Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal valitsemine toimub rahva poolt
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski
..................... Kokkuvõte................................................................................................................................. Kasutatud allikad...................................................................................................................... Sissejuhatus See uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene suur osa on diktatuurid. Teine osa räägib täpsemalt ühest diktatuurist. See on Kommunistlikust Venemaast, kus põhiline valitseja oli Stalin. Uurimistöö räägib ka Nõukogude Liidust. Ma valisin selle teema, Kommunistlik Venemaa, kuna see tundus kõige huvitavam. Peamised allikad on interneti leheküljed. Samuti leidin ka midagi raamatust ,,Vassili Stalin-kas türanni vesivõsu?". 3 Diktatuurid Enne diktatuure valitses mitmel pool maailmas demokraatia. Esimese maailmasõja järel suutsid nad näitada maailmale, et nad tulevad toime, kuid varsti see enam nii ei olnud
Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhatusel. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Itaalias võimutsesid alates 1922. a fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Itaalias oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks oli ka Saksamaa. 1933. a tuli seal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20. sajandil, täpsemalt aastatel 1920 - 1940. Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailma majanduskriis ja Esimene maailmasõda. Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks
Erakonnad on keelatud Üksainus erakond e. partei Maailmavaade on igaühe Üksainus lubatud eraasi maailmavaade Kontroll inimeste eraelu üle, Inimeste eraelu ei terror ja hirmuõhkkond kontrollita Riigi suur roll majanduses Riik ei sekku majandusse Saksamaa, NSV Liit, Itaalia Enamik Euroopa riike (sh. Eesti) Diktatuuririigi tunnused Suure võimuga riigijuht (n. Hitler, Stalin, Mussolini) Juhikultus (riigijuhi jumaldamine) Parlamenti pole või on võimuta (n. Ülemnõukogu NSV Liidus) Üksainus erakond (n. Saksamaal natsipartei, NSV Liidus kommunistlik partei) Üksainus ametlik maailmavaade (n. natsionaalsotsialism, kommunism, fasism) Tsensuur (kontroll ajakirjanduse ja hariduse üle) ning propaganda (oma riigi ja riigikorra ülistamine) Salapolitsei suur mõju (n. Gestapo Saksamaal) Teisitimõtlejate ja vähemuste (n. juudid Saksamaal) tagakiusamine
Kuidas õnnestus Stalinil niikaua Nõukogude Liidus võimul olla. Ametlike andmete järgi sündis Jossif Stalin 21. detsembril 1879. Aastal 1922, kui Stalinist sai partei peasekretär. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (19281932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma (potentsiaalsed) konkurendid kõrvaldas (Kamenev, Zinovjev, Buhharin).
............................................................................................8 1.7 Austerlasest Saksamaa kodanikuks...................................................................................8 1.8 Isiklikku............................................................................................................................ 9 1.9 Hitler ja homod................................................................................................................. 9 2 Jossif Stalin............................................................................................................................ 10 2.1 Sünniaeg..........................................................................................................................10 2.2 Haridustee....................................................................................................................... 10 2.3 Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani..................................
Jossif Stalin KOOSTAJA: Päritolu Haridustee 1888-1894.a. Gori kirikukool 1894-1899.a. Tbilisi vaimulik seminar ( õpingud katkesid) Karjäär 1898.a. liitus sots.dem. liikumisega "Kolmas grupp" 1901-1902.a. VSDTP Tiflisi&Batumi komitee liige 1903 VSDTP lõheneb, Stalinist saab bolsevik 1903-1917 vahistati 7 korda erinevate kuritegude eest Karjäär · 1908 bolsevike ajalehe "Pravda" toimetaja · 1912 saab Lenini soovitusel VSDT(b)P KK liikmeks · 1913-1917- Siberis asumisel · 1917.a.veb.- Veebruarirevolutisoon, Nikolai II kukutati, moodustati Venemaa Ajutine Valitsus Karjäär 1917.a.okt- Oktoobripööre- bolsevikud, eesotsas Lev Trotskiga kukutasid Ajutise Valitsuse 1917-1922 määrati Vene SFNV Rahvuste Rahvakomissariaadi rahvakomissariks 1919-1920 määrati Vene SFNV Riigikontrolli rahvakomissariaadi rahvakomissariks
aastate alguseni. Nõukogude võimuga polnud rahul ka välisriigid, kes asusid Venemaale enamlaste vastu võitlevate poliitiliste jõudude poolele. Kodusõjas hukkus palju inimesi mõlemalt poolelt, kuid kommunistid jäid siiski võimule ning see suurendas veelgi poolehoidu ning usku maailma kommunistlikuks muuta. Kommuniste nimetati ka punasärklasteks või punaseks katkuks, sest nad kandsid punast värvi särke. Kommunistide eesotsas oli pärast esimest diktaatorit, Vladimir Leninit, Jossif Stalin. Venemaal oli raskusi ka viljavarumisega.Otsustati vägivaldselt talupoegadelt nõuda, et kogu ülejäänud vili tuli riigile anda. Vägivalda kasutati väga palju kõigi uute muudatuste jalule seadmiseks ning kommuniste ei huvitanud, et see oli nende oma rahvas, keda nad nii kohtlesid. Itaalia vaevles pärast sõda suurtes raskustes. Sõja-aastail oli tekkinud suur välisvõlg ning mahajäänud Itaalia majandusele oli selline olukord üleliia raske koorem.
Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Majanduses toimusid suured muudatused, kuid see oli inimeste allutamise arvel. Fasism Itaalias oli siiski mõõdukam kui Saksamaal ja Venemaal (rahva hävitamist oli vähem). Venemaal kehtestati diktatuur juba 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ja hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Stalini juhtimisel võeti suund industrialiseerimisele. Põllumajanduses viidi läbi massiline kollektiviseerimine. Kõik see toimus rohke vägivalla kaudu. Igasugune teisiti mõtlemine või käitumine oli karistatav (arreteerimine, küüditamine, vangilaagrisse saatmine, hukkamine). Kõike juhtis ja otsustas Jossif Stalin. Tema sooviks oli Punaarmee abiga maailm kommunistlikuks muuta.
· Inimõiguste ja erasfääri sekkumine pole liiga suur · Autoritaarse diktatuuri jooni võib näha ka Konstantin Pätsi valitsuse juures 1930. aastal TOTALITAARNE DIKTATUUR · Range kontroll kodanike mõtteavalduste üle · Sagedane inimõiguste rikkumine · Võim diktaatoril · Idealoogia keskne ja kindla missiooniga · Ainuõige ühiskonnakorraldusega · Reziim on agresiivne · Suunatud teritoriaalsele suurenemisele TUNTUMAD DIKTAATORID · Jossif Vissarionovits Stalin (Nõukogude Liit) · Benito Mussolini (Itaalia) · Augusto Jose Ramon Pinochet Ugarte (Tsiili) · Adolf Hitler (Saksamaa) · Kim Jong II (Korea) · Mao Zedong (Hiina) · Than Shwe (Myanmar) ADOLF HITLER · Elanud 1889 1945 · Üks teise maailmasõja algatajatest · Lasi tappa juute, moslemeid, homoseksuaalseid inimesi ja puuetega inimesi · Enda vastased inimesed lasi ta tappa või saata koonduslaagritesse
Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt moodustatud valitsus. Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand.
6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ehk rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas ja sõnavabadus. Demokraatlikes riikides kehtis mitmeparteisüsteem ja võimude lahusus. Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuririigis oli kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätes. Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine
Mõne aastaga likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. Sellega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ning algas võitlus, mis puhkes kodusõjaks. Lev Trotski koostatud Punaarmee seisis aga vastu nii välisriikide kui ka vähemlaste survele. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ning 1927. aastaks kõrvaldas kommunistliku partei peasekretäriks saanud Jossif Stalin kõik konkurendid ja kindlustas end lõplikult võimule. NSVL seisis koos peaaegu 70 aastat. Pärast Saksa keisririigi langust lagunes demokraatlik Weimari vabariik. Sakslased olid kaotanud sõja, Versailles' süsteem valmistas suurt pettumust ning hirm kommunismi ees andis rohelise tule tolitarismile. Kommunistlik partei korraldas mässe ja ohustas Saksamaad, kuid samal ajal tekkinud Natsinaalsotsialistlik Saksa
Natsionaalsotsialism ehk natsism – Saksas levinud ideoloogija, püüdis ühendada ravuslust sotsiaalse heaolu põhimõtetega. Versailles’ süsteem – peale esimest maailmasõda kehtinud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve. Vabadussõjalased ehk Vapsid – organisatsiooni liikmed, kes toetasid kõva häälega valitsemist. Vaikiv ajastu – Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri valitsemisaeg. 6) teab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust. Jossif Stalin – Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht. (vabaduste piiramine, käsumajandus, agressiivne välispoliitika) Adolf Hitler – Saksa poliitik, diktaator. (rassipuhtus, agressiivne välispoliitika, juhikultus) Benito Mussolini – Itaalia kuningriigi peaminister ja diktaator. (karmikäeline,) Franklin Delano Roosevelt – Ameerika Ühendriikide 32
Kommunistid said endale võimu ja seega võib öelda, et Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei oli Nõukogude Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. Kodusõja ajal kehtis Venemaal sõjakommunism, mis peale kodusõda aga asendati NEP- poliitikaga, millega kujunes välja segamajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate riigikeskseks tegelaseks oli Lenin, kes aga haigestumise tõttu taganes. Tema asemel tuli võimule Stalin, kes suutis 1927. aastaks konkurendid kõrvale tõrjuda. Stalin pani alguse Stalinismi ideoloogiale, mida iseloomustavad terroristlik diktatuur, totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine , üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia vabaduse ja õiguste mahasurumine. Peale selle viis Stalin riigi industrialiseerimisele, mille käigus loobuti NEP- poliitikast. Kohustuslikuks muudeti plaanimajandus ning toimus kollektiviseerimine. Muudeti ka
abil. Sellega said natsid populaarsuse kasvu 1933.a sai Hitler kantsleriks Esmalt tegutses Hitler põhiseadust täites, aga peagi suutis ta kogu võimu endale koondada Natslik Riigipäev võttis 1933.a märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused. Kehtestati üheparteisüsteem, kõik peale NSDAP saadeti laiali. Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer. Hitleri Saksamaa Hitleri võimuletuleku järel kaotati demokraatlikud institutsioonid ning vabadused Majandus võeti riigi kontrolli alla, juhtima hakkati nelja-aastaplaanide järgi Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, algas aktiivne juutide tagakiusamine, 1935.a seadused piirasid juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi Paljud põgenesid Saksamaalt
Jossif Stalin Aidi Majas Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 9a kl Stalin sündis Gori linnas Tbilisi kubermangus kingsepp Vissarion Dzugasvili perekonda poeg Jossif. On levinud arvamus, et tegelik sünniaasta erineb ametlikust - tõenäolisemate variantidena on pakutud aastaid 1870 ja 1878, täielik kindlus puudub ka sünnikuupäeva osas. Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus ta sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad Gori linna elanikud talumees Vissarion Dzugasvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa Gori linna elanik talumees Tsihitatrisvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul.
Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur pärast bolsevike võimule tulekut. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. See viis kodusõjani. Enamlased, kes kodusõja võitsid olid pärast võitu veendunud, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. aastatel sai võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktaktuur eriti jõhkraks ja julmaks. Loodi vangilaagrid kuhu saadeti miljoneid inimesi. Venemaal oli totalitaarne valitsemine, inimesi hoiti pideva hirmu all ning sõnavabadust piirati. Uue ühiskonna ülesehitamine toimus pideva vägivallaga ja poliitiliste vastaste hävitamisega. Majanduselu juhtis range plaanimajandus. NSVL oli tugev nii majanduslikult kui ka sõjaliselt. Saksamaal hakkas kehtima natslik diktaruur, sest kommunistid võtsid üha enam
· Hitleri arvates tuli riigis likvideerida demokraatia, kommunism ja juudid · Aaria rass kuulutati puhtaimaks ja kõrgeimaks rassiks · Ülemaailmne majanduskriis tõstis natside populaarsust · 1933 sai Hitler kantsleriks (valitsusjuhiks) · 1933 võttis Riigipäev (parlament) vastu seaduse 1. Parlament loobus võimust 2. Hitler sai erakorralised volitused 3. Kehtestati ühe partei ..... 4. Hitlerist sai diktaator ehk füürel Kommunistlik diktatuur Venemaal OLUKORD VENEMAAL PÄRAST KODUSÕDA. NÕUKOGUDE LIIDU LOOMINE · 1918 kevadest kehtis Venemaal üheparteisüsteem, kõik teised parteisüsteemid olid keelatud · Kommunistide võimuala laienedes kuulutati lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile välja: 1. Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 2. Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 3
Ajakirjanduses võisid ilmuda vaid fašismimeelsed kirjutised Laialdane isikukultus Mussolini suhtes 4. Majandus riigi kontrolli all Keelati ametiühingute tegevus ning nende asemel loodi tööliste kutsekojad ning töölisi ja ettevõtjaid ühendavad korporatsioonid, mille tegevus oli allutatud riigi juhtimisele. 5. Sõjakas välispoliitika 1935- 1936 Ühendati Etioopia Itaaliaga 1936- 1939 Abistati natsionaliste Hispaania kodusõjas 1939 Sissetung Albaaniasse NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’i süsteemis Saksamaa seisukoht: tegemist pole läbirääkimiste teel saavutatud kokkuleppega, vaid kaotajatele peale surutud diktaadiga. Tingimused mis Saksamaale peale suruti olid alandavad 2. Majanduslikud raskused Eriti rängalt mõjutas Saksamaad 1929 aastal alandunud suur
Varsti oli Mussolini juba Itaalia eesotsa tõusnud. Tema vaadete kärgi on tulenenud fasismi peamine idee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele rahvuse areng on riigis tähtsaim ülesanne. See õpetus õigustas diktaatorliku riigi tekkimist Itaalias. Juba enne Lenini surma algas võimuvõitlus liidri koha pärast Nõukogude Lidu juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin ja Lev Trotski . Pärast Lenini surma valiti Stalin Nõukogude Liidu peasekretäriks ja riigijuhiks, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine üle maa, ta tahtis muuta Nõukogude Liidu tööstusriigiks. Pärast võimule tulekut oli Nõukogude Liidus välja kujunenud Stalini ainuvõim. Tema ajal kujunes Nõukogude Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Natsliku diktatuuri kehtestamine Saksamaal algas siis, kui seal said võimule natsid. 1993.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 19201940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu , aga paraku see nii ei läinud . Tekkis demokraatia kriis ja demokraatlik kord ei suut
kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Sveits ja Tsehhoslovakkia. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Majandusvaldkonnas on diktatuurile omane plaanimajandus ja riigi suur osakaal, majandus teenib rasketööstuse huve, valitsus kontrollib hindu, palku, investeeringuid ning eksisteerib käsumajandus. Diktaatorlikus ühiskonnas puuduvad vabad valimised, on tsensuur, ühe partei süsteem, nt: Nõukogude Liidus kommunistid, Saksamaal natsiparteid, Itaalias fasistid, üksikisiku huvid on allutatud riigi huvidele, toimub pidev noorsoo juhtimine ja mõjutamine, vangistused, repressioonid,
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jossif Stalin Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Jossif Stalin........................................................................................................ 1 2 Sissejuhatus Olles mitmed aastad ajalugu õppinud ja paljudest mineviku sündmustest ülevaate saanud, pean tõdema, et nii minevikus kui ka tänapäeval jääb palju silma-kõrva meie suur ja võimas idanaaber Venemaa. See suurriik on Eestit kaua ja suurelt mõjutanud läbi oma enamjaolt diktaatorlike riigijuhtide
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, aga osades säilis demokraatia? Diktatuur ning demokraatia paistavad küll kirjapildilt sarnased, kuid sisult on need kaks täiesti erinevat mõistet. Diktatuuriks nimetatakse võimu, mis pole mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning jõule toetuv. Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning
Hitler kuulutas sakslastele suurt tulevikku. Tuli vaid tühistada Versailles' rahu ning teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aasja rass kuulutati teistest kõrgemaks. Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis.1930 suurendasid nad Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitmekordselt. Hitleri peatamiseks oleks piisanud Saksa sotsiaaldemokraatide ja kommunistide tagasihoidlikust koostööst, kuid selle oli Stalin ära keelanud. 1933 nimetati Hitler kantsleriks. Esialgu tegutses ta põhiseaduse raamides. Hitler kasutas ära riigipäevahoone süütamist, asus ta piirama demokraatiat. 1933 märtsis võeti vastu seadus, millega Hitler sai erakorralised volitused: - Kehtestati üheparteisüsteem (NSDAP) - Hitlerist sai füürer Hitleri Saksamaa Kaotati demokraatlikud vabadused, kehtestati riiklik meelsusjärelvalve. Majandust hakkas kontrollima riik ja loodi nelja- aasta plaanid
Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid maailmas Itaalia- juhiks Benito Mussolini, fasism. 1922. sai Mussolini peaministriks, kehtestati ühepareiline süsteem. Mussolinil piiramatu võim, salapolitsei, koonduslaagrid. Intensiivne propaganda. Saksamaa- juht Adolf Hitler, natsid. Hitler üritas 1923 võimu haarata, pandi vangi. 10 aastat hiljem nimetati kantsleriks, diktator/füürer. Algas riiklik meelsusjärelvalve, rassilise puhtuse tagamine, telvastatud rühmitus SS. Venemaa- jugt Jossif Stalin, kommunism. Lenini surma järel tuli võimule Stalin, sai ainuvõimule, isikukultus. NEP-i lõpp, Stalin panustas tööstuse arengule, probleeme viljavarumisega, nälg. Toimus sundkollektiviseerimine (kolhoosid). 1934 vägivallakampaania- suur terror. Loodi GULAG- ülemaailmne sunnitöölager. Demokraatlike riikide olukord maailmas peale I maailmasõda USA- majanduskriis, riigivõlg
aastatu algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks. 1927. aastaks suutis ta kõrvale tõrjuda kõik konkurendid ja end lõplikult võimule kindlustada. Sellega kaasnes ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati ka Stalini 50. juubelit. Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini ainuvõim
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuuri riikide teke oli tingitud sellest, et paljud riigid oli pettunud eelmisest riigikorrast ja arvasid, et diktatuur aitab nende riiki välja majanduskriisist või aitab kergitada riiki teistest tähtsamale. Mõned riigid olid olnud demokraatsed juba kaua aega varem ja rahvas oli sellise riigijuhtimisega väga rahul. Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja nii nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne ideoloogia. Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile pare
Selle nime said nad endale tänu võitlusliidule, mille eesotsas olev Benito Mussolini toetajais kogus ning lõpuks, 1921.aasta parlamendivalimistel oma parteiga võidu saavutas. Fasistliku diktatuuri eesmärgiks oli Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Nõukogude Liidus kehtestati diktatuur juba 1917.aastatel. Võimu haarasid kommunistid Lenini juhtimisel. Pärast Lenini surma muutus diktatuur eriti julmaks kuna riigijuhiks sai Jossif Stalin. Riiki loodi vangilaagreid, sinna saadeti miljoneid inimesi, paljud süütud hukati, toimus kollektiviseerimine nind industrialiseerimine. Stalini eesmärk kõige sellega oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning tagada tulevikus kommunismi ülemaailmne võit. Põhjuseid, tänu millele kehtestati Saksamaal natsionalistlik diktatuur, oli palju. Riigijuhiks sai aastal 1933. Adolf Hitler. Eesmärgiks oli uue korra loomine, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
