Eesti 1920-1934 Demokraatlik periood Carolina Kass, Carmely Reiska, Helena Kerge, Kaur Teras, Juhan Johannes Raudsik, Kenneth Mirgo Gilden Sissejuhatus ★ 1921 - Eestit tunnustati, astus Rahvasteliitu ★ Oli hulgaliselt probleeme ★ Taastus sõjast ★ Elatustase langes järsult ★ Kaotas turud Venemaaga Eesti poliitiline korraldus ★ Põhiseadus - 1920 ★ Demokraatial põhinev ★ Rahva valitud riigikogu ★ Riigivanem ★ Proportsionaalne valimise seadus ★ Erikorra alusel riigi juhtimine Maareform ★ 1919. a. ★ Maa läks rahvale ★ Mõisamajandus asendus talumajandusega ★ Alguses probleemne ★ Poliitiline tugevus ja majanduslik efektiivsus Eesti areng esimesel kümnendil pärast iseseisvumist ★ Esimestel Riigikogu valimistel 1921. aastal said enamuse parempoolsed ★ Esimestel iseseisvusaastatel loodi hulk ettevõtteid ★ Gründertumi ajajärk lõppes negatiivselt ★ 1924. aasta 1. detsembril üritas Kom...
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Minose ja Mükeene kultuuride võrdlus. TV 66; 68-69, § 13 Minose kultuur Mükeene kultur Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose Kultuur sai nime kõige võimsama ja tähtsama järgi. lossi järgi. Tundmatu rahvas oli kultuuri kandjaks. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutasid lineaarkirja A, mis on siiani Mükeenlased kasutasid lineaarkirja B, mis on kasutuses. tänaseks desifreeritud. Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid. lossid. Suurim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata. Lossid olid kindlustatud. Lossid...
Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Tume ajajärk u 1100-800 eKr Homerose ajajärk (eepos) · Omanäoline ja kõrgtasemeline minoiline tsivilatsioon linaarkiri! · Lossid hüljatud, kiri ununenud, rahvas rändab Väike-Aasia rannikule peaaegu tsivilisatsioonieelne aeg. · Tähtsamaks keskuseks - Knossos, kreeklased domineerisid Egeuse merel. · Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast ei toonud kaasa ühiskonna · 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas. arengut. · Sealseks tähtsamaks keskuseks kujunes Mükeene. ...
Korea sõda (1950-1953) Korea jagunes kaheks - Lõina-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga demokraatlik riik, ja kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS. Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord. Sõda algas 1950 juunis, kui NSVL relvadega varustatud ja NSVL ohvitseride juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline ...
KREETA SARNASUSED MÜKEENE Lossidel polnud kindlustust Lossid Suured müürid kaitseks Eluruumid olid luksuslikult Religioon Sõjakas sisustatud Vee juurde- ja Kiri(lineaarkiri) Austasid minolisi äravoolurennid jumalannasid ja jumalaid Palju jumalannasid/palju Loomade jumalikustamine jumalannasid puudus Olulisel kohal oli härg KREEKA Arhailine periood *Kasvas elanikkond *Kujunesid linnad *Olümpia mängud Klassikaline periood *Kujunes demokraatlik riigikord *Peloponnesose sõda tegi lõpu Ateena võimsusele *Sparta domineeris Kreekas *Sparta ülemvõim lõppes *Moodustati Kreeka linnriikida liit *Kreeka langeb Makedoonia võimu alla VANA-KREEKA Kodanikuks saamine...
Kreeka ajaloo põhiperioodid Asend Vana kreeka e. hellas hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa ,Egeuse mere saared ning Väike-Aasia lääneranniku, samuti kreeklaste poolt asustatud alasid Vahemere basseinis (eelkõige Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias),Põhja-Aafrikas,Marmara ning Musta mere rannikul. Kreeta-mükeene periood · U 2000-1100 aastat eKr · Nim ka egueuse kultuuriks · U 2000 ekr alguse omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsiion, tähtsaim keskus KNOSSOS · U 1600 eKr arenes tsivilisatsioon Mandri-Kreeks, tähtsaim keskus Mükeene. Tume ajajärk · U 1100 -800 eKr · Nim ka rauaajaks ja MOMEOSE AJAJÄRGUKS · Tsivilisatsiooni langus :lossid hüljatud, kiri unustatud,elanike arvu langus · Osa kreeklasi rändas üle Euguse mere Väike-aasia läänerannikule Arhailine periood · U 800-500 aastat eKr · Suurenes elanike arv, kujunesid linnad · Ülemkihi tekkimine · Sidemete tihenemine...
· Vana-Kreeka ajaloo periood algas 8.saj.eKr 6 saj.eKr. · Arhailine ajajärk võetakse kasutusele kiri ning hakatakse üles kirjutama eeposeid. Toimuvad ka esimesed Olümpimängud. · 5.saj. - 338 eKr Klassikaline ajajärk. Sparta ja Ateena polised domineerivad. Otsene demokraatia õitseng. · 338 30 eKr Hellenism. Kreeka keele ja kultuuri õitseng Kreekast väljaspool. Ateena · Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek · kogunes iga 10 päeva tagant · Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi · Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku · Ateenas valitses otsene, vahend...
1. Millist mõistet on iseloomustatud. Kirjuta täht+ mõiste. a. 1919. aastal Asutava Kogu poolt vastu võetud maaseaduse tulemusena loodud uued talud. Asundustalud b. Valitsusjuht EV I põhiseaduse järgi, kes täitis ka riigipea esindusülesandeid. President c. Periood Eesti ajaloos, mil parlament oli laiali saadetud, kehtis tsensuur. Autoritaarne Eesti d. Rahvuste omavalitsusõigus kultuurilistes küsimustes. e. Liit, mida püüti luua 1920. Aastail Poola, Soome, Eesti, Läti ja Leedu vahel. Balti liit f. Organisatsioon, mis ühendas Vabadussõja veterane, keelustati 1934. aastal. Eesti vabadussõdalaste liit (Vapsid) 2. Täida tabel EV põhiseaduste kohta 1920.-1939. Kasuta teatmeteoseid või interneti abi. I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Kelle poolt ja millal Asutava kogu ...
KLASSIKALINE PERIOOD 1. Üldiseloomustus: Pärast Pärsia impeeriumi rünnakuid, mille vastu kreeklased kaitsesid ennast edukalt , järgnes klassikaline periood, 5-4 sajand tähistab kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega. Kujunes välja orjanduslik ühiskond ja Ateenas võttis ilmet demokraatlik riik. Kuigi linnriikide omavahelistes suhetes saavutati rahu ja tasakaal vaid lühikeseks ajaks, ei pärssinud pidevad konfliktid kultuuri arengut. Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Orjade ligikaudne arv ei ole teada, kuid neid kasutati palju, orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orjad olid barbarid, kuid aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. 2. Demokraatlik Ateena: U 462/461 viis demokraatlik riigimees Ephialtes läbi reformi...
Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud ? Seoses Eesti iseseisvumisega, mittukümmend aastat tagasi, on vahetunud vailtsejad ja nende valitsemiskord. Siirdeperiood ongi periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab vabade valimistega ning lõpptulemuseks on demokraatlik kord kõigis ühiskonnavaldkondades. Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud? Kas meil kehtib täielik demokraatlik kord? Võib öelda, et Eestis on olnud kolm siiret, nõukogudeaeg, transitsioon ehk vahepealne üleminek, kus erilisi muutusi ei toimunud ja tänapäev. Et arutleda selle üle, kas siirdeperiood on lõppenud, toon välja selle probleemid. Esiteks võivad populaarseks osutuda nn kindla käe loosungid, teiseks demokraatia nägemine kui mitteefektiivsena, kolmandaks on majanduskriisi oht ning uue poliitilise eliidi ebakindluse kahjulik mõju rahandussüsteemile ja viimaseks, et vanad väärtused ei toimi enam, kuid mitte ka...
Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka 1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus) Ajalugu on lugu inimeset. See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni. Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid. 2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud: Arheoloogia (ehk muinasteadus) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud. Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid) Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondli...
12. Kreeka loodus ja kronoloogia ( õp lk 85-89 ) Loodus : · Kreeka on mägine, palju saari ja poolsaari, vähe tasandikee, raskesti ligipääsetav · Peamine ühendustee on meri · Kreeka on tsivilisatsiooni lähtekoht E-s · Hellenid võtsid vastu mõjutusi Lähis-Ida kõrgkultuuridest · Kreeka tsivilisatsioon omakorda mõjutas läänepoolseid Vaehemere maid, suunas nii Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut · Pronks võeti kasutusele Kreekas ja Egeuse mere rannikul 2500 eKr., asulate teke · 2200-2000 eKr. tungisig Bakjani poolsaarele kreeklaste esivanemad, hõivamata jäi Kreeta Kreeka ajaloo perioodid : I. Kreeta-Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. · 2000 eKr. Kreeta saarel lossid ja nende ümber linnad · Kujunes minoiline kultuur, keskus Knossos · Kreeklaste mõjuvõim Egeuse m...
Demokraatlik valitsemine · Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust. · Riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises, nim. Otseseks demokraatiaks. · Riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad-saadikud, nim. Esindus demonkraatiaks. · Monarhia päritava võimuga riik, ainuisikuline võim. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. (Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood ...
Ajaloo kordamisksimused 1.Iseloomusta Kreeka geograafilisi olusid, too niteid nende mjust Kreeka tsivilisatsioonile. v: Kreeka on vga mgine piirkond ning ta on palju saari ja poolsaari. Kuna neil olid raskesti lbitavad meahelikud, oli Kreeka tugevalt killustunud ja mitmeteks sltumatuteks riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkas...
/// Kreeta-Mükeene periood 2000-1100a eKr Tekkisid Kreeta saarel lossid, mis olid linnaga ümbritsetud. Kujunes kiri, kujunes välja tsivilisatsioon, tähtsaim keskus oli Knossos. 1600a eKr arenes välja tsivilisatsioon Mandri- Krekas, keskus Mükeene. 1200 a eK järgnes tsivilisatsiooni allakäik (doorlaste sissetung, vallutused, hävitused) /// Tume ajajärk 1100-800a eKr Lossid hüljatud, kiri unuenud, elanikkond vähenenenud. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rausast, see ei toonud kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Suhted naabermaadega nõgenenud /// Arhailine periood 800-500a eKr Suurenes elanikkonna arvukus ja hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suurgust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaaga, eriti Idamaadega. 800a eKr võeti kasutusele foiniiklaselt kiri, 776 alustati olümpiamängudega. 8 sajandi sai alguse kreeklaste kolinosatsioon Vahemerel ning Mustal meres, mis tõttu umbes 600a eKr hakkasid kreeklased Vä...
See liikumine oli ideoliigiliselt ette valmistatud vene ühiskondliku ja majandusliku mõtte kogu eelnenud arengukäiguga. Dekabristide vahetuks ideeliseks ellkäijaks oli A. N. Radi (t(ev. Oma protestiga pärisorjuse ja isevalitsuse vastu, materialistliku filosoofia propageerimisega ning üleskutsetega hariduse laiendamiseks valmistas Radi(t(ev vene ühiskonna eesrindlikus osas ette pinda dekabristide ülestõusulekutsuvate revolutsiooniliste loosungite vastuvõtmiseks. Lenin andis dekabristide tegevusele kõrge hinnangu. Dekabristide ülestõusust 1825. a. alustab ta revolutsioonilise liikumise periodiseerimist Venemaal. "Vabadusliikumine on Venemaal läbi teinud kolm peamist etappi vastavalt vene ühiskonna kolmele peamisele klassile, kes vajutasid liikumisele oma pitseri: 1. Aadli periood, ligikaudu 1825. a. kuni 1861. aastani; 2. Raznot (inetsite ehk kodanlik-demokraatlik periood, umbes 1861. kuni 1895. aastani; 3. Proletariaalne periood, alates ...
20. sajandi esimene pool oli sõdade periood. Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 ja Teine maailmasõda 1939-1945. Mõlemale sõjale järgnesid tähtsad rahulepingud ning territoriaal- poliitilised ja majanduslikud probleemid, mis saatsid meid terve sajandi. Mõlema sõja põhjustajaks loetakse Saksamaad. Versailles'i lepingu Saksamaad puudutavad sätted tegid Teise maailmasõja puhkemisele karuteene. Kuigi Saksamaa jäi pärast Esimest maailmasõda iseseisvaks riigiks, demilitariseeriti Ruhri tööstuspiirkond ja määrati kõrged reparatsioonimaksud, mis alandasid nii riiki kui rahvast. See andis tõuke Saksamaa rahulolematusele ja kaudselt ka Teise maailmasõja puhkemisele. Pärast Teist maailmasõda Saksamaa okupeeriti ja jagati neljaks okupatsioonitsooniks, millest hiljem tekkisid ideoloogiliselt erinevad Saksamaa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Demokraatlik Lääne-Saksamaa kaasati maailmamajandusse ja see aitas Saksamaal tagasi suurriigi...
20. sajandi algul valitses maailma Euroopa: 1) Peaaegu kogu maailm olijagatud Euroopa asumaadeks. 2) Peale Euroopa oli ülejäänud maailmas ainult kaks iseseisvat suurriiki Jaapan ja USA. Euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand, ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui inimkonna tulevikku. Euroopa kultuuri ja teadvuse vormi aluseks olid positiivsed teadmised ja ratsionaalne mõtlemine. Põhiideed, millel rajaneb tänapäeva Eruoopa, seostatakse Suure Prantsuse revolutsiooniga. Liberaalne kord võidutses. Ühiskondliku heaolu kasv, raudteed, elekter kõike seda veedeldi kui uue korra võidukäigu tulemust. Liberaal-demokraatlik kord polnud võimul siiski üle Euroopa Austaria-Ungaris, Venemaal, Balkanimaades veel liiguti selles suunas: tunnistati kehtetuks keskaegsed seadused, mis piirasid inimeste elukoha ja tööala valikuid, tühistati seisuslikud privileegid. Turumajandusel ...
KREEKA TEST Arvestuslik töö nr.5 I osa Õpilane: Imre Millert klass: 11K2 Kreeka asukoht on tinginud avatuse muu maailma suhtes. Nimelt asub Kreeka Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. Kuna ta on mägine ja liigendatud, oli Kreeka sisemiselt killustatud. Kreeka ülesandeks vanaaja perioodil oli oma asukoha tõttu täitis pideva kultuurivahendaja rolli, kuna asus Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Kreeka tsivilisatsioon on loonud oma originaalse kultuuri, kuid selle üheks osaks on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Põlluharimise alguseks Balkani poolsaarel loetakse VII A. eKr., kuid kreeklaste esivanemate arvatav sissetung Balkanile toimus tunduvalt hiljem umbes 2200-2000 a. eKr. Kreeka ajaloo varasem periood kannab nime Kreeta-Mükeene ajajärk. See eksisteeris aastatel u 2000-1100 eKr. Antud kultuuri käsitletakse eristades ...
Kreeka on v�ga m�gine maa, mist�ttu oli ta tugevalt killustatud ja arvukateks s�ltumatuteks riikides jagunenud. Naabermaadega oldi �hendusest mere kaudu. Kreeklased olid ammusest ajast teadlikud L�his-Ida k�rgkultuuridest. L�hidalt erinevatest perioodidest KREETA-M�KEENE e. EGEUSE PERIOOD 2000-1100 a. eKr lossid ja neid �mbritsevad linnad kiri minoiline tsivilisatsioon (Kreeta), t�htsaim keskus Knossos sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga tsivilisatsioonid kujunemine Mandri-Kreekas 1600 eKr t�htsaim keskus M�keene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Knossose kuningas Minos. Tsivilisatsioonis olid lossid ja nende �mber linnad. Tuntuim - Knossos. Eluruumid linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitse...
Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. ...
Kordamine ptk. 9, 9a, 9b, 10b 1. Olulisemad aastaarvud 1. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 24. veebruar 1918 2. Eesti Vabadussõda - 28. november 1918 2. veebruar 1920 (Tartu rahu) 3. ametisse kinnitati esimene Eesti Vabariigi president - 1937 4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel rahvusvähemustel oli õigus luua omavalitsus, rajada omakee...
Jalta konverents- 4.-11. Veebruar 1945 Krimmi poolsaarel Musta Mere ääres. Osalejad: Suurbritannia- W.Churchill USA- F.Roosevelt NL- J.Stalin Jalta konverentsi otsused: 1) Saksamaa peab tingimusteta kapituleeruma 2) Saksamaa ja Berliin jagatakse okupatsiooni tsoonideks 3) Saksamaalt tuleb nõuda sõjakahjude hüvitamist 4) Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5) Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25.aprill 1945 6) Lääneriigid lubasid NL tagasi anda kõik need isikud, kes olid sõja ajal läände pagenud. 4D poliitika: Saksamaa suhtes otsustati kasutusele võtta: tuli demilitariseerida- maha relvastada, demontaaz- saksa sõjatööstuse purustamine, denatsifreerida- vabastada natsi ideoloogiast. Saksamaa tuli demokratsiseerida. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on ki...
Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. He...
Ajaloo kontrolltöö II perioodid: 1) kreeta-mükeene 2000-1100 a ekr 2) tume ajajärk 110-800 a ekr 3) arhailine periood 800-500 a ekr 4) klassikaline periood 500-338 a ekr (kõige tähtsam periood) 5) hellenism 338-30 a ekr 1)Hetiidid: asusid Väike-Aasiasse hiljemalt II aastatuheande esimestel sajanditel. 1700. a ekr kujunes neil tugev riik, mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa. Lühikese ajaga alistasid hetiidid peaaegu kogu Väike-Aasia ning alustasid vallutusretki Süüria ja Mesopotaamia suunas. Riiki juhtis kuningas kelle kõrval seisis mõjus suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja kaaskondlased moodustasid kiire ja võimsa kaarikuväe.Austasid teiste jumalate kõrval ka mesopotaamia jumalaid Anut, Ead ja Istarit1200 ekr purustasid teadmata sissetungijad pealinna ning riik hävines kiiresti. hetiidid võtsid kasutusele raua ning olid esimesed kes kasutasid hobukaarikuid. 2)Pärsia: vali...
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- ra...
2.) Iseloomusta ja võrdle Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorda. Sparta Ateena Range, e. Spartalik kasvatus. Kasvatuses vaimse ja füüsilise tasakaal. Lakooniline kõne. Arenenud retooriline kõne. Sparta keskus polnud tüüpiline linn, vaid Ateena oli arhitektuuriliselt kaunis, müüriga koosnes neljast lähestikku paiknenud külast. ümbritsetud linn. Aristokraatlik polis Demokraatlik polis Võim on koondunud aristokraatidele, vaid nende Demokraatlike reformidega (507 eKr) hulgast valiti nõukogu ja ametnikud. Saavutas õitsengu Perkilese ajal Ühiskond jagunes kolmeks sünnipäraseks seisuseks Otsene demokraatia - Kodaniku...
Antiik-Kreeka - väljapaistev ühiskond ja kultuur Arutlus Antiik-Kreeka põhiperioode on 5: Kreeta-Mükeene periood, tume-, arhailine-, klassikaline ajajärk ja hellenismiperiood. Seega loetakse Antiik-Kreeka ajastu alguseks umbes 2000 aastat eKr, kui algas Kreeta-Mükeene periood. On teada, et Antiik-Kreekat iseloomustavad rikkalik kultuur ja väärikad traditsioonid. Mis on aga täpsemalt see, mis teeb selle perioodi nii eriliseks? Kindlasti on üheks tähtsamaks komponendiks selles ühiskonnas Vana- Kreeka õpetlaste filosoofia. Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist ...
SISSEJUHATUS 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel. ·Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljo...
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
Revolutsioon kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Kontrrevolutsioon revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele Konservatism demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Liberalism poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merk...
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon leidis aset aastatel 1789.-1815. Selle põhieesmärgiks oli eelkõige absolutistliku monarhia kukutamine. Revolutsioon oli pöördepunktiks kogu maailmale, sellele järgnes hulgaliselt muudatusi ja uuendusi. Revolutsiooni käigus töötati välja ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Seitsmekümnest punktist koosnev deklaratsioon algas sõnadega: ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks". See dokument oli aluseks seisuste kaotamise algusele. Aadliseisus kaotati Prantsusmaal 1790.aastal. Järgnes palju vastakaid arvamusi. Kuid pikas petspektiivis oli deklaratsioonil pikk mõju. See on olnud aluseks ÜRO koostatud ,,inimõiguste deklaratsioonile" ning mitmetele teistele inimõigusi ja vabadusi kajastavatele dokumentidele. 21.septembril 1792. kuulutati Prantsusmaal välja vabariik. Monarh...
Ühiskonna areng 1. Tööstus- ja teenindusühiskonna võrdlus Tunnus Tööstusühiskond Teenindusühiskond Aeg 19. sajand 20. sajandi I pool 20. sajandi II pool Ettevõttetüüp Talu, mõis, tehas, ühismajand FIE, OÜ, AS, rahvusvahelised (peamiselt ühe riigi piires) suurettevõtted Töökoht Peamiselt linnas sõltus töökohast Sõltub töötasust ja omast tahtest ja transpordist (töötan seal, kus tahan) Tehnoloogia Tööpink, konveierliin Automatiseeritud kõrgtehnoloogia Töögraafiku mõjurid Nõudlus, tooraine, elektrikatkestused Nõudlus, tervis, vaba tahe, seadusandlus Sotsiaalkindlustused Abikassad, vanaduspensionid Riiklik haigekassa-...
Eesti Vabariik 1920-1938 õ lk 57-88 1. Sisepoliitiline areng 1920-1934 parlamentaarse vabariigi periood 1934-1940 autoritaarse vabariigi periood * Riigis oli täidesaatev võim, mis kuulus Vaba-riigi * Kaitseseisukord Valitsusele (Valitsus koosnes ministritest ja * Rahvasaadikute laialisaatmine (parlament riigivanemast). Seadusadlik võim Riigikogul „vaikivas olekus“) * Valimis õigus kõigil EV kodanikel alates 20. * Poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine eluaastast. (ainupartei – Isamaaliit) * KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur * Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autorit...
Kronoloogiline ülevaade. Kreeta-mükeene periood u. 2000-2200 a ekr. 2000 a ekr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõretasemeline minoiline tsivilatsioon, mille tähtsaimaks keskuseks kujunes Knossos. 1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr. Lossid olid purustatud,kiri ununenud ja elanikkonna arvukus vähenenud.osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus. Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu pärito...
Kordamiseks Eesti 1920-1939 1. Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus 2.veebruar 1920. Sisu: Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile; Venemaa tunnustas esimesena Eesti Vabariiki; Eesti sai Venemaalt mõned vallad (riigipiirid); Eesti sai 15 milonit kuldrubla; Vabanes võlgadest Venemaa ees; Vabadussõja lõpetamine; Eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda; Majandusleping; Venemaa pidi tagastama kultuurivarad. Jaan Poska tegeles läbirääkimistega Eesti poolel, Adolf Joffe Vene poolel 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus (võeti vastu 1920) – vastu võttis Asutav Kogu, selle järgi Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik („riigivõim rahva käes“), seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget, kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja –vabadused, täitevvõim:Valitsus (eesotsas peaminister, parlamendist sõltuv), kohtud...
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · I-MS võitjateks jäid demokraatlikud riigid: 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile USA · Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti · Kuulutati välja kuivseadus (alkoholi keeld) · Alkoholi levitamisega tegeles maffia- sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegeuslike jõukude ühendus, eesmärk kasu saada ebaseaduslikul teel · 1929 algas USA's majanduskriis · Presitendiks valiti Franklin...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus, avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond. TUNNUSED JA NÄITED: Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt.konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. *Agraatühiskond-18. SAJ.hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli...
Üliriigid USA Läänemaailma võimasamaks riigiks tõusis USA. Suutsid kiirelt taastada rahuaegse majanduse ja demobiliseerida armee, selle tulemusel toimus majanduse kiire areng ja elatustaseme tõus, mis tõstis USA positsiooni veelgi kõrgemaks. USA hakkas looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut. 1950 oli kommunismi peatamine USA-s sise-ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina- kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide ja nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi taluma tuhandeid inimesi. 1954. mõistis senat Joseph McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 sai liidriks Harry Truman, osutus võimekaks ja kaugelenägevaks poliitikuks. Loobus kand...
Ajaloo vastused 1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad. Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid. 2.Kreeta Mükeene periood ( u. 200--1100 a.e.Kr) tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. ...
Külm sõda 1960.ndatel ja 1970.ndatel aastatel - sarnasused ja erinevused Maailmas mõistetakse külma sõja all Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil Ida ja Lääne vahel toimuvat ideoloogilist, poliitilist ja majanduslikku konflikti. Külm sõda oli see aeg, mil lääneriigid võtsid omaks teooria, mis nõudis tugevatele positsioonidele asumist ning kommunismi kukutamist. 1960ndatel oli pingelisem periood, 1970ndatel rahulikum. Peale Suessi kriisi 1956. aastal oli USA tõusnud maailmas vaieldamatuks liidriks. Eisenhower oli populaarne ja edukas president. 1950ndate lõpus muutus olukord pingelisemaks Berliinis pingestus olukord, Kuubal tuli võimule Castro ning NSVL lennutas esimese raketi kosmosesse. Hakkas levima suhtumine et Ameerika vajab uut, teotahtelist presidenti. Selleks sai John Kennedy, kelle eesmärgiks oli rajada õiglane ühiskond, vaesuse kaotamine ja jõudmine kosmosesse. NSVL-s oli aga Stalini surma järel saanud valitseja...
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metall...
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting.(kus otsus...
KATRIN LANG RA 51/61 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Milline oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) Arhaika periood(8.-6.saj.eKr.). Kreekas hakkas välja kujunema uus poliitiline struktuur linnriik ehk “polis”, mis haaras enda alla nii linna kui ka selle umber asunud territooriumi. Poliste suurus oli erinev, varieerudes väga suurtest, ligi 9000 ruutkilomeetristest üksustest kuni üsna väikeste, vähem kui 100 ruutkilomeetriste linnriikideni. Varajane poliste tüüp koosnes: kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist, ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Tavaliselt paiknes see turukvartalite vahetus läheduses ning seda ümbritsesid mitmesugused ametiasutuste hooned(nt. buleteerion ehk linnavalitsushoone, kohtuhoone) ja templid. Lisaks sellele oli arhailistes kreeka linnades: teater, odeion e. laulu...
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid ...
Teema 7 Eesti Vabariik 1920. -1930. aastatel. 24. 02.1918 kuulutati välja Eesti demokraatlik Vabariik 02. 02.1920 sõlmiti Tartu Rahu – Eesti iseseisvust tunnustati 15. 06.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik. Eesti Vabariik 1920. aastatel I Eesti riigi ülesehitus vastavalt Põhiseadusele Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid 1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati ...
1)Nõukogude Liit -Suureneb Stalini isikukultus -Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnang...
Adolf Hitler (1889-1945?) Sündis Austrias, isa oli tolliametnik. Hitler soovis saada endale kunstiharidust. Ta oli Patsifist, sõdade eitaja. Hakkas pärast I MS maalimisega tegelema. I MS-s oli ta ka rindel ja kuna ta ei olnud nõus relva kätte võtma siis ta oli käskjalg. Kaks korda sai haavata ja ühe korra gaasimürgituse, mille tagajärjel kaotas mõneks kuuks nägemise. Ta oli suur kõnemees. Ta oli pikka aega laatsaretis. 12. september 1919 ühines Hitler Natsionaalsotsialistliku saksa tööstus parteiga. 1921 sai temast selle partei juht, teda nimetati füüreriks. Oli populaarne algselt ainult Baieris. Selle partei edualus lubas rahvale seda, mida rahvas tahtis ja ootas. 1921 loodi sõjaväestatud politsei, kes hakkas natse toetama juht Ernst Röhm. 1923 hakkas ilmuma natside päevaleht, mille toimetaja oli Alfred Rosenberg (Tallinnas sündinud Balti-Sakslane). 1923 aasta lõpul Münchenis riigipöörde katse,...
annaabi.ee 
