keskkond Soodne, tervislik looduskeskkond Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Rännete tagajärjed: Lähteriigile: Väheneb tööealiste elanike (maksumaksjate) arv. Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. Suurem surve sotsiaalsfäärile. Rännete liigitamine: Iseloomu järgi: vabatahtlik, kaasränne, sundränne Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesoonne
Positiivne mõju lähteriigile: 1. Väheneb tööpuudus. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem kodumaal kasutada saab. 3. Osa teenitud rahast saadetakse tagasi kodumaale. 4. Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Negatiivne mõju lähteriigile: 1. Väheneb tööealiste elanike arv. 2. Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad disproportsioonid. 4. Kaotatakse haridusinvesteeringud. Positiivne mõju sihtriigile: 1. Mitmekesistub tööjõuturg. 2. Odav tööjõud. 3. Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored 4. Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju sihtriigile: 1. Suureneb tööpuudus elanike hulgas. 2. Sisserändajad eu kohane kohaliku kultuuriga, kasvab konfliktide oht. 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile. 8. Iseloomusta maailma suurlinnade kasvu.
7. Nimeta sundrände põhjused. Sundrände põhjused on põgenemine sõja eest, looduskatastroofid, küüditamine. 8. Kes on pagulane? Pagulane on inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st. elama kodumaalt eemal võõrsil. 9. Millised probleemid kaasnevad rände lähtemaale? Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad haritumad, lahkuvad peamiselt mehed tekivad soolised disproportsioonid, riik kaotab haridusinvesteeringud. 10. Millised probleemid kaasnevad rände sihtmaale? Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, ei kohaneta kohaliku kultuuri ja tavadega tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 11. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid
Positiivne mõju lähteriigile: väheneb tööpuudus, migrantide tööoskused paranevad, osa teenitud rahast saadetakse kodumaale, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Positiivne mõju sihtriigile: tööjõuturg mitmekesistub, migrndid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab. Negatiivne mõju lähteriigile: väheneb tööealiste elanike arv, maksumaksjate arv, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringuid. Negatiivne mõju sihtriigile: suureneb tööpuudus, kasvab kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Linnastumine on linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus. Arenenud riikides kolitakse järjest enam linnast välja, aga arenguriikides vastupidi.
Ida-Euroopas- poliitilised põhjused. Põhja-Ameerika- paremad töökohad, kõrgem palk. Lähis-Ida naftariigid-majandustegevus. 8. Too täiteid suurte migratsioonivoogude tagajärgedest nii lähte- kui sihtmaale: Lähteriigile: Väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suureneb surve sotsiaalsfäärile.
OHUD · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne mõjutab nii lähte- kui ka sihtkohariigi rahvaarvu ning rahvastiku soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. · Selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Saudi-Araabia Mõjud lähteriigile · Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused · Osa rahast saadetakse kodumaale · Uued kultuuritavad · Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal · Soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte · Odav tööjõud · Suureneb sündimus · Suurem surve töökohtadele · Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM · 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon · Humaanne ja reglementeeritud migratsioon toob kasu migrantidele ja ühiskonnale · Migrantide õiguste kaitsmine ja rv koostöö
8. Nimeta sundrände põhjused. Sundrände põhjused on põgenemine sõja eest, looduskatastroofid, küüditamine. 9. Kes on pagulane? Pagulane on inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st. elama kodumaalt eemal võõrsil. 10. Millised probleemid kaasnevad rände lähtemaale? Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad haritumad, lahkuvad peamiselt mehed – tekivad soolised disproportsioonid, riik kaotab haridusinvesteeringud. 11. Millised probleemid kaasnevad rände sihtmaale? Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, ei kohaneta kohaliku kultuuri ja tavadega – tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 12. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid esineb ka piiriülest pendelrännet.
tuttavad sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad OHUD Mõjutab rahvaarvu ning soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. Majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Mõjud lähteriigile Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused Osa rahast saadetakse kodumaale Uued kultuuritavad Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal Soolised disproportsioonid Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile Mitmekesistub tööjõuturg Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte Odav tööjõud Suureneb sündimus Suurem surve töökohtadele Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon Migrantide õiguste kaitsmine ja rv koostöö Ohtlikest pk evakueerimine ja hilisema tagasipääsemise hõlbustamine Inimkaubanduse vastu võitlemine
tööoskused, mida saab hiljem väheneb maksumaksjate arv kodumaal kasutada Lahkuvad haritumad, seega Suur osa teenitud rahast väheneb haritud inimeste kodumaale tagasi osakaal Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid Tagasi tullakse pensionipõlves, seega suureneb pensionäride osatähtsus Kaotatakse haridusinvesteeringud 8. http://www.purposegames.com/game/euroopa-riikide-pealinnad-quiz Soome Helsingi Rootsi Stockholm Norra Oslo
Kaasaegsed rändevoog ja põhjused: Lääne-Euroopa: tööjõud. Ida-Euroopas- poliitilised põhjused. Põhja- Ameerika- töö, Lähis-Ida naftariigid- majandustegevus. Migratsioonivoogude tagajärjed nii lähte- kui ka sihtmaale. Lähteriigile: väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Iseloomusta linnastumisprotsessi eri regioonides: eeslinnastumine, vastulinnastumine, linnastud, hiidlinn, ülelinnastumine.
mitmekesisust,tolerantsi ● Hea haridusega immigrant on majandusele kasulik Miinused: Miinused: ● Väheneb tööealiste osakaal ● Sisserändaja ärakasutus kui odav ● Lahkuvad haritumad tööjõud ● Lahkuvad peamiselt mehed (soolised● Oma riigi haritud inimesed jäävad disproportsioonid) tööta ● Tagasi tullakse pensionieas ● Kaasnevad kriminaalsed probleemid (pensionäride osakaal suureneb) ● Vaenulikkus, pinged ● Kaotatakse haridusse.investeeritud ● Probleemid kanduvad ka raha seaduskuulekatele sisserändajatele
Immigrants (2010): 17.8% Women as a Percentage of Immigrants (2010): 49.2% · Sisse- ja väljaränna ei ole riigi jaoks tõsiseks probleemiks, kuigi väljarandajaid on veidi rohkem kui sisserändajaid. Arvuka väljarändega kaasnevad probleemid oleksid, et väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, peamiselt lahkuvad aktiivsed inimesed, seega väheneb ka osavõtlike inimeste osakaal, riigis võivad tekkida soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. · Rahvastikupoliitika Liibanonis - tänu kodusõdadele püütakse riigis taastada rahu. Sündimusele ei pöörata erilist tähelepanu, arstiabi pole eriti kättesaadav. Inimesi rändab rohkem välja kui sisse. Väljaränne toimub enamasti kodusõdade pärast ja otsitakse paremaid elutingimusi. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/le.html 2. http://www.census
2. Sisserändajad ei kohane kohaliku maksumaksjate arv. kultuuri ja 3. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud tavadega, sellel tasandil tekivad inimeste konfliktid. osakaal 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 4. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad 4. Sageli on tegemist illegaalsete soolised migrantitega, disproportsioonid mis tekitab palju probleeme. 4.Võrdle linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades. Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Osatähtsus veel osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. keskmine või madal, kuid kasvutempo Kasvutempo kasvutempo kiire
1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb hulgas maksumaksjate arv. 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb kultuuri ja tavadega, sellel tasandil haritud inimeste osakaal tekivad konfliktid. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile tekivad soolised disproportsioonid 4. Sageli on tegemist illegaalsete 4. Tagasi tullakse pensionieas, siis migrantidega, mis tekitab palju suureneb pensionäride osatähtsus probleeme 5. Kaotatakse haridusinvesteeringud
et ei tahagi enam kodumaale tagasi siirduda. Arvan, et paljud riigid, Eesti kaasaarvatud, peaksid rohkem tähelepanu pöörama noori puudutavatele küsimustele. Oluline on jõuda sinnamaale, et noored tahaksid tagasi tulla ja ise panustada koduriigi arengusse. Öeldakse ju, et noorus on meie tulevik. Mis tulevikust saame me aga rääkida, kui noored siia jäädagi ei taha? Rahvastikurändega kaasnevateks negatiivseteks tagajärgedeks lähteriigile on veel soolis- vanuselised disproportsioonid ja maksumaksjate arvu vähenemine. Sihtkohariigile võib probleeme tekitada erinevate rahvuskultuuride segunemine, konfliktid immigrantide ja kohalike vahel, kuritegevuse suurenemine ning surve sotsiaalsfäärile. Eestiski võib nimetatud probleeme täheldada. Mina ise näiteks ei julge õhtuses Tallinnas jalutada linnaosades, mis on tuntud ,,venelaste territooriumitena" eesti noorte hulgas on üldse väga laialt levinud negatiivne suhtumine venelastesse ja ka teistesse ravustesse
Milline on suure sisserände mõju nii sihtriigile kui lähteriigile? Ränd positiivne mõju lähteriigile: 31. riigis väheneb tööpuudus; 32. paranevad tööoskused, juhul kui tagasi tulevad; 33. suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne mõju lähteriigile: 34. väheneb tööealiste tasakaal, maksumaksjate arv; 35. lahkuvad üldjuhul haritumad, kaotatakse haridusinvisteeringuid; 36. lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid; 37. tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. Positiivne mõju sihtriigile: 38. mitmekesiseb tööjõuturg, saadetakse tööjõudu; 39. migrandid on nõus töötama raskemates tingimustes; 40. odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest. Negatiivne mõju sihtriigile: 41. suureneb tööjõupuudus oma riigi elanike suhtes; 42. sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri & tavadega, tekivad konfliktid; 43
Suuremate rännetega kaasnevad probleemid lähte ja siirdemaale Positiivne külg lähteriigile: 1. Riigis väheneb tööpuudus. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. 3. Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. 4. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. 5. Kaotatakse haridusinvesteeringud. 22 Varjupaigataotlejad Eestis päritolumaa järgi 19972008 Varjupaigataotlused Eestis 19972008 Huvitavaid linke · http://www.bradshawfoundation.com/journey/ · https://genographic.nationalgeographic.com/ge
Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanutel. Füsioloogilise küpsemisega kaasneb psühholoogiline mõju: Füüsilise kasvu kiirus Täiusliku keha soov Söögiisu muutused Disproportsioonid kehaosades Koordinatsioonivõime langus Poiste ja tüdrukute arengukiirus on erinev - tüdrukud on arengus ees (füüsiline ja intellektuaalne areng), võrdsustub u 18 ea-ks. Arengu kiirus võib tekitada sekundaarseid probleeme: kiiremini arenevad tüdrukud - käitumisprobleemid, varasem seksuaalelu, rasedus hiljem arenevad poisid - ebakindlus, alaväärsustunne Kognitiivne areng Piaget´ järgi - formaalsete operatsioonide periood (al 12a).
SUUREMATE RÄNNETEGA KAASNEVAD PROBLEEMID LÄHTE- JA SIHTMAALE Positiivne külg lähteriigile: • Riigis väheneb tööpuudus. • Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. • Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: • Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. • Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. • Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. • Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. • Riik kaotab haridusinvesteeringud. RIIGISISENE RÄNNE • Vähem arenenud maades on ülekaalus ränne maalt linna. Loodetakse leida tööd või saada parem haridus. Toimub linnastumine. • Paljudes arenenud riikides on ülekaalus ränne linnast maale. Soovitakse rahulikumat ja puhtamat elukeskkonda. Toimub vastulinnastumine. • Eestis liigutakse peamiselt linnade lähialadele. Rändavad
Negatiivne mõju lähteriigile Negatiivne mõju sihtriigile *väheneb tööealiste elanike arv, väheneb *suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus maksumaksjate arv sihtriigi elanike hulgas *väheneb ettevõtlike inimeste osakaal *sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja *lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised tavadega, kasvab kultuurikonflikitide oht disproportsioonid *suurem surve sotsiaalsfäärile *laotatakse haridusinvesteeringud Linnastumise võrdlus Arenenud maa (jaapan) Arengumaa (India) Kiire linnastumine 20. sajand 20.sajandi II pool algas Linnarahvastiku Üle 75 % 25,00% osatähtsus
sihtpiirkonnale (Türgist Saksamaale, Mehhikost USA-sse). TÜRGI: + : väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused; osa Saksamaal teenitud rahast saadetakse kodumaale; tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi. - : väheneb tööealiste elanike arv; väheneb maksumaksjate arv; lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal; lahkuvad peamisel mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid; kaotatakse haridusinvesteeringud. SAKSAMAA: +: mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, kui migrandid on noored, majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab -: suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas; sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, kasvab kultuurikonfliktide oht; suurem surve sotsiaalsfäärile.
migrantide tööoskused,mida hiljem saab kodumaal kasutada;osa Saksamaal teenitud rahast saadetakse kodumaale;tuuakse sisse uusi kultuuritavasid,toite,muusikat,harrastusi. Negatiivne mõju Türgile(lähteriigile)-Väheneb tööealiste elanke arv,väheneb maksumaksjate arv;lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed,seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal;lahkuvad peamiselt mehed,riigis tekivad soolised disproportsioonid;kaotatakse haridusinvesteeringud. Positiivne mõju Saksamaale(sihtrigiile)-Mitmekesistub tööjõud;migrandid on nõus töötama kohtadel,kus kohalikud ei soovi töötada;odav tööjõud-on nõus töötama madalama palga eest;sündimus suureneb,kuna migrandid on noored;majandusaktiivsus kasvab,sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju Saksamaale(Sihtriigile)-Suurem surve töökohtadele,suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas;sisserändajad ei
· Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada · Osa sihtriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale · Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi Negatiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv · Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal · Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringud Positiivne mõju sihtriigile: · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada · Odav tööjõud · Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored · Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab Negatiivne mõju sihtriigile: · Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas · Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega
Negatiivne mõju Lähteriigile Negatiivne mõju Sihtriigile *Väheneb tööealiste arv, väheneb maksumaksjate arv *Suurem surve töökohtadele *Lahkuvad aktiivsed inimesed, langeb ettevõtlike inimeste osakaal *Sisserändajad ei kohane kultuuri ja tavadega, kultuurikonfliktide *Lahkuvad peamiselt mehed, soolised disproportsioonid oht *Kaotatakse haridusinvesteeringud *Suurem surve sotsiaalsfäärile 11.LINNASTUMISE ISELOOMULIKUD JOONED JA ERINEVUSED ÜHISKONDADES a) Agraalühiskonnas Linnad tugipunktidena hakkasid tekkima ühiskonna kihistumise tulemusena. Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis Itta, Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid
*väheneb tööealiste elanike arv, * suurem surve töökohtadele, suureneb maksumaksjate arv tööpuudus sihtriigi elanike hulgas *lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, *sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. *lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad *suurem surve sotsiaalsfäärile soolised disproportsioonid * kaotatakse haridusinvesteeringud Selgita mõisteid Ränne ehk migratsioon- inimeste alalise elukoha vahetus Rändeiive ehk saldo- sisse-ja väljarändajate vahe Linnastumine ehk urbanisatsioon- linnade kasvu ja rahvastiku osatähtsuse tõus Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse
Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid. Kaasnevad probleemid: Lähtemaale-Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. Suurem surve sotsiaalsfäärile.Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Siirdemaale-Suureneb tööpuudus. Väheneb maksumaksajate hulk. 49.Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Keskkonnaprobleemid: · Keskkonna reostatus, reostunud joogivesi. · Õhusaastatus(vingugaas), sudu. · Puuduv prügikogumise süsteem, suur jäätmehulk. Sotsiaalsed probleemid:
hulgas;*sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadegakonfliktid;*suurem surve sotsiaalsfäärile;*illegaalsed migrandid,probleemid. Pos külg arengumaale:*riigis väheneb tööpuudus,*paranevad migrantide tööoskused,mida hiljem saab kodumaal kasutada,*suur osa USAs teenitud rahast saadetakse kodumaale. Neg külg arengumaale:*lähevad noored,väheneb tööealiste osakaal,maksumaksjate arv;*lahkuvad haritumad;*lahkuvad peamiselt mehedsoolised disproportsioonid;*tagasi tullakse pensionieas,suureneb pensionäride osatähtsus. Rahavstiku paiknemine,tihedus: Rahvastik on tihedam: 1)Ida- ja Lõuna- Aasias,Jaava saarel,Jaapanis;2)Euroopa (Singapur);3)USA rannikualal. Põhjused:1)Ajaloolised paljud maailma kõige tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks;maadeavastused;2)Looduslikud kliima (parasvöönd,lähistroopiline vöönd),madalik, veekogude lähedus;3)Majanduslikud kaubandus-ja suhtlemisvõimalus,veekogude lähedus.
tavadega.. Survet on tunda ka sotsiaalsfääris, riik peab maksma toetusi ja tagama abi ka sisserändajatele.. Suure väljarände tagajärjeks lähteriigile on see, et väheneb tööealiste elanike ning maksumaksjate arv. See suurendab maksukoormust tööealistel elanike seas. Ettevõtlike inimeste osakaal langeb, kuna rändajateks on enamasti noored. Kuna lahkuvad peamiselt mehed, siis tekivad riigis soolised disproportsioonid. 5 8. Linnastumine Linnades elas 2008 aastal 77% kogu elanikkonnast. Suurema rahvaarvuga linnad (2002 aasta seisuga) Madriid paikneb Hispaania südames, olles üks tihedamini asustatud piirkondi.Barcelona asub riigi kirde osas, ka seal on tihe asustus, kuna ta asub mere ääres.Valencia paikneb samuti mere ääres, kuid asub Barcelonast ning Madriidist lõunas
Põlevkivi fossiilne kütus, keemiatööstuse tooraine. · Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine ja reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine Sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus, (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti). · Kivimite ringe ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda setted murenemine kivistumine, Purskekivim
hiljem saab kodumaal kasutada 3. Osa välisriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale. 4. Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi. Negatiivne: 1)Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv (see omakorda avaldab suuremat survet teenindussfäärile, tööealiste koormusele) 2)Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal 3)lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid 4)kaotatakse haridusinvesteeringuid 18.Suuremad riigid: 1. Hiina 1,3 mld. 2. India 1,1 mld. 3. USA 290 mln. 4. Indoneesia 235 mln. 5. Brasiilia 182 mln. 6. Venemaa 145 mln. 7. Bangladesh 138 mln. 8. Jaapan 127 mln. 9. Filipiinid 85 mln. 10. Saksamaa 82 mln. 19.Rahvastikupoliitika- riigi siseteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise kooseisu ja paiknemise mõjutamisel. Eesti(lastetoetused, tasustatud lapsepuhkused, täiendavad toetused, koolitoetus)
Põlevkivi keemiatööstuse tooraine, fossiilne kütus 7) Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. Sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti). 8) Kivimite ringe. rahnud, kruus, liiv, savi, muda ÄRAKANNE,SETTIMINE MURENEMIN setted
ja tavadega.. Survet on tunda ka sotsiaalsfääris, riik peab maksma toetusi ja tagama abi ka sisserändajatele.. Suure väljarände tagajärjeks lähteriigile on see, et väheneb tööealiste elanike ning maksumaksjate arv. See suurendab maksukoormust tööealistel elanike seas. Ettevõtlike inimeste osakaal langeb, kuna rändajateks on enamasti noored. Kuna lahkuvad peamiselt mehed, siis tekivad riigis soolised disproportsioonid. Riigi areng Inimarengu indeksi põhjal 0,938 on Hispaania 19. kohal. Hispaania tööstus ja põllumajandus Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust
Suurem surve sotsiaalsfäärile. Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju probleeme. Positiivne külg lähteriigile: Riigis väheneb tööpuudus. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. Riik kaotab haridusinvesteeringud. Suremus langeb, sest: arstiteadus areneb, paraneb arstiabi ja uute ravimite kättesaadavus, paranevad elamis- ja töötingimused, inimesed elavad kauem; kasutatakse puhast joogivett, haigused levivad vähem; paraneb toiduainetega varustatus; väheneb imikusuremus. Sündimus jääb endiselt kõrgeks, sest: suure pere traditsioonidel on tugev jõud;
Mis probleemid tõenäoliselt kaasnevad arvuka sisse- või väljarändega?) Pigem on probleemiks rahvastiku väljaränne, kuna neid on rohkem kui immigrante. Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, mis avaldab suuremat survet teenindussfäärile, tööealiste koormusele. Lahkuvad ka aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. Kuna lahkuvad peamiselt mehed, tekivad riigis disproportsioonid. Kaotatakse ka haridusinvesteeringud. Abiks õpiku tabel lk 49. 8. Rahvastikupoliitika Milline võiks olla tõenäoline rahvastikupoliitika selles riigis (koosta arvamus nii õpiku teksti abil kui ka Interneti materjale kasutades). Bangladeshi loomulik iive on positiivne (1,6%), siis suure rahvaarvu juures on aasta juurdekasv 2,6mln inimest, mis on tohutu hulk inimesi. Selle vähendamiseks võidaks reguleerida lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavust
Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, *maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid; *sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. *keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. Maalihke põhjused ja tagajärjed 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale. Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine
Too näiteid, kuias on võimalik maavärinaga kaasnevaid purustusi vältida või vähendada: peab olema hea seismilise moitooringu võrk. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.)
sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. 5 sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus ( tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.)
Negatiivne külg siirdemaale Negatiivne külg lähtemaale 1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb hulgas maksumaksjate arv. 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb kultuuri ja tavadega, sellel tasandil haritud inimeste osakaal tekivad konfliktid. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile tekivad soolised disproportsioonid 4. Sageli on tegemist illegaalsete 4. Tagasi tullakse pensionieas, siis migrantidega, mis tekitab palju suureneb pensionäride osatähtsus probleeme 5. Kaotatakse haridusinvesteeringud 8. Iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi; Kui on antud rahvaarv ja riigi pindala, siis arvutada rahvastiku keskmine tihedus. Võrrelda ümbritsevate riikide või maailmajaoga.
sotsiaalsfäärile. Positiivne külg lähteriigile: riigis väheneb tööpuudus. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. g) Kaardi abil rahvastiku paiknemise põhjuste selgitamine etteantud piirkonnas: LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ÜHISKONDLIKUD TEGURID
Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) 10. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;
oma riigi elanike osakaal, väheneb hulgas. maksumaksjate arv. Sisserändajad ei Lahkuvad haritumad, kohane kohaliku seega väheneb haritud kultuuri ja tavadega, inimeste osakaal- ”ajude sellel tasandil tekivad äravool” konfliktid. Lahkuvad peamiselt Suurem surve mehed, riigis tekivad sotsiaalsfäärile soolised Sageli on tegemist disproportsioonid. illegaalsete Tagasi tullakse migrantidega, mis pensionieas, siis suureneb tekitab palju pensionäride osatähtsus. probleeme. Kaotatakse haridusinvesteeringud. 50 Vasta küsimustele! Euroopas on paljude migrantide uus kodumaa Prantsusmaa. Selgitage kahe naite abil, mis probleemid on Prantsusmaal tekkinud voi voivad tekkida
(rändrahne). Joonis 17. Basalt Joonis 16. Graniit Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim, kasutatakse ehitusmaterjalina ja skulptuuride valmistamiseks. 9. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 10. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; 6
saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks? TV, Ül. 4-5 lk. 23, 10-11 lk.25. 8. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus ( tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.)
Negatiivne külg USA-le Negatiivne külg Mehhikole Suureneb tööpuudus oma Väheneb tööealiste osakaal, riigi elanike hulgas. väheneb maksumaksjate arv. Sisserändajad ei kohane Lahkuvad haritumad, seega kohaliku kultuuri ja väheneb haritud inimeste tavadega, sellel tasandil osakaal- "ajude äravool" tekivad konfliktid. Lahkuvad peamiselt mehed, Suurem surve riigis tekivad soolised sotsiaalsfäärile disproportsioonid. Sageli on tegemist Tagasi tullakse pensionieas, siis illegaalsete migrantidega, suureneb pensionäride mis tekitab palju probleeme. osatähtsus. Kaotatakse haridusinvesteeringud. 50 Vasta küsimustele! Euroopas on paljude migrantide uus kodumaa Prantsusmaa. Selgitage kahe naite abil, mis probleemid on
moondekivimid kivisüsi MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA maavarade kaevandamisega kaasnevad probleemid; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja
vanuseastme keskmistest arengunäitajatest. Sekulaarne A on hilisemate põlvkondade kiirem arenemine võrreldes varasemate põlvkondadega. A põhjuseks on elanikkonna ulatuslikust migratsioonist põhjustatud genofondi mitmekesistumine, toitumistingimuste ja meditsiinilise teeninduse paranemine. 6. Akseleratsiooniga kaasnevad tervisehäired:1. luukoe resistentsuse (vastupanu) langus 2. südameveresoonkonna disproportsioonid 3. kõrgenenud allergilisus 4.närvisüsteemi ülitundlikkus 7. Keh. arengu retardatsioon. Kehalise arengu pidurdumine. Ühevan. lapsed ja noorukid on erineva pikkusega ja kehakaaluga, kusjuures osadel ilmneb selge mahajäämus oma vanusegrupile iseloomulikest keskmistest näitajatest. 8. Kehalise arengu retardatsiooni võimalikud põhjused. * vaegtoitumine varajases lapseeas * läbipõetud haigused * geneetiline eripära 9. Inimese nõrk bioperiood on vanusepiirides sünnist kuni 15
Tsunamit tõkestavad kaldarajatised, hea ennetustöö, mobiilsus ja valmisolek 7. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus – tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.)
Esitlusest migratsioon Põhja- Ameerikasse rännati Euroopast, Ladina-Ameerikast ja Aasiast, sest seal on kõrgemad palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, elamistingimused ja haridus. 12) Millised probleemid võivad tekkida a. Riigil, kust välja rännatakse- Väheneb tööealiste elanike (maksumaksjate) arv; lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal; lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. b. Riigil, kuhu toimub sisseränne- Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas, sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, kaasneb kultuurikonfliktide oht; suurem surve sotsiaalsfäärile; hiiglaslikud pagulaslaagrid; hakati kahtlema Schengeli lepingust 13) Iseloomustage migratsiooni Eesti-Soome / Saksamaa-Türgi / USA- Mehhiko näitel. Esitlusest migratsioon ja õpikust lk 39 14) Pagulasprobleemid maailmas – miks on tekkinud, mis võiksid olla
1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile disproportsioonid. 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis 4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride tekitab palju probleeme. osatähtsus. 5.Kaotatakse haridusinvesteeringud. Igal aastal migreerub Türgist Saksamaale tuhandeid inimesi. Nimetage üks põhjus, mis on sellise rände tinginud………………….
osa Saksamaal teenitud rahast saadetakse kodumaale Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, harrastusi, muusikat. Negatiivne mõju Türgile : väheneb tööliste/elanike arv, väheneb maksumaksjate arv ( avaldab survet teenindussfäärile, tööealiste koormustele) lahkuvad aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal kaotatakse haridusinvesteeringuid lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid Positiivne mõju Saksamaale Mitmekesistub tööjõuturg Migrandid on nõud töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi Odav tööjõud on nõus töötama odava palga eest Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine suureneb Negatiivne mõju Saksamaale Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus Saksa elanike hulgas Suurem surve sotsiaalsfäärile
annaabi.ee 
