Väike nõid Pildid raamatu tegelasest ja sellest raamatust. Autorist Autor on Otfried Preussler. Otfried Preussler on saksa lastekirjanik. Ta sündis 20. oktoobril 1923 Reichenbergis ja suri 18. veebruaril 2013, ta elas 90 aastat. Ta lõpetas kooli 1942. aastal. Aastatel 1953–1970 töötas ta koolis, algul algklasside õpetaja, seejärel direktorina. Autori raamatuid ● "Krabat" ● "Meil Kilplas" ● "Nõiad, tondid, vetevaimud" ● "Röövel Hotzenplotz" ● "Toomas Hernetont" ● "Untslimüts Ärbi" ● "Ärbi ja tema sõber Tuustik" Raamatu tegelased väike nõid, kaaren Abrakas – väikese nõia lind, piksenõid Rumpumpel – väikese nõia tädi, ülemnõid – nõid, kelle sõna peavad kõik kuulama, rohunõid, soonõid, tuulenõid, põuanõid, tuulenõia
seerias. Ühele ajakirja toimetajale avaldas artikkel muljet ning ta pakkus Piaget'le Genfis asuva Jean-Jacques Rousseau instituudi teadusdirektori ametikohta, mille teadlane vastu 1921.a võttis. Piaget tegi seejärel palju uurimusi, mis ta ülemaailmselt tuntuks tegid 1923. a alustas ta tööd kohakaasluse alusel Neuchateli ülikoolis. 1929.a loobus ta kohakaaslusest ja piirdus J.J Rousseau instituudiga. Piaget töötas ka Rahvusvahelise Haridusbüroo (Bureau International d'Education) direktorina. Hiljem liideti see büroo UNESCO-ga (Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon), mille töös Piaget aktiivselt osales. Piaget abiellus 1923. aastal Valentine Chatenayga ning neil sündis hiljem kolm last, kaks tütart ja üks poeg. 1929.-1939. aastatel avaldus Piaget' teaduslik tegevus mitmes eri suunas. Ta tegeles matemaatika, füüsika ja bioloogia ajalooga. Piaget uuris koos oma kaastöötajate A. Szeminska ja B
Andres Hillep 10B 01.04.2010 Mina kui Hamlet Tere, mina olen Hamlet. Ma olen 16. aastane noormees, elan Väimelas ja käin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Minu isa ja ema töötavad mõlemad meie koolis. Isa töötab direktorina ning ema Gertrud minu klassijuhataja.Täna räägin ma ühest väga süngest koolinädalast, nimelt nädalast mil suri minu isa, ema, uus koolidirektor ning ka mina ise. Kõik see jubedus sai alguse ühel tavalisel hommikul. Ma tulin koos ema ja isaga kooli ning isa pani meid kooli ees maha ja läks autot ära parkima. Ma jõudsin trepi peale kui kuulsin võimsat pauku. Vaatasin seljataha ning nägin, et üks auto oli sõitnud suurel kiirusel meie autole otsa
3) Asko Lõhmus ökoloog loodusteadlane 4) Juhan Aul zooloog loomateadlane 5) Fred Jüssi zooloog loomateadlane Mati Kaal Mati Kaal sündinud 3.juunil 1946 Tallinnas. Ta on eesti zooloog ja loomaökoloog , Tallinna loomaaia direktor. Aastast 1968 töötab ta Tallinna loomaaias ja 1975.aastast direktorina. Ta on uurinud Eesti (suur)kiskjaid ,nende bioloogiat ja ökoloogiat. Ta on loodusteaduste jakaitse propageeria , avaldanud arvukate selleteemalisi populaarteaduslikke artikleid. Ta on 1991.aastal loodud Eesti Looduse Fondi asutajaliikmeks ja ka nõukogu liikmeks. Andmed sain www.wikipedia.org .
uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972 Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi Kiltre algkoolis, Valga gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis kirjanik, ajakirjanik, luuletaja 1944. a põgenes Soome kaudu Rootsi 19501994 töötas ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Looming luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga Proosas 2 keskset teemat külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Tähelepanu väärivad kirjandusloolised raamatud: "Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983). Tänan kuulamast!
magistrikraadiga. Ülikooli ajal kirjutas ta ajakirjale "Eesti Kirjandus" kirjatööde kohta arvustusi. Aastatel 19431944 töötas ta Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi. Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist. 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene eesti ilukirjanduslik teos eksiilis. Aastatel 19501994 töötas ta ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Kuigi Bernard Kangro juba enne kooliminekut sõdurilaulude eeskujul luuletas, toimus trükidebüüt Eesti Noorsoo Karskusliidu ajakirjas "Kevadik" 1929. aastal. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Tema proosas on kaks keskset teemat külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Ta on kirjutanud umbes 2500 luuletust. Tema nimel antakse välja Bernard Kangro kirjanduspreemiat. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Bernard_Kangro
Raimo Kangro Greteliis Kaljuveer 9.Klass 2009 Raimo Kangrost Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Muusikast Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav, tonaalne, kuid
ORIGINAAL "Krabat" sai 1972. aastal Deutscher Jugendliteraturprei si (Saksa noorsookirjanduse preemia) On tehtud ka film aastal 2008 AUTORIST Otfried Preussler Sündinud 20. oktoobril, 1923 Liberecis Üks tuntumaid saksa kirjanikke Tema tuntuimad teosed on "Röövel Hotzenplotz“, “Väike nõid” ja “Meil Kilplas” On töötanud nii õpetaja kui ka direktorina KASUTATUD ALLIKAD http://www.google.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Otfried_Preu%C3%9Fler http://www.google.ee/images Raamat Otfrier Preussler “Krabat” AITÄH VAATAMAST – KUULAMAST!
,,Eesti Kirjanike Kooperatiiv". Pagulaskirjanduse üks tähtsamaid tegelasi oli Karl Ristikivi, keda peeti Tammsaare järeltulijaks. Oma Rootsis oleku ajal kirjutas ta palju romaane, mis väljendasid üksindustunnet ja ka koduigatsust. Teise kirjanikuna tõstaksin ma esile Bernard Kangro, kes kirjutas ka romaane ning peale 1944. aastal Rootsi põgenemisel töötas ajakirja Tulimuld toimetajana ja 1950-1994. aastatel ka ,,Eesti Kirjanduse Kooperatiivi" direktorina. Tema luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel, meeleoludes vaheldub nukrameelsus irooniaga. Kangro on nimetatud ka tartu Ülikooli audoktoriks. Rootsis olles kasutas erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, Oskar Jooniste, Taavet Valler. Kokkuvõtvalt moodustab pagulaskirjandus Eesti kirjanduses suure osa ning palju häid raamatuid ning luulekogusid on kirjutanud just erinevad Eesti pagulaskirjanikud
Elulugu Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Raimo Kangro Elulugu Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana. Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Elulugu Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppe jõud. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Raimo Kangro Looming
perekonnas. · Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis (19191922), · Antsla kõrgemas algkoolis (192224) ja · Valga gümnaasiumis (19241929). · Lõpetas tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude. · Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi. · Aastatel 1950-1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. · Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Looming · Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Romaanid keerlevad reaalsuse ja kujutluse piirimail, fantastiline seguneb neis igapäevasega.
Riia linnakoolides ning Valmiera tütarlastegümnaasiu mis. TEENISTUS 1919. aastast asus tööle KÄIK Pihkva kubermangu haridusosakonna instruktorina õpetajate ettevalmistuse ja täiendkoolituse alal, olles samal ajal lektoriks Pihkva Rahvahariduse Instituudis. TEENISTUS • Töötas Võru Õpetajate Seminari direktorina aastail KÄIK 1921–1930. • Tema juhtimise all kujunes seminarist uuendusmeelsemaid õppeasutusi Eestis, kus rakendati ja propageeriti reformpedagoogika põhimõtteid. TEENISTUS • 1931. aasta sügisest tegutses Käis Tartus Eesti KÄIK Õpetajate Liidu teadusliku sekretärina. • Ülesandeks oli õpetajate
väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastaselt Peterburi Kunstite Akadeemiasse. Ikoonid ja altarimaalid 1872-autasustati "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. 6-aastane välisreis. Elukäik 1872 -abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1878-1890 Venemaa kunstiühingu Rändnäituste Ühingu juhtfiguur 1887-lahutas Repin oma esimesest naisest, 2 vanemat tütart jäid temaga ja poeg ja tütar emaga. 1893- töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. 1899-abiellus Repin teist korda. Ilja Repin suri 29.09.1930. 1940-avati tema kodu memoriaalmuuseumina. Looming Vene maalikunstnik Kriitilise realismi esindaja-huvitus kaasajast ja lähemast ümbrusest, lihtsatest inimestest ja igapäevaelust. Tõetruu, ilustamata ja moonutamata Tegeles olustiku-, portree- ja ajaloomaaliga. Suur osa loomingust portreed. Maalis kultuuritegelasi ja teadlasi (nt Lev Tolstoi ja Modest Mussorgski) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
loomad pole käitumuslikult ja territoriaalselt vabad. Hediger on kirjutanud oma teoses "Wild Animals in Captivity", et isegi rändlindude pikki teekondi, ei saa lugeda vabadusena, sest selleks sunnib neid keskkond ning paljud linnud isegi hukkuvad rännaku põhjusel. (Hediger 1950: 5; Faverau 2010: 238) Hedigeri huvitas suuresti ka metsikute loomade käitumine inimese poolt loodud keskkonnas, ehk loomaaedades ning laborites. Seetõttu asus ta pärast doktorikraadi omandamist tööle loomaaia direktorina ning veetis sel ametil järgnevad 37 aastat. Loomaaia direktorina veedetud aeg oli viljakas, näiteks valmis Hedigeril neil aastail tema kuulsaim teos "Wild Animals in Captivity: An Outline of Zoo Biology", mis lõi zoobioloogia kui teadusdistsipliini. (Faverau 2010: 238) Hedigeri uurimuste kuulsuse abil kutsuti teda loomaaedadesse üle maailma, et ta muudaks sealsed loomade hoiupaigad sarnasemaks nende loomulikule elupaigale. Oma rännakul puutus
Isa Endel õppis Stockholmis inseneriks ja ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Hariduskäik: 19721976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga. Ilves on töötanud: ülikoolides/instituutides, Vancouveri kirjanduskeskuse direktorina, Raadios"Raadio Vaba Euroopa", EV suursaadikuna USA-s, Kanadas ja Mehhikos; EV välisministerina, Riigikogus, EU Parlamendis, alates 2006. aastast EV presidendina. Isiklikku Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evelin Int-Lambotiga. 2003a sündis neil tütar Kadri Keiu. Ajakirjanik Andres Ilves on Toomas Hendrik Ilvese vend. Visiidid T.H
Sai alguse ka Jacob's Pillow' Tantsufestival, mis toimub tänaseni igal suvel. Seal talus toimusid trupi treeningud ning seal ka elati. Shawn lootis tõsta meestantsu mainet Ameerikas. Tema tantsud olid suurt füüsilist jõudu nõudvad ja väga mehelikud. Trupp oli väga edukas ning Shawn'il õnnestus muuta meestantsijate olukorda Ameerikas. Trupp läks laiali II Maailmasõja puhkedes, sest mehed kutsuti sõjaväkke. Shawn jätkas Jacob's Pillow' Tantsufestivali direktorina. Tema talus jätkas tegevust ka tantsukool, kus õpetati paljusid erinevaid rahvuslikke tantse. 1965. aastal sai ta National Dance Association'ilt Heritage Award'i (pärandiauhind). "Tantsukunst on liialt suur selleks, et seda ühte süsteemi mahutada. Vastupidi, tants hõlmab kõiki tantsusüsteeme ja -koolkondi. Mistahes moodus, kuidas mistahes rahvusest või rassist inimene on inimajaloo mistahes ajajärgul enese väljendamiseks rütmiliselt liikunud, kuulub tantsu valdkonda
l. 1950 Tartu linna servas rajati aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai Juhan Ross. m. 1958 Tõraveres alustati uue observatooriumi ehitamist. n. 1964 14. septembril avati F.G.W. Struve nimeline Tõravere observatoorium. o. 1964 Moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. p. 1965 Aktinomeetriajaam alustas tööd Tõraveres. q. 1973 Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi direktorina asus tööle Väino Unt. r. 1975 Alustati vaatlusi Tõravere Observatooriumi ja Baltimaade suurima 1,5 m teleskoobiga. s. 19851999 oli direktoriks Tõnu Viik. t. 1999 7. aprillil sai direktoriks Laurits Leedjärv. u. 2001 Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Georg Mirek King BRUNO LUKK EESTI PIANISMI ISA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Tartu Riia Berliin KONTSERTTEGEVUS Soolokontsertide repertuaar Klaveriduo Anna Klas Bruno Lukk PEDAGOOGILINE TEGEVUS Klaverikateedri juhataja ja konservatooriumi direktorina KASUTATUD KIRJANDUS Pianist ja klaveripedagoog Bruno Lukk (1909-1991) oli suure eruditsiooniga muusik ja virtuoosse tehnikaga pianist, kes võlus kuulajaid kaasaegselt ebaromantilise ja arhitektoonikat rõhutava mängu ning huvitavate kontserdikavadega. Tema klaverikoolkonnale pole selle suuruse ja mõju poolest eesti pianismis, vähemalt seni veel, võrdset. LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Bruno Lukk sündis 30. juunil 1909
väikelinnas Wehlenis. Tänu eestkostele avanes tal võimalus töötada sealses kiviraiumistöökojas ning jätkas 1916-1918 töötamist sõjavangist kiviraidurina Rathenis, Dresdenis, Berliinis. Tundub, et seal saadud tööalased kogemused aitasid tal end kodumaalgi kergemini skulptorina teostada. 1918 saabus Starkopf kodumaale ja järgmisel aastal aitas kunstnikel A. Tassa, K. Mäe, A.Vabbega luua kunstikool ,,Pallas", kus töötas skulptuuriõpetajana 1919-1940 ja direktorina 1929-1940, hiljem Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppeala ja skulptuurikateedri juhataja ning direktorina.. Eriliselt tuleb tunnustada teda kui ,,Pallase" direktorit, kes vaatamata rasketele aegadele oskas kooli majandada. Starkopfi kui võimeka ja nõudliku pedagoogi käe alt võrsus terve rida isikupäraseid skulptoreid, nagu F. Sannamees, H. Halliste, J. Hirv, A. Vomm, E. Jõesaar, E. Roos, jt. A. Starkopf esines esmakordselt Eestis 1914. aastal, võttes alates 1919. aastast pidevalt osa
Suurem osa ei saa lubada endale seda luksust käitud vastavalt oma tujudele või tahtmistele, tekitades sellega ebameeldivusi teistele või hoopis jääda tööst ilma selle tõttu. Ma isiklikult arvan, et poliitikutel on kõige rohkem difereeruvad mõttemaailmad, nad ei tohi avalikkuse ees teha kunagi vigu, vastasel juhul võib see lõppeda nende eraelu ja karjääri krahhiga. Heaks näiteks võib tuua minu kodukandi endise vallavanema, kes alustas oma teed Kehra Gümnaasiumi väga austatud direktorina. Tema käe all valitses koolis alati soe ja rõõmsameelne keskkond. Aja jooksul sai temast väga hea vallavanem, kuid see ei kestnud kaua. Ei ole saladus, et tal oli armastus alkoholi vastu ning see maksis talle karmilt kätte. Teda vahistati paaril korral joobes peaga autojuhtimise pärast ning isegi järelandmistega, ei suutnud ta oma eluviisi muuta. Ta vallandati ning nüüd näeb teda soojematel ilmadel paljajalu oma koeraga poodi järgmise pudeli järele jalutamas. On
poloneese', masurkad, ballaadid, ekspromptid, 2klaverikontserti, u 20 soololaulu. Richard Wagner Elu sündis Leipzigis, juba varakult huvitus kirjanduse ja teatri vastu ja proovis ka ise näidendeid kirjutada. 1830 asus ta muusikat õppima Leipzigi ülikool. Sellel perioodil loomingus on tunda Beethoveni ja Mozarti mõjusid. 1832 kirjutas ta oma esimese ooperi(libreto)- zanr mis kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötades koolmeistrina Würtsburgis ja muusika direktorina Magdeburgis. Tutvustab ooperi heliloojate loominguga, mis mõjutavad hiljem tema teoseid. 1837- 39 töötas kapellmeistrina Riias, kus dirigeeris nii oopereid kui ka sümfooniakontserte. Järgnesid aastad Londonis, Pariisis ja Berliinis. Valmis tema esimene püsivalt ooperilavadele jäänud ooper ,,lendav hollandlane" ning alustas teise väljapaistva ooperi ,,Tannhäuser" kirjutamist. 1843 töötas Dreesteni ooperiteatri kapellmeistrina.1861 naastes kodumaale
detsembril 1942 Tallinnas) Eesti astronoom. Ta on avaldanud üle 900 teaduspublikatsiooni. Ta on Üliõpilasselts Liivika vilistlane. Tarmo Oja (sündinud 21. detsembril 1934 Tallinnas) Eesti päritolu Rootsi astronoom, professor. Tema järgi on saanud nime asteroid 5080 Oja. Töötas Uppsala Ülikooli observatooriumi direktorina Kvistabergis kuni pensionile jäämiseni 1999, jätkates samas tööd kuni 2006. Elab Rootsis Uppsalas. Hugo Raudsaar (14. jaanuar 1923 Leevi 17. november 2006) Eesti astronoom ning astronoomia tutvustaja. Ta töötas Tartu Tähetornis. Aastatel 19591985 vaatles asteroidide ja komeetide liikumist. Ta on jälginud 42 komeeti ning 230 asteroidi, tehes neist kokku üle 1800 foto.
TEGELASI · Einar Iila Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega,rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Kaarin Veinberg Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla-Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Voldemar Berelkovski Mitmekülgne kultuuritegelane,huvijuht,pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates.Voldemar Berelkovski
teie vastu!" Suure innuga teenis ja kuulutas Yeats iiri kirjanduse renessanssi ning keltluse taassündi. Ta esimesed üldist imetlust äratanud teosed olid iiri tärkavast natsionalismist kantud "Oisini rännakud" ja "Tuul pilliroos", mis ilmusid veel 19. sajandil. Siis asutas William Butler Yeats koos oma mõttekaaslastega Dublinis Iiri kirjandusliku teatri, mille avaetenduseks oli ta enda kirjutatud "Krahvinna Kathleen". Uue aastasaja alguses avas Yeats Dublinis Abbey teatri, mille direktorina töötas ta kuni surmani. Selles teatris lavastati enamik ta näidendeist. Nobeli kirjanduspreemia omistati William Butler Yeatsile juba 1923. aastal, kuid ta kuulsamad tööd olid siis alles kirjutamata. Yeats oli kahekümnendatel aastail Iiri Vabariigi senaator. Kirjanikku mõjutasid suuresti kaks ta elu suuremat armastust Maud Gonne, kes talle naiseks ei tulnud ja Georgie Hyde Lees, kes pani kiirkirjas paberile kõmulise kogumiku "Nägemus", milles
sümfooniatele. Ta suri 18. mail 1911. Tema enda palvel maeti ta tütre kõrvale väljaspool Viini. 5 LOOMING Gustav Mahlerit peetakse üheks andekamaks sümfoonia heliloojaks. Kuigi ei saanud ta osa populaarsusest oma eluajal, kuid tema anded interpretiivse artistina helilooja poodiumil teenisid temale palju aumärke ja prestiisheid ülesandeid muusika direktorina kuulsatele orkestritele. Pidevad konfliktid domineeriva ja ahistava isa ja nõrga ema vahel aitasid vormida Mahleri kompositsiooni stiili, mis tihtipeale peegeldab võitlust headuse ja kurjuse, kurbuse ja rõõmsameelsuse, tugevuse ja nõrkuse vahel. Mahleri kogulooming koosneb kahest: sümfooniad ja laulud. Peale üheksa nummerdatud sümfoonia, on Mahleri peamised teosed veel laulutsüklid Lieder eines fahrenden
kooride üldjuhiks. · Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega, rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla- Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. · Voldemar Berelkovksi- mitmekülgne kultuuritegelane, huvijuht, pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates. Voldemar Berelkovski alustas rahvatantsurühmade juhendamist Jõhvi Gümnaasiumis 1991
b) öeldis (olema vormiga) Kogu tekst oli korralikult 2. kui lisand asetseb põhisõna järel, tuleb järgida käänet pähe öpitud. 2.1 olevas käändes lisandit ei eraldata c) lauselühendis Luuletus ära õpitud, mindi peole. Toomas Takkis Kuressaare Gümnaasiumi direktorina osales koolitusel. 2. -des,-mata lauselühend (NB! Jälgi lühendi asukohta lühendis! ) 3. sidesõnaga KUI algavat lisandit komaga ei eraldata 2.1 kui des- ja mata- vorm on lühendis ESIMENE sõna siis ERALDATAKSE kogu Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma lauselühend koma või komadega 4
Raimo Kangro 9klass Palupera põhikool Janek Lohk Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust
Cothenis oleku ajal lõi ta orkestri meistriteose mida tuntakse ,,Brandenburg Concerto" nime all. Bachi tööaeg Cothenis kestis umbes seitse aastat. Selle aja jooksul jäi tema naine Maria haigeks ning suri. Kuigi leinamas abiellus Bach siiski varsti uuesti, Anna Magdalenaga. Selle abielu ajal sai Bach veel kolmteist last, kellest jäid ellu kuus. Neist kolm kasvasid sama andekateks muusikuteks nagu nende isagi. Peale Cothenist lahkumist sai Bach mõjuka koha St. Thomase kiriku muusikalise direktorina, millest sai tema läbi aegade kõige mõjukam töökoht. Tema ülesandeks oli komponeerida kantaate St. Thomase ja St. Nicholase kirikutele, juhtida koore, juhendada mitmete väiksemate kirikute muusikalist tegevust ning õpetata St. Thomase koorikoolis ladina keelt. Kuigi töö oli raske ja pingeline saavutas Bach Lepzingis suure edu, samal ajal jätkates ka enda muusika kirjutamist. Bach töötas Lepzingis kuni oma surmani aastal 1750.
Christopher Bailey Yorkshire´is sündinud Christopher Bailey liitus Burberry´ga 2001.aastal, saades brändi loovjuhiks. Hiljem sai temast loomeosakonna direktor. Selline edu ei tulnud aga üleöö. Bailey on omandanud magistrikraadi Suurbritannia Kuninglikus Kunstiülikoolis, mille ta lõpetas 1994.aastal. Peale õpingute lõppu läks ta tööle Donna Karan´i juurde, kus ta töötas kaks aastat. Aastatel 1996-2001 oli Bailey Gucci pangal. Burberry loomeosakonna direktorina vastutab Bailey kõigi tootegruppide ja nende hooajaliste reklaamide eest, kujundades sellega ka firma üldist mainet. Tema mainekamaks kollektsiooniks on uuenduslik ´´Prorsum´i reamehed ja - naised´´. Tema eksimatult selge silm, eredad värvid ja uued peened õmblemise tehnoloogiad on olnud tema edu võtmeks. Bailey arendab ennast järg-
9. aprillist 2015. Ta kuulub Erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. Aastatel 2014-2015 oli Urmas Reinsalu XII Riigikogu liige. Aastatel 2012-2014 oli ta Eesti Vabariigi kaitseminister. Aastatel 2007-2013 kuulus Reinsalu X, XI ja XII Riigikogu koosseisu. Aastatel 2002-2003 oli ta Sisekaitseakadeemia lektor. Aastatel 2001-2002 töötas Reinsalu Res Publica poliitilise sekretärina. Aastatel 1998-2001 töötas Urmas Reinsalu Vabariigi Presidendi Kantselei direktorina ning enne seda alates 1997. aastast Vabariigi Presidendi sisepoliitika nõunikuna JUSTIITSMINISTER URMAS REINSALU Indrek Saar on Eesti Vabariigi kultuuriminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Sotsiaaldemokraatlikku erakonda KULTUURIMINISTER INDREK SAAR Sven Sester on Eesti Vabariigi rahandusminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. RAHANDUSMINISTER SVEN SESTER Margus Tsahkna on Eesti Vabariigi sotsiaalkaitseminister alates 9.
Noil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Siiski, lisaks Nõukogude Liidule õnnestus Georg Otsal esineda ka mõnes Euroopa riigis, eriti populaarseks ja armastatuks sai ta Soomes. Aastal 2004 ilmus tema kogumikalbum "Eesti kullafond" Töö Estonia koorilaulja 1944–1945 Estonia solist 1945–1975 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis direktorina 1951–1952 Eesti Teatriühingu esimees 1974–1975 Tunnustused Georg Otsale omistati 1960. aastal Nõukogude Liidu rahvakunstniku nimetus, mis oli tol ajal kõrgeim tunnustus loomeinimesele. 1950. ja 1952. aastal sai Georg Ots tolleaegse NSV Liidu kõrgeima riikliku preemia Stalini prremia laureaadiks. 1964. aastal sai teTunnustusedmast spordiühingu "Kalev" auliige. 1968. aastal tunnustati teda Nõukogude Liidu riikliku preemiaga.
Visnapuuga. Koos lõid nad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisel. 1917 lõpul asus Gailit tööle Tartus Postimehes ja avaldas rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võttis osa sõjaväeametniku-kirjasaatjana. 1920-1922 oli ta Riia Eesti saatkonnas pressiatasee, viibis seejärel 1922-24 välismaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) ning seejärel tegutses vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 oli ametis Vanemuise direktorina, pärast seda kolis koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. Saksa okupatsiooni ajal oli Gailit Tallinna raehärra, mistõttu oli sunnitud 1944 põgenema Rootsi. August Gailit oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Ta oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik, kes vältis sõltuvusi avalikust kirjanduselust Siuru rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. Samuti ei muutunud tema seisukohad poliitilistes tuultes.
Perekonnamüüt räägib, et tuhast olla leitud tema süda. Seda lugu on kirjanik korduvalt meenutanud, viimati "Kipitais"(vt. lisa 3), motiivile on rajatud ka poeem "Süda ei põle ära"(vt. Lisa 4). Lõpetas Tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga. Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi. Aastatel 19501994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Oli seotud ka väljaannetega: Eesti sõna (1942) Puhkus ja elurõõm (1943) Kodukolle (1945) Stockholms-Tidningen(1946) Tunnustused: Tartu Ülikooli audoktor. tema nimeline kirjanduspreemia. Teosed Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat:külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud
korraldajale Saksamaa LV-le 1978 taandus rahvuskoondisest enne MM-i finaalturniiri Argentiinas ning lahkus Barcelonast USA-sse, kus mängis klubides Los Angeles Aztecs ja Washington Diplomats. 1981 naasis Euroopasse ja mängis Hispaania väikeklubis Levante, kolis siis jälle Ajaxi ridadesse ja viimaks Feyenoordi 1984 läks tagasi Ajaxisse, seekord tehnilise direktorina 1987 viis lahkumiskingitusena Ajaxi Euroopa karikavõitjate karikavõiduni enne tööleasumist Barcelona peatreenerina 1992 juhtis Barcelona kauaoodatud võidule Meistrite Liiga finaalis, kui Wembley staadionil alistati Sampdoria 1:0 1996 lahkus Barcelonast pärast rekordilist seitsme aasta pikkust ametiaega ja nelja järjestikust liiga meistritiitlit.
riigivastasuse tõttu. Kaugsuhte probleemid kajastusid paljudes Võssotski lauludes. Pojad Võssotski vanem poeg Arkadi Võssotski on Venemaal tuntud filmilavastaja. Nikita Võssotski on aga endine teatri Sovremennik näitleja. Ta on mänginud peaosi filmides «Värdjas» ja Agatha Christie näidendi järgi vändatud «Hiirelõksus». Nikita Võssotski, kes nüüdseks on näitlejakarjäärist loobunud, läks üle haldustööle - ta juhib direktorina Võssotski muuseumi. Oma sõnul oli Nikita äärmiselt tõsine laps. Temaga vesteldes on tõsidust igati tunda: harva manab ta näole naeratuse, tema olekust ja liigutustest kumab midagi ürgmehelikku. Poegade ema, Vladimir Võssotski teine naine Ljudmila Abramova mainis kord, et Arkadi ja Nikita sündisid enne seda, kui ta laste isaga abielu registreeris. Seetõttu juhtus kurioosne lugu, et Võssotski pidi hiljem oma pojad lapsendama. Film ,,Võssotski. Aitäh, et elus"
siiski laatadel osaleda. 2)Merko Susik Turundusdirektor ja tootmisdirektor Minu tööülesandeks oli jälgida, et toodete valmistamisel ei tekiks probleeme ja veenduda toote kvaliteedis. Teiseks põhitööülesandeks oli tegeleda reklaamiga, selleks leidsin kunstiga tegeleva inimese ,kes aitas meil luua reklaami visuaalset poolt. 3)Ott Reppo Personalidirektor ja finantsdirektor Minu ülesandeks oli jälgida firma rahalisi seise ja kuidas finantse paigutada. Lisaks personali direktorina proovisin hoida tegevuse käigus firma töötajate moraali kõrgena ja neid ka tagant utsidata. Prognoositavad kulud ja nende katteallikad Prognoositavateks kululudeks arvestasime 60 eurot , mille me katsime aktsiakapitaliga. See sisaldas endas materjali kulu ja laadal osalemistasu. Prognoositav kasum Prognoositavaks kasumiks oli kogu toodangu kogu hinnast 50% ehk ligikaudu 160. Tegelikud kulud jäid väiksemaks kui prognoositavad kulud ja kasum samuti. Riskid Riski tegurite hindamine
Daimler on tuntud kui esimese bensiinimootoriga ja neljarattalise auto (Daimler 1.1 PS d) leiutaja. [1] Daimleri isa soovis, et tema pojast saaks kohaliku omavalitsuse töötaja kuid noor, mehaaniliste kalduvustega poiss läks hoopis õpipoisiks. Pärast nelja aastat väljaõpet, töötas Daimler auru- mootori tehases. Ta lõpetas Stuttgarti Polütehnikumi, peale mida töötas ta kolm aastat erinevates mootorit arendavates ettevõtetes inseneri ja tehnilise direktorina. [1] Daimler alustas koostööd Maybachiga, kellest sai tema elupikkune partner. Nende unistus oli luua väike ja kiire mootor. Daimler ja Maybach leiutasid bensiinimootori, mille nad paigaldasid kaherattalisele raamile millest sai esimene mootorratas. Juba järgmise aastal paigaldasid nad mootori ka hobusetõllale, millest sai maailma esimene neljarattaline auto. Sama mootor paigaldati ka paadile. 1882. aastal panid Daimler ja Maybach aluse Stuttgardi tehasele, et arendada kergeid ja
maailmasüsteemi.Tähendab kogu elu sel sajandil oleks olnud täiesti teistsugune ilma Leninita. Järgnevas referaadis olen püüdnud anda väikese ülevaate sellest, kes oli Lenin. Lenini noorus ja perekond: Vladimir Iljits Uljanov (e. Lenin) sündis 22.aprillil 1870 Simbirskis.Tema isa Ilja Uljanov oli kalmõkk, kes oli lõpetanud Kaasani ülikoooli ning töötas Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektorina ja peale seda direktorina. Kuna Ilja Uljanov oli tööalaselt edukas sai ta pärusaadliku tiitli, seega oli see ka Vladimiril.Ema Maria oli arsti tütar,sai koduhariduse,valdas mitut võõrtkeelt ja armastas muusikat.Leninil oli ka kaks venda vanem Aleksandr ja noorem Dmitri ning kolm õde Anna,Olga ja Maria.Kõik olid loomulikult revolutsionäärid.Vladimir lõpetas 1887. aastal Simbirski gümnaasiumi.Sel samal aastal astus ta Kaasani ülikooli õigusteaduskonda, kust ta veel selle aasta detsembri sees heideti
Aastal 1887 lahutas Repin oma esimesest naisest. Tema juurde jäid elama kaks vanemat tütart, Vera ja Nadja. Noorem tütar Tanja ja poeg Jura jäid emaga. Samal aastal eemaldus Ilja Repin peredviznikutest. 1888. aastal tuli ta küll tagasi, kuid lahkus lõplikult ühingust 1890. aastal. Ta süüdistas ühingut bürokraatias ning ei suutnud nõustuda uuendustega põhikirjas. Alates 1893. aastast töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. Aastal 1899 abiellus Repin teist korda. Ta kolis elama naise juurde, tolleaegse Peterburi linna lähistele Kuokkalasse (praegune Repino Venemaa Leningradi oblastis), mis kuulus pärast oktoobrirevolutsiooni Soome alla. Nõukogude valitsus püüdis Repini asjatult kodumaale tagasi tuua. Ilja Repin suri 29. septembril 1930. aastal Kuokkalas (tollases Soomes, alates 1940. aastast kuulus Nõukogude Liitu) ning sinna on ta ka maetud. 1940
...........................................................9 2 3 Sissejuhatus L. I. Breznev sündis Kamenskojes (Ukraina, praegu Dneprodzerzinsk) 19. detsembril 1906. a. metallurgiatöölise perekonnas. Tööle asus 1921. a., 1931. a. NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) liige. 1935. a. lõpetas ta Dneprodzerzinski metallurgiainstituudi. Pärast lõpetamist asus tööle Dneprodzerzinski metallurgiatehnikumi direktorina (1936-1937), seejärel siirdus parteitööle, kus tegi kiiret karjääri. Seda soodustasid Stalini repressioonid, mille tõttu vabanes palju juhtivaid kohti. Ametikohad 1937 1938 Dneprodzerzinski Täitevkomitee esimehe asetäitja; 1938 Üle viidud Dnepropetrovski oblastokomiteesse; 1939 Dnepropetrovski oblastokimitee propagandasekretär; II Maailmasõja (Suure Isamaasõja) ajal tegutses Breznev
Tema heasüdamlikkus väljendus rohkem tema tegudes kui sõnades. Peres ja eriti laste elus mängis väga olulist rolli ka prantslannast lapsehoidja Fanny Durbach, kes saabus perre 1848. Aastal Tema kasvatusoli range korraga, kuid ometi võttis ta kiiresti omaks perekonna sümpaatia. Tema oli ka selleks inimeseks, kes avastas varakult Pjotr´i andekuse, mis eraldas teda teistest lastest. Tsaikovskite isa oli samuti haritud mees. Ta töötas mäeinsenerina ning Kamsko-Votkinski tehase direktorina. Kuid peale riigiteenistusest lahkumist aastal 1848 hakkas perekond kolima. Kõigepealt Moskvasse, kus selgus, et isa oli teinud saatusliku vea ning jäänud ilma seal pakutavast töökohast. Kiirustades Peterburgi mingitki tööd leidma, jäi perekond teda Moskvasse ootama. Isa ja lapsed olid eraldi. 3 Hariduskäik Kümne aastaselt saadeti Pjotr õppima Peterburi õigusteaduse kooli, kus valmistati ette kohtuministeeriumi ametnikke
toimetusse, kus tutvus Visnapuuga. Koos lõid nad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisel. 1917. a lõpul asus Gailit tööle Tartu Postimehes ja avaldas rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võttis osa sõjaväeametniku-kirjasaatjana. 19201922 oli ta Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibis seejärel 19221924 välismaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) ning seejärel tegutses vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932 1934 oli ametis Vanemuise direktorina, pärast seda kolis koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. Saksa okupatsiooni ajal oli Gailit Tallinna raehärra, mistõttu oli sunnitud aastal 1944 põgenema Rootsi. August Gailit oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Ta oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik, kes vältis sõltuvusi avalikust kirjanduselust Siuru rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. Samuti ei muutunud tema seisukohad poliitilistes tuultes.
tähtedes" eest. · 1967 - Algab nn. kombinaathoone ehitamine (valmib 1974.a.) · 1969 - Algab 1.5m teleskoobi torni ehitamine. · 1972 - G. Zelnin saab Nõukogude Eesti teaduspreemia Eesti territooriumil toimuvate maakoore kaasaegsete liikumiste uurimise eest. · 1973 - Toimus järjekordne suur reorganiseerimine: FAI baasil moodustati Füüsika Instituut asukohaga Tartus ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut, asukohaga Tõraveres, direktorina asus tööle Väino Unt. · 1974 - J. Einasto, A. Kaasik ja E. Saar näitavad, et peale tavalise aine (tähed, gaas, tolm) on galaktikatel ulatuslikud massiivsed tumedast (varjatud) ainest kroonid. · 1974 - Valmib 1.5m teleskoop. · 1974 - Moodustatakse astrofüüsika erialanõukogu kandidaadiväitekirjade kaitsmiseks. · 1974 - Viieliikmeline uurimisgrupp võtab vene uurimislaeval "Akadeemik Koroljov" osa rahvusvahelisest eksperimendist TROPEX-74, kus
Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Arvo Pärt (11.09
sõber surmani. Kirjutamine oli tema kirg ning kirjanikukuulsus sai tuule tiibadesse "Siuru" tegevuse ajal (1917 1919). Gailit võttis osa ka Vabadussõjast, olles sõjakirjasaatja korrespondent. Pärast Vabadussõda (1918 1920) elas Gailit mõne aasta Riias, Berliinis, Pariisis ja Roomas. 1924. aastal asus Gailit taas kodumaale, asudes esialgu Tartusse. Vabakirjaniku töö kõrvalt pidas Gailit ka teisi ameteid, tegutsedes näiteks "Vanemuise" direktorina, Tallinnas raehärrana, ajakirjanikuna jms. 1930. aastal abiellus Gailit (39-aastaselt) näitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga, kellega tal oli tütar Aili. August Gailiti trükidebüüt sai teoks 19-aastasena, kui Rahva Päevalehes ilmus novell "Öö" (1909). Kirjaniku esimene ilmunud raamat oli jutustus "Kui päike läheb looja" (1910). Erilist tähelepanu need ei äratanud, küll aga plahvatas Gailiti täht kirjandustaevasse
Kirjutas põhiliselt vaimulikku muusikat Kirjutas Eesti esimese keelpillikvarteti, Eesti esimese klaverikontserdi, Eesti esimese sümfoonilise teose. Tähtsaim teos oratoorium „Joonase lähetamine“ MK „Joonase lähetamine- sanctus“ „Eks teie tea“ Artur Kapp Kirjutas sümfoonilist muusikat avamäng sümfooniaorkestrile „Don Carlos“ Oratoorium „Hiiob“ Kantaat „Päikesele“ Lõpetas Peterburi konservatooriumi, töötas mitu aastat Venemaal Astrahani muusikakooli direktorina. Hiljem töötas Tallinna Kõrgemas muusikakooli heliloojate õpetajana, kompositsiooni professorina MK soololaul „Metsateel“ Mihkel Lüdig Võrdselt edukas nii heliloojana, dirigendina, muusikaelu organisaatorina. Tallinna Kõrgema muusikakooli asutaja ja esimene direktor MK „Koit“ „Mets“ „Põlismetsa järv“ „Jaaniöö“ Mart Saar Sünnikoht ja pikaaegne elukoht Hüpassaare. Koorilaulud, soololaulud, klaveripalad. Teemaks loodus
Ülikoolile kinkis krundi koos hoonetega krahvinna Anna Maria von Rosenkampff. Johann Anton Weinmann oli aia planeerija ning korrastus- ja ehitustöid juhtiv ülemaednik. Põhijooned aias on säilinud tänaseni. Aastal 1810 oli botaanikaaias esindatud taimede nimestikus juba 4360 liiki. 1811.aastal valiti loodusteaduse professoriks noor ja andekas saksa päritoluga botaanik Carl Christian Friedrich von Ledebour. Ta töötas botaanikaaias direktorina veerandsada aastat. Tartu Ülikooli botaanikaaed edenes energilise töö tulemusena jõudsasti. Aia loodenurgas osteti juurde maad, millega saavutas aed oma tänapäevase suuruse 3 ha. Ehitati bastioni orgu troopikakasvuhoone, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. Korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sel ajal jõudsid ka Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu Lääne-Euroopasse paljud uued taimeliigid.
(BBC; Leo Leonidov) . Lenini portree: http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/186 3 Lenini perekond ja haridustee Vladimir Iljitš Uljanov (ehk Lenin) sündis 22.aprillil 1870 Simbirskis (mis praegu on nimetatud tema auks- Uljanovsk) Tema isa Ilja Uljanov lõpetas Kaasani ülikooli ning töötas Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektorina ja peale seda ka direktorina. Ilja sai oma tööalasele edukuse tõttu ka pärisaadliku tiitli, seega oli see ka tema pojal Vladimiril. Iljal ja Vladimiri emal Marial oli erinev perekondlik taust ning nõukogude võimukandjad püüdsid varjata fakti, et Maria põlvnes osaliselt juutidest.(biography.com) Vladimiri ema Maria oli arsti tütar ning ta omandas koduhariduse kuid valdas mitut võõrkeelt. Leninil oli ka kaks venda: vanem vend Aleksandr ja noorem Dmitri ning kolm õde: Olga, Anna ja Maria
• Oma muusikalise eruditsiooni ja kunstiliste veendumustega avaldas Tobias kahtlemata suurt mõju A. Kapile. Just sel ajal kirjutas A. Kapp oma I Viiulisonaadi ning mõned soololaulud, samuti esimese sümfoonilise heliteose avamängu "Don Carlos". Elu Astrahanis (1904-1920) • 1903. aastal tegi Moskva Konservatooriumi direktor ja Venemaa Muusikaühingu esimees V. Safonov Artur Kapile ettepaneku asuda tööle Astrahani Muusikakooli direktorina. 1904. aasta alguses sinna ta asuski. • Astrahanis peale praktilise tegevuse muusikakoolis juhatas Artur ka sümfooniakontserte ning tema korraldusel toimusid ka regulaarsed kammerkontserdid. • Tihti esines ta nii Astrahanis kui ka ümberkaudsetes linnades orelikontsertidega. Neil aastail ei jäänud tal eriti palju aega komponeerimiseks, kuid siiski kirjutas ta 1905. aastal ühe oma kõige mõjuvama heliteose "Viimne piht" viiulile ja orelile.
annaabi.ee 
