Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demograafiline kriis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, linnastumine, arengumaad, sündimus, suremus, väärlinnastumine, maarahvas, vananemine, tsehhi, religioon, protestantlus, väärtushinnangud, teistsugused, pereplaneerimine, pensionid, arstiabi, elutingimused, vanurid, nüüdisaegne, vahetumine, põhjamaad, urbanisatsioon, orus, uruk, babülon, jeruusalem, jeeriko, tööstusajastu, agulidDemograafiline üleminek 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Rahvastiku vananemine ja demograafiline kriis 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Väga vaestes arengumaades · Sündimus väga kõrge 1)naiste roll väga madal 2)kulutused lastele väga väikesed 3)kompenseerib kõrget suremust · Suremus väga kõrge 1)haigused 2)nälg 3)sõjad · Iive veidi üle 0%. Vahel ka negatiivne · Koormusnäitaja madal 1)Vanade inimeste osakaal väike, kuna eluiga väike 2)kulutused lastele väikesed Demograafiline plahvatus Aasia, India, Indoneesia, Aafrika, Pakistan, Iraan · Sündimus väga kõrge 1) naise roll ühiskonnas madal 2) väärtushinnangud on teised pere on väga tähtis
VANANEMINE KAASAEGNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Ajalooliselt läbinud kõik rahvad. Tänapäeval esineb väga vaestes arengumaades korilus või varaagraarne tootmisviis N: musta- aafrika hõimudes Lõuna- ameerika indiaanihõimud TUNNUSED: I suur sündmus Põhjused: 1) naise roll on väga madal. põhiülesandeks on sünnitamine 2) Majanduslikud põhjused Lapsed on tööjõud 3) Kompenseerib kõrget suremust II väga suur suremus 1) Suur imikute suremus, madal keskmine eluiga PÕHJUSED: haigused - meditsiin peaaegu olematu 2) nälg 3) kodusõjad III iive - väike, kohati võib olla negatiivne ( Rahvaarvu väheneb) IV Koormusnäitaja Näitab mitu ülalpeetavat tuleb keskmiselt ühe töövõimelise inimese kohta näitaja on väike PÕHJUSED: 1) naiste kulutused on väikesed 2) Vanureid on vähe DONOGRAAFILINE KRIIS JA RAHVASTIKU VANANEMINE Etapp võib sujuvalt kulgeda või vahele jääda. Etapis on eelkõige Ida-Euroopa riigid: Venemaa Läti
INIMGEOGRAAFIA Riikide arengutaseme näitajad 1. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 2. Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes 3. Kirjaoskus (haridustase) 4. Sündimus 5. Oodatav keskmine eluiga 6. GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid:
MAAILMA RAHVASTIK Peamised rahvastikuprotsessid 1. Rahvaarv ja selle muutumine 2. Demograafilise üleminekuetapid 3. Migratsioon 4. Rahvastiku tiheduse paiknemine 5. Linnastumine Rahvaarv ja selle muutumine *1800- 1 miljard inimest *1900- 1,5 miljardit inimest *1950- 2 miljardit inimest *1980- 4,5 miljardit inimest *2000- 6 miljardit inimest *2010- 6,8 miljardit inimest (7 miljardit) Demograafilise ülemineku etapid · Selles protsessis on 4 etappi · Etapid on hävinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlaselt inimrühmad maakeral
* Lääne tsivilisatsioon Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk, kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, mis pidurdab majanduse arengut. Kõige segunenum rahvastik on Kariibimere saarte rahvastik. 3. Maailma rahvaarv praegu. Üle 6 miljardi inimese. 4. Mis on demograafiline plahvatus? Sellega kaasnevad probleemid. Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti. Kaasnevad näljahädad, kuritegevuse suurenemine, elukoha probleemid. 5. Kuidas arvutatakse loomulikku iivet? sün dim us - suremus 1000 rahvaarv 6. Viis tiheda asustusega ala.
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem viljakas eas naiste arv viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju
GEOGRAAFIA Rahvastik Rahvastiku muutumine võib toimuda kahel viisil: loomulikult ehk iibe teel või rännete ehk migratsiooni kaudu. Iive--rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse vahena. Selle tulemuseks on põlvkondade vaheldumine. Inimühiskonnas esineb kahte tüüpi põlvkondade vaheldumist: 1) Traditsiooniline--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. 2) Kaasaegne--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk. Üleminek traditsiooniliselt kaasaegsele iibele on demograafiline siirdamine. Demograafilise siirdamise etapid: I Demograafiline plahvatus: Sündimus on jätkuvalt kõrge, suremus hakkab vähenema, eluiga pikeneb (tänu meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele). Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti.
(õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1000 ; arenenud maades 0 või negatiivne,mahajäänud maades positiivne
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade
Esimeste linnade ja tsivilisatsioonide levik 9 Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega 10 Linnastumine tööstusühiskonnas 1 · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega 11 Linnastumine tööstusühiskonnas 2 · 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. · Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 · 2000
5. Mis on mobiilpositsioneerimine? Milleks seda kasutatakse? Mobiilipositsioneerimine- mobiiltelefoni asukoha määramine mobiilisidevõrgu suhtes, mille alusel hinnatakse mobiilitelefoni asukohta maakera pinnal. Kasutatakse üksikisiku positsioneerimiseks ning nt. kõnede hulga teada saamiseks. RAHVASTIK 1) Miks suureneb maailma rahvaarvtänapäeval nii kiiresti? Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku 1 või 2 etapis(Aafrika,Aasia), kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) suur. 2) Miks on rahvastiku kiire kasv globaalprobleem? Sest on ressursside nappus, õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmete ülekaal, üldine elukvaliteedi langus, tööpuudus, toidupuudus, suurem koormus loodusvaradele, suurem vaesus, loomade elupaikade hävinemine. 3) Kuidas kogutakse andmeid rahvastiku kohta? Rahvaloendus, teadusuuringud, sündimus- suremus 4) Millest sõltub sündimus a
arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat, mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima, viljakad mullad. 5. Maakera hõredamini asustatud piirkonnad (4) põhjused. - Aomen - Kanada - Austraalia - Antarktika ja Arktika Ekstreemne kliima, poliitilised tegurid valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse, harimiskõlbmatu maa, vähe loodusvarasid. 6. Mõisted loomulik iive, sündimus, suremus, imikusuremus. - LOOMULIK IIVE mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surmade vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. Näitab rahvaarvu juurdekasvu või vähenemist. - SÜNDIMUS sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - SUREMUS surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - IMIKUSUREMUS elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. 7. Vanusegrupid (3)
1. Kui palju elab inimesi Maal? Maailma suurima rahvaarvuga riigid. V: Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Pakistan, Bangladesh, Nigeeria, Venemaa, Jaapan. 2. Iseloomusta maailma rahvaarvu muutusi ja põhjenda neid muutusi. Rahvaarvu prognoos? 3. Analüüsi tegureid, mille mõjul maailma rahvaarv kasvab tänapäeval nii kiiresti. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja
d) Meditsiinigeograafia ( uurib rahvastiku tervist mõjutavaid looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi) Valdkondade vahel on koostöö, mis kujundab süsteemse käsitluse. Kaasajal kasutatakse erinevate probleemide lahendamiseks teaduslikku uurimis meetodit: 1) Probleemi püstitamine 2) Hüpoteesi püstitamine 3) Info kogunemine, vaatlus, eksperiment 4) Tulemuste analüüs 5) Uus teoorija Erinevad vaatlusvahendid: mõõdulint, termomeeter, Kaugseire jne. I RAHVASTIK 1. Maailma rahvastik ja selle muutumine Rahvaarvu kiire suurenemine on muutunud ülemaailmseks probleemiks, see võib kaasa tuua nälga ja vaesust, pikapeale saavad loodusvarad otsa ja tekib väga palju reostust, kuna inimesed tekitavad väga palju rämpsu. Rahvaarv hakkas suurenema siis, kui inimesed jäid paikseks. Aafrika ja aasia riikides on loomulik iive kõige kõrgem, sest just seal elab suurem ja demograafiliselt kõige muutuvam osa maailma rahvastikust.
Globaliseerumine * Globaliseerumise indeksi määravad: -) poliitiline tegevus. -) tehnoloogia. -) välissaatkondade arv riigis. -) Personaalsed kontaktid. * Maailma majanduse kujunemine = majandus kasutatavad tehnoloogiad + inimsuhted. * Tootmine on kas agroorne, industriaalne või post-industriaalne. -) Agraarne ehk käsitöö. -) Industriaalne ehk töö masinatega. -) Post-Industriaalne ehk kõrgtehnoloogia. Rahvastik * Maailma rahvaarv ~ 6,9 miljardit. * 3 suurimat riiki: Hiina (1,3 miljardit), India (1,2 miljardit), USA (0,31 miljardit) * Rahvaarvu mõjutab: iive (arenendud 1-2%; arengumaades 20-30%), migratsioon, haigused, sõjad, looduskatastroofid. * Rahvastiku iseloomustavad näited: rahvaarv, sooline, keskmine tihedus, kirjaoskus, hõive, imikusuremus, linnaelanike %. * Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas olevad naised, meditsiini areng, riigi toetused,
RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine 1. Analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus
Tegemist on tavaklassiga, kus on nii tublimaid ja võimekamaid kui ka vähem motiveeritumaid ja vähemvõimekaid. Üheskoos on aga klass tubli ja nõrgemaid toetatakse. Õpilased viskavad palju nalja ning koosarutlused ja analüüsid sujuvad hästi, vähem soovitakse kirjalikku tööd. Tunnikava koostanud üliõpilase nimi: Tunni teema: Demograafiline üleminek Tunni eesmärgid: · Omandab arusaama, et riigi sündimus ja suremus, rahvastikuarv ei ole üksiseisev aspekt või lihtsalt number, vaid see on ajas muutuv suurus, tugevalt seotud riigi kui terviku toimimisega, arenguga (tehnika, meditsiin, valdav peremudel) jne. · Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe. · Teab mis regioonides on inimeste oodatav eluiga lühem või pikem ning oskab arutleda selle põhjuste üle. · Oskab tuua näiteid aspektidest, mis mõjutavad rahvastikutüübi väljakujunemist.
kohta 5 371 India ………………………………… Põhjendus………..…………………… Jaapan ………………………………… Põhjendus………..…………………… Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? A. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat. B. Sündimus on 46‰. C. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st. D. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris. F. Kuni 15 aastaste laste osakaal rahvastikus on 33%. H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%. 41. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti; Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid: a) loodusvarad – b) tööjõud – c) naaberriigid – d) geograafiline asend –
aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab
7. Pakistan 8. Venemaa Maailma suurimad regioonid 1. Kristlus · Katoliiklus · Protestantus · Õigeusk · Lahkusulised 2. Islam · Sunniidid · Süüdid 3. Hinduism 4. Budism 5. Kofnutsiaanlus 6. Shinto 7. Taoism Maailma suurimad keeled 1. Mandariini e. Hiina keel 2. Indi e. India keel 3. Hispaania 4. Inglise Linnastumine, selle probleemid 1. etapp- Demograafiline plahvatus(19.sajand) eriti kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Linnastumise aste ca. 15%, I-d miljonilinnad London, Pariis, New York. I-d linnastud Suurbritannias 2. etapp- 20. sajandi esimene pool linnade arvu kasv aeglustub. Linnade võrk välja kujunenud, uusi tekkis vähe. Kasvada olemasolevad linnad kõrge iibe ja ümberasumise tõttu. Linnastumise aste ca. 30%. Euroopas ja Põhja- Ameerikas domineeriv linlik eluviis. Rikastes riikides toimub eeslinnastumine ehk valgelinnastumine
Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ka ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Rikkad maad, kus inimestel oli nii aega kui raha, muutusid inforiikideks (LääneEuroopa, PõhjaAmeerika ning Jaapan). Tööstustoodang on kasvanud nn. Uustööstusmaades, mida iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on IdaAasia ja LadinaAmeerika riigid ning IdaEuroupa maad. Ressurssirikkad arengumaad, mis ei suuda undustrialiseeruda, on jäänud toorainemaadeks. Sellised riigid on Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia. Erandi moodustavad nafta eksportijad Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit jt. Need riigid, kellel pole kapitali, loodusvarasid ega tööinimesi, on vaesed riigid. Sellised on näiteks Afganistan, Jeemen, Nepal, Niger jt. 1.8 Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 1948
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine
tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades
Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Vastulinnastumine- e. kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Juhul, kui lahkutakse lähitagamaale, nimetatakse sarnast protsessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumiseks. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Demograafiline üleminek- e. siire, rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt
sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
TAIMESTIK POLIITILISED JM JM b. Iseloomusta diagrammidel toodud kohtade kliimat ja analüüsi ,milliste tegurite mõjul taoline kliima kujuneb c. Kaardi tundmine 2. a. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Väga pika aja jooksul elatus rahvas küttimisest ja kolilusest, püsis maailma rahvaarv enamvähem muutumatuna, sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Maailma rahvaarvu praegune suurenemine sõltub sellest, kuidas muutub sündimus ja suremus Aafrika ja Aasia riikides, sest just nendes riikides elab suurem ja kõige muutuvam osa maailma rahvasikust. Olukord maailama eri piirkondades on väga erinev: enamik Aafrika ja Aasia riike sooviks rahvaarvu ruurendamist ohjeldada, kuid Euroopa on mures väikese sündimuse ning kahaneva rahvastiku pärast. Üks rahvaarvu muutumis iseloomustav näitaja on loomulik iive- elussündide ja surmade vahe
tootmisviisi alused Industriaalse tootmisviisi kujunemisele olid eeldusteks järgmised uuendused: väljavaheldussüsteem tõu- ja sordiaretus laevaehituse areng uued metallisulatusviisid energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast TV lk 4 Tööstusühiskond e industriaalühiskond valdav majandusharu töötlev tööstus masinate kasutuselevõtt vabrikud kiire linnastumine toodetakse turule ja sõltutakse ise turust tekkis geograafiline tööjaotus arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus
maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3
5. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 6. Transpordi- ja sidevõrkude tihedus 7. Väliskaubanduse suurus ja struktuur 8. Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad 9. Inimarengu indeks (IAI) riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal) 37. Arenenud ja arengumaad Tööstus ühiskonna ja koloniaalimpeeriumite mitte tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toorainega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Põhi Lõuna Iseseisvad riigid impeeriumid Poolkolooniad Neist suurimad olid USA, Suurbritannia, Prantsusmaa.
Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama vmm. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võibolla ja töötlevas majanduses ning põllumajanduses ja toetuvad ka turismile. 4. Seda ülesannet on suht raske selgitada või kirjeldada, aga põhimõtteliselt peab vaatama riigi asukohta, iibega seotud andmeid, tervisega seotud anmed, haridusega ning kõige tähtsam majandusega. Kui riik ikka ainult ekspordib mingeid metalle, lugejate protsent on suht madal, inimarenguindeks jne ka madal, siis ei saa riik just arenenud olla. Seda
annaabi.ee 
