poolt. Keha kineetiline energia muutub laengukandjate liikumise energiaks ning takistuse tõttu eraldub see energia soojusena. Pöörisvooludel põhineb ka induktsioonahi. Suure sagedusega perioodiliselt muutuva magnetvälja abil tekivad aines pöörisvoolud, mille energia vabaneb soojusena. Soojuse ülekannet ühelt kehalt teisele ei toimu. Elektromagnetilist induktsiooni kasutatakse magnetiliselt salvestatud andmete taasesitamiseks( helid või kujutised). Tähtsamaks detailiks on juhtmepool, mis asub ketta või lindi magnetkihi läheduses. Domeenide magnetväli muudab pooli läbivat magnetvoogu. Poolis tekivad induktsioonivoolu võnked. Nende tugevus ja sagedus on määratud domeenide magnetväljaga. Elektromagnet induktsiooni kasutatakse ka magnetkaartidel, elektrikarjustes ja elektrodünaamilistes mikrofonides ehk "ümberpööratud" valjuhääldites. Selles mikrofonis panevad helilained võnkuma membraani koos juhtmepooliga.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL nimi SEPISTAMISE PRAKTIKA KURSUSETÖÖ Õppeaines: Metallide kuumtöötluse praktika Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-31 Juhendaja: lektor A. Altmäe Tallinn 2010 Sepistatav detail Detailiks on 150mm pikk läbilöögi meisli pea, mille teine pool on ruudukujuline lame haamer. Sellel on auk käsivarre paigaldamiseks. (Vaata joonist) Materjali toorikuks on profiiliga metall-latist lõigatud lõik mõõtmetega 35x35x88mm. Tööriistad: · Sepaääs · Pneumovasar · Alasi · Sepahaamrid · Erinevad läbilöögimeislid · Viilid · Kinnihoidmise tangid · Sepa käed Sepistamise töökäik
Materjalitehnika instituut Kodutöö nr 2 Valmistustehnoloogia valik - trükipress Tallinn 2012 1 Detaili konstruktsiooni lühianalüüs Detailiks on trükimasinast pärit templivars, mille otsa käib templimärk/raud, mille funktsiooniks on trükikirja tekitamine paberkandjale. Esialgse vaatluse põhjal tundub detaili konstruktsioon üpriski lihtne, kuna tegu on lihtsustatult lehtmetallist jupiga, mille paksus ca 1 mm. Lihtsus väljendub ka painete olematusest antud konkreetse detaili puhul. Eelöeldut silmas pidades võiks toote valmistamiseks kasutada survetöötlust  täpsemalt lehtstantsimist
Töökäik: 1) Saen kaks 2,2m pikkust prussi ja kaks 3n pikkust prussi. Ühendan prussid omavahel kruvidega nii, et moodustuks raam mõõdus 2,3*3m. Peale seda tuleb alusraam paigaldada soovitud kohale ja sättida loodi. Kinnitan alusraami vaiadega maa külge. 2) Saen 12 1,2 m pikkust detaili, millset 6 detaili on tugipostid ja 6 sarikadetailid. 3) Ühendan 2 tugiposti ja 2 sarikadetaili omavahel kolme prussinurgaga ühtseks nn A- kujuliseks detailiks. Teen kokku kolm A-kujulist detaili, kus oleks tugipostid ja sarikad omavahel ühendatud prussinurkade abil. 4) Saen kolm 3m pikkust latti. Ühenda nendega eelnevalt valmistatud 3 A-kujulist detaili nii, et iga latt läbiks kolme prussinurka. 5) Tõstan ja kinnitan kogu karkass naelutusnurkade abil alusraamile. 6) Meisterdan sobivas mõõdus ukse ja tuulutusakna piidad. Ukse ja akna tegemiseks valmista sobiv raam ja kinnita kile klambripüssiga raami külge. Uks
valmistamiseks. Sulatatud sadestumise vormimine FDM tehnoloogia puhul valmistatakse detail sulatatud plastiku paigaldamisega läbi peene otsiku, kihthaaval, järgides soovitud mudeli läbilõikeid. See tehnoloogia on peamine, mida kasutatakse kiirprototüüpimises, kuna toormaterjal on suhteliselt odav ning mudeli valmistamise aeg on lühike. Elektronkiirega sulatamine EBM tehnoloogia puhul kasutatakse toormaterjalina metallsulami pulbrit, mis sulatatakse terviklikuks detailiks vaakumi all. Erinevus laserpaagutamistehnoloogiast seisneb selles, et laseri asemel kasutatakse elektronkiirt. Samuti on valmistatud detailid vastupidavamad. Kuna see tehnoloogia võimaldab kasutada toormaterjalina titaani sulameid, kasutatakse seda laialdaselt meditsiinitööstuses proteeside valmistamiseks. Selektiivne lasertehnoloogia SLS (selective laser technology) on levinud tehnoloogia. Esemete valmistamiseks laotatakse
Mõõteskeem: Mõõtetulemused: Mõõte- lugem ristlõikes Keskm. Seade- Tegelik siht A-A B-B lugem mõõde mõõde I-I 0,038 0,036 0,285 38,000 37,715 II-II 0,033 0,034 Ovaalsus 0,005 0,002 Mõõtetulemuste analüüs: Detaili tegelikuks mõõtmeks saime 37,715. Detailiks olnud kolvisõrm ilmutas mõõtmistulemuste põhjal kerget ovaalsust, seega detail on ilmselt kulunud.
exe. · Programm sarnaneb LEGO mängule, kus erinevates osadest, edaspidi plokkidest, saab ehitada mudeleid. Tallinna Reaalkool Modelleerimisprogramm Solid Edge · Programm võimaldab modelleerida kolmemõõtmelisi esemeid. · Loodud detaile on võimalik omavahel ühendada ja saada terviklik ese. · Võimaldab loodud eset muuta jooniseks ja vastupidi  eelnevalt tehtud joonis muuta kolmemõõtmeliseks detailiks. Tallinna Reaalkool CNC  freespink KOSY 2 Tallinna Reaalkool NCCad ·Pingi juhtimistarkvara Metallitreipink Wabeco Tallinna Reaalkool Tähelepanekud ja kitsaskohad · Õpilaste huvi  Ei huvitu üldse (Aluses on huvi, kokkupuutel läheb raskeks)  Teevad ära (aktiivne õpiline)  Tegelevad iseseisvalt ja on loomingulised Tallinna Reaalkool Tähelepanekud ja kitsaskohad
jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20. sajandi vahetusel). Vanakreeka kunsti kujunemise ajalugu on väga pikk, kuna 12. saj. eKr tungisid Kreekasse dooria ja joonia hõimud, kelle rüüsteretked andsid Kreeka-Mükeene kultuurile lõpliku hoobi. Ometi algab just nendega päris-Kreeka ajalugu. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid, mida esialgu tehti puust ja savist, hiljem kivist. Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sammas, mille 3 põhiosa on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige kõikide üksikosade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. Üks vanimaid ja paremini säilinud dooria stiilis templeid, mida võib ka nimetada Kreeka üheks vanimaks ehitusmälestiseks, on Hera tempel, mis ehitati umbes 550 eKr. 6. saj eKr kujunes välja aga joonia stiil, mis oli pisut rikkalikum võrreldes lihtsa ja range dooria stiiliga
Ephesose Suur Teater 12. kapiteel- iluotstarbeline samba või pilastri ülemine osa Hera tempel, Dorischi kapiteel 13. dooria stiil- varaseim kolmest Vana-Kreeka arhitektuuri stiilist, iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Zeusi tempel, Olümpia Dooria stiilis tempel 14. joonia stiil- üks kolmest vanakreeka arhitektuuri stiilist, iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist. Schauspielhaus, Berliin Joonia stiilis samba kapiteel 15. korintose stiil- kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist, sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Zeusi tempel, Ateena Korintose stiilis samba kapiteel 16
taotleb rahutust ja vormide mitmekesisust, barokiga käsikäes käib vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine, lootes neid muuta paremini mõistetavaks ja kaunimaks. Santa Susanna kirikut iseloomustab iseseisev rikkalik, pidulik dekoratsioon, ilma suuremate liialdusteta.. Arhitektuuris on kasutatud renessanssile iseloomulikke paarissambaid, kus üks eendub teisest. Fassaadi kaunistavad nisid, skulptuurid ja petikaknad. Nissidesse paigutati skulptuure. Väga iseloomulikusk detailiks on niinimetatud murtud viilud. Ehitise alumist laiemat ja ülemist kitsamat korrust ühendavad tervikuks voluudid. Teokarpi meenutava voluudi motiiv on barokkornamendis väga armastatud. Barokkarhitektuuri üldmulje on üsna rahutu. 2. Kirjelda esitatud näidet kasutades klassikalise arhidektuuri iseloomulikke jooni. Prantsuse arhitekti Jacques Germain Soufflot'i projekteeritud Pariisi üks kaunimaid kuppelehitisi "Panteoni" on klassikalise arhitektuuri ehadaim näide
välispiiretegav  Veiste lõastult pidamine õigustab ennast kõige paremini väiksema karja puhul, kus eraldi lüpsiplatsi ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas  Lõaspidamise eeliseks loetakse võimalust loomade individuaalseks kohtlemiseks  Puuduseks on raskused aseme puhtana hoidmisel ning suurem inimtöökulu  Kindlasti peavad lõaspidamislaudad olema korralikult soojustatud  Lõaspidamislauda kõige tähtsamaks tehnoloogilisek detailiks on ase, millel loom on sunnitud veetma suurema osa elust  Kogu toiming on seotud looma asemega  Iga aseme juurde viiakse vajalikud söödad, joogivesi, allapanu ja muud looma eluk vajalik  Aset peab perioodiliselt puhastama, kusjuures iga päev tuleb sinna lisada piisav kogus allapanu  Aseme mõõtmed peavad vastama looma keha mõõtmetele  Samas ei tohi ase olla ka liiga suur  Liiga pikka aset on raske puhtana hoida
c)karter g)väntvõll k)kolvisõrm d)karteripõhi h)väntvõlli laagrid l)kepsulaagrid 6 Mootor Sisepõlemiskolbmootor koosneb kahest mehhanismist ja neljast süsteemist.Süsteemideks on : toitesüsteem,süütesüsteem,õlitussüsteem ja jahutussüsteem. Kõik mootori silindrid,olenemata nende asetusviisist,on ühendatud üheks detailiks,mida nimetatakse mootoriplokiks.mootoriplokk on mootori aluseks,kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Hooratta hammasvöö- on hoorattale asetatud pingistuga ja tema kaudu pööratakse väntvõlli käivitit.Hooratas kogub endasse energiat ja aitab mootoril ületada abitakte,samas on ta ka jõuülekande detailiks. Kui hooratast ei oleks,ei oleks autol tühikäiku. Väntvõll on jõumomenti edasikandev masinadetail.Väntvõll muudab kolbidelt kepsude
· Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Hubble'i klassifikatsioon lähtub oletusest, et tegu on kahest allsüsteemist koosneva liitsüsteemiga. Neist esimene, sfääriline allsüsteem mõhn, on üsna sarnane elliptilise galaktikaga. Teine, ketas, on sarnane eelmisest punktist tuttava Linnutee kettaga. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust.
Dooria stiili kasutati 7. kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Näiteks: Ateena Parthenon, Hephaistose tempel Ateenas Joonia stiil- Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Näiteks: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses, Korintose stiil- Korintose stiil oli kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist. Korintose stiil pärineb 5.Â4. sajandist eKr ja oli väga levinud hellenismiajal. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel
Fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu kuhjati kõikvõimalikke kaunistuselemente. Taotleti maalilisust, valguse ja varju mängu saavutamiseks lasti hoone osadel eenduda ja taanduda, kasutati sambaid ja poolsambaid. Sambad on paaridena, kusjuures üks sammastest sageli eendub  see tekitab rahutu efekti. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid, kuhu paigutatakse skulptuure. Kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokis esineb teatav vägivald. Väga iseloomulikuks detailiks barokile on murtud viilud, voluudid. Prantsusmaal peeti Itaalia barokist väga lugu, kuid arhitektuur kulges siiski teist rada. 17. sajandi kuulsaimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Sellest sai Louis XIV pearesidents, oma suuruse ja toredusega pidi hämmastama kogu Euroopat. Loss on ehitatud klassitsistlku rangusega, rõhutatud on horisontaaljoont, sellest võetakse eeskuju lossiarhitektuuris
ja enesesse tõmbunud olevust, kellel on maailma avaruste koha pealt silmad suletud. Meie kaasaja väärtusteks võivad olla sõltumatus, vabadus, perekond, armastus, suur maailma vaade ja teadmised. Teos räägibki just inimese vähestest teadmisest maailmas toimuvast ja maailma vaatest, mis näitab seda, et kaasaja väärtused hakkavad oma tähtsust kaotama või siis need lihtsalt surutakse alla. Teose üheks detailiks võib pidada inimkeha, mis lebab maas täiesti vabalt, keha pole kinni seotud ning see tähendab seda, et ta võiks täiesti vabalt püsti tõusta ja minema kõndida, kuid ta ei leia teed maailma. Tal pole kohta, kuhu minna, kuigi ta tahaks. Kunstnik on teose loomisel kasutanud tina, terrakotat, kipsi ja klaaskiud. Need materjalid on kõik silmaga nähtavad ja käega puudutatavad ning nad omavad neile tavapärast materjali lõhna
mitmesugused radioaktiivseid aineid sisaldavad jäätmed, mis satuvad loodusesse. Tuumakiirguse salakavalus peitub selles, et inimene pole võimeline oma meeleorganite abil seda kiirgust vahetult tajuma ning ohtu aimamata võib ta omandada haigusttekitava doosi. Just sellepärast tulebki siin abi otsida mõõteriistadelt  dosimeetritelt. Arvatavasti pole kaugel aeg, kui kaasaskantav dosimeeter saab iga inimese kohustuslikuks detailiks tema igapäevases riietuses, nii nagu prillid lühinägelikel või vihmavari niiskel sügispäeval. Eestis on radioaktiivset saastet vähemaks jäänud Eestis on kiirgusobjektide hulk on viimase kümne aastaga oluliselt vähenenud. Vabariigi erinevates punktides asuvad radioaktiivse saaste avastamiseks üles pandud mõõteseadmed, mille andmed saadetakse Eesti Kiirguskeskusesse. Reaalsed radioaktiivse saaste ohud võivad olla aatomielektrijaamadega toimuvad õnnetused.
põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Eristati seitset eri tüüpi templeid: antidega templid, kaksik ehk topeltantidega templid, prostüülid, amfiprostüülid, peripteerid, dipteerid ja pseudodipteerid. Templid ise koosnesid järgnevatest osadest: alus, sambad, kapiteelid, talastik, viilkatus ja templi sisemus. Arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sambad, mille põhiosadeks on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili- dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad jässakad sambad, millel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, sambad on peenemad ja elegantsemad ja neil on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhin on
tolmune saba. Pikemaks ja laiemaks muutusid ka riiete varrukad. Pikenesid kinganinad ja sai kombeks kanda pikki juukseid. Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Kui varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökoha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad. Särgi alumine osa oli teisest riidetükist. Ja varrukad olid ülalt kitsad ja laienesid küünarnukist. Varrukad võisid ulatuda ka maani. Naiste kleit ja vest olid pikad, kuni kandadeni. Vesti kaunistas mõõda põrandat
Sambad on madalad ja jässakad. Sammastel puudub baas ja kapiteeliks on vaid kaks kivi, üks ketta kujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on verikaalvaokesed ja teisi katab reljeef.(1) Joonia stiili puhul on iseloomustavaks detailiks samba kapitell, mis on allapoole rulli keerduv voluut ning selle otste vahel paikneb ehisliist, mida kutsutakse munavööks. Tala friis on reljeefist.(1) Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinuves seisneb sambakapiteelis. Seda kaunistab lopsakatest
tolmune saba. Pikemaks ja laiemaks muutusid ka riiete varrukad. Pikenesid kinganinad ja sai kombeks kanda pikki juukseid. Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökaha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad. Särgi alumine osa oli teisest riidetükist. Ja varrukad olid ülalt kitsad ja laienesid küünarnukist. Varrukad võisid ulatuda ka maani. Naiste kleit ja vest olid pikad, kuni kandadeni. Vesti kaunistas mõõda põrandat
Kuivõrd maatriksprinterite aeg hakkab ikkagi juba otsa saama, siis keskendume löögita printeritele  laser- ja tindiprinterile. Kuigi need kaks printeri liiki on küll vägagi erinevad, leidub nende konstruktsioonis alati: paberi etteandmissüsteem, trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega ning kontroller, mis juhib trükimärkide pealekandmist. Tindiprinter töötab väikeste tindipiiskade paberile pritsimise põhimõttel. Seetõttu on enimvahetatavaks detailiks selles printeris tindipott(või potid). Värvilisel tindiprinteril on enamasti mitu tindipotti. Kui need tühjaks saavad, on targem nad lihtsalt ära visata ja uued osta. Tindipottide isetäitmine ja korduvkasutamine viib sageli printeri riknemiseni. Parim on tindiprinterile, kui kasutada tootja originaalpotte. Sel juhul garanteeritakse ka printeri korrasolek garantiiajal. Tüüpilisemaid ja levinumaid tindiprintereid on tänapäeval Canoni toodetud eksemplarid.
puhul valmistatakse detail sulatatud plastiku paigaldamisega läbi peene otsiku, kihthaaval, järgides soovitud mudeli läbilõikeid. See tehnoloogia on peamine, mida kasutatakse kiirprototüüpimises, kuna toormaterjal on suhteliselt odav ning mudeli valmistamise aeg on lühike. · EBM tehnoloogia(Elektronkiirega sulatamine)-EBM tehnoloogia puhul kasutatakse toormaterjalina metallsulami pulbrit, mis sulatatakse terviklikuks detailiks vaakumi all. Erinevus laserpaagutamistehnoloogiast seisneb selles, et laseri asemel kasutatakse elektronkiirt. Samuti on valmistatud detailid vastupidavamad. Kuna see tehnoloogia võimaldab kasutada toormaterjalina titaani sulameid, kasutatakse seda laialdaselt meditsiinitööstuses proteeside valmistamiseks · SLS tehnoloogia (Selektiivne lasertehnoloogia)-SLS on levinud tehnoloogia. Esemete
jõulisust ja lihtsust. Sambad on madlad ja jässakad. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult 2 kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline  Zeusi ja Hera tempel Olümpias  Ateena Partheon Joonia stiil - Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist.  Nike tempel akropolises  Hera tempel Samose saarel Korintose stiil - Oli kõige rohkem levinud hellenismiajal. Korintose stiil sarnaneb Joonia stiiliga. Erinevus seisneb põhiliselt sambakapiteelides. Korintose stiili puhul kaunistab sambaid lopsakatest
Tallinna Tehnikaülikool 2009/2010 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Kodutöö aines Materjalitehnika Üliõpilased: Rühm: Esitatud: 16.12.09 Detaili töötingimused Detailiks valisime sumoroboti saha. Saha üldised mõõtmed on 200x35x3mm. Seega sahk ei ole eriti paks, aga kuna ta töötab 16 kraadise nurga all maapinna suhtes, siis võtab suurema koormuse vastu ikkagi 35mm külg. Omadustelt peaks sahk olema võimalikult tugev, see peaks taluma teistelt robotitelt saadud lööke ja sealjuures mitte purunema. Sellest lähtuvalt on sahal vaja teatavat kõvadust ja löögisitkust. Kuna enamik konkurente kasutab
Lossil pole kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Fontainebleau loss. Lossi siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis. Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. 17. Teeme vahet 3 sambal ( joonia, dooria, korintos). Kirjelda. Joonia sammas. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Dooria sammas. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Korintose sammas
kese on väike. Nagu tähedki, tiirlevad ka spiraalharud ümber galaktika keskme, kuid nad teevad seda konstantse nurkkiirusega. Spiraalharud on nähtavad, sest neis tekib tihti uusi tähti, mis on heledamad ja paistavad kaugemale. Spiraalsete galaktikate sümmeetriatasandi läheduses on palju gaasi ja tolmu ning noori tähti. Nad pöörlevad (sama massi korral) mitu korda kiiremini kui elliptilised. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Varbspiraalsed galaktikad Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud
Friisil on vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. Dooria stiili varasema etapi näiteks on Lõuna-Itaalias Paestumis ehitatud nn. Basiiika (6. saj. e.m.a.) ja Poseidoni tempel (5. saj. I pool e.m.a). Täiuslikem teos on Ateena linnamäel Akropolil asuv Parthenoni tempel (peripteer). (Kangilaski, 1997) Erinevalt dooriast on joonia sambad saledamad ja kõrgemad, elegantsemad. Sammas toetub baasile. (kunstiabi.weebly.ee) Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. (et.wikipedia.org) Joonia stiili esindasid nt väike Nike tempel (amfiprostüül) Ateena Akropolil ja hiiglaslik Artemise tempel Efesoses Väike-Aasias (dipteer). (Kangilaski, 1997) Kõige hilisemal korintose stiilil on kõige uhkemad sambad. Samuti võrreldes dooria ja jooniaga on sambad veel kõrgemad ja saledamad. Põhiline erinevus väljendub aga
vaadatuna. Spiraalsed (S) galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Hubble'i klassifikatsioon lähtub oletusest, et tegu on kahest allsüsteemist koosneva liitsüsteemiga. Neist esimene, sfääriline allsüsteem mõhn (ingl. bulge), on üsna sarnane elliptilise galaktikaga. Teine, ketas, on sarnane eelmisest punktist tuttava Linnutee kettaga. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust. Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks
Visuaalsete vaatluste põhjal võib eristada kolme põhitüüpi- elliptilisi, spiraalseid ja korrapäratuid galaktikaid. Elleptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse järgi. Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad. 5 4. DÜNAAMIKA Galaktikate suhtelised suured mõõtmed lubavad uurida lisaks galaktika kui terviku liikumisele ka sisemisi liikumisi. Piisava lahutusvõime korral saame määrata üksikute tähtede kiirusi, tavaliselt jääb spektroskoobi piluga määratud vaatlusalusesse palju tähti
raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef. Nt Brandenburgi väraval Berliinis 15) Joonia stiil- Üks Vana- Kreeka sammaste stiil. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust.Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Nt Erechtheioni templil 16) Korintose stiil- Kõige hilisem Vana- Kreeka sammaste stiil. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis.Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose
Liiteid kasutatakse masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks eelkõige masina ja selle sõlmede karkassi juures. Püsiliited ei ole lahti monteeritavad. Demonteeritavaid liiteid saab korduvalt lahti võtta ja kokku ühendada. Keevisliide ühendab elemendid keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (või muud materjali). Tekkiva sulami ja metalli hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Neetliite teostamise oluliseks detailiks on neet ja olemasolevad kanalid (pesad). Neetliidet kasutatakse kohtades, kus ei ole võimalik teostada kuumutamist. Demonteeritavate (taasavatavate) liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi hammasliited. Hammasliide moodustatakse võllile ja
Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef. NÄIDE: Zeusi ja Hera tempel Olümpias, Ateena varakamber Delfis, Hera tempel Paestumis, Hephaistose tempel Ateenas. Joonia stiil - üks kolmest vanakreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Joonia stiili põhiliseks tunnuseks on sambakapiteel. Joonia stiilis sambaid on kasutatud ka paljude hilisemate ehitiste juures. NÄIDE: Berliini Schauspielhaus (ooperimaja). Korintose stiil - kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist.Hellenisimi aeg. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga
sammastel ehk kallelüüridega. Need on tehtud seibidest, mis on seest tühjad, mis onl iidetud omavahel pronks klambritega. Ei kasutata sideainet, seal pannakse kivid üksteise peale, need jäävad raskuse hõõrdejõuga paigale ning vastutustundlikumad kohad kinnitatakse pronks klambritega. Tegemist on täppis ehitisega, mis on aasatuhandeid püsima jäänud. Joonia order on klassikalisest ajastust. Katusekonstruktrsioonoli peenekoelisem. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust.Talastiku friis koosneb üleni reljeefist.(vt. slaide) Korintose order Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis.Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja
Kompass võib olla tööpõhimõttelt kas magnetkompass, GPS-kompass või gürokompass. Gürokompassid (vurrkompassid) on massiivseimad, leides kasutamist sõidukites ja toimivad mehhaaniliselt. GPS-kompassid töötavad globaalse kohamäärangu satelliitsidesüsteemi toel ning on tavaliselt elektrooniliste GPS-seadme üheks lisafunktsiooniks. Magnetkompass on lihtsaim ja odavaim kompass, mida peab oskama vabalt kasutada iga sõdur, allohvitser ja ohvitser. Magnetkompassi keskseks detailiks on kapslis asuv magnetnõel, mis osutab põhja-lõuna suunda. Tavaliselt on põhjasuuna poolne nõelaots värvitud punaseks või tähistatud muul moel äratuntavalt. Kompassi alusplaadil on tavaliselt kaarditööd hõlbustavad jooned ja kirjed. Kapsli ümber on liigutatav asimutaalring, mis jaguneb tuhandikeks ja (või) kraadideks järgnevalt: 00-00 (64-00) tuhandikku = 0 (360) kraadi (põhjasuund) 16-00 tuhandikku = 90 kraadi (idasuund)
Allikas (joonised): http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1970/Tehniline%20mootmine.zip/pinnakaredus1.html 17 LÕIKEPROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel Spindli pöörete arv on väga tähtis suurus lõikekiiruse arvu- tamisel ja on sellega võrdelises sõltuvuses. Valem: n=1000v: D 18 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel Tehnoloogiliseks protsessiks met. l/t nimetatakse materjali detailiks muutmise käigus rakendatud mit- mesuguste töötlemisvõtete kind- lat järjestust. Elemendid: operatsioon- nimetakse teh. protsessi lõ- petatud osa, mis täidetakse ühel töökohal (1 töökoht= 1 tööpink) Märkus: kui detail tööpingist eemaldatakse ja pinki kinni- tatakse uus detail, algab uus operatsioon, samuti siis, kui vahetub tööpink. 19 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel paigaldus- nimetakse op. osa, mis täide-
Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef. Näiteks Zeusi ja Hera tempel Olümpias, Ateena varakamber Delfis, Hera tempel Paestumis, Hephaistose tempel Ateenas. JOONIA STIIL - üks kolmest vanakreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Näiteks: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses. Joonia stiili põhiliseks tunnuseks on sambakapiteel. Joonia stiilis sambaid on kasutatud ka paljude hilisemate ehitiste juures. Näiteks: Berliini Schauspielhaus (ooperimaja).
iseärasustest ja tooriku tootmisviisist. Tehnoloogiline protsess. Detailide valmistamisel toimub silindrilise välispinna, otspindade, astmete ja soonte treimine ning mahalõikamine kindlas järjekorras. Treiterad kinnitatakse terahoidikusse nende kasutamise järjekorras ja viiakse lõikeasendisse hoidiku pööramisega. Treiterade kinnitamist terahoidikusse kindlas järjekorras nimetatakse terahoidiku seadistamiseks. Tooriku detailiks muutmise käigus rakendatud mitmesuguste töötlusoperatsioonide kindlat järjestust nimetatakse tehnoloogiliseks protsessiks. Tehnoloogiline protsess on tootmisprotsessi osa, mille vältel töödeldav objekt muutub kvalitatiivselt ja hõlmab ka töödeldava objekti vahe  ja lõppkontrolli. Tehnoloogilise protsessi lõpetatud osa, mis teostatakse ühel töökohal nimetatakse operatsiooniks. Pärast detaili treipingist mahavõtmist ja tooriku kinnitamist algab uus operatsioon.
1980, 27) Emotsionaalsete nähtuste funktsiooniks on ka tähelepanu. Emotsionaalse elamuse objekt hõivab kohe subjekti tähelepanu, s. t. muutub kõige selgema taju objektiks, figuuriks tajuväljas; kõik muu on tema suhtes fööniks.Väga tugevate afektide korral teadvus aheneb (Lunge, 1980, 27) Üks emotsionaalsete nähtuste funktsioon avaldub mälus. Kunagi kuuldud sõna või fraas võib tagasi esile tuua varem läbielatud afekti, kui see sõna või fraas on olnud afektiivse olukorra detailiks või mingil muul viisil meenutab seda afekti (Lunge, 1980, 27). Emotsiooniteooriad James-Lange teooria (1884, 1885) Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Jamesi järgi on madalamatel emotsioonidel (nagu hirm, meeleheide, raev) orgaaniline päritolu. ''Nendest eristas ta kõrgemad, eriti intellektuaalsed tundmused, mis on seotud mõtlemisega ja loomult
termostaat, lõdvikud, jahutussärk, salongi radikas. Süütesüsteemid  ülesandeks on teha madalpingest kõrgepinge, juhtida see küünalde kaudu silindritesse ja süüdata silindrites töösegu. Süütesüsteem koosneb: vooluallikas aku või generaator, madalpinge juhtmed, süütepool, kõrgepinge juhtmed, süüteküünlad ja katkesti jaotur. Mootori blokk Kõik mootori silindrid olenematta nende asetus viisist on ühendatud üheks detailiks, mida nimetatakse mootori blokiks. Mootori blokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Blokid valatakse kas hall-malmist või alumiinium sulamist. Mootori blokk valatakse tervikuna koos karteriga. Karteris pöörleb väntvõll, karteri liite pinda on puuritud avad ning need on keermestatud. Liitepinna külge kinnitatakse poltide või kruvidega karteri põhi ehk õlivann. Mootoribloki külgpindadelt leiame mitmeid avasi, mille abil saab bloki
Ei soovitata kasutada selliste dokumentide trükkimiseks, mida tuleb pikka aega säilitada. Värvid luituvad valguse käes, märjaks saades võib tekst laiali valguda. Tint pihustatakse paberile tindikasseti peentest düüsidest. Mustvalge teksti tarvis on parem kasutada musta tindikassetti, sest eri värvidest kokkusegatud must pole nii kvaliteetne. Tindiprinter töötab väikeste tindipiiskade paberile pritsimise põhimõttel. Seetõttu on enimvahetatavaks detailiks selles printeris tindipott(või potid). Värvilisel tindiprinteril on enamasti mitu tindipotti. Kui need tühjaks saavad, on targem nad lihtsalt ära visata ja uued osta. Tindipottide isetäitmine ja korduvkasutamine viib sageli printeri riknemiseni. Parim on tindiprinterile, kui kasutada tootja originaalpotte. Se juhul garanteeritakse ka printeri korrasolek garantiiajal.Tüüpilisemaid ja levinumaid tindiprintereid on tänapäeval Canoni toodetud eksemplarid
mõõgaga lohet tapmas. ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel Hoolimata religioonist elasid romaani kunstis edasi ka aegadel. rahvalikud jooned. Sageli kasutasid kiviraidurid kirikute rida skulptuure. Huvitavaks detailiks on kaa fiaalid, mis tekitasvad pitsilist ilmet ja nende tipus on ristlillik. Gooti stiil Gooti stiili sünnimaaks on prantsusmaa. Sõna ''gooti'' tähistab peamiselt Põhja-Euroopa arhitektuuris valitsenud stiili aastatel 1100  1500. Samuti hõlmab see tollase perioodi dekoratiivkunsti, kus kasutati palju realistlike detailidega ornamente. Puudus igasugune üldine esindamisplaan
docstxt/.txt
Lõaspidamine Veiste lõastatult pidamine õigustab ennast kõige paremini väiksema karja puhul, kus eraldi lüpsiplatsi ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Lõaspidamise eeliseks loetakse võimalust loomade individuaalseks kohtlemiseks, puudusteks on raskused aseme puhtana hoidmisel ning suurem inimtöökulu. Kindlasti peavad lõaspidamislaudad olema korralikult soojustatud. Lõaspidamislauda kõige tähtsamaks tehnoloogiliseks detailiks on ase, millel loom on sunnitud veetma suurema osa elust. Kogu toiming on seotud looma asemega. Iga aseme juurde viiakse vajalikud söödad, joogivesi, allapanu ja muud looma eluks vajalik. Aset peab perioodiliselt puhastama, kusjuures iga päev tuleb sinna lisada piisav kogus allapanu. Lõaspidamislaudas paiknevad asemed tavaliselt kahes reas. Suuremates lautades ka kolmes või neljas reas
meetodiga. ( 3.) Galaktikad Galaktikate tüübid Kuju järgi võib eristada kolme põhitüüpi - elliptilisi, spiraalseid ja korrapäratuid galaktikaid. See klassifikatsioon loodi 1926.aastal E. Hubble'i pool. lliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärastest kaheharulistest spiraalidest kuni kitsa, keskelt pisut paksema ,,värtnani". Kõige ilmekamaks detailiks nende juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad. Kolmas klass varbspiraalsed galaktikad on põhijoontes sarnane tavaliste spiraalidega. Ainsaks ja otsustavaks erinevuseks nende kahe klassi vahel on tuuma ja spiraali ühendav sirge, harudest tavaliselt tuhmim, samuti tolmuribasid sisaldav moodustis. ( 2.) Kiiruse määramine
millisena paistab galaktika meilt vaadatuna. Spiraalsed (S) galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Hubble'i klassifikatsioon lähtub oletusest, et tegu on kahest allsüsteemist koosneva liitsüsteemiga. Neist esimene, sfääriline allsüsteem mõhn, on üsna sarnane elliptilise galaktikaga. Teine, ketas, on sarnane eelmisest punktist tuttava Linnutee kettaga. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust. Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks
Metallidest kasutatakse keskkonna materjalidena kergeid metalle ja nende sulameid: Al, Mg, Ti. Töötemperatuur on tunduvalt kõrgem. Kasutatakse automootorites ja kosmosetehnikas. Turbiinides kasutatakse eriti kõrge töötemperatuuriga supersulamite keskkonnaga (Ni ja Co baasil) peenikeste volframtraadi kiududega materjali. Kasutatakse ka süsinikku nii keskkonnaks kui kiudude materjalina. Valmistatakse nii, et süsinikkiud valatakse üle polümeeriga, töödeldakse detailiks ja allutatakse pürolüüsile, mille käigus laguneb polümeer süsinikuks ja gaasiliseteks aineteks. Töötemperatuur üle 2000 kraadi. Valmistatakse näiteks vormelautode piduriklotse, mis kuumenevad valge hõõgumiseni. 27. Kiududega tugevdatud komposiitide valmistamine. Kihilised komposiidid. Puit. Tõmbamismeetodiga saab valmistada materjale, mis on pidevad ja ühtlase ristlõikega (vardad, torud). Kiudude kimp tõmmatakse läbi immutusvanni, kus toimub immutamine termoreaktiivse vaiguga
Fe. Kasutatakse kohtades, kus on kokkupuude hapete ja naftasaadustega. Ni on supersulamite põhikomponent ja kuulub ka roostevabade teraste koostisse. Ni ja Cr sulamit (nikroom) kasutatakse vastupidava takistustraadi valmistamiseks kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 10. Metallide ja sulamite töötlemine (7.5) Mingi materjali, sh metalli kasutamise mingi detaili valmistamiseks määrab selle materjali töötlemise kergus detailiks ja materjali hind. 7.5.1 Vormimine Vormimise meetodid on sellised, kus metalli kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus.Selleks tuleb rakendada jõudu, millele vastav pinge ületab voolamispiiri. Kui deformeerimine viiakse läbi emperatuuril, kus toimub metalli rekristalliseerumine (pärast deformatsiooni), nimetatakse seda kuumtöötlemiseks. Vastasel juhul on tegemist külmtöötlemisega. Kuumtöötlemisel on võimalik tunduvalt suurem deformatsioon ja selleks kuluv energia on
Fe. Kasutatakse kohtades, kus on kokkupuude hapete ja naftasaadustega. Ni on supersulamite põhikomponent ja kuulub ka roostevabade teraste koostisse. Ni ja Cr sulamit (nikroom) kasutatakse vastupidava takistustraadi valmistamiseks kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 11. Metallide ja sulamite töötlemine (7.5) Mingi materjali, sh metalli kasutamise mingi detaili valmistamiseks määrab selle materjali töötlemise kergus detailiks ja materjali hind. 7.5.1 Vormimine Vormimise meetodid on sellised, kus metalli kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus.Selleks tuleb rakendada jõudu, millele vastav pinge ületab voolamispiiri. Kui deformeerimine viiakse läbi emperatuuril, kus toimub metalli rekristalliseerumine (pärast deformatsiooni), nimetatakse seda kuumtöötlemiseks. Vastasel juhul on tegemist külmtöötlemisega. Kuumtöötlemisel on võimalik tunduvalt suurem deformatsioon ja selleks kuluv energia on
C. A. Gabler n kirikule ehituskunstilise ilme andmisel kasutanud ka motiive kohalikust, eriti Tallinna gootikast. Välisarhitektuuris on selleks portaalide kompositsioonis esinev talumteravkaarset arhivolti ja portaali palendit siduv profileeritud vaheplaat, mis oli Tallinna 15. sajandi ehituskoolkonna üks olulisemaid tunnuseid, aga ka interjööri vööndkaarte lõppude kujundamine rippkonsoolidena. Viimane osa samuti Tallinna keskaegsele arhitektuurile iseloomulikuks detailiks. Meeldivalt n kujundatud altar, kantsel, orel koos relivääriga, uksed ja pingistik. Tumedaks pritsitud altari ehisraamistiku kujunduses domineerib selle ülaosa: keskel nikerdatud nn krabidega ääristatu kolmnurkset viilu flankeerivat kahelt poolt saledad fiaaltornikesed. Altariraamistiku ja laua valmistas meister F. Kühne. Altarimaal ,,Kristus ristil" on Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikult ja professorilt Karl Gottlieb Wenigilt.
annaabi.ee 
