Raha sissetulek = väärtpaberite maksumus müügihinnas tehingutasud Aktsiate müügil tehakse raamatupidamiskanne: D Pangakonto K Lühiajalised finantsinvesteeringud
maksud ja muud kulud Väärtpaber (Security) kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak. 4 2. MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE? Aktsiatesse investeerimisel saab sisuliselt ettevõtte üheks omanikuks. Aktsiatesse investeerimise hüveks on võimalik kapitalitulu vara omamisest, mille väärtus võib aja jooksul kasvada, ja võimalik dividenditulu. Aktsia väärtus kajastab ettevõtte väärtust, kuid mitte alati aktsiad võivad olla ka üle- või alahinnatud. Hindamismeetodeid on mitu, näiteks sissetulekutel, tuludel ja rahavool põhinevad hindamised. Aktsiahinnad võivad muutuda väga lühikese aja jooksul ja ootamatult seda kutsutakse aktsia volatiilsuseks. Mida rohkem hind kõigub, seda kõrgem on volatiilsus. Kuidas valida aktsiad? Alati tasub jälgida ka teiste investorite tegemisi ning seetõttu peab jälgima
Neto eksport (X) = eksport-import SKT=C+I+G+X Rahvuslik puhastoodang= SKT - tarbitud põhivara (amortisatsioon) TULUMEETOD: Rahvatulu= Töötasud ja palgad + kompensatsioonid +üürid, rendid +netointressid +Korporatiivsed kasumid +omanikutulu SKT= rahvatulu + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon Kaudsed ärimaksud: käibemaks, aktsiamaks, tollimaks Isiklik tulu= rahvatulu sotsiaalkindlustus - ettevõtte tulumaks ja jaotamata kasum netointressid + siirdemaksed + isiklik intressi ja dividenditulu Käsutatav tulu = isiklik tulu-maksud Nominaalne SKT arvutatakse jooksevhindades Reaalne SKT arvutatakse baasaasta hindades *SKT ei pruugi olla parim heaolu mõõt SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus. INFLATSIOON- võrreldava kaupade ja teenuste kogumi (ostukorvi) üldine hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus aga vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge
tingimused: · olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud müüjalt ostjale; · müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamisvastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; · tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; · tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline; · tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu, dividenditulu ja litsentsitasud kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Bilansipäevajärgsed sündmused Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital
o Järelturg · Toote järgi: o Võlainstrumendid o Omandiväärtpaberid o Valuuta o tuletisväärtpaberid 19. Väärtpaberite liigitus: · Aktsiad e. omandiõigust tõendavad väärtpaberid: o Lihtaktsiad omandit tõendav väärtpaber, lihtaktsionär on ettevõtte hääleõiguslik omanik o Eelisaktsiad hääleõiguseta väärtpaberid, garanteerivad dividenditulu; · Võlakirjad e. võlakohustust tõendavad väärtpaberid; o Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodilisete intressimaksete kujul; o Diskontovõlakiri võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena; · Tuletisväärtpaberid: o Optsioon õigus osta/müüa kokkulepitud finantsvara kindlaks määratud hetkel tulevikus kokkulepitud hinnaga;
2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel) KREDIIDIVAHENDAJA – vahendab tarbijale tasu eest krediidi andmist või osutab krediidilepingu sõlmimise võimalusele (Omaraha OÜ, Ühisraha OÜ) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Tulud: Intressitulu Dividenditulu Teenustasutulu 13 Tulud finantstehingutelt Kulud: Intressikulu Teenustasukulu Halduskulud Vara väärtuse langus 39. Investeerimisasutuste liigitus FONDIVALITSEJAD – AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine Fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine
P0=D/ r D- iga aastaselt väljamakstavate dividendide summa Näide1! Kord aastas makstav dividendi summa 400 krooni aktsialt investori eeldatav kasuminorm on 16%, milline on selle aktsiaväärtus. P0=400/0,16=2500 Näide2! Aktsia turuhind 250 krooni, aastane dividendi summa 50, leia kasuminorm. R= D/p0 R= 50/250=0,2=20% Lihtaktsiate hindamine Lihtaktsia hindamine on suhteliselt keerukas, kuna neilt võib saada nii dividendi tulu kui ka kapitalitulu. Dividenditulu on väga ebamäärane, kuna ettevõtte võib kasumi täies mahus reinvesteerida, võib osa välja maksta dividendina ja lisaks on firma kasum pidevalt muutuv suurus. Kuna lihtaktsia on samuti tähtajatu siis tema väärtuse arvestamisel tuleb arvesse võtta ajaperioodi kui aktsia on omaniku valduses ja sellesmõttes on ta tähtajaline väärtpaber. n Dt Pn P0 = + t =1 (1 + r ) t (1 + r ) n
KORRUPTSIOONI VASTASE SEADUSE ALUSED Korruptsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Korruptiivse tulu liike on palju raha, teened, aktsiate ja väärtpaberite kinkimine, kaasomanikuks tegemine. Iga riik püüab korruptsiooni vähendada. Ametiisikud peavad esitama majanduslike huvide deklaratsiooni kinnisvara, registrisse kantud sõidukid, aktsiad ja väärtpaberid, suured võlad, käendused, liisingud, hüpoteegid, pandid, tulu ametiisikuna, pangaarved, dividenditulu Töökoha ja toimingu piirangud ei tohi võtta tööle otse alluvusse lähisugulasi ja hõimlasi, keelatud on tehingud iseendaga, huvide konflikti puhul peab otsustamisest loobuma, ei tohi võtta tasu teenuste eest, mis on ette nähtud tasuta, kingituste vastuvõtmine on piiratud ja reguleeritud. NOTARIAADI SEADUS Notariamet on vaba elukutse, notaritasud aga kehtestab seadus, kuigi ta pole riigiametnik. Peab hoidma ametisaladust Ta peab käituma väärikalt ka väljaspool ametit
3463.77 Kasum Ettevõte 1 nominaal 1000 Aktsiaid tk 5 ate hind tõusnud kokku 5000 1a 40% ja 60% 3800 Dividenditulu 150 nd oli langenud. Aktsiamüük 0 Väärtus 19000 Kasum 14150 Aasta I II 0 -4000 -4000 1 1600 2500
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seotud riskid ja hüved on ostjale üle läinud, tasu laekumine on tõenäoline ning tehingu tulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse vastavalt osutatava teenuse valmidusastmele bilansipäeval. Valmidusaste on kindlaks määratud lähtudes bilansipäevaks tehtud lepingu tegelike kulude ja lepingu eeldatud kulude suhtest. Intressi- ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ning tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa juriidilised isikud teenitud kasumilt tulumaksu. Tulumaksuga maksustatakse ettevõtte poolt väljamakstud dividende. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna.
Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud § 15 lõikes 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata. 19. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt? § 17 1 20.Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? §18 Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele). Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida
perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida kasumit väärtpaberite müügist; lühiajalised nõuded, näiteks nõue ostjate vastu või ettemaksed tarnijatele kauba eest; varud, näiteks laos hoiustatud materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang. Põhivara on kõik ülejäänud vara. Põhivarade hulka kuuluvad: pikaajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividenditulu; kinnisvarainvesteeringud, need on ettevõttesse soetatud maa ja hooned, mida ei kasutata tavapärases äritegevuses, vaid hoitakse renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil; materiaalne põhivara on vara, mida ettevõte kasutab tavapärase äritegevuse käigus, näiteks masinad, seadmed, hooned; immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida otseselt ei kasutata tootmistegevuses
väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. 19. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt? Finantsvaralt saadud kasu või tulu maksustatakse tulumaksuga. Teatud tingimuste täitmisel võib finantsvaralt saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust ka edasi lükata. 20. Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta. Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. 21
keskmise test- tekib väärtpaberite ostmisets, hoidmisest ja müü- konkreetsete VP liikidega. Mittesüst. riskid: perioodi ja mahu suurenemine ·deb. võlgnevuse misest; 3)teenustasu tulu(ei ole seotud bilansikirjetega); 1)krediidirisk, mille põhjuseks on emitendi "vananemine"- võlg läheb lootusetuks ·müükide 4)tulu VP-st on dividenditulu portfelliinvest.-lt. Tulu maksejõuetus; 2)likviidsusrisk, mille põhiteguriteks on konsentratsioon- müük aeg-ajlt suurte partiidena; pikaajaliselt osaluselt. Tulu, mis saadakse invest.portf.-s emitendi krediidivõime reiting, väärtpaberi kustutusaeg 4)juhtimise kvaliteet: ·juhtide ebapiisav kvalifik. ja eba- olevate VP-te müügist, tulu sidusettevõtete aktsiate
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist, teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast. Dividenditulu kajastatakse vastava nõudeõiguse tekkimisel. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil - äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuse saldode muutused. Sihtfinantseerimine Organisatsioon on lähtunud sihtfinantseerimiste kajastamisel brutomeetodist. Tegevuskulude
perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida kasumit väärtpaberite müügist; lühiajalised nõuded, näiteks nõue ostjate vastu või ettemaksed tarnijatele kauba eest; varud, näiteks laos hoiustatud materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang. Põhivara on kõik ülejäänud vara. Põhivarade hulka kuuluvad: pikaajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividenditulu; kinnisvarainvesteeringud, need on ettevõttesse soetatud maa ja hooned, mida ei kasutata tavapärases äritegevuses, vaid hoitakse renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil; materiaalne põhivara on vara, mida ettevõte kasutab tavapärase äritegevuse käigus, näiteks masinad, seadmed, hooned; immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida otseselt ei kasutata
1. Pang Atraktiivne finantsteenuste jaJah, kuid nõuavad a muud kliendid -toodete portfell konkurentsivõimelist hinda. 1. Tööt Rahulolu oma tööga jaJah, kuid tahavad ajad karjäärivõimalused konkurentsivõimelist palka ja muid soodustusi. 1. Aktsi Dividenditulu ja kapitali juurdekasv Jah, kuid mitte nende investeeringute onärid riskide arvelt. 1. Valit Pankadevaheline konkurents jaJah, kuid mitte pangasüsteemi sus maksutulu turvalisuse ja usaldusväärsuse arvel. 1. Järel Pankade konkurents ning kindelJah, kuid mitte liigsete riskide evalve huvi panga süsteemi sälimise vastu võtmisega. struktuurid
• Eelisaktsiateks ja osalusaktsiateks 34. Vali valikvastuste hulgast õige sõna: Võlakiri on oma olemuselt .......... kandev laen. • finantstulu • müügitulu • intressi 35. Kui suur peaks olema aktsiaseltsi vähim aktsiakapitali suurus eurodes? 19 • 250 000 • 2500 • 25 0000 36. Millist regulaarset tulu annavad omanikule intressivõlakirjad? • Finantstulu • Dividenditulu • Intressitulu 37. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks ei saa nimetada: • FIE omakapitali • eelmiste perioodide jaotamata kasumit • aruandeaasta kasumit/kahjumit 38. Mis on füüsilisest ettevõtte omakapitaliks? • FIE omakapital ja aruandeaasta kahjum/ kasum • FIE omakapital ja eelmiste perioodide jaotamata kasum • FIE omakapital ja reservid 39. Mis on eelisaktsia?
VL = VU + 1 - B (1 - TB ) B võla suurus Tb üksikisiku tulumaksumäär intressidelt 12 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Ülesanded: 1. Firma EBIT on 100 000 krooni ja tulumaksumäär on ettevõttel 26%. Võlakirjade intressidelt on maksumäär 8%, dividenditulu maksumäär on 15% ja aktsionäride nõutav tulunorm on peale makse 10%. Leida ettevõtte väärtus, kui: a. Ta ei kasuta laenukapitali b. Kasutab laenukapitali 200 000 krooni ulatuses c. Kasutab laenukapitali 300 000 krooni ulatuses 2. Ettevõtte intresside- ja maksudeeelne tulu on pikemat aega olnud 7 miljonit. Ettevõtte tulumaksumäär on 26%. Üksikisikutele on
Saadud ettemaksed Maksuvõlad Ülesanne 18 Milliste tulude ja kuludega on tegemist: Kirje kasumiaruande skeem 1 Kirje kasumiaruande skeem 2 järgi järgi 1. Müügijuhi palk 2. Kasum oma põhivara müügist 3. Turuuuringute kulu 4. Tehtud annetused 5. Makstud pangalaenu intress 6. Pangateenustasu 7. Kauba müügist saadud summa 8. Valmistoodangu müügist saadav tasu 9. Laekunud dividenditulu 10. Tütarettevõtete müügist laekunud kasum 11. Müüki väljastatud kauba soetusmaksumus 12. Kontoris kulutatud materjalide maksumus 13. Varude jääkide vähenemine bilansis Ülesanne 19 Koostada bilanss järgmistel andmetel kassa 2 793.- arvelduskonto 129 895.- ostjatelt laekumata arved 12 700.-
alusvaraks on p-des 2–4 nimetatud finantsvara ja (TuMS § 171 lg 2 p 6) - p-dega 1 ja 2 hõlmamata lühiajalist võlaväärtpaberit, kui võlaväärtpaber on likviidne ja selle väärtus on igal ajal täpselt määratav ning selle on emiteerinud p- s 1 nimetatud riigi resident, kes vastab investeerimisfondide seaduse § 107 lg 2 p- des 1–4 sätestatud tingimustele. (TuMS § 171 lg 2 p 7) 20. Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. (TuMS § 18 lg 1) Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või
• kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt; • intressikulud; • muud finantstulud ja –kulud 20 Kasum (kahjum) tütar- või sidusettevõtetelt kajastatakse kasum või kahjum nende müügist või allahindlusest, samuti kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit ja kahjumit. Kasum (kahjum) pika- ja lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt kajastatakse kasumiaruande kirjel kasum (kahjum) finantsinvesteeringute müügist ning samuti intressi ja dividenditulu pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt. Intressikulude all mõistetakse laenudelt, kapitalirendilepingutelt, võlakirjadelt ja muudelt võlakohustustelt makstud intressid. Muude finantstulude ja -kulude kirjel kajastatakse finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste valuutakursi muutuste kasumit (kahjumit). Samuti finantskulusid ja tulusid, mis ei ole seotud tütar- ja
28 Näide 1. Väärtpaberite soetamisel (25.06.X.a) tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse kohta kanne, siia ei arvata maakleritasu: D Lühiajalised finantsinvesteeringud K Pangakonto 2. Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud (aktsiatelt dividendide saamine). Saadavate dividendide deklareerimisel ja laekumisel tehakse raamatupidamiskanne: D Pangakonto K Dividenditulu 3. Ümberhindlus reaalväärtusele 31.12.X.a (ei võta vahendustasusid arvesse reaalväärtuse määramisel): D Aktsiad K Tulum aktsiatelt (finantstulu reaalväärtuse tõusust) (s o realiseerimata tulum) Näide. Kajastamine aktsiate müügil (kahjum võrdub aktsiate senise bilansilise maksumuse ja saadud netotasu vahega), müüakse aktsia 70.- (osteti 105). D Raha 70 D Kadum aktsiate müügist (finantskulu aktsiatelt) 35
annaabi.ee 
