Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dikatatuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stalin, diktaator, maailmasõda, diktatuurid, jossif, autokraatlik, valitsemisvorm, toetuv, tegude, riigipööret, eelmine, majanduskriis, teravnemine, kartus, eelistati, diktatuuride, parlamentarism, uutest, tsehhoslovakkia, põhiseaduslik, tundud, enamlased, alged, portugal, bulgaaria, hispaania, jugoslaavia, leninKäina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal valitsemine toimub rahva poolt
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski
kool Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator Diktatuurid euroopas Essee nimi klass Koht aasta Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator. Jossif Stalin sündis 1879. aastal Gruusias. Tema õige nimi oli Dzhugashvili, mille ta hiljem vahetas välja STALINI vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, aga osades säilis demokraatia? Diktatuur ning demokraatia paistavad küll kirjapildilt sarnased, kuid sisult on need kaks täiesti erinevat mõistet. Diktatuuriks nimetatakse võimu, mis pole mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning jõule toetuv. Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning
Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhatusel. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Itaalias võimutsesid alates 1922. a fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Itaalias oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks oli ka Saksamaa. 1933. a tuli seal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas ja enne seda oli levinuimaks valitsemisvormiks demokraatia. Demokraatia (kreeka k. demos rahvas ning kratos - võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koonumisele ühe isiku kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimete üle, mille kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus).
............................................................................................8 1.7 Austerlasest Saksamaa kodanikuks...................................................................................8 1.8 Isiklikku............................................................................................................................ 9 1.9 Hitler ja homod................................................................................................................. 9 2 Jossif Stalin............................................................................................................................ 10 2.1 Sünniaeg..........................................................................................................................10 2.2 Haridustee....................................................................................................................... 10 2.3 Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani..................................
Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Majanduses toimusid suured muudatused, kuid see oli inimeste allutamise arvel. Fasism Itaalias oli siiski mõõdukam kui Saksamaal ja Venemaal (rahva hävitamist oli vähem). Venemaal kehtestati diktatuur juba 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ja hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Stalini juhtimisel võeti suund industrialiseerimisele. Põllumajanduses viidi läbi massiline kollektiviseerimine. Kõik see toimus rohke vägivalla kaudu. Igasugune teisiti mõtlemine või käitumine oli karistatav (arreteerimine, küüditamine, vangilaagrisse saatmine, hukkamine). Kõike juhtis ja otsustas Jossif Stalin. Tema sooviks oli Punaarmee abiga maailm kommunistlikuks muuta.
6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
Jossif Stalin Aidi Majas Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 9a kl Stalin sündis Gori linnas Tbilisi kubermangus kingsepp Vissarion Dzugasvili perekonda poeg Jossif. On levinud arvamus, et tegelik sünniaasta erineb ametlikust - tõenäolisemate variantidena on pakutud aastaid 1870 ja 1878, täielik kindlus puudub ka sünnikuupäeva osas. Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus ta sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad Gori linna elanikud talumees Vissarion Dzugasvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa Gori linna elanik talumees Tsihitatrisvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul.
abil. Sellega said natsid populaarsuse kasvu 1933.a sai Hitler kantsleriks Esmalt tegutses Hitler põhiseadust täites, aga peagi suutis ta kogu võimu endale koondada Natslik Riigipäev võttis 1933.a märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused. Kehtestati üheparteisüsteem, kõik peale NSDAP saadeti laiali. Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer. Hitleri Saksamaa Hitleri võimuletuleku järel kaotati demokraatlikud institutsioonid ning vabadused Majandus võeti riigi kontrolli alla, juhtima hakkati nelja-aastaplaanide järgi Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, algas aktiivne juutide tagakiusamine, 1935.a seadused piirasid juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi Paljud põgenesid Saksamaalt
Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi), on oma aja ära elanud. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) aga tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Enamik uusi riike valis samuti demokraatliku korra. Kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis. Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme
Kolmandaks, valitsuse vead kriisiajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning kõrgete tollimaksude kehtestamisest. Selle sammuga loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest, tegelikult muudeti kroos aga ülemaailmseks ja pikendati seda. Tagajärgedeks oli- enne olematult suur tööpuudus(kuni 30 miljonit inimest), nälg, rahulolematus, keskklassi vaesus(suurim USA's), elatustaseme langus, tootmise langus. Paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passivseks. 3. Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri tunnusteks on: võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, üks ideoloogia, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabadus puudub. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnused olid:
aastatu algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks. 1927. aastaks suutis ta kõrvale tõrjuda kõik konkurendid ja end lõplikult võimule kindlustada. Sellega kaasnes ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati ka Stalini 50. juubelit. Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini ainuvõim
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused:
aastaks. *Riigikogu oli kahekojaline: riigivolikogu 80 saadikut, valis rahvas; riiginõukogu 40 saadikut, osa määras president, osa ameti kaudu, valitakse kutsekodade kudu. *Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. *Valimisõigus saadi 22 aastasekt, *Valimised olid isikuvalimise., 1992. aasta põhiseadus on tänapäeval kehtiv põhiseadus. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud: ROOSEVELT USA president, koostas New Deal'i, HITLER Saksamaa diktaator 1934-1945, STALIN Nõukogude liidu diktaator, LENIN Rahvakomissaride Nõukogu liider, MUSSOLINI Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943, PÄTS EV riigitegelane, esimene president, LARKA Eesti Vabadussõjalaste liidu üks juhte, SIRK - Eesti Vabadussõjalaste liidu üks juhte, LAIDONER Venemaa ja Eesti sõjaväelane ja Eesti poliitik Mõisted: NEP Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid välja Lenin ja Trotski 1921
2. Ameerika majandusbuum; majanduse areng ebaühtlane Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1. 1925 locarno konverents (Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia, saksamaa) Reini tagatispakt (läänepiir SM-le) 2. 1928 Briand'i-Kelloggi pakt patsifistlike unistuste kulminatsioon; kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt (15 riiki kirjutas alla, hiljem +48) ei hoidnud uut maailmasõda ära Ülemaailmne Majanduskriis 1. Kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, hinnad langesid, teraviljaturg varises kokku) 2. Ebakindlus ühendriikide aktsiaturul 3. 1929 29. okt New Yorgi börsi turul paanika: hakati müüma väärtpabereid, hinnad langesid kohutava kiirusega, miljonid inimesed kaotasid varanduse, varises kokku pangandus, pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed, elanikkonna ostujõud
pidid loovutama territooriumid ja kolooniad, mida nad seni olid omaks pidanud. Seda oleks võinud ära hoida kui eelkõige Ameerika Ühendriigid oleksid ühinenud Rahvasteliiduga. Samuti oleksid võinud Versailles´i süsteem leebem olla kaotaja riikide vastu. Kaotajaid oleks võinud vähem mõnitada - viha ja trots kogunes 10 aastaga, samuti tõmmati riigipiirid ainult suurte (mõjukamate) riikide heaolu järgi. 3. Demokraatia levik Euroopas pärast Esimest maailmasõda: miks ja kuidas? Sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid - Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid - nende riigikorralduste autoriteet tõusis. Näiteks Suurbritannias võeti vastu uus valimisseadus, mis suurendas valijaskonda (ka naised said valimisõiguse). Sotsiaaldemokraadid saavutasid võidu liberaalide üle, kaitstes rohkem kodanike huve. Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas tekkisid sotsialistlikud erakonnad, ka Suurbritannias
ning Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Selle konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Siis sõlmiti Briand'iKelloggi pakt, milles kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Patsifism- on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, antimilitarism. Diktatuur- on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Demokraatia- rahva võim 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel. Demokraatia levik (riigiti, valimisõiguse laienemine)- Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, USA), tõstis see demokraatliku riigikorra autoriteeti ja rahva usaldust. Seetõttu tõusiski demokraatlike riikide arv. Demokraatlike vabaduste laienemine nt. 1918
äärmusparteide populaarsust. Populistlikud äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (nt enamlaste loosung Venemaal ,,Rahu, leiba, maad"; natside lubadus taastada Saksamaa endine hiilgus). · Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad ja karismaatilised liidrid (nt V.Uljanov, B.Mussolini, A.Hitler), kes suutsid luua range ülesehitusega massiparteid. Diktatuurid kehtestati kas otsese vägivallaga (nt enamlaste riigipööre Venemaal 1917) või kasutades osaliselt demokraatlikke meetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadi endale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht; seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ning kasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. · Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid:
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik.
vastu, et venemaa jääks vabariigiks. Valgekaartlasi aitasid antandi väed. Mille võitsid ka kommunistid ○ 30.detsembril 1922 moodustati Nõukogude Liit. NSV oli ühe partei diktatuur, mida valitses kommunistlik partei. Teised poliitilised erakonnad olid keelatud. 4 ○ Nõukogude Liidu tegelik riigipea oli partei juht, alguses Vladimir Lenin, hiljem Stalin. ○ Sõltumatu kohtuvõim puudus, igasugune opositsioon nii ühiskonnas kui ka partei suruti jõuga maha. ○ Partei kontrollis ühiskonda salapolitsei abil. ○ Riikliku julgeoleku süsteemi üks tähtsamaid osi oli laagrite peavalitsus, millele allusid vangilaagrid üle kogu NSV Liidu. Vangilaagritesse või surma võisid mõista sõjatribunalid ja eripidamised. 9. Itaalia pärast I maailmasõda ja Mussolini võimuletulek, fašistlik Itaalia
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan,
a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka võidurelvastumine. 4. Demokraatia tugevused ja nõrkused peale I MS (suurriikide näitel USA, SBR, Pr) Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. USA SBR Prantusmaa · Presidentaalne · Parlamentaarne · Parlamentaarne vabariik monarhia vabariik · Riigipea president : · Riigipea · Riigipea president W.Wilson (1913-1921). monarh/kuningas · Valitsusjuht F.D
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine.
AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 · 1920.ndate a. majandustõus osutus lühiajaliseks · Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses seoses ületootmisega · 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika, müües väärtpabereid mille hinnad langesid kohutava kiirusega · Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine
stabiilsust, `vana moodi' edasiminekut. Minevikus: Poola, Eesti, Tänapäeval: Totalitaarne- Diktatuur. Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte. Kontrollitakse inimeste mõtteavaldusi ja tegevust, üleüldiselt kogu nende elu. Massirepressionid- hirmuga hoitakse ühiskonda kontrolli all. Tegemist on hirmuvalitsemisega. Kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Minevikus: Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa Tänapäeval: Põhja-Korea 14. Itaalia maailmasõda vahel millised probleemid aitasid fasistidel võimule saada. Itaalia kandis I MS-is suuri kaotusi Rahvas oli pettunud Pariisi konverentsi tulemustes, kus ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Riigis olid majanduslikud raskused, tööpuudus. Olukorda kasutasid ära kommunistid, kes viisid Itaalia veel raskemasse olukorda. 15. Fasism Fasism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassiliste ja kultuurilistele
aasta). Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Hitleri meelest tuli tühistada Versaille rahu leping. Välispoliitika: Väga agressiivne välispoliitika. Hitler tahtis parandada sakslaste eluolu ja leidis, et selleks on Saksamaal vaja maad juurde. 1938 okupeeriti Austria järgmiseks langes Tsehhoslovakkia (1939). Sõlmis MRP kuna tahtis sõdida ainult ühel rindel. 1941 siiski ründas NSVL. Venemaa Juht: Jossif Stalin Partei süsteem: Ühepartei süsteem. Võimul oli Sisepoliitika: Juhikultus läbi propaganda. Riiklik tsensuur meedias. Hirmu valitsemine. Suur terror- Stalin hakkas eemaldama inimesi, keda ta pidas ohuks oma võimule. Inimesed saadeti Gulagidesse või hukati. Paljud ohvrid olid poliitikud, õpetlased jms. Küüditamine. Välismaalimaga kontakt olematu. Majanduspoliitika: Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda teostati viisaastaku plaanide järgi(plaani majandus)
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia)
kaupu Usa's müüa. Ületootmine Euroopas. Sisu: *tööpuudus mässud, nälg *börsikrahh väärtpaberiturg variseb kokku *palgalangus *sotsiaalsed probleemid *ettevõtted läksid pankrotti Osa riikidest säilitas demokraatia Soome, Ingl, Pr Osa riikidest läks diktatuurseks, sest rahvas ootas karmikäelist juhti Sm, Itaalia Pilet 7 Demokraatia 1920-30.aastatel Demokraatia laienes nii väliselt kui ka siseselt: VÄLISELT: *Pärast I maailmasõda muutus enamik Euroopa riike demokraatlikuks SISEMINE: Riigi siseselt valmisiõiguslike inimeste arv suurenesnaised said valimisõiguse ning kaotati varandusliktsensus ehk piirangud, valida said töölised Konservatism säilitas oma toetajaskonna ja mõjukuse. Aeglane ja vana. Liberalismi asemel tekkis esile sotsiaaldemokraatia: toetasid töölised, kes soovisid saada võrdsemat ühiskonda. Pilet 8 Prantsusmaa 20-30.aastatel Riigikord: parlamentaarne vabariik
7. vabadussõjalased -ehk vapsid, nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist 8. kultuurautonoomia- õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes 9. asundustalud (Eestis) - 10. inflatsioon -raha väärtuse langus 11. demokraatia -valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus 12. diktatuur -autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 13. autoritaarne - 14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem 15. kodanlus- ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik- kodanlusele toetuv 16. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu Isikud: 1. J.Poska-Eestimaa kubermangu komissar, Tallinna linnapea, eestlasest advokaat 2. K.Konik- eesti päästekomitee kosseisus 3. K
annaabi.ee 
