Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Osalusdemokraatia tähendab massiaktsioone ja kampaaniaid ning mitmesugused kodanikufoorumid, ümarlauad ja võrgustike tegevus ( USA, Skandinaavia). Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest. Vabad valimised Valimiste peamised funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimisi nimetatakse seetõttu korralisteks · vahendada võimudele kodanlike nõudmisi. · rahva usalduse indikaator · hariv funktisoon Valimisi hinnatakse selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei . Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond.Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning
Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi.
Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik). Tähtis on tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi
vormimisel. Siia kuuluvad kodanikufoorumid, ümarlauaudade ja võrgustike tegevus. Juurudun seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust
1. üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang 2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad, mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi. 3. võrdsed e ühetaolised valimised Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli. Absoluutse häälteenamuse nõue kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor. + selge ja lihtne
Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste
Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otseselt parlamendiliikmetele, ministritele ja tippametnikele.(Ärilised grupid) Poliitiline kultuur- poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. II Teemad: 1.Demokraatia 1.1.Otsene ja esindusdemokraatia Otsene demokraatia ehk klassikaline demokraatia- peamiselt kasutatakse seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on selleks referendum, mida kasutatakse tänapäeval üha rohkem.
· Kolmas tee- väärtused: aktiivne kodanik, konkurentsivõime, indiviidi panus, paindlikud kodanikud Majandus: avalik sektor vastutav rahva heaolu eest (era-ja kolmassektor) Sotsiaalpoliitika: haridus, töö, suhtumine riiki on muutunud (aktiivne kodanlus) 4. Demokraatlikule reziimile iseloomulikud tunnused: · Tuginemine põhiseadusele · Võimude lahususe põhimõte · Kodanike õiguste ja vabaduste tagamine · Regulaarne vabade valimiste korraldamine 5. Demokraatia: otsene, esindus, massi, osalus, elitaar · Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik- Kreekale. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses, rahva kaasamine on seal lihtsam. Riigi tasandil on otsesese demokraatia teostamise viis rahvahääletus. · Esindus ehk vahendatud demokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine
................................................. 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................................................8 3.Peamised valimissüsteemid................................................................................. 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10 3.3Eesti valimissüsteem.................................................................................... 10 3.4Hübriidsed valimissüsteemid........................................................................11 4.Valimiskäitumine ja valimistulemus............................................................
sellega on talle antud ka täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Need, kes väidavad, et valijad ärgu segagu, sest nad "ei saa nagunii millestki aru", pole kindlasti demokraadid. Valimised Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliselt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimistulemused määravad, millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on valimiste teine funktsioon vahendada võimudele kodanike nõudmisi
Ühiskonnaõpetus lk 60-89 Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus)
Rahvas annab hääle saadikule, kes võimu teostavad Mandaat saadiku volitus esindada, kaitsta valijate huve Osalusdemokraatia Pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse Hääletamine, kodanikufoorumid, ümarlaudade ja võrgustike tegevus Tugev omavalitsus, kodanikualgatus, ühistegevus Elitaardemokraatia Huvide esindamine, mandaadi valdamise põhimõte Esindusdemokraatia suund Võimul vähemus (eliit) arvestab enamuse (rahvaga) Valimiste funktsioonid - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (korrapäraselt toimuvad ehk korralised valimised: parlament ja kohalikud volikogud iga 4 a tagant, president 4-6 erakorraline parlamendi laiali saatmise tõttu) - vahendada võimude kodanike nõudmisi - rahva usalduse indikaatoriks (kõrge, stabiilne valimine=tugev demokraatia) - harin funktsioon (kampaaniaperiood, teave erakondade vaadetest) Üldised valimised - ei rikuta põhilisi inimõigusi (rassiline, sooline, usuline diskrimineerimine)
1) Selgita mida tähendab otsene-ja esindusdemokraatia. Too konkreetne näide toimumisest Eestis. Otsene ehk vahetu demokraatia- demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise(rahvakoosolekul, hääletusel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahendik referendum. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. 2)Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõitseliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia- demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. 3) Mis on vabade valimiste funktsioonid ja peapõhimõtted?
OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid. Erinevus sotsiaalsest liikumisest ja erakonnast. SURVEGRUPP legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. SURVEGRUPPIDE JA ERAKONDADE ERINEVUSED: ERAKOND SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat
VALIMISED SISUKORD 1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste funktsioonideks on: 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Usalduse indikaator 4. Hariv funktisoon 1.1Valimisõigus Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg, 21. sajandil omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud inimesed. Kuid ka valimistel on omad nõudmised. 1. Kodakondsuspiirang
Kodanikel on lisaks vastu- ja poolthääletamisele võimalik osaleda ka küsimuste aruteludel ja otsuste vormimisel. Siia hulka kuuluvad ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega. 2. Valimised. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi, nad on ka rahva usalduse näitajaks. Korralised valimised- valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Demokraatlike valimiste puhul valmimisõigus on üldine, st hääleõigus on pea kõigil täiskasvanud kodanikel, v.a. kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel. Parlamendi- ja presidendivalimiste puhul on ka kodakondsusnõue. Vanusepiirang Eestis: hääletada võivad
Erakonnad ja pisiparteid loovadki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- kandideeritavatel parteidel ja üksikkandidaatidele on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Jagatakse raadia- ja telekanalites võrdselt tasuta eetriaega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteeem- ehk enamusvalimiste süsteem. Moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (st parlamenti pääseb üks saadik). Kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte (kes saab rohkem hääli see saab ka saadikukoha. Presidendi valimiste puhul rakendatakse aga absoluutne häälteenamus nõue ehk 50% häältest + 1 hääl. Peamine pluss majoritaarse süsteemi puhul on selgus ja lihtsus
VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon
kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike poliitiliselt 2)Põhimõtted- a)valimised on üldised- valimis õigused on teovõimelistel, täiseealistel ja kodakondsusega inimestel võrdsed b)valimised on vabad- *valimistele on õigus kandideerida *hääletaja on oma valiku otsuses sõltumatu c)valimised on ühetaolised ehk võrdsed- *võrdsed võimalused kandideerijatel enda tutvustamiseks *valijate hääled on võrdsed d)toimuvad regulaarselt, kindla aja tagant 3)Valimissüsteemid a)Majoritaarne vs *moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast parlamendi saadik *enamus häältega võidetakse *esimene koht tähtis , teised ei ole- ei saa midagi "võitja saab kõik" *lihthäälteenamuse põhimõte- võidab see, kes saab rohkem hääli *absoluutne häälte enamus- peab saama häälte absoluutse enamuse 50% +1. +selgus ja
Inimesed tarbivad rohkem poliitilist teavet(kampaania perioodidel) Viivad end kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. 16 Valimiste põhimõtted: · Valimised on üldised Valimisõigus on täisealistel, teovõimelistel isikutel. · Valimised on vabad- vabad võimalused kandideerida, hääletaja on oma valiku sooritamisel vaba. · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- valimiste hääled on võrdsed, Võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks kandideerijal. · Valimised toimuvad regulaarselt- Toimuvad kindlaks määratud ajavahemike vahel. 5) Valimiste süsteemid. 17 Majoritaarne valimissüsteem- ehk enamusvalimist süsteem. 18 Proportsiooniline valimissüsteem-. 19 Eesti valimissüsteem- *ühemandaadilised valimisringkonnad, häälte ülekandmise põhimõte, valimiskünnis, avatud, suletud nimekirjad.
1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine.
rahvuslusele. IRL- ga suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Rahvaliit näeks meelsasti kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised: Survegrupi ja erakonna erinevused: Erakonna eesmärgiks on luua poliitikat, survegrupi omaks mõjutada poliitikat. Erakond soovib selleks tulla võimule, survegrupp tahab avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp käsitleb üht valdkonda või probleemi. Erakonna teavitamise sihtgrupp on valijaskond, survegrupi oma võimueliit. Erakonna teavitamise viisiks on avalik tähelepanu meedias, surverupi oma lobism. Survegruppide liigid: Kategooriakaitse grupid (kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest).
Mandaat annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. osalus ja elitaar demokraatia : osalus demok iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Elitaar demok- keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamine. Võimule saab vähemus ehk eliit, kes arvestab enamuse e. rahva huvidega. Vabad valimised 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised, mis toimuvad regulaarselt teatud ajavahemiku möödudes nim. korralisteks valimisteks. Valimised võivad toimuda ka sagedamini põhiseadusega määratud viisil - neid nim. erakorralisteks valimisteks. 2. Vahendada võimule kodanike nõudmisi. 3. Hariv funktsioon - kuna kampaania perioodil tarbivad inimesed rohkem teavet ja viivad end kurssi erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted: Demok ja mitte demok
Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine
VABAD VALIMISED Valimiste funktsioonid: 1. tagada võimu vahetumine (regulaarsus, iga 4a tagant) 2. vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. hariv funktsioon (kampaaniaperioodil tarbivad inimesd rohkem poliitilist teavet, viivad kurssi end kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega) Valimised on ... • Üldised – kõik võivad valida v.a teovõimetud • Vabad – vabadust kandideerida/hääletada oma veendumuste järgi • Ühetaolised (võrdsed) – kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl • Salajased – ei pea avaldama keda valid Vanusepiirang • 16 – püsivalt ühes paigas elav inimene, valib kohalikel valimistel • 18 – võib hääletada, kandideerivad kohanikku omavalitsusse • 21 – võib kandideerida riigikokku ja europarlamenti • 40 – võib kandideerida presidendi kohale (sünni järgne Eesti kodanik)
Demokraatia kui rahva võim. Otsene e vahetu demokraatia-demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid, põhivahendiks referendum. Esindusdemokraatia- vahendatud demokraatia, nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine. Liberaalne demokraatia- sama mis esindusdemokraatia, lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia-demokraatia mille puhul rahva aktiivne osalus poliitiliselt on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on
· Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Ohud: · Võimule võib pääseda harimatu mass · ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Liigne riigiaparaadi ja valitsuse sekkumine ühiskonnaellu · Diktatuuri kehtestamine 3.Valmiste funktsioonid ja põhimõtted Peamiseks funktsiooniks on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Teiseks funktsiooniks on kodanike nõudmiste vahendamine võimudele. Kolmandaks funktsiooniks on hariv funktsioon, kus inimesed saavad rohkema poliitilise teabe tarbimisega end kurssi viia kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Põhimõtted: · Valmisõigus on üldine valida saavad kõik täisealised ja kodakondsusega inimesed · Valmistel on vaba konkurents vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi
Otsesedemokraatia täiuslikum vorm. Mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elimentaardemokraatia ei tähenda rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. mandaat-(saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Europarlamendi valimised. Erakond- (ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimist riigivõimu kasutades).reformierakond, keskerakond, sotsiaaldemokraadid. Survegrupp-(legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel).looduskaitseselts, ametiühingud. demokraatia võimalused ja ohud/võimalused: kaitsta üksikisikute võimu eest ja kaitseb tema vabadust, sest valitsemineon seadusega piiratud, edendab haridust ja sotsiaalset kapitali,
korrald,valimisõiguste andml järgit teatud põhimõtteid valimisõigus on üldinekõik täiskasv võivad valimas käia olenemata nahavärvist,rikkusest.kodakonsuspiirangkõigil valimisõigus,alalistel elanikel ka,kodakondsus pole oluline.parlamendivaliml kodakondsuse nõue,ka välismaal elav kodanik võib hääletada. EEs volikokku kandideerida 18,riigikokku,europarlam21,president30 valimistel vaba konkurentsvabadus kandid,häälet oma isiklike veendumuste järgi,kartmata survet v tagakiusamist.valimiste päeval keelatud reklaam,valijate hirmut,meelitam. Kandidaatide ülesseadmise õigus igal legaalselt tegutseval parteil,kodanik võib ka iseenda kanditatuuri esitada.konkurentsi loob 45 tugevat erakonda+hulk pisiparteisid. Valimised on võrdsedtähtis kanditeeritavatele anda võimalikult võrdsed tingimd oma vaadete propageerimks. Antakse võrdselt tasuta eetriaega.osadel rohkem raharohkem reklaami,sp kehtestab riik kampaaniakulude ülemmäära
Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e. piirangud valimistel 1. Ajaloos esinenud: 1) varanduslik 2) sooline 3) rassiline 4) usuline 5) seisuslik 6) hariduslik jm 2. Tänases Eestis: 1) kodakondsus (nt RK valimistel saavad osalevad vaid EV kodanikud) 2) vanuseline (al.18. eluaastast) 3) vaimne tervis (ajutine) 4) ajutiselt on valimisõigus ära võetud kinnipidamiskohtades karistust kandvad isikud (vangid) Demokraatlike valimiste põhimõtted · üldised valijate hulk on võimalikult lai, piiranguid võimalikult vähe · ühetaolised igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste kindlakstegemisel
võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised 5. Iseloomusta valimiste funktsioone! Miks valimisi üldse korraldatakse? Valimiste funktsioonid: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmiseid; hariv külg. 6. Selgita vabade valimiste põhimõtteid. -valimised on üldised , vabad, ühetaolised e. võrdsed ja korrapärased. 7. Mille poolest erinevad valimised demokraatlikus ja diktatuuririigis? 8. Majoritaarse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned.- Majoritaarse valimissüsteemi plussid: võimaldab teha tugeva ja stabiilse valitsuse; valitu
kandidaadi meeldivus ning välimus jne. Valimissüsteemid mõjutavad oluliselt riikide poliitilist maastikku ja erakondade arvu. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui ka kandideerijale, sest siis mõistavad inimesed paremini, miks osutusid valituks just need kandidaadid, mitte aga teised, kes küll said esimestest rohkem hääli. Peamised valimissüsteemi: Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on selline, kus valituks osutub valimisringkonnas see kandidaat, kes kogus teistest kõige enam hääli. Kas see ,,kõige rohkem" tähendab ka valijate enamiku toetust, pole enam oluline. Näiteks kui neljast ühes ringkonnas ülesseatud kandidaadist saab Peeter 30%, Jaan ja Urmas mõlemad 25% ning Andres 20% hääli, siis osutub valituks Peeter. Niisugune valimissüsteem viib paratamatult kahe suure partei kujunemisele ja üheparteilise ja stabiilse valitsuse
alternatiive, kasvatavad liidreid, aitavad säilitada pluralismi jt. Helle Pondre 2010 Survegrupp Erakond Ei ole võimul On võimul Mõjutamine väljas poolt Mõjutamine võimul olles Kogu valdkondade Keskendub mingile spekter kaetakse valdkonnale Kindel liikmeskond Liikmeskond on raske Organisatsioon koos määratleda põhikirjaga Õpik, lk 84 (kokkuvõtlik joonis) Helle Pondre 2010 Survegruppide liigid A. Kategooriakaitse grupid kaitsevad mingi sotsiaalse kategooria huve, nt põllumeeste huve. Sellisel grupil on nõudmised üsna püsivad, mis on huvitatud eeskätt enese elu-või äritingimuste parandamine. B. Edendamisgrupid edendavad väärtusi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
