Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Add link

Demokraatiad ja diktatuurid 1920-1930 - sarnased materjalid

rahval, diktatuuride, imalus, juhikultus, iseseisvus, vabadused, lootsid, igused, steem, liikumisi, hjused, inflatsioon, navabadus, valima, tsar, plusse, piiramatus, ikese, valitsejad, portugal, hispaania, hirmutamine, volitused, rahvad, valitsemisega, hendas, edukad, demokraatiad, suurriigid, seisukord
thumbnail
3
doc

Demokraatia ja diktatuur 1920-1930

ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti valib oma esindajad parlamenti, vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks võimuorganitesse diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Demokraatiad ja diktatuurid

Demokraatiad ja diktatuurid Demokraatiaks nimetatakse ühiskonna organisatsioonivormi, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat, kus otsuseid teeb rahvas, ja esindusdemokraatiat ehk vahenduslikku demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju v

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks. DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30NDATEL : · Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid. · Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks. · Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid lubasid ebaõigluse jõuga heastada.

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Demokraatia ja diktatuur 1920-30. aastatel

ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu eksisteerib trükija sõnavabadus Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat ­ otsuseid teeb rahvas ­ ja esindus ehk otsest demokraatiat ­ rahvas valib oma esindajad parlamenti ja teistesse võimuorganitesse. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur valitsussüsteem, kus oluline

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Demokraatia ja Diktatuur

lahendamises · kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on iseseisev + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
12
doc

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel ­ Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt.

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Demokraatia, diktatuurid ja 1920

Demokraatia ja diktatuurid 1920. ­ 1930. aastail Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos esk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Tänapäeva demokraatliku õhiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuur on põhimõtteliselt demokraatia vastand, kus rahval pole mittemingisugust võimalust kaasa rääkida. Diktatuurid jaotatakse mõnikord autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi moodustavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin. Bulõgini määrusega kokku kutsuda riigiduuma, kuid see ei rahuldanud kedagi, kuna duumale anti nõuandev osa. 15

Ajalugu
295 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Demokraatia ja diktatuurid Euroopas

· Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud · Rahva hirmutamine · Palju vaenlasi · Julgeoleku teenistused · Propaganda · Inimesi kiusati nende arvamuste ja veendumuste pärast. 6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
2
xls

Demokraatia ja diktatuuri võrdlus

osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja

Ajalugu
181 allalaadimist
thumbnail
6
docx

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL. SUURBRITANNIA 1. SISEPOLIITIKA– Pärast Esimest maailmasõda toimusid üsna suured muutused. Tähtsaim oli valimisseaduse demokratiseerimine. 1918 aastal said valimisõiguse kõik sõltumata varalisest seisust, mehed alates 21. eluaastast ning naised alates 30. eluaastast. Hiljem langes ka naistel see 21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. BRITI IMPEERIUM

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

Itaalia, kes pidid leppe rikkumise korral sekkuma ohustatud riigi poolel. Analoogse leppe sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga; garandiks oli siin ainult Prantsusmaa. 3) Briand-Kellogg`i pakt (1928): Locarno leppega alanud etappi Euroopa ajaloos on nimetatud ka patsifsmi ajastuks (patsifsm- maailmavaateline seisukoht, mis eitab sõdu ja propageerib rahu säilitamise passiivseid vahendeid). Maailma poliitikud lootsid nüüd, et sõjad on jäänud minevikku ning on leitud tõhusad vahendid omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Patsifistlike arusaamade kõrgpunktiks oli Briand (Prantsuse välisminister) – Kelloggi (USA riigisekretär) pakti sõlmimine 1928, millega allakirjutanud riigid loobuda sõjapidamisest kui rahvusvahelise poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelsel teel

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Demokraatia ja Diktatuur

koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte. Demokraatiat iseloomustab veel ka mitme partei süsteemi, mitu ideoloogiat, vabaajakirjandust ning avaliku võimu. Kuid diktatuuris on jällegi kõik vastupidi, seal on ühe partei süsteem, üks ideoloogia ning võim ei ole avalik. Hinnangu järgi hinnates tundub, et demokraatlikus riigis on positiivseid külgi rohkem, kui diktatuuris. Nagu sai juba öeldud, siis seal on rahvas iseseisev, võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused, majanduslikult piiramatu ning demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Ent diktatuuri puhul on positiivsemad küljed natukene karmimad. Kuigi neil on inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine ja inimeste valikuvabadus ning ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud, suudab diktatuur tänu oma karmikäelisele võimule ära hoida suuremad majanduslikud langused

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
21
docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

Sudeedimaa. Toimus nn Kristalliöö, millega algas juutide massiline represseerimine Saksamaal. Eesti kuulutas ennast neutraalseks riigiks. 1939 23.august ­ MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I ­ Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Diktatuuride kujunemine: 1.1. Diktatuuride kujunemise põhjused: Kui 1920.aastate alguses domineeris Euroopa riikides veel demokraatia, siis 1930.aastatel hakkas pead tõstma ebademokraatlik valitsemisviis. Sellele aitasid kaasa: - Demokraatia kogemuse puudumine (nt Venemaal) või selle lühiajalisus (nt Eesti). - Paljude riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemise (nt revolutsioonid Saksa- ja Venemaal)

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Demokraatia ja diktatuur Euroopas 1920.

Demokraatia ja diktatuur Euroopas 1920.-1930. aastail. ,,Demokraatia" tähendab kreeka keeles rahva võimu, mida iseloomustab võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, valitsemine rahva valitud saadikute poolt. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Diktatuurid hakkasid tekkima, kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Kogu maailmas oli majanduskriis ja

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Diktaatorid ja diktatuuride teke

Avinurme Gümnaasium 9kl DIKTAATORID JA DIKTATUURIDE TEKE Referaat Koosataja: Laugren Ilves Juhendaja: Tiiu Uukkivi 2010 1 Sisukord 1 Adolf Hitler..............................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................................3 1

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Demokraatia ja diktatuur - arutlus

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Peale Esimest Maailmasõda muutus maailma poliitiline kaart ja paljude riikide ühiskonna kord. Mitmetes riikides valitses demokraatlik kord (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) ja rohkesti kehtestati diktatuure (Nõukogude Liit, Saksamaa). Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. 19. sajandi esimesel poolel tekkisid mitmed erinevad demokraatlikud liikumised. Kuna aga paljudes maades ei suudetud ületada sõjajärgseid majandusraskuseid, pidid paljud demokraatias pettuma. Selline olukord oli soodne mittedemokraatlike ideede levikule ning 1939. aastaks valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Demokraatia ja diktatuurid (pärast I maailmasõda)

- Kunstlik inflatsioon - Sotsiaalsfääri tõus (pension, sotsiaalhüved, puhkus, lapsehooldustasu, töötu abiraha jne) 3.Demokraatia ­ Demokraatia leviku põhjused. Demokraatia põhijooned. Ameerika Ühendriigid. Sõjad olid peale jäänud demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, USA, see tõstis nende riikide autoriteeti. Pärast sõda iseseisvusid väga paljud riigid, see tõi kaasa demokraatlikud vabadused (valimisõiguse suurendamise- naised jne). DEMOKRAATLIKUD IDEALOOGIAD: 1) Konservatiivid (Inglismaa, USA) - tegelesid majandusküsimustega - kaitsesid vaba turgu - toetasid riigi mittesekkumist majandusellu - keskendusid üksikisiku vabadusele ning traditsioonide hoidmisele 2) Sotsiaaldemokraadid (Saksamaa, Prantsusmaa, Põhja-Euroopa riigid) - toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist - keskendusid tööliskonna huvide kaitsmisele

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

Demokraatia ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel Esimese ja teise maailmasõja vahel toimus Euroopas palju huvitavaid muutusi, mis puudutasid riigi valitsemist. Kaheks suuremaks valitsuskorraks võib kutsuda demokraatiat ja erinevaid diktatuure. Aga mis need siis on? Demokraatia on valitsuskord, mille peamisteks tunnusteks on rahva iseseisvus, mitme partei süsteem ja riigivõimu kuulumine rahvale. Diktatuur on Demokraatia peamine vastand. Diktatuurid kõik polnud sarnased kuid neil oli ühiseid tunnuseid, nagu näiteks diktatuurses riigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem, rahval ei olnud võimalust riigi valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära. Pärast esimest maailmasõda, mis lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´s sõlmitud vaherahuga, oli demokraatia Euroopas valitsev

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Demokraatia 1920-1930

Demokraatia 1920. ­ 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA ­ Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM ­ Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM ­ Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi ­ eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu

Ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

Ka ühiskonnaklassid on mööduv nähtus. Seega oligi Mussolini jaoks rahvus tähtsam kui üksikinimene või ühiskonnaklass. Siit tulenes ka tema õpetuse põhiidee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on tähtsaim ülesanne. Selline õpetus õigustaski diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on tilluke ning nende ohverdamine rahvuse nimel on igati õigustatud. Natsionalism sai 1920. ­ 1030. aastatel paljude diktatuuride aluseks. Mussolini muutus aga paljude Euroopa diktaatorite eeskujuks. Ka Hitler pidan teda oma eeskujuks. Mussolini väitis, et rahvamass armastab tugevaid mehi, sest rahvamass on nagu naine. Mida suurem oli pärast Esimest maailmasõda itaallaste rahulolematus, seda suuremat soosingut püüdis Mussolini. 1921. aasta parlamendivalimistel tõusis esimeseks fasistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks. Esialgu kuulus tema

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pärast I maailmasõda - demokraatia ja diktatuurid

· Demokraatiad ja diktatuurid (Itaalia ja Saksamaa) Itaalia: raske sõjajärgne olukord majanduses, eriti Põhja-Itaalias; sõjaveteranid ei leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk (kuningriik) Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur ­ erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, kultuuris ja igap

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks 1920ndatel, 30ndatel vahetusid demokraatiad diktatuuride vastu?

lihtne manipuleerida. Lisaks polnud demokraatia end ära tasunud. Loodeti, et demokraatia toob riigi õitsengu, kuid kuna demokraatia püsimiseks on vaja nii tugevat rahvast kui ka tugevaid juhte, ei jõutud seda õitsengut ära oodata. 29. oktoobril 1929. aastal Ameerika Ühendriikidest alanud majanduskriis mõjutas paljusid riike. Ennekõike aitas see totalitaarset võimu ihkavate Hitleril ja Mussolinil rahvamasse enda poole võita. Kuna rahval on kergem süüdistada midagi lähedalolevat, arvati, et riigi valitsus on majanduskriisis süüdi. Tulevased diktaatorid oskasid seda aga osavalt ära kasutada ja lubasid rahvale paremat, majanduslikult kindlustatud tulevikku. Diktatuuride sisepoliitika teravnemine oli paljuski seotud majandus- ja demokraatia kriisiga. Enne diktatuure võimul olnud valitsus ei suutnud rahuldada rahva vajadusi ning rahvas hakkas tahtma riigi etteotsa tugevat juhti, kes lahendaks kõik probleemid

Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

Ajutine Valitsus ja selle poliitika: · kujunes kaksikvõim: ühel pool revolutsiooni käigus moodustatud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teisel pool IV Riigiduumasse kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus (juht Vlov). Saadikute Nõukogu saatis sinna Aleksander Kerenski, lubades valitsuse tegevust toetada niivõrd, kuivõrd see täidab rahva tahet. Ajutine Valitsus lubas tagada demo vabadused ja kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama edasise riigikorralduse · pettumuseks sõda jätkus, kuid valitsus algatas reforme, mis parandas rahva olukorda · Vm koosseisu kuuluvate rahvaste staatuse ja Vene talupoegi eluliselt huvitava maareformi küsimused pidid jääma Asutava Kogu otsustada. AV liberaalsed sammud aga suurendasid Vm-l maad võtvat anarhiat, rahuldamata rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa

Ajalugu
685 allalaadimist
thumbnail
6
doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

5. Põhjused: valimisõiguse laienemine tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle kogenematust diktaatorid ära kasutasid; pettumus Versailles' süsteemis, toetati juhte kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada; pettumine demokraatlikus riigikorralduses; majanduslikud raskused (lubati elujärje parandamist) Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid 1. Autoritaarne: enamik võimust ühe isiku või rühma käes, poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena (ei nimetatagi tegelikult diktatuuriks) 2. Totalitaarne: võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste ja üldse kogu elu üle, hirmuvalitsus (pidev inimõiguste rikkumine), kõrgemaks seaduseks diktaatori suva (Näited Hitler SM, Stalin NSVL)

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed.

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Saksamaa põhjusteks: · Kriisi tingimuses tuli edasi maksta reparatsioone · Uus inflatsiooni laine · USA kapitali väljatõmbamine · Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes · Laene ei saadus SBR ja Pr majanduskriis nii väga ei tabanud. Samas langes tootmise tase, suurenes tööpuudus ja paljud ettevõtted, pangad pankrotti Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.) Kriisist väljumise abinõud Keinsianistlik majanduspoliitika: · USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud. · 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). · New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia

küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning ­õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused, piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi, riigi huvid olid üksikisiku omadest kõrgemal ning hõivati uusi territooriume. 1917. aastal üritati kõigest väest nurjuda enamlaste võimuletulek Venemaal, tekitades kodusõja ning isegi välisriigid üritasid sekkuda

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Demokraatlikud riigid tõestasid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana väljuda. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ning andis varem või hiljem võimaluse diktaatorlikule võimule. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides. Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri raskusi

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ?

Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu , aga paraku see nii ei läinud . Tekkis demokraatia kriis ja demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda . Paljudes riikides sai võimule diktatuur .Diktatuurid hakkasid tekkima pärast esimest maailmasõda , kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koonumisele ühe isiku kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimete üle, mille kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja pareminini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele jääb veidi alla Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal ohustas siseriiklik diktatuur. Minu arvates diktaatorlikke riike nagu fašistlik Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liit ei saa eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud osaleda riigi juhtimises ning neid hoiti pidevalt hirmu all. Riik, kus rahval pole mingit võimu ei saa olla arenenud, sest poliitiliselt arenenud peaks tähendama hästi korraldatud ja toimivat riigikorda, kus rahvas ja kodanikud on kõige tähtsamad.

Ajalugu
8 allalaadimist


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun