Palju parteisid, terav poliitiline 1. Põhiseaduslik monarhia võitlus 2. Seadusandlik võim- 3. 20 aasta jooksul 41 valitsust – parlament ebastabiiline poliitika Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid Diktatuuridega võitlemiseks loodi Rahvusrinne, kuhu Sõe asemel vedelkütus koondusid pahempoolsed Välismaised toorained erakonnad Suleti kaevandusi Tunduvalt vähem kolooniaid Briti impeeriumil
Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.
USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism Peamiseks oli oma rahvuse ülistamine ja vaenlaste hävitamine. Millised olid mittedemokraatlikud liikumised? Fasism Kommunism Natsism Millised olid liikumiste eesmärgid? Ei oldud rahul oma senise riigiga ja riigikorraga. Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas?
Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine, mis kaitses töölisklassi
vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 4. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu. 1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks.
suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on. Valimisõiguse said ka naised. Naistele seati siiski vanusepiiranguks 30. Eluaasta. See ebaõiglus kaotati kümme aastat hiljem. Tänu naisõigluslaste(neid nimetati sufrazettideks) survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 2.Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda aega tuntud. Poliitilisteks erakondadeks tänapäeva mõttes kujunesid need Inglismaal 19. Sajandi esimesel poolel. Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivide arvates oli hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Seepärast ei tormanudki nad kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest.19.sajandi lõpul hakkasid ka
2) I MS-s Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud MS-s osalemise eest piisavalt asumaid. Otsustati need asumaad jõuga haarata. 3) Pärast I MS kehtestatud riigipiirid põhjustasid palju pingeid. Paljudes riikides arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. 4) Rahvasteliit ei jõudnud lahendada kriise, kus osalesid suurriigid. Demokraatlik ük: rahval määrav osa ük-a tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Totalitaarne ük: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle(kaasnesid inimõiguste rikkumine, hirmu all hoidmine, küüditamine, surmalaagritesse saatmine). Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda. Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Nt: Saksamaa, Nõukogude Liit- mõjutasid kogu maailma ajalugu. Armastasid korraldada suuri masside paraade.
2. Damokraatlikku ühiskonda tänapäeval iseloomustavad tunnused. *rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises *kodanikuõiguste olemasolu *kodanikuvabaduste olemasolu 3. Nimeta demokraatlikke liikumisi Euroopas. Nende eesmärgid, saavutamise vahendid. *liberalism - isiksuse vabaduste a vabaturumajanduse kaitsmine-pooldati reforme *konservatism - vaba turu kaitsmine ja majandusellu mittesekkumine-oldi igasuguste reformide vastu *sotsialism ja sotsiaaldemokraatia - eesmärgiks ühiskond, kus inimeste vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hääle liberaalide poolt? Sest konservatiivid ei pooldanud reforme ning leidsid et kõige parem on see, mis varem ajaloos juba edukalt järele proovitud 5. Milline erakond tõrjub 20
KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa · peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31), Liberalism uuendustele vastuvõtlikum, kaitsesid isiksuse vabadust ja vabaturumajandust Konservatism Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma. Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid ning Sotsiaaldemokraadid -kaitsesid tööliskonna huve, riigi kohus oli toetada abivajajaid, rikastele pidi kehtestama suuremad m
AJALUGU 1.Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus,
2) Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Muutus see, et nad said valimisõiguse, lubati valida alates 30. eluaastast. … Sufražett oli 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi alguses naiste õiguste eest võitleva liikumise liige. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. TV lk 14-15 ül 2 Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. Sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivsed parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli
1934 Suur terror- Stalini vastaste hävitamine(komparteid, julgeolekuorganid, Punaarmee juhtkond NSVL rahvusvähemused. GULAG- sunnitöölaagrite süsteem, oluline vahend NSVL rasketööstuse ülesehitamiseks. Stalin peitis oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Demokraatlikud riigi: Aadel ja õukond(Suurb) konservatism segunenud uuendusmeelsusega, käidi kaasas kuntsis, kirjanduses, moes. Frivoolne mood, lubas paljastada õlgu ja käsivarsi, kleidiserv kerkis põlvedeni, Carlie Chaplini komöödiad, järjest rohkem autosid, levis dzässmuusika, raadio, BBC loomine- avalik-õiguslik institutsioon, dadaism- paroodiline kunstivool, sürrealism- rahulolematus maailmaga, eksistentsialism, sumerirahva avastamine, saavutused teaduses, film sai heli, dokumentaalfilm, muusikal, internatsionaalne
Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal valitsemine toimub rahva poolt
Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Sveits ja Tsehhoslovakkia. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel
3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond-
Siirdeperiood · Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. · Algab vabade valimistega ja lõppeb demokraatia kindlustumisega · Kestab u. 20 aastat · Ohud: · Majanduskriis, erastamine · Korruptsioon · Mässud, demonstratsioonid · Diktatuur · Populism Demokraatia kolm põhinõuet · Konkurents · Hääleõigus · Kodanikuõigused Demokraatia tunnused · Mitmeparteisüsteem · Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus · Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist · Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik · Võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kontroll ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus
ületootmist 2.vale majandamine 2.valitsuste vead kriisi ajal Demokraatia levik Imaailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega Inglismaa, Prantsusmaa, USA Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele. Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega Inglismaa, Prantsusmaa, USA Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele. Demokraatia ei olnud jätkusuutlik mitmes riigis.
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lühikest aega ol
1935. aastal tungisid fasistliku Itaalia väed Etioopiasse. Rahvasteliit nõudis, et neid karistataks vastavalt põhikirjale. See ei andnud tulemust, sest Itaaliat toetas Saksamaa, kes oli juba Rahvasteliidust välja astunud. Kui Etioopia oli muudetud Itaalia asumaaks, siis Rahvasteliit loobus nende karistamisest, kuid siiski ei tunnustanud Etioopiat Itaalia osana ning Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Hispaanias tuli kodusõda, sest Hispaanias võitsid üldvalimised vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud sellega rahul. 1936. Aastal puhkes mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco. Mässust kasvas kodusõda. Vasakpoolseid toetas Nõukogude Liit. Saksamaa, Itaalia ja Portugal aga toetasid Francot. Hispaaniasse saabus palju võõramaiseid vägesid ning välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Rahvasteliit toetas sõjapiirkondi ainult toidu, ravimite, riietega ning aitas meresõitu ohutumaks teha, aga see oli ka kõik. Kodusõda lõppes 1939
01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist kahe maailmasõja vahel soodustasid paljud asjaolud. Muutused ühiskonnas tõid kaasa töölisklassi esilekerkimise. Tõõlised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured
Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eelis areng. Kultuur: riigi ja partei kontroll , juhi ja partei ülistamine , propaganda .Välispoliitika :Suletud riigid , sõjakas . Demokraatlikud liikumised: Liberalism-kujunesid euroopas 19.saj poliitiline liikumine mis pooldas isikuvabadust , turumajandust demokraatlikku ühiskonda .(Inglismaal liberaalid leiboristid. ) Uuenduste pooldaja. Konservatism- 19.saj kujunes , esialgu pooldasid vanu traditsioone ja aeglasi muutusi , eeskuju ajaloost.20. saj hakkasid järjest rohkem kaitsma vaba turgu ja majanduslikku liberalismi. Sotsialistid-lihttööliste huvide kaitsjad pahem poolne partei , hiljem lisandusid neile sotsiaaldemokraadid ja nende oluseim sõnum /suurem nõudmine oli lihtrahva elu parandamine ja varalise ebavõrdsuse vähendamine , reformid , rikastele suuremad maksud. Nimeta kahe maailmasõja vahelise perioodi demokraatlikke ja diktatuuri riike . Mis on neile iseloomulik ?
Inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi. 11.a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat Nt: anti naistele valimisõigus. 12.- valimisõiguste laiendamine ja ametiühingute liikumine. 13. 19saj. Poliitilised ideoloogiad - liberalism ja konservatism ja sotsiaal-demokraadid. 20.saj olukord muutus. Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele. Konservatiivid: nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega. 14. Briti rahvaste ühendus- aastani 1949 Briti Rahvaste Ühendus, Westminsteri statuudi (1931) alusel Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ühendus. Inglismaa
Totalitaarne diktatuur on ühe ideoloogia keskmine ning äärmiselt argressiivne võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav. Nt Afganistan 1996-2001 1.5 poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- ideid käsitlev teadus PAREMPOOLSUS- rõhutavad erasektori tähtsust ja sotsiaalseid erisusi Liberalism- vabameelsus, inimesed sünnivad võrdselt aga iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Konservatism- alalhoidlik ellusuhtumine, mis püüab säilitada juba saavutatut, traditsioone ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade VASAKPOOLSUS- avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas Sotsiaaldemokraatia- võrdsed võimalused kõigile. ÄÄRMUSIDEOLOOGIAD Fasism- totalitaarne, tugeva diktatuuri ja sõjaväega riigikord, mis rõhutab riigi ja rahvuse asutamise tähtsust Natsionaalsotsialism- süüdistasid ühiskonna hädades juute ja teisi vähemusrahvaid. Adolf Hitler Kommunism- pooldasid maa ühisomandit ja võrdsuse põhimõtetel
sai võimaluse avalikult tegutseda, hakkas nende partei kiiresti poolehoidu koguma. Suurened nii liikmete kui valijate arv, kes hääletasid natside poolt. 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933. aasta jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks Adolf Hitleri. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga e. natsliku Saksamaaga. Hitleri põhimõtted ja tema õpetused on sõnastatud raamatus ,,mein Kampf", mille kirjutamist alustas ta 1924. aasta kevadel vanglas. Hitleri meelest pidi Saksamaa jälle saama suureks, võimsaks, jõukaks ja tugevaks riigiks, nagu ta oli enne olnud. Selleks tuli aga tühistada Versailles' ja teised lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aaria rass, mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslasi, pidi muutuma maailma valitsejaoks. Siseriiklikult oli natsionaalsotsialismide eesmärk uue korra
EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M
Konservatiivne heaoluriik Orienteeritud palgatöötajale Heaolu sõltub isiklikust panusest Hoolekandes on tähtis osa perekonnal Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Solidaarsus Sotsiaalsed hüved kõigile Liberaalne heaoluriik Riigi ülesanne pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive Inimese isklik vastutus kõrgem Demokraatia levik Demokkraatia põhinõuded: Konkurents Kodanikuõigused Hääleõigus Demokraatia tunnused: Võrdsus seaduse ees Kodanikuvabaduste tunnustamine Sõltumatu kohtusüsteem Kodanikuühiskonna olemasolu Tsiviilkontroll relvajõudude üle Vähemustega arvestamine Lääneühiskonna arusaam: demokraatia sõltub majandusarengust Üleminek diktatuurilt demokraatiale Toimub kahel tee: Revolutsioon Reformid Siirdeühiskond
d, suur palvekiri,- arenes põllumajanduslik ühisstegevus, üritati läbi talud hõlmati üha tihedamalt rääkida turusuhetesse, Jaan Tõnisson(ajaleht ,venestamine, postimees), ajaleht teataja(Päts). Eesti vastupanuliikumise ühiskond jagunes majandusmeesteks ja d, aaremeesteks, sotsiaaldemokraatia Piiratud Mingi revolutsiooniga kaasa autonoomia olemas Autonoomiat polnud Rüüstamised- Eestis mõisate põletamised jne põletamised suudeti Eestis puudus valimisõigus ära hoida Naistel valimisõigus Sarnasused Sotsiaalsed pinged Rahvuslik surutis
· Demokraatia laienemine pärast esimest maailmasõda, demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused sisepoliitikas, majanduses ja kultuuris. Miks laienes? - 1. Maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, sellega demokraatia pooldamine tõusis ja levis nii uutes ja vanades riikides. - valijaskond laienes (naised said valimisõiguse ja nüüd ka mehed, kelle palk oli madal ehk kaotati varaline tsensus) (Demokraatlikud ideoloogiad: 1) liberalism: mõju vähenes peale 1 ms, kaitses inimeste vabadusi. 2) konservatism: jäid peaaegu samaks, kaitsesid vabaturgu, meeldisid traditsioonilised, vanad asjad. 3) sotsiaaldemokraatia: edu kasvas, sest kaitses tööliste huve ja aitas abivajajaid.) Demokraatikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Soome, Tsehhoslovakkia, Lääne-Euroopa, Rootsi, Norra, Taani. Demokraatiale iseloomulikud jooned: rahvavõim, rahvas saab valida, sõnaõigus e vaba olek.
Selle tõttu algas demokraatia suur levik(Soome Vabariik, Eesti Vabariik, Saksa Vabariik) Vabadused laienesid-naised said paljudes riikides valimisõiguse. Levis uus demokraatia suund-sotsiaaldemokraatia, mis pooldas riigi suuremat sekkumist majandusellu. Eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus ebavõrdsust varanduslikult poleks. Eesmärki ei saavutatud revolutsiooni teel, vaid järk-järguliste ümbekorraldustega. Populaarne eriti skandinaavia riikides. 9. Sotsiaaldemokraatia Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialisti pooldajate hulgas. On vastukaaluks kapitalismile(vaesus, kehvad olud, totaalne ebavõrdsus, sotsiaalse turvalisusse ja töökaitseseaduste puudumine, sotsiaalne tõrjutus) Eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist reformide teel. Lahknes sotsialismist I MS-i ajal. Eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks, sõltumata sotsiaal- majanduslikust olukorrast, heaoluriik.
alad) ja Prantsusmaale (Süüria ja Liibanoni alad) kontrolli alla. Neuvilly rahuleping- sõlmitakse Bulgaariaga. Temalt võetakse ära tükk maad väljapääsuga Egeuse merele.(Jugoslaavia, Kreeka) Venemaa laguneb. Selle tulemusena ilmub Euroopa kaardile 5 riiki( Soome, Läti, Leedu, Eesti, Poola). Revolutsiooni tulemusena kaotab trooni Romanovite dünastia. Kaotab territooriumit Rumeeniale( bussasaariba, bukoviina). Tuleb demokraatia esimene laine. Kehtestatakse üldine valimisõigus, kaotatakse soolised piirangud, vanuselised piirangud. 1920 nim petsifismiajastuks. Luuakse rahvasteliit- Põhitegelane Wilson. Sellega taotleti igavesti kestvat rahu. Pärast 1 Msi mingit desarmeerimist ei toimunud ja kõigil olid omad ambitsioonid, kontrollitavad sõjaväe poolt alad. Kontrolltöö küsimused: 1)Osata iseloomustada imperialismiajastut, missugused olid imperialistlikud suurriigid. Mis oli sellele kõige iseloomulikum, millal see oli. Riigid, nende majandus ja poliitika
gruppide poliitilist tegutsemist. Poliitiline ideloogia omavahel seotud ideede kogum, mis seletab ja hindab sotsiaalseid tingimusi inimese kohast ühiskonnas ning pakub programmi sotsiaalseks ja poliitiliseks tegutsemiseks. 9. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus Neil on täiesti erinevad maailmavaated. Ühed pooldavad ühte asja, teised teist. 10. Kuidas erinevad ja sarnanevad liberalism ja konservatism (kolm erinevust ja kaks sarnasust). Erinevad: Liberalismi iseloomustab vabameelsus; esiplaaniks on inimene ja tema vabadused; riik sunnib inimesi rohkem tööle. Konservatismi iseloomustab saavutatu säilitamine; kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikriik; järkjärguline areng ilma järskude muutusteta. Sarnanevad: Hinnatakse eraomandi puutumatust, peremudelit ja usul põhinevat moraali; riik tagab avaliku korra. 11
lähtealus - asub alati mingil kindlal positsioonil, pole kunagi neutraalne ( ühte pooldab, teist taunib) - täidab kahte funktsiooni: a.) annab hinnangu eksisteerivale olukorrale õigustab ja mõistab hukka b.) loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas on vasakpoolsed. LIBERALISM parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust. Põhiseisukohad: - ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Üksikisik on olulisem kui kollektiiv või riik tervikuna. Inimõigused, humanism, sallivus - usuti mõistuse ja teadmiste kõikvõimsusesse valitsejad ei peaks vanadest traditsioonidest kinni hoidma, ühiskonda tuleb julgelt reformida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
