Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diktatuurid ja Kommunistlik Venemaa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dikta, stalin, diktatuurid, hitler, diktaator, ukraina, maas, ametliku, benito, mussolini, nsvl, gruusia, armeenia, talupoeg, diktaatorid, totalitaarne, rikkumine, documents, totalitaarse, tegelikku, definition, lenin, komissarlaanimajandus, lähiajalugu, moskva, ajur, reelika, juhendaja, liidust, leheküljed, saksmaa, võlad, inimkaotused, tööpuudus6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
· Inglismaa osa maailmamajanduses kahanes (riik ei saavutanud juhtivat kohta maailmas) · Traditsiooniline söetööstus asendus naftaga · Suurim probleem tööstuses: 1. Mahajäävus tehnoloogias 2. Aeglane uute tööstusharude teke · Poliitiline olukord stabiilne · Välispoliitikas tegeles riik impeeriumirahvaste iseseisvus püüetega · Esimesena pääses Inglismaa võimu alt Iirimaa, 1937 iseseisvus täielikult Diktatuurid Lääne-Euroopas, Saksamaa ja Itaalia Diktatuuri tekke põhjused: 1. Euroopas hakkas levima demokraatia kriis 2. Kõikides hädades süüdistati demokraatliku riigikorraldust (nõuti diktatuuri) · Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust · Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust (üksikisk ei olnud tähtis), vihati teisi rahvaid ja kommuniste · Arengu ja edasiminekuna peeti ainuõigeks diktatuuri AUTORITAARNE RIIK
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused:
Maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Enamlaste võimu laienemine 1917-1918 Surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Ülekaaluka edu said esseerid, kuid 6.jaanuaril 1918 saatsid enamlased valitsuse laiali. Esseeride juhid lasti maha. Kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu 1917.a. novembris alustasid enamlased rahuläbirääkimisi Saksamaa ja tema liitlastega Brest-Litovski kindluslinnas. Sakslaste tingimused olid rängad ja sinna alla kuulusid ka Poola ja Ukraina eraldamine Venemaast. Pärast sakslaste rünakut 17.veebruaril läksid enamlased paanikasse ning nõustusid kõikide tingimustega. 3.märtsil 1917 sõlmiti Bresti rahu. Sellega loovutati sakslastele alad, kus elas ligi veerand Vnm rahvastikust, neljandik tööstusest, kolmandik põllumajanduslikust maast. Paljud pidasid lepingu sõlmimist reetmiseks. Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad
Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult- demokraatia kriisiks. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Töölisklass sai valimisõigusele võimu juurde,naised said valimisõigust- rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada..2.Sõja mõju. Paljudes riikides inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Selline võim sõja tingimustes tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.Pärast rahu kehtestamist- kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks- lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3
töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas abivajajatele maksma toetuseid; samuti hakkas riik reguleerima põllumajandus, kehtestades piiranguid. Lubati tegutseda ka ainult pankadel mis olid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud 6. Diktatuuride teke Euroopas: põhjused, autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid. Paljud rahvad lootsid, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, majandusliku heaolu ja poliitilise stabiilsuse, et seda aga ei juhtunud, levisid üle Euroopa nähtused, mida võib nimetada kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnusjooned olid järgmised: uute, kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine
peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena (ei nimetatagi tegelikult diktatuuriks) 2. Totalitaarne: võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste ja üldse kogu elu üle, hirmuvalitsus (pidev inimõiguste rikkumine), kõrgemaks seaduseks diktaatori suva (Näited Hitler SM, Stalin NSVL) Fasistlik doktatuur Itaalias 1. Esimene diktatuur Lääne-Euroopas; Itaalia oli kandnud raskeid kaotusi, ei tunnustatud panust sõjas, majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus 2. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaotusesse. Nende vastu astus välja fasistide liikumine (Benito Mussolini) 3. Mussolini lubas taastada riigis korra, muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma
Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall. Seni oli terror suunatud näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla langesid tihti need, kes hoopis abistasid Stalinit represioonides ja mõrvades. 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu.(mõrvati ja vangistati u. 40 000 sõjaväejuhti). Terrori alla jäi ka rahvusvähemused, eriti mehed, keda tapeti. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem- GULAG
karistamiseks, ka mahalaskmiseks. laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. · sõjaväereformiga vähendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusväeosad. · Nõukogude Venemaa kujundati 1922.a. ümber NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 1.4. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: (Vt. ka õpik lk.137-140;146-149
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab
konstitutsioonilised piirangud. Autokraatia saab kesta piiratud aeg, sest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul, autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna. 2.Totalitaarne diktatuur haarab kõiki ühiskonna elusfääre, Hitleri Saksamaa, Venemaa Stalinil. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon Fasism Termin tuleb itaalia k. sõnast fasces, mis tähendab vitskimpu. Liikumisele pani aluse1921. Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat.
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik
Eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja, siis vägivallaga ning kehtestada ,,proletariaadi diktatuur". Proletariaadi diktatuur- kommunistide valitsemis vorm 1.dets. 1924 kommunistide riigipöördekatse Eestis- Komintern organiseeris Eestisse relvastatud mässud, kuid see lõppes ebaõnnestumisega. Rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha. 1922 fasistlik liikumine ja Benito Mussolini- Kommunistliku liikumise aktiviseerumine tõi kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Need rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga samuti orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ja vägivaldsele võimuhaaramisele. Saksamaal kukkus esialgu läbi, aga Itaalias saatis fasistlik liikumine edu. 1922.a tulid fasistid võimule Itaalias, neid juhtis B.Mussolini.
äärmusparteide populaarsust. Populistlikud äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (nt enamlaste loosung Venemaal ,,Rahu, leiba, maad"; natside lubadus taastada Saksamaa endine hiilgus). · Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad ja karismaatilised liidrid (nt V.Uljanov, B.Mussolini, A.Hitler), kes suutsid luua range ülesehitusega massiparteid. Diktatuurid kehtestati kas otsese vägivallaga (nt enamlaste riigipööre Venemaal 1917) või kasutades osaliselt demokraatlikke meetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadi endale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht; seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ning kasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. · Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid:
Kodusõda Venemaal. 6. detsembril 1917. aastal kuulutas Soome välja iseseisvuse ja enamlased leppisid sellega. 1918. aastal kuulutasid end iseseisvaks Leedu, Eesti, Tsehhoslovakkia, Poola, Läti, Ukraina, Valgevene. Venemaal algas suur kodusõda, kuna paljud piirkonnad keeldusid enamlaste võimu tunnustamast. 1918. aastal tekkisid ,,valged valitsused", kelle eesmärgiks oli ühtse ja jagamatu Venemaa taastamine. Neid abistas Antant, samas ei kiirustanud enamlasi kukutama. 1918. aastal kuulutasid enamlased välja ,,punase terrori" (Lenini korraldusel rajati koonduslaagreid, hukati keisri pere ja tapeti vastaseid). Vastukaaluks korraldati ,,valge terror" (kokku hukkus ligi 10 miljonit inimest)
· Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl) · Valitsejate vahetumise võimalus · Aus ja õiglane otsustamismenetlus · Otsuseid langetatakse häälteenamusega · Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks · Kaitstud inimõigused · Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus · Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus · Seaduslikkuse põhimõtte järgimine · Sõltumatu kohus Adolf Hitler · Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. · Poliitikukarjäär sai alguse Saksa Töölisparteist, kus avastas enda kõneande, mille abiga sai partei juhtivaks isikuks.
viia läbi radikaalseid samme et kriisi leevendada INGLISMAA: · Sisepoliitiline areng: laiendati demokraatiat, laienes valiaskond, töölispartei sai valitsusse · Majanduslik areng: majanduskriis, leevendada aitas juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse reguleerimise mehhanismid · Välispoliitline areng: üritatakse mitte sekkuda konfliktidesse, taheti tihendada sidemeid kolooniatega ja dominioonidega DEMOKRAATLIKUD DIKTATUURID Demokraatia kriis · Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste andmine laiadele rahvahulkadele · Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu · Pettumine rahulepingutes · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses -Diktatuurid ja diktatuuriideoloogiad · XX sajandi põhilised ideoloogiad olid kommunistid, natsionaalsotsialistid ja fasistid · Totalitaarne reziim: ümberkorraldust peab teostama riik, mille
o loodi territoriaalsed miilitsaüksused, mis olid reservis ja mille juures said väljaõppe selles piirkonnas elavad kutseealised noormehed. o kujundati välja kodusõja ajal tekkinud rahvusväeosad (N: Gruusia, Valgevene jne) 1. NSVL-i (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) moodustamine 30.12.1922 o tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924-1945, ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariike sai 15) o NSVL-i tekkimise eelduseks olid: vabariikides oli kehtestatud ühetaoline riiklik-poliitiline süsteem (võimul kommunistid, varade riigistamine jne); Kodusõja-aegsed koostöökogemused;
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki
Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 22. Saksamaa ja tema liitlaste purustamine 1943– 1945; 23. Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed.
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik.
AK valimistel ülekaalus esseerid 1918 – tuli kokku ja võttis enamlastevastase hoiaku 6. jaan 1918 – enamlased tugevad, ajasid AK laiali, kevadel aeti esseerid minema, juulis üritasid esseerid mässu tõsta, kuid suruti maha-->esseride juhid lasti maha, vangilaagrisse-- >kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu: Brest-Litovski kindluslinnas – rahuläbirääkimised Sm-ga, sakslaste tingimused rängad, Vm pidi loovutama Ukraina ja Poola, enamlased ootasid, et Sm-l puhkeks komrevolutsioon 17. veebr 1918 – alustasid sakslased uuesti sõjategevust, hõivates kiirelt Balti riigid ja enamuse Ukrainast 3. märts 1918 – Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi ¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping 10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine
· AK valimistel ülekaalus esseerid · 1918 tuli kokku ja võttis enamlastevastase hoiaku · 6. jaan 1918 enamlased tugevad, ajasid AK laiali, kevadel aeti esseerid minema, juulis üritasid esseerid mässu tõsta, kuid suruti maha-->esseride juhid lasti maha, vangilaagrisse-- >kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu: · Brest-Litovski kindluslinnas rahuläbirääkimised Sm-ga, sakslaste tingimused rängad, Vm pidi loovutama Ukraina ja Poola, enamlased ootasid, et Sm-l puhkeks komrevolutsioon · 17. veebr 1918 alustasid sakslased uuesti sõjategevust, hõivates kiirelt Balti riigid ja enamuse Ukrainast · 3. märts 1918 Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi ¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping 10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine
Avinurme Gümnaasium 9kl DIKTAATORID JA DIKTATUURIDE TEKE Referaat Koosataja: Laugren Ilves Juhendaja: Tiiu Uukkivi 2010 1 Sisukord 1 Adolf Hitler..............................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................................3 1.2 Päritolu ja lapsepõlv..........................................................................................................4 1.3 Sihitu noorpõlv.............................................................................
2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamise lõpule. · Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi tegelikult just see protsess eeldused esimese maailmasõja puhkemiseks.
jooksvate poliitiliste küsimustega Keskkomitee istungite vahepeal). Lisaks poliitbüroole moodustati veel orgbüroo tegelemaks organisatsiooniliste ja kaadriküsimustega (1952 läksid orgbüroo ülesanded sekretariaadile, büroo ise kaotati). Administratiivküsimustega tegeles partei sekretariaat, mis loodi augustis 1917. Enne märtsi 1919 oli juhtiv roll seega Keskkomitee käes, sinna kuulusid Lenin, Trotski, Zinovjev, Buhharin, Sverdlov (ühtlasi KK sekretär), Stalin, Dzerzinski, Krestinski, Fjodor Artjom (1883-1921), Grigori Sokolnikov (1888-1939), Ivar Smilga (1892-1938), Mihhail Vladimirski (1874-1951), Jelena Stasova (1873-1966; ühtlasi KK sekretär), Mihhail Lasevits (1884-1928) ja Otto Schmidt (1891-1956). Lisaks liikmetele oli kombeks valida ka kandidaatliikmeid, seda hiljem ka poliitbüroosse. 7
6) Vladimir Uljanov-Lenin Venemaa bolsevite juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht, kommunistliku riigiõpetuse rajaja. 7) Thomas Woodrow Wilson Ameerika Ühendriikide president 1913-1921a, esitas 14 teesi Euroopa ülesehitamiseks pärast II MS 8) Lev Trotski juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik, aitas Veebruarirevolutsiooniga, lootes doominoefektile (maailmarevolutsioon) 9) Benito Mussolini Itaalia peaminister ja diktaator, asutas Rahvusliku Fasistliku Partei, kui ta tapeti näidati tema ja tema armukese/naise keha terve Milano ees(jalad üles poole kinni seotud) 10) Adolf Hitler Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, Saksa diktaator ,,füürer,, , süüdistused II MS algatuses, sooritas enesetapu 11) Jossif Stalin Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht, Stalini algatusel MRP, tal oli salajane Euroopa vallutamisplaan ,,Groza,,
>suured erinevused Põhja-Itaalia (arenenum) ja Lõuna-Itaalia (mahajäänud, suur väljaränne, maffia tegevus) vahel >agressiivne välispoliitika: tahtmine saada suurriigiks =>püüd kolooniad vallutada (prestiiz, tooraine) =>sõda Etioopias ebaõnnestus =>1912. a Türgilt Liibüa (kulukas sõda=>streigid) >Itaalia polnud ühtne =>pettumus ja rahulolematus, tekkisid äärmuslikud rühmitused, nt revolutsiooniline grupeering, mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu) Hispaania >1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku >20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad >pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased) >vilgas kultuurielu: Picasso, Dali Skandinaaviamaad >suhteliselt rahumeelne piirkond, ei sõdi omavahel, ei ahnitse kolooniaid >raha kulutati sotsiaalsete probleemid lahendamiseks
1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik. Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering "98
Leping oli mõlemile vajalik: a) Saksamaa sai nüüd alustada sõda Euroopas kartmata, et NSVL teda selja tagant ründaks, lisaks sellele vedas NSVL talle sõjaks vajaminevaid kaupu. b) NSVL sai võimaluse haarata endale paktiga talle lubatud alad ja samas valmistuda sõ- jaks Saksamaa vastu. 5. Teise maailmasõja algus. Miks puhkes II maailmasõda? a) lääneriigid ajasid esialgu Saksamaaga suhtlemisel lepituspoliitikat, b) MRP sõlmimine, c) nii Saksamaa kui NSVL relvastusid, d) Stalin tahtis kommunismi eksportida, Hitler aaria rassile eluruumi Teine maailmasõda puhkes 1. sept. 1939. kui Saksamaa tungis kallale Poolale. 6. Kultuuri ja elu-olu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Ajalooõpik I osa, lk. 76-69, vaata ka vihikut. B) MAAILMA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 1945.-1991. 1. Millised muutused toimusid poliitilisel kaardil pärast I ja II maailmasõda!
traditsioonilisemate hoiakute ja ideede suhtes sootusk altimad. Sestap kaldusid nad olema tagasivaatavad, isegi rektsioonilised, võrreldes totalitaarsete ideoloogiate revolutsioonilisusega. Tavaliselt liigitatakse kolm sõdadevahelise aja ideoloogiat marksism-leninism, natsism ja fašism, potentsiaalselt totalitaarsete hulka. Neist kõige järjekindlam oli marksism-leninism, mis tugines Hegeli, Marxi ja Engelsi ideedest lähtuvale süsteemikindlale doktriinile, mida Lenin ja Stalin edasi arendasid. See koosnes majandusteooriast (majanduslik determinism), tervest hulgast ajalooseadustest (dialektiline ja ajalooline materialism) ja usust, et inimkond areneb kõrgema ühiskonnavormi suunas, mida nimetatakse „klassideta ühiskonnaks“. Fašism ja natsism laenasid rassilise ebavõrdsuse ja võitluse paratamatuse ideed niisugustelt 19. sajandi kirjameestelt nagu Nietzche, Gobineau ja H.S.Chamberlain
Teda pidi asendama RESK-i esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse – augustiputši – vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Lisaks Eestile ja Lätile kuulutasid 1991. aasta augustis iseseisvuse välja ka Ukraina ja Valgevene, keeldudes Gorbatšovi pakutud liidulepingust. 1991. aasta septembris tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust. Nüüd tõusis jõuliselt esile Vene Föderatsiooni president Boriss Jeltsin. Tema eestvedamisel ja tollase Nõukogude Liidu presidendi Gorbatšovi teadmata sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse(SRÜ). Paari nädala pärast, 21
seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle Maad võttis pettumus Itaalia fasism, rahutud olud SMl Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingus oli palju ebaõiglust probleemide lahendamise asemel tekitasid need uusi pingeid UUED RIIGID IMPEERIUMITE VAREMETEL MS tagajärjel lagunesid impeeriumid ja rõhutud rahvad asusid oma riike looma (Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia) Serbia ja A-U koosseisu kuulunud slaavlased moodustasid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugoslaavia 18. november 1918 Läti teatas oma iseseisvumisest; Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele Sõja järel tekkis impeeriumite varemetele arvukalt uusi riike Mõnes riigis oli rahvuslik liikumine vaid osaliselt oma eesmärgid saavutanud, puudus aga
annaabi.ee 
