· Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel · Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas · Võimaldavad neuronil ärrituda või pidurduda · Reguleerivad impulsi tugevust · Närviülekanne on keemiline ja sõltub mediaatorite toimest. (Kui piisav hulk mediaatorit on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorivalguga, siis selle raku seisund muutub.)
ei allu tahtele ja töötab rütmiliselt . Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale. Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda/salvestada. Võimaldab neuronite pikkade jätketega kuju. Lühemad jätked dendriidid võtavad signaale retseptorilt. Pikemad jätked- neuriidid- juhivad närviimpulsse rakkudesse. Sünapsid kohad, kus neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab edasi närviimpulsi. Enamasti keemilised. Närviimpulsi neuriidi lõppu jõudmisel, eristatakse virgatsainet. Kui pidurdavaid signaale rohkem, siis impulssi ei edastata, vastsel juhul genereerib rakk närviimpulsi.
· sugunäärmed- eritavad suguhormoone, mis põhjustavad teiste sootunnste väljakujunemist ja sugurakkude küpsemist. Meeleelundid · meelerakud e retseptorid võtavad väliskkeskkonnast vastu ärritusi · retseptoritele on iseloomulik suur tundlikus · nahal on kompe, valu ja temperatuuriretseptorid Närvisüsteem · sünapsid on kohas, kus ühe neutroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule · sünapside kaudu toimub info töötlemine närvisüsteemis · signaal liigub neutronist neutronisse ühes suunas · sünapsid reguleerivad impulsi tegevust · sünapsid on elektrilised või keemilised kordamine: · veresooned mis viivad verd kudedest südamesse- veenid · kopsuarterites voolab -venoosne veri · automatism on omane südamelihaskoele · testosteroon -meessuguhormoon · veri on sidekude
(tahtele allumatud) signaale viivad närvid, jagunevad kaheks: sümpaatiline (spetsialiseerunud valgelibled, aitavad eemaldada põletikke), eosinofiilid (toodavad ergitav ja parasümpaatiline pidurdav. Sünaps koht, kus ühe neuroni akson parasiitide ja mikroobide hävitavaid aineid), basofiilid (eritavad histamiini), puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps üks neuroni lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid). aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel. Postsünaps asuvad retseptorid, millega virgatsaine seostub. harkluuüdis, identifitseerivad juba nakatunud rakke, purustavad selle membraani ja
) refleksikaared läbi seljaaju. Omandatud refleksid tingitud refleksid, peaaju eri piirkonnad ja seljaaju, silmapupillide ahanemine, kaitserefleksid. Närviimpulssi liikumine - närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele, kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet. Sünaps - kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga ja annab närviimpulsi edasi järgmisel rakule, enamik keemilised. Sisenõrenäärmed humoraalne regulatsioon, tagab organite/elundite vahelise koostöö ja stabiilse sisekeskkonna. Käbikeha, ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, harknääre, neerupealised, kõhu nääre sugunäärmed.
Lühemad, mitmeharulised jätked-dendriidid. Võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked-neuriidid ehk aksonid- juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Närviimpulss on elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus muutub lühikeseks ajaks rakumembraani polarisatsioon.(kõik või mitte midagi) Valuvaigistid blokeerivad närviimpulsside tekke. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Olulised osa närvikoe talituses- neurogliial- rakud mis ümbritsevad neuroneid toetavad närvirakke, kaitsevad neid ebasobivate ainete eest, osalevad toitainete transpordis neuronitesse. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühistalitusega elundi koonduvad elundkondadeks. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest
õlavarte nahas (1100 +/- 215 mm2). Päikesele eksponeeritud nahas on melanotsüüde arv ligikaudu kaks korda suurem kui mitteeksponeeritud nahas. Erinevate rasside ja sugude esindajatel on melanotsüütide arv enam-vähem ühesugune. Mustanahalistel on aga ühe 3 basaalraku kohta 400 melanosoomi, mis on neli korda rohkem kui valgetel. Vananedes melanotsüütide arv väheneb, ligikaudu 6-8% iga 10 aasta kohta. Melanotsüüdid on dendriitidega rakud epidermise basaalkihis. Eristatakse sekretoorseid ja mittesekretoorseid melanotsüüte. Naha melanotsüüdid on sekretoorsed melanotsüüdid ning funktsioneerivad naga üherakulised näärmed. Melanotsüüdid produtseerivad melanosoome, mis lähevad ümbritsevatesse keratinotsüütidesse. Üks melanotsüüt varustab melanosoomidega umbes 36 keratinotsüüti. Mittesekretoorsed melanotsüüdid ei anna oma melanosoome ära, vaid paigutavad neid perinukleaartsoonist dendriitidesse ja tagasi
Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliinkestata aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. 42. Sünaps on ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 43. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. 44. Refleks on närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele. 45
järgmised muutused: AP levib hüppeliselt, kuna ioonide liikumine toimub ainult Ranvieri sooniste kohal. 38. Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata närvikiududes on kiirus ja liikumise trajektoor : müeliinkesta olemasolu puhul on liikumine kiire ja hüppeline, müeliinkesta puudumise korral on liikumine suhteliselt aeglane, ühtlane. 39. Sünaps on ühe neuroni neuriidi kokkupuutumine järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 40. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele kui ka närvi impulsile. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. 41. Refleks on automaatne neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud stiimuli poolt. 42. Refleksikaar koosneb: retseptor, aferentne närv, refleksikeskus, eferentne närv. Lihasfüsioloogia 43
Jaotus ehituse alusel: · unipolaarne neuroni kehast eemaldub ainult üks jätke (akson) · pseudounipolaarne rakukehast eemaldub üks jätke, mis hiljem hargneb; selle koosseisus nii dendriit kui akson, mis arengu käigus ühinenud · bipolaarne rakukeha ühest otsast väljub dendriit, teisest akson · multipolaarne · pikaaksoniline (palju dendriite, üks dendriitidest tunduvalt pikem akson) · lühiaksoniline (palju dendriite, akson dendriitidega sama pikk) Jaotus funktsiooni alusel: · aferentne toob perifeeriast info KNS-i · vaheneuron kogu ulatuses KNS-s · eferentne viib KNS-st info efektorelundini Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk- järgult ka organismi kasvades. 2. GLIIA. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on valge
See teeb võimalikuks närvirakkude neuronite iseloomulik pikkades jätketega kuju. Dendriit- lühike mitmeharuline jätke. Võtab vastu siganaali retseptorilt või teiselt närvirakult. Neuriit ehk akson- pikad jätker, juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga j aannab närviimpulsi edasi järgmisel rakule. Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorite ehk virgatsainet. Kui piisav hulk mediaatorit on difundeerunud teise raku retseptoritele, muutub selle raku seisund rahuoleku rakus
· Refleksid: Tingimatud refleksid- mis on kaasa sündinud, nt. Neelamisrefleks, Tingitud refleks- omandatud elu jooksul · Sisenõrenäärmed, kilpnäärmed, neerupealised, suhunäärmed, kõhunääre ehk pankreas Küsimused lk 71 1)Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe hulka. 2)Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet. Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. 3)Kui palju rakke on inimese peaajus? 15 miljardit 4)Milleks on organismis vajalik epiteelkude?' Kaitseb ja katab 5)Loetlege inimese kehas olevad koed. Epiteelkude, sidekude, närvikude, lihaskude. 6)Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Vöötlihaskude, südamelihaskude ja siselihaskude. 7)Millistest osadest koosneb närvirakk? Raukeha, neuron, dendriit. Küsimused lk 79
Närviteedel olevad väiksed ümarikud moodustised, tekivad närvirakkude kehadest HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv NEURONI PÕHI ÜL Võtab vastu ja edastab elektrilisi signaale 2. Mis on sünaps? Närvirakkudevahelised ühendused (keemilised). Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega. Signaallained Neuronid transpordivad nende abil infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta. (see toimub sünapsis) Keemilist ülekandeainet nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaine. Närviraku pikkus üle 1m. 3. Kuidas muutub närvirakkude arv inimese kasvades? o Alguses on rohkem ja siis hakkavad surema. APOPTOOS! 4. KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju ja seljaaju) 5. PIIRDENÄRVISÜSTEEM (närvid) JAGUNEB:
4.1. Kahel jalal liikumine 4.2. oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid 4.3 Segatoiduline ehk omnivoor. 5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas? a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet!
· Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dendriitideks. Dendriidid võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid e aksonid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakudesse. · Valuvaigistid toimivad põhimõttel, et blokeeritakse närviimpulsi teke. · Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. · Elektrililine sünaps (ca 20%) akson ja dendriit puutuvad vahetult kokku, impulsi ülekanne kiire, muutumatu. · Keemiline sünaps (ca 80%) impulss kantakse keemilise ülekandeaine mediaatori (virgatsaine, transmitter) abil teise rakku. ELUNDKONNAD · Ühistalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks.
4.1. Kahel jalal liikumine 4.2. oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid 4.3 Segatoiduline ehk omnivoor. 5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas? a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet!
(RBC tootmine). Endoderm.On olemas 2 funktsiooni: keeliku, südame,veresoonte ja mesodermi formeerimine; seedutorude sisu konstrueerimine (mõlemad respiratoorsed ja seedimistorud on primitiivse sõrmiku produktid). Närvisüsteemi areng I (varajased etapid). Närvirakk - neuron: neurooni keha, sooma; neuriidid(aksoonid ja dendriidid). Tüüpilised aksoonid viivad närvi-impulsi neuroni kehast eemale, kontakteeruvad teiste neuronite dendriitidega; ergastavad sünapsid dedriitide eristruktuuridel. Inhibitoorsed dendriitide tüvel. Kaks suurt neuronite kategooriat:1. projektsioonineuronid (innerveerivad kaugemal asuvaid sihtkudesid, pikad aksonid), 2. interneuronid (kontakteeruvad kohalikult ajupiirkonn sees). Neuronite tüübid neurotransmitete järgi:1. erutavad, ergastavad neuronid (glutamat, atsetüülkoliin, paljud projektsioonineuronid); 2. pidurdavad neuronid (gamma- aminovõihape, interneuronid ja mitmed projektsioonineuronid); 3
*transpordib aineid *seob naha teiste organite külge *toetab struktuure 5. Mis on luukude? Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforisooladega. 6. Mida suudavad närvikoe rakud? Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. 7. Mis on sünapsid? Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. 8. Mis lagundab toitu? Kuidas seda protsessi nimetatakse? 9. Toitu lagundab seedeelundkond, seda protsessi nimetatakse seedimiseks. Õ. lk. 72-79 1. Mis on homöostaas? Homöostaas on organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. 2. Mis on närvisüsteemi talitluse aluseks? Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. 3
tahtele mittealluvad NÄRVIKUDE: Rakud on omapärase kuju ja ehitusega(üks pikk jätke - neuriit, harnenud, palju lühikesi jätkeid e dendriite) närvirakud neuronid Ülesanne: võtta vastu signaale, edasi anda ülesandeid, juhtida organismi tegevust ärrituse ja erutuse vastuvõtmine, edasijuhtimine ja analüüsimine jätked võtavad vastu erutuse, liidus närviraku kehasse ja antakse edasi järgmisele rakule. Sünaps- ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, tänu millele on võimalik erutuse ülekanne. Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime.
(aktsioonipotentsiaali juhtimise võime sõltub aksoni ehitusest) Satelliitrakud on spetsialiseerunud neurolemmotsüüdid, mis ümbritsevad neuronite rakukehasid ganglionites. Toesefunkts ja toitainete vahendamise funkts. Närvid. (2.2.7) Närvikude – aksonid moodustavad kimpusid, neuronite kehad koos dendrotsüütidega paiknevad grupiti. Aksonite kimbud on tänu müeliin kestadele valget värvi ja moodustavad valgeolluse. Neuronite kehad koos dendriitidega ja müeliinkesta aksonid moodustavad hallolluse KNS-is mood valgeolluse juhteteid, mis suunavad aks pot KNS ühest osast teise. Hallollus moodustab seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi- suuraju koore. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid , mida nim tuumadeks. Närvirakkude kehade kogumeid perifeerseses närvisüst (PNS) nim ganglioniteks 3 Refleksid. Refleksi mõiste. (2.3.1) 4
Neurogliia funktsioonid. Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Igal neuronil on närvirakuhea, üks pikk jätke e. neuriit e. akson ja mitu lühikest jätket e. dendriiti. Närvirakkude funktsioonid: Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja edasijuhtimine ning analüüsimine Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, liigub närvirakukehasse ja antakse edasi neuriiti ( erutus kandub neuronist välja) Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Oluline osa närvikoe talitluses on NEUROGLIIAL, mis ümbritseb neuroneid. Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid (astrotsüüdid e tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid,
Neurogliia funktsioonid. Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Igal neuronil on närvirakuhea, üks pikk jätke e. neuriit e. akson ja mitu lühikest jätket e. dendriiti. Närvirakkude funktsioonid: Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja edasijuhtimine ning analüüsimine Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, liigub närvirakukehasse ja antakse edasi neuriiti ( erutus kandub neuronist välja) Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime Neurogliia, gliia, gliiarakkudest koosnev närvisüsteemi kude, mis ümbritseb närvirakke ja nende jätkeid eurogliia toidab, toestab ja isoleerib elektriliselt närvikude. Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust
· Osaleb kõikide elundite talitluse kooskõlastamisel · Tagab organismi kohanemise nii väliskeskonnas toimuvate muutustega kui ka organismis toimuvate protsessidega · Võimaldab koguda, töödelda, edastada, sorteerida ja salvestada infot ning anda seda edasi lihastele ja näärmetele Sünapsid Wikipedia sissekanne sellel teemal 1. Mis on sünapsid? Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapse on elektrilisi ja keemilisi. 2. Kuidas kulgeb elektriline sünaps? Elektrilises sünapsis on rakud omavahel väga tihedas ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult üle järgmisele rakule. 3. Kirjelda keemilist sünapsi? Närvirakkude vahel on väike sünoptiline pilu. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu,
Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis lähtuvad peaajust ja seljaajust. Närvisüsteemi ülesandeks on reguleerida organismi talitlusi, kooskõlastada organismi kõikide elundite tööd ning närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside kaudu. Sünaps on koht, kus ühe neuroniakson puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakul e. Sünapsid võimaldavad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. 2.Looduslik valik, selle vormid Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased (konkurents) teiste liikide isendid (konkurents, toitumine)
- Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ja koos sellega tõmbuvad kokku (kontrakteeruvad) ka lihasrakkudest koosnevad lihased Närvikude – kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne (e piirdenärvisüsteem: motoorsed, sensoorsed närvid, dorsaaljuure ganglionid) Närvirakud – koosnevad rakukehast (soomast, kus rakutuum) ja pikkade jätketega: St ühe aksoniga – signaali edasiviiva jätkega, ja paljude dendriitidega - signaali vastuvõtvate jätketega Kesknärvisüsteem – koosneb pea-ja seljajust Piirde (e perifeerne) närvisüsteem – ajutüvest ja seljaajust lähtuvad närvid, närvisõlmed (ganglionid) Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuvuse (närvi- Impulsi) juhtimine. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni abil organismi ühtseks tervikuks! Sidekude (connective tissue) ühendab elundite (organite) koostisse kuuluvad koed ühtseks
Sensoorne meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades mitmesuguste ärrituste vastuvõttu Motoorne liigutustesse või liigutamisse puutuv. Viib ellu reageerimist välisärritajatele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust Retseptor väliskeskkonna muutuseks kohandunud rakk, kus vahendavad signaalid kutsuvad esile seisundimuutusi, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Sünaps - koht, kus ühe neuroni akson puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Erutus närviprotsess Pidudrus närviprotsess Refleks kõigi ns-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Tingimatud refleksid pärilikud Tingitud kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsioon keskonnatingimustele Funktsionaalne süsteem
Inimesel on haistmisregioonis umbes 10 miljonit retseptorit. Tsentraalne tee Haistmisrakkude aksonid läbistavad sõelluu sõellestme mulgud ning suunduvad suuraju haistmissibulasse, kust algab teine neuron. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi erinevates kohtades. Haistmisnärvid sisenevad sõelluu mulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas. Haistmisrakkude neuronite lõppharud moodustavad haistmissibulas asuvate mitraalrakkude tugevasti hargnevate dendriitidega ühinedes haistepäsmakesi. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi ning jagunevad tagapool mediaalseks, vahelmiseks ja külgmiseks jutiks, mis üksteistest eemaldudes paiknevad samanimelistel rudimentaarsetel haistmiskäärudel. Tekkinud piirkond on haistekolmnurk. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevast haistesagarate osades
üks pikk jätke e neuriit ja Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, mitu lühikest jätket e dendriiti erutus liigub närviraku kehasse ja antakse edasi neuriiti, mille kaudu erutus kandub Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel neuronist välja närvirakul puudub pooldumisvõime Sünaps – ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne 4. Sidekude ehituslikud iseärasused funktsioonid Siia kuluvad pealtnäha väga Kaitseülesanne – veri, rasvkude erinevad koeliigid Tugiülesanne – luu- ja kõhrkude Kohev sidekude tagab elastsuse ja vetruvuse, hoiab On palju rakuvaheainet (erand organeid paigas
- Arengu käigus on aju suhteliselt sile. Vaod ja käärud tekivad. - Esimene on pikivagu mis jagab kaheks pooleks, tekib lootel. Tekib eestpoolt tahapoole - Ajus on primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed tsoonid. Vaod tekivad vastavatel lootenädalatel. Primaarsetel enne ja teistel hiljem Dendriitide ja aksonite kasv - Kasutud neuronid hävitatakse - Suurim dendriitide areng pärast sündi – on vaja kogemusi et ühendused välja kujuneksid - Poole aastaselt on dendriitidega varustatus täiskasvanu tasemel, nende kasv sõltuv keskkondlikust sisendist - Et neuron funktsioneeriks peab akson välja jõudma kindla sihtkohani - Mingisugused rakud peavad üksteistega suhtlema hakkama - Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne - Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem - Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes poolkerades, vähem mõjutab
See soodustab nende kontakteerumist lõhnaainetega. Haitsmirakud on primaarsed bipolaarsed meelerakud, mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks. See põimub teiste samalaadsetega 15-20 haistmisnärviks. Haistmisnärvid sisenevad sõelluu mulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas. Haistmisrakkude neuronite lõppharud moodustavad haistmissibulas asuvate mitraalrakkude tugevasti hargnevate dendriitidega ühinedes haistepäsmakesi. Mitraalrakud on haistmistee teisteks neuroniteks, mis on dendriit-dentriit sünapsite kaudu ühendatud periglomerulaarrakkudega. Mitraalrakud on sünaptilises ühenduses ka sõmerrakkudega. Periglomerulaar- ja sõmerrakud on pidurdusvaheneuronid, kuna mitmed eferentsed impulsid KNS-st mõjuvad oste neile. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi ning jagunevad tagapool mediaalseks, vahelmiseks ja külgmiseks
Valgeollus mood Aksonite kimbud, mis on tänu müeliintuppedele valget värvi, KNSis mood juhteteid, mis suunavad aktsioonipotentsiaale KNS ühest osast teise. valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse) kui alanevas (kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele) suunas. Hallollus - Neuronite kehad koos dendriitidega ja müeliinita aksonid, mood seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi - suuraju koore. Eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid, mida nim tuumadeks. Igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju e. spinaalnärviks. Enne eesmise juurega liitumist moodustab tagumine juur sensoorse ganglioni e
See soodustab nende kontakteerumist lõhnaainetega, ühtlasi suureneb kokkupuutepind lõhnaainega 100-150 korda. Haistmisrakud on primaarsed bipolaarsed meelerakud, mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks. See põimub teiste samalaadsetega 15-20ks haistmisnärviks. Haistmisnärvid sisenevad sõelluu mulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas. Haistmisrakkude neuronite lõppharud moodustavad haistmissibulas asuvate mitraalrakkude tugevasti hargnevate dendriitidega ühinedes haistepäsmakesi. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmisel 30-60 päeva. Mitraalrakk on haistmistee teiseks neuroniks, mis on dendriit-dendriit sünapsite kaudu ühendatud periglomerulaarrakkudega. Mitraalrakud on sünaptilised ühenduses ka sõmerrakkudega. Periglomerulaar- ja sõmerrakud on pidurdusvaheneuronid, kuna mitmed eferentsed impulsid kns-st mõjuvad otse neile. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi ning jagunevad tagapool mediaalseks,
oleks siis umbes 0,25 0,50 mV/mm. See tähendab seda, et ajus olevaid protsesse on võimalik elektrivälja abil võimendada. Kõik see tähendab seda, et närvirakud ehk neuronid tekitavad ( rakuvälises keskkonnas ) elektrivälja ja see sama elektriväli mõjutab neuroneid endid. See tähendab ka seda, et kui neuronid on mõjutatud samasuguse elektrivälja poolt, siis on võimalik neuronite funktsioneerimise ühtlustada ka siis, kui need ei ole omavahel seotud näiteks aksonitega või dendriitidega ( ehk siis anatoomiliselt ). Põhimõtteliselt esineb sama aspekt ka inimese energiavälja väljade süsteemis, kui inimese teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Väljad ( välja potentsiaalid ) ei ole omavahel ühendatud või seotud nii nagu seda on neuronite ( anatoomia ) korral inimese ajus. Selle asemel väljad mõjutavad üksteist nii nagu seda oli eespool olevate neuronite korral. Selline ( emergentne ) omadus võimaldab ajus olevatel neuronitel ja nende
oleks siis umbes 0,25 0,50 mV/mm. See tähendab seda, et ajus olevaid protsesse on võimalik elektrivälja abil võimendada. Kõik see tähendab seda, et närvirakud ehk neuronid tekitavad ( rakuvälises keskkonnas ) elektrivälja ja see sama elektriväli mõjutab neuroneid endid. See tähendab ka seda, et kui neuronid on mõjutatud samasuguse elektrivälja poolt, siis on võimalik neuronite funktsioneerimise ühtlustada ka siis, kui need ei ole omavahel seotud näiteks aksonitega või dendriitidega ( ehk siis anatoomiliselt ). Põhimõtteliselt esineb sama aspekt ka inimese energiavälja väljade süsteemis, kui inimese teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Väljad ( välja potentsiaalid ) ei ole omavahel ühendatud või seotud nii nagu seda on neuronite ( anatoomia ) korral inimese ajus. Selle asemel väljad mõjutavad üksteist nii nagu seda oli eespool olevate neuronite korral. Selline ( emergentne ) omadus võimaldab ajus olevatel neuronitel ja nende
annaabi.ee 
