Illuka Põhikool Sten Jürgenson Füüsikud elektriõpetuses Referaat Juhendaja:Annely Dietrich Illuka 2011 SISUKORD: Mis on Dieet ? ....................... Lk : 4 Dr.Hay Dieet ......................... Lk : 5 Atkinsi Dieet ......................... Lk: 6;7 Beverly Hillsi Dieet ............... Lk : 8 Sissejuhatus Teema valisin sellepärast , et viimasel ajal on kõigil tekkinud huvi dieetide vastu , kuna arvatakse et nende kehakaal ei ole vastav nende ideaalile . Eriti moodsaks on tänapäeval ja tänasel päeval saanud erinevad dieedid ja paastud. Ei taha propageerida neist ühtegi. Lihtne reegel kui tahad kaalu langetada, siis söö vähem, kui Sa tegelikult energiat vajaksid. Ja vastupidi kui tahad kaalu suurendada, siis tuleb süüa rohkem, kui tegelikult vajad. Peaks nagu asi paigas olema ... Või mis? Kui see kõik oleks nii lihtne, siis kas meil oleks suhteliselt palju ülekaalulisi ja rasvunud kaasmaalasi
mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus jm tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on tõstnud nõudlust tõhusate dieetide järele ning avanud võimalused laialdaseks sellealaseks äritegevuseks. Siiski mitte kõik dieedid ei anna reklaamitavat tulemust ega oma teaduslikku põhjendust ning mõned neist võivad olla tervisele ohtlikud. Dieeti peavad inimesed üle maailma. Tavaliselt on dieedi eesmärgiks tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms. On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti, suhkurtõbised vähese suhkru- ja tärklisesisaldusega dieeti,
Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu
................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................................................13 2. TUNTUIMAD DIEEDID............................................................................14 3. TERVISLIK ELUVIIS...............................................................................17 3.1. Suitsetamine..........................................................................................17 3.1.1. Passiivne suitsetamine............................................................................18 KOKKUVÕTE...........................................................................................
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal
.................................................25 2 SISSEJUHATUS „Mida saab ära süüa, et kõhneneda?“ See küsimus piinab suurt meie inimkonna osa. Kuid vähesed vajuvad mõttesse, milliseid tagajärgi võib tuua piiramine toidust, mis tervishäired võivad tabada ja millega kõik kokkuvõttes lõppeb. Uurimisteema on pühendatud dieteetika uurimisele läbi aegade, mis negatiivset mõju võib tuua dieet, missuguseid haigusi ja häireid. Kogutud keskkonna arvamused antud probleemist ja ette toodud võimalikud uurimisülesande lahendused. Eelkõige uurimistöö teema aktuaalsus põhineb selles, et iga naine püüdleb iluduse ja ideaali poole. Kindlasti üks kõige tähtsam aspekt on kaunis figuur. Tänapäeval dieetide arv kasvab iga päevaga. Tahetakse leida endale kõige sobilikuma ja efektiivsema ning saavutada sooviava resultaadi
Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused.......................................................................................... 15 4.3 Anoreksia.............................................................................................
soost, vanusest, kehakaalust, füüsilisest koormusest). Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kg kaaluv inimene vajab oma energia tasakaalu säilitamiseks ööpäevas 1300 - 2100 kcal. Füüsilise koormuse puhul energia vajadus suureneb, vananedes aga väheneb. Kehakaalu langetamiseks on vajalik, et päevas saadav energiahulk oleks väiksem kulutatava energia hulgast. Näiteks süües iga päev 500 kcal ettenähtust vähem, langeb teie kehakaal 1 -3 kg kuus ning vastupidi. Kaloraazi arvestamine on üsna keeruline ülesanne ka asjatundjatele, seetottu on kõige lihtsam oma kehakaalu jälgida. Kui kehakaal on püsiv, võite olla kindel, et teie toidust saadav energia ja kulutatud energia on tasakaalus. Diabeedi puhul peab veresuhkru tasakaalu säilitamiseks kindlasti arvestama süsivesikute hulka toidus. 3 Dana Makejenko Võrdlustabel Toidupüramiid
toitumisharjumused on muudetavad ning seepärast, et nii enne rasedust kui raseduse ajal on toitumine oluliseks ennetavaks meetmeks mitmesugustele probleemidele. Eelpool mainitud probleemide hulka kuuluvad näiteks vastsündinu madal sünnikaal, enneaegne vastsündinu jm. On oluline, et hea toitumise põhimõtted leiaksid laiemat kõlapinda just rasedate seas. Arenev loode saab kõik vajalikud toitained läbi platsenta, seega peab dieet rahuldama nii ema kui loote organismi vajadused. Tervisliku toitumise juhised rasedatele ei erine 1 väga oluliselt mitterasedate omadest, sisaldades vaid mõningaid erandeid. Peamiseks soovituseks on tervislik mitmekülgne toit, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid: leib, riis, pastad ja kartul ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest.
saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Inimesele sobiva aminohappelise koostisega valke on toiduks vähem vaja võrreldes väheväärtuslike valkudega. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on: organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Raseduse ja imetamise ajal on organismi valguvajadus suurenenud. Imikute absoluutne valgutarve arvestatuna grammides kehakaalu kilogrammi kohta on küllaltki suur. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb. Kuid on ka risti vastupidiseid seisukohti, mis väidavad, et
Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Inimesele sobiva aminohappelise koostisega valke on toiduks vähem vaja võrreldes väheväärtuslike valkudega. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Raseduse ja imetamise ajal on organismi valguvajadus suurenenud. Imikute absoluutne valgutarve arvestatuna grammides kehakaalu kilogrammi kohta on küllaltki suur. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb
Üldiselt suudab visa ja ergas B-tüüp vastu panna paljudele kõige rängematele haigustele, mis on tänapäevaelus tavalised, nagu südamehaigused ja vähk. Isegi siis, kui ta nendesse haigestub, elab ta need tõenäoliselt üle. Kuigi B-tüüp on mõneti ebatavaline, näib tema organism olevat altim eksootilissematele immuunsüsteemi 10 häiretele, nagu näiteks polüskleroos, lubus ja krooniline kurnatus. B-tüübi dieet on tasakaalustatud ja terviklik, sisaldades toitude laia valiku. Kõige olulisemateks faktoriteks kaalu juurdekasvus on mais, tatar, läätsed, maapähklid ja seesamiseemned. Kõigil neil toiduainetel on erinevad lektiinid, kuid kõik nad mõjustavad ainevahetusprotsessi jõulisust, tuues tagajärjeks väsimuse, veepeetuse ja hüpoglükeemia- järsu veresuhkru languse pärast toidu söömist. B-tüübi reaktsioon nisuidudest ja nisu täisteratoodetest leitud gluteenile
Diabeetikute maiustused, ei sobi igapäevaselt, sest rasvarikkad Lubatud väikesed suhkrukogused 20-30g päevas Magusaineid v.a. suhkur kasutada kuni 40 g, korraga mitte üle 10 g. Rohke rasva vältimine on veel tähtsam kui rohke suhkru vältimine. Ksülitool mõjutab veresuhkrut. Veresuhkrut mittetõstvad magusained on aspartaam, atsesulfaam K, tsüklamaat, sahhariin II tüüp isuliinist sõltumatu diabeet II tüüpi diabeetikutel on sageli liigne kehakaal, kõrgenenud vererõhk, kõrge kolesteroolitase. Neil kõhunääre toodab insuliini, kuid toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. Neil aitab veresuhkrut õigel tasemel hoida toiduvalik, kehakaalu vähendamine ja tabletiravi. Vahel võivad vajada ka insuliini. Nõuanded Kalorid tähtsamad kui süsivesikud: Piirata toiduhulka ja kalorite hulka, Suurendada kehalist aktiivsust. Vähem loomset rasva. Vältida pikki toiduvaheaegasid Magusa piirangud erinevad
välja jätta kõik kiirelt imenduvad süsivesikud kui peamine rasvumise ja sellest tulenevate tervisehädade põhjustaja. Toidusoovitustes on aluseks võetud toidupüramiid: toiduained jagunevad rühmiti viiele põhikorrusele, lisaks alumine korrus ja ülemine püramiidi tipuosa. Alumine korrus kujutab endas puhta vee tarbimist ning päikese käes veetmist, mis on D-vitamiini allikas. Ning veel on toidupüramiidi põhja korrusel korrapärane sportimine ja normaalne kehakaal. Nimelt on paljud uuringud tõestanud, et suhkrutõve ennetamisel on eriti tähtis normaalne kehakaal, isegi 5 kg kaalulanguse korral langeb veresuhkur ca 12 mmo/l. Teise tüübi diabeedi ravis ongi esikohal dieet ja füüsiline koormus-liikumine ja alles kolmandal kohal ravimid.Ülemine korrus aga võimalikult harva tarbitavaid toiduaineid. Tinglikult on püramiidi alumistes osades need toiduained, mida tuleb
ainete moodustamiseks (näiteks koliin, karnitiin, RNA ja DNA). Valguvajaduse rahuldavad ka ainuüksi juur-, tera- ja kaunviljad, tagades samas toidu piisava kaloraai. Niisuguse dieedi puhul aga peab toiduaineid teadlikult valima, et saada kätte kõik asendamatud aminohapped. Valguvajadus sõltub kehakaalust. Täiskasvanud inimese päevase valguvajaduse arvutamiseks (grammides) on pakutud välja valem, mille kohaselt tuleb kehakaal kilogrammides korrutada 0,8-ga. Näiteks 60 kilo kaaluv inimene vajab selle arvutusreegli kohaselt päevas 60 x 0,8 = 48 g valke. Tavatoiduga saab inimene aga enamasti umbes kaks korda rohkem valke kui keha tegelikult vajab. Suuremas koguses valke vajatakse vaid teatud eas ja teatavates olukordades: noorukiiga, rasedus, imetamine, jõutreening, vanadus, AIDS, vähktõbi jms. Organismi vajadust ületav liigne valk annab suure koormuse neerudele ja maksale, mis tegelevad jääkide töötlemisega.
mäludes. Kui inimene ei ole päeva jooksul korralikult söönud, siis sööb ta õhtul kodus näljasena kiiresti ja liiga palju, mis viis selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast. Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga.
· Kõrge intensiivsusega spordialadel soovitatakse kasutada spordijooke, mis sisaldavad maltodekstriini. TAIMETOIT JA SPORT · Taimetoitluse positiivsed küljed igapäevaelus o Vererõhk on tavaliselt madalam o Risk haigestuda südame vereringehaigustesse on väiksem o Vähem suhkruhaigust · Spordis on taimetoitlus suure riskiga Taimetoidu dieedi liigid · Puuvilja dieet · Makrobiootiline välistab kogu loomse toidu · Puhtalt vegetaarne välistab loomse toidu, piimatooted ja munad · Piima vegetaarne (laktovegetaarne) lisaks piima ja piimatooteid · Poolvegetaarne osaliselt loomset toitu · Uus vegetaarne kindlad loomsed toidud lisatud · Tinglikult vegetaarne sisaldab kala, ei sisalda lihatooteid Taimetoitluse riskid spordis
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus. Ta kirjutab, et Tiibeti laamad tegid rasket füüsilist tööd ning toitusid peamiselt omaenda kasvatatud viljadest järgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna, või ja juust.
saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Inimesele sobiva aminohappelise koostisega valke on toiduks vähem vaja võrreldes väheväärtuslike valkudega. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on: organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Raseduse ja imetamise ajal on organismi valguvajadus suurenenud. Imikute absoluutne valgutarve arvestatuna grammides kehakaalu kilogrammi kohta on küllaltki suur. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb. Kuid on ka risti vastupidiseid seisukohti, mis väidavad, et
......................................................................................4 Mis see on?..............................................................................................................................4 Toitumise põhialused.............................................................................................................. 5 Toitumisharjumuste kujunemine.............................................................................................8 Dieedid ja kultuurilised erinevused.......................................................................................10 Haigused ning eritoitumine...................................................................................................11 Kokkuvõte.................................................................................................................................14 LISAD........................................................................................................
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taim
limiteerumine veres, kõhnumine, üldine negatiivne lämmastikubilanss jne (Caballero, 2001). Transportvalkude puudusel võib omakorda tekkida veel vitamiinipuudus. Veres toimub paljude vitamiinide transport valgulise kandja abil. Eestis 2005/2006 aastal läbi viidud uuring näitas aga, et 11-15 aastaste õpilaste seas oli toitumusharjumusi muutnud 22% õpilastest, kes kehamassi indeksi järgi olid normaalkaalus. Nad pidasid dieeti, sõid väherasvaseid toite ja rohkem puu- ning juurvilju. Samuti jätsid paljud neist söögikordi vahele ja näljutasid ennast. Samas on selleealistele noortele esmatähtis saada kõiki vajalikke aminohappeid, sest organism on alles kasvamis- ja arenemisjärgus (Vaher, 2011). Eesti täiskasvanud rahvastiku 2004. aasta tervisekäitumise uuring näitas, et 16-24 aastaste neidude hulgas oli kaalu langetamise eesmärgil pidanud dieeti üle 30% küsitletutest, samas oli
Diabeedi ravi eesmärgiks on ennetada diabeediga kaasnevaid haigusi ning tagada patsiendi haigusnähtude taandumine ja hea elukvaliteet. II tüübi ravi aluseks on alati eluviisi muutus: tervislik ja mitmekesine toitumine ning füüsiline aktiivsus II.tüüpi diabeet Diabeetiku menüüs pööratakse tähelepanu toidu süsivesikute, rasva ja energia sisaldusele. Diabeetikutele soovitatakse sarnast dieeti nagu tervetele inimestele: rohkesti köögivilju ja täisteratooteid, võimalikult vähe suhkrut ja valget jahu, vähesel määral kõva ja mõõdukalt pehmet rasva ning vähe soola ja minimaalselt alkoholi. Proteiiniallikatena on soovitatav süüa kala, kaunvilju ja väherasvaseid piimatooteid. Energia saamine tuleb viia tarbimisega kooskõlla, et tagada normaalkaal hoidmine või saavutamine. Regulaarsed toidukorrad hõlbustavad ravi eesmärkide saavutamist ja on abiks ka kaalukontrollis.
Lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned on energiarikkad ning nende kogused ei tohi ületada 2-4 tl õli või 20-40 g pähkleid. Suhkur, maiustused ja magusad karastusjoogid annavad rohkesti toiduenergiat, mistõttu on nende tarbimisel väga oluline jälgida soovituslikke päevase tarbimise koguseid. Kuigi seda ei loeta toiduainete hulka, on eluks kõige vajalikul vesi. Organism saab kõiki toitaineid omastada ainult veeslahustunud kujul. Vett ja lahjasid jookse peab päevas tarbima 1- 1,2 liitrit. Soovitatav kogus sõltub üldisest tarbitavast toiduenergia hulgast, arvestusega, et individuaalne vedelikuvajadus on 1 ml/kcal kohta. Toidu küllastusjõud ja ülesöömine Tervisliku toitumise aspektist on oluline piiri pidada erinevate valgest jahust tehtud küpsetistega. Rasvarikaste toitudega liialdamist soodustab nende madal küllastusjõud kuigi toit on tegelikkuses väga energiarikas, ei teki täiskõhutunnet. Sageli süüakse
Metaboolse vee saamine neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg). lipiidid on mitmete bioaktiivsete ainete koostises, mis mõjutavad näiteks suguhormoonide sünteesi. Pikaajaline rasvavaene dieet võib põhjustada menstruatsioonitsükli häireid. toidurasvad parandavad ka toidu maitset ja lõhna. Rasvavaene toit on maitsetu, tuim. Toidurasvad aeglustavad mao tühjenemist, pikendades täiskõhutunnet. Fosfopiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: Membraani fosfolipiidse kaksikkihi ehitusalus. hüdrofiilne A hüdrofoobne küllastatud kaksikside B
Metaboolse vee saamine neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg). lipiidid on mitmete bioaktiivsete ainete koostises, mis mõjutavad näiteks suguhormoonide sünteesi. Pikaajaline rasvavaene dieet võib põhjustada menstruatsioonitsükli häireid. toidurasvad parandavad ka toidu maitset ja lõhna. Rasvavaene toit on maitsetu, tuim. Toidurasvad aeglustavad mao tühjenemist, pikendades täiskõhutunnet. Fosfopiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: Membraani fosfolipiidse kaksikkihi ehitusalus. hüdrofiilne A hüdrofoobne küllastatud kaksikside B
Metaboolse vee saamine – neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg). lipiidid on mitmete bioaktiivsete ainete koostises, mis mõjutavad näiteks suguhormoonide sünteesi. Pikaajaline rasvavaene dieet võib põhjustada menstruatsioonitsükli häireid. toidurasvad parandavad ka toidu maitset ja lõhna. Rasvavaene toit on maitsetu, tuim. Toidurasvad aeglustavad mao tühjenemist, pikendades täiskõhutunnet. Fosfopiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: Membraani fosfolipiidse kaksikkihi ehitusalus. hüdrofiilne A hüdrofoobne küllastatud kaksikside B
C-peptiid Algus Enamasti kiire Aeglane Haiguse kulg Kiire Aeglane Ainevahetus Labiilne Stabiilne Ketoosi soodumus Tugev Vähene Kehaehitus Asteeniline Enamasti pükniline/adipoosne Normaalne Kehakaal Väheneb Suurenenud või normaalne Vastus sulfonüüluurea Puudub Hea preparaatidele (insuliini sekretsiooni soodustavad) Insuliinravi Vajalik Vaid insuliini reservi ammendumisel DM perekonnas + ++ Surma põhjused Neeru kahjustus, südame, Südame ja veresoonte
9,3 kcal 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? rasvu lagundavad lipaasid ja sapivedelik emulgeerib rasva gloobulid. imenduvad peensoolest lümfi 6. Kuidas läbivad peensoole seina vees lahustumatud rasvade komponendid, milliseid –happeid selleks vaja on? sapphappeid???? 7. Kas lipiididevaene dieet (üldse mitte lipiide sisaldav) dieet on võimalik ja milliseid tagajärgi see oraganismis võib avaldada (too vähemalt 2 näidet)? Võimalik oleks aga sellega kaasnevad naha hädad, rasvlahustuvate vitamiinide puudus, asendamatatute rasvhappete puudus. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub:
tulemusi ning veresuhkur püsib endiselt kõrge, siis on vajalik rakendada tablettravi. Need ravimid ei sisalda insuliini ja toimivad ainult siis, kui diabeetiku kõhunääre toodab veel küllaldaselt oma insuliini. RAVI EESMÄRK: 1. Saavutada võimalikult normilähedane veresuhkur. 2. Vähendada südame-ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid: o alandada vererõhku o vähendada vererasvade (kolesterooli) hulka o loobuda suitsetamisest RAVI PÕHIPRINTSIIBID: 1. Õige dieet - rasvavaene toit. 2. Kehakaalu vähendamine. 3. Liikumine 4. Suitsetamisest loobumine. 5. Jalgade hooldus ja ravi. 6. Ravimid. 7. Veresuhkru ja vererõhu kontroll kodus. 8. Regulaarne arstlik kontroll. 2.2.2 SUUKAUDSED VERESUHKRUT ALANDAVAD RAVIMID I. Sulfanüüluurea preparaadid: o glibenklamiid (Daonil, Gilemid, Euglucon) o gliptsiid (Minidiab, Glebenese, Melizid) o gliklasiid (Predian, Diabrezide) Toime: alandavad veresuhkrut, suurendades insuliini eritumist kõhunäärmest
Paljusid toiduaineid me ei ole võimelised nägema, haistma, maitsma. Pikka aega me isegi ei märka, et nad puuduvad toidust. Palju hiljem, võibolla kuude, võibolla isegi aastate möödudes, ilmnevad toiduainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud - mälu halvenemine, väsimus, apaatia, aga ka väga tõsised ainevahetushäired. Alles siis, kui elu kvaliteet on langenud, on kadunud söögiisu ja joomislust, kui raske haigus sunnib pidama ranget dieeti, taipame, et paljustki oleks võinud teha teisiti. Õige toitumine ei ole ainsaks tervise tagatiseks. Tähtis on ka elulaad - kas kehaline koormus on piisav, kas suitsetate, liialdate alkoholi ja ravimitega. Mõju avaldavad pärilikud tegurid ja keskkonna saastumine. Pärilikkust ei saa muuta, keskkonna saastumisele saab üksikisik avaldada piiratud mõju. Igaüks saab aga ise valida, kuidas toituda. Pereema kätes on tihti kogu perekonna toitumisharjumuste kujundamine
TOIDU SÜSIVESIKUD Et antud aineklassi enamikke esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena siis võetigi kasutusele üldmõiste "süsivesik". Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Toi
4. Lahusti - Tänu toidulipiididele kui lahustile saabuvad meie organismi rasvlahustuvad vitamiinid. Rasvlahustunult deponeeruvad inimorganismis mitmed vitamiinid. Väheaktiivne rasvkude on omalaadne lahusti, nimelt selles võivad talletuda hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad ksenobiootikumid ( s.h ka ravimid). Seda fakti peaksid silmas pidama eelkõige need isikud , kes kavatsevad alusada kiiret ja ränka dieeti. Kiire rasvkoe elimineerumine vabastab järsult ja rohkesti rasvkoes talletunud raskmetalle jt kahjulikke ühendeid; 5. Struktuurne funktsioon - Lipiidid on bioloogiliste membraanide peamisi koostisosasid. Struktuurne tähtsus on eelkõige (fosfoglütseriididel); 6. Transport - Rasvlahuste vitamiinide ja kolesterooli transport organismis tagatakse eeskätt vere lipoproteiinide poolt; 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
