Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Delfiin". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
delfiin, delfiinid, delfiinide, kilu, heeringas, helisid, öelnud, trick, mõningaid, sukelduma, soojas, ujuma, palav, inimesse, rahulikult, hammast, onepagefree, merlinDelfiinid on võimelised jäljendama helisid.Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. ("This Is a Trick") ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu. Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist. Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi..Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav. Suhtumine. Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.Delfiinid
Delfiinid, nende kehaehitus ja toitumine Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm (üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Selline varjevärvus peidab delfiine nende saagi silmade eest ning päästab neid haide ja mõõkvaalade hambust. Ja veel: ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinidele meeldib olla soojas vees nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes
Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad elavad kuni 30 a. vanaks. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vees üles- alla ning tõukab neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina. Seljauim hoiab keha püstasendis. Nende ujumiskiirus on enamasti 36 km/h, kuid võivad ka ujuda 60 km/h. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare ( ja teisi vähilaadseid), keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Delfiinidel on 88 teravaid hambaid. Hingavad delfiinid kopsude abil
Silmade ümber on tal lühikesed kombitsad, millega ta oma lähimat ümbrust uurib. Meritäht liigub mööda merepõhja kiirete alapooltel olevate jalakestega Meritähed on bentilised, kes suudavad aeglaselt põhja mööda liikuda. Kulgemiselunditena talitlevad neil hiljuse- ehk ambulakraaljalakesed, viimased aitavad ka toitumisel. Nad on enamasti punast või sinist värvi Enamik meritähti on röövloomad, sest nad söövad näiteks limuseid ja vähke Delfiin Pikkus:1-10m Liikide arv: kuni 50 liiki Elukoht: Enamik liike elab soojades vetes.7 liiki elab Antarktikas ja veel 7 polaarjoone taga Antarktikas. Eluviis: Delfiinid elavad karjana. Elab kuni 30 a. vanaks. Ujumiskiirus: Enamasti 36 km/h, kuid võivad ka ujuda 60 km/h Toit:Toituvad parvkaladest (kilu,heeringas, sardiin jne) Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja. Merisiilik
Kiusvaalalised: Kiusvaalalised on hiigelmõõtmetega loomad,kuid sellele vaatamata toituvad nad tillukestest loomakestest.Hambaid neil ei ole. Nende asemel ripuvad neil suus ülalõua küljes kardinatena alla harjasteks lõhenenud alaservaga sarvplaadid.tänu nendele saab vaal mereveest kurnata suurel hulgal väikeseid vähikesi ja kalu.Kiusvaalalistel on pealael kaks hingatsit(ninasõõret).Kiusvaalalisi on 11 liiki. Hammasvaalalised: Hammasvaalalised on näiteks delfiinid, pringlid ja kaselotid. Hammasvaalalistel on teravad hambad, millega nad jahivad peamiselt kalu ja kalmaare. Üldjuhul teevad nad saagi asupaiga kindlaks saates välja teatud helisignaale ja nende peegeldusi kinni püüdes (kajalokatsiooni abil). Enamikel liikidel asub lõualuude kohal rasvapadi, mis tegutseb nagu akustiline reflektor. Hammasvaalaliste pealael on ainult üks hingats. Hammasvaalalisi on 66 erinevat liiki. Mõõtmed:
kehatemperatuurei sõltu ümbritseva keskkonna temperatuurist. Imetajad on ainsad loomariigi esindajad, kellel on karvkate. Karvkate võib olla hõre või tihe, kuni rikkaliku karusnahani, mis kaitseb looma väga tõhusalt külma eest. Kõik imetajad hingavad kopsude abil, teiste hulgas ka mereelulised, näiteks lamantiin, vaal või delfiin. Imetajate toitumisviis on liigiti väga erinev: nad võivad olla karnivoorid (söövad liha nagu lõvi või hunt), herbivoorid (toituvad taimedest nagu antiloobid), kalatoidulised (nagu delfiin), putuktoidulised (nagu sipelgaõgija), räipesööjad (hüaan), omnivoorid (söövad enam-vähem kõike nagu siga või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond DELFIINID Referaat Koostaja: Gerda Kunbeg LB-1 Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaat on kirjutatud teemal Delfiinid, kirjeldades lähemalt ühte liiki harilik delfiin lühikese nokisega ning üldisemalt delfiine ehk delfiinlasi. Kuna delfiinid on oma olemuselt väga sõbralikud inimeste vastu ning huvipakkuvad mereimetajad, leidub nende kohta palju erinevat materjali, mis on ka referaadi koostamise põhjusteks. Referaat koosneb seitsmest peatükist, millest üks neljas jaguneb omakorda seitsmeks alapeatükiks. Esimesed neli peatükki ja neljandast peatükist esimesed viis alapeatükki kirjeldavad harilikku delfiini lühikese nokisega
Virmaliste vikerkaare värvides voog tormab üle laotuse s.o. „põhjavalgus“ – kordumatu vaatemäng. Arktika looduse suurim eripära on maismaa ja veekeskkonna tihe seos. Maailmamere ökosüsteemi püsivuse ja kõrge tootlikkuse eelduseks on tema toiduahelate normaalne toimimine. Toiduahela tipus olevaid vaalu, delfiine ja loivalisi on paljude sajandite keskel väga rohkelt kütitud ja 20. Saj. keskpaigaks olid väljasuremise äärel kõik suured vaalad , mitmed delfiinid ja hülged. ( Randla 1990. Lk 18 ) Teed, masinad, mehhanismid sulatavad igikeltsa ja rikuvad tundra sajandeiks. Ka pisike naftapuurimisest jäänud naftalaik võib sulatada jää nii suurelt alalt, et see annab end tunda ilmastikus ja kahjustab mereelustikku. Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid , neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu
tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhja-le ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. MEREKALAD 1. RÄIM on heeringa kääbustunud alaliik, kes esineb Läänemeres. On heeringast väiksem ja on väiksem selgroolülide arv. Osa räimikoeb kevadel osa sügisel. Vastavalt sellele nim neid kevadkuduräimedeks ja sügiskuduräimedeks. Viimased erinevad teineteisest ka eluviisi, käitumise jt. Tunnuste poolest.
aastal. Läänemeres paarituvad pringlid augustis ning emane kannab poega 1011 kuud, tuues kevadel ilmale ühe poja. Emapiima saab poeg 78 kuu vältel. Vees paistab pringel tumehall. Pinnale tõustes liigub ta rulluvalt, ning temast on näha üksnes väike kolmnurkne seljauim ja pisike osa kehast. Pringel ei ole eriti kiire ujuja, kuid võib saavutada kiiruse kuni 23 km/h. Jahipidamise ajal sukeldub ta tavaliselt 2060 meetri sügavusele, kuid on võimeline sukelduma ka kuni 200 meetri sügavusele. Pringlid kasutavad navigeerimiseks ja saagi otsimiseks sonarit (kajalokaatorit). Üks pringli hüüdnimedest, "seakala", tuleneb helist, mille ta pinnale õhku võtma tulles tekitab. See hääl meenutab aevastust või nohisemist. Loomult on pringel pelglik ning hoidub paatidest eemale, hüppates veest vaid harva välja. Seetõttu on teda raske vaadelda. Erinevalt delfiinidest ei hooli pringlid teiste hammasvaalaliste seltskonnast
Endeemid- ainult ühes veekogus või selle kitsas piirkonnas. Nt. Baikali järve hulkrakestest loomades 99% endeemid. Katkendlik levik- biopolaarne (mõned haid ja vaalad). Pseudobiopolaarsus- soojades meredes levila sügavamal. Bipolaarsus on tekkinud temperatuuri muutustega (kliima kunagine soojenemine katkestas areaali). Amfiboreaalne levik: esinemine Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas, kuid puudumine Põhja- Jäämeres (nt mõned okasnahksed, heeringas, hiidlest). Katkestus- kliima jahenemise tõttu. Mageveekogudes nt. Siberi katkestus kliima jahenemisel: ebapärlikarp, vesikakand, vingerjas einevad nii Euroopas kui Kaug-Idas. Soojades meredes võib planktoni biomass olla madalam kui külmades. Nt. Vahemeres planktonit 10 korda vähem kui Põjameres, 20 korda vähem kui Grööni meres!! Soojas vees tõuseb see ainult upwellingu aladel. Päris külmades vetes aga jälle biomass madalam.
reeglina siiski vaid üks poeg emasel on raske kahe poja eest hoolitseda. Poeg tuleb ilmale maismaal või merel. Vastsündinu on karvaga kaetud ja avatud silmadega, tal on 26 12 hammast ja mass 1,5 kilo. Emakalaanid hoolitsevad poja eest väga hoolsalt. Vahel võtab selili ujuv ema poja käppade vahele ja hellitab teda. Poeg hakkab ujuma 2-3 nädala vanuselt. Umbes 6 kuu vanuselt hakkab ta sukelduma, ent joob veel emapiima 6.-8. elukuuni. (11) Kotik Selts: Loivalised Sugukond: Kõrvukhülglased Perekond ja liik: Callorhinus ursinus (17) Kotik on sivutsi lähisugulane. Kuna tema keha on tiheda karvaga kaetud, on ta üks kaheksast loivalisest, kellele peetakse endiselt jahti karusnaha pärast. Võimsad isased kotikud kaaluvad emastest viis korda rohkem ning vanasti arvati, et emased ja isased on erineva liigi esindajad
REFERAAT HAID Sissejuhatus Haid on väga huvitavad kalad. Nad inimestele pakkunud kõneainet, sest nad on ka inimesele ohtlikud ja omapärased. Paljud hailiigid on suured ja ohtlikud kiskjad. Selles referaadis kirjeldan huvitavamaid hailiike ning annan ülevaate nende paljunemisest. Hailaadsete ülemseltsi kuude seltsi kuulub 20 sugukonda. Maailmas elab kokku 370 hailiiki, kellest igaühel on oma elupaik ja viis. Aga enamikule neist on omane aeglane sigimine ja väike järeltulijate hulk. Seetõttu on need loomad eriti tundlikud hävitamisele ja arvukuse kõikumistele. Paraku satub päevas umbes 3000 haid juhuslikult kalapüünistesse, mitmesugustel eesmärkidel toiduks, medikamentide valmistamiseks, aga ka lihtsalt spordiks või siis supelrandade ohutuse tagamiseks püütakse neid ka otseselt. Olulisel määral on kannatada saanud haide sigimis- ja toitumispaigad.
takistustest, mis keskkonnas võivad olla. Propriotseptiivne (keha kommunikatsioon iseendaga, nt närvisüsteemi ja lihaskonna vaheline kommunikatsioon, mille abil organism oma liikumist keskkonnas parandab, täpsustab) ja eksterotseptiivne tagasiside (infovahetus läbi keskkonna ja keskkonna kaudu saab elusolend infot selle keskkonna elementide kohta või ka iseenda kohta, nt kui loom ennast lakub, saab infot oma kehakatte seisukorrast ja parandab seda; delfiinid kasutavad keskkonnast info saamiseks heliimpulsse, vahel võidakse kasutada ka nt enda ümber elektrivälja, selleks et saada aru, kas ümber on mõni teine elusolend) Ühesuunaline kommunikatsioon – nt kommunikatsioon putukatel, kus lõhnaainete abil saadetakse infot, tammekedrik ise oma feromoone ei tunneta, järelikult ei saa ka teateid vastu võtta. Kahesuunaline kommunikatsioon Karen Kostan – mõjutamine (assessment) ja takseerimine (management) – nt
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid merekoletistest
umbes 1,85 m pikad ja kaaluvad 130 kg. On kindlaks tehtud, et emasrandalid elavad isastest kauem (vastavalt 3035 ja 2025 aastat). 1.3.2. Tiinus ja noored pojad Randalid lesivad sageli gruppidena kaljustel rannikupiirkondadel, kuhu maismaakiskjad ei pääse kergesti ligi. Enne paaritumist toimuvad isasrandalite vahel ägedad lahingud ning ainult tugevamad paarituvad emastega. Emasrandalil sünnib üldjuhul 1 poeg, kelle eest ta üksi hoolitseb. Noored pojad on võimelised ujuma ja sukelduma peaaegu kohe pärast sündimist. Poegade kasv on emapiima imedes suhteliselt kiire. 1.3.3. Süstemaatiline kuuluvus: Riik Hõimkond Klass Selts Alamselts Sugukond Perekond Eesti Loomad Keelikloomad Imetajad Kiskjalised Loivalised Hülglased keeles Ladina Animalia Chordata Mammalia Phocidae Pinnipedia Phocidae Phoca keeles
Paljud kübarseened on tuntud söögiseened. Kübarseente hulgas esineb rohkesti söögiks kõlbmatuid ja mürgiseid seeni. 11. SEENTE TÄHTUSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS. Looduses elab osa seeni taimedel ja loomadel ning põhjustavad haigusi. Osad seened aga elavad mitmesuguste organismidega sümbioosis: nad moodustavad taimejuutega mükoriisa ja moodustavad koos vetikate või sinikutega samblikke. Seened võivad olla nii inimesele kahjulikud kui ka kasulikud. Mõningaid hallitusseeni kasvatatakse antibiootikumide tootmiseks, juustusortide valmistamisel. Kuid soojas ja niiskes ruumis võivad hallitusseened rikkuda nii toitu, raamatuid, riideid jne. Pärmiks nimetatakse kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente massi. Pärmi on vaja pagaritööstuses, õlle pruulimisel ja veini valmistamisel, kalja tootmisel, hapupiimatoodetes, söödapärmis ja teeseenes. Kübarseeni kasutame üldjuhul toiduna, kuid ka need ei ole kõik söödavad.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades. Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades, põletati lampides, praeti kartuleid ning sobis ka hästi seenepirukasse. Mõnelpool lisati kalarasva supi sisse, et viimane rammusam oleks. Rääbiserasvas hautati isegi leiba. Põliseks peolauasoolaseks oli eesti talupojal heeringas. Jõukamates peredes söödi heeringat ka argipäeval kuid iga talupoeg seda endale lubada ei suutnud. Ega niisama öeldud, et silk on vaese mehe heeringas. Kala osa talurahvatoidus sobib lõpetada nii- kala ütleb: ,,Jumal hoidku mu liig rikka ehk üle aru vaesekätte saamast: vaene sööb silmä pääst, rikas nüllib naha sälläst." Silk palunud taevataati: ,,Ära anna mind vaese mehe kätte, sees sööb mind pää ja luudega, ära anna mind rikka kätte, see nüllib naha,
Savann Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannis elavad loomad Lõvi Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste tüvepikkus on 180240 cm, saba pikkus 6090 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 1
on kindlaks tehtud. Tavaliselt koeb ta metsaalustes lompides, kuid 1990. aastate algusest on liik jäljetult kadundu. Eriti ohustatud on inimahvid, troopikalinnud ja paljud kahepaiksed. Hoomatavas tulevikus see langustendents jätkub, kuna evolutsioon loob uusi liike märksa aeglasemalt, kui on praegune väljasuremistempo. KONVERGENTS Omavahel suguluses mitteolevate loomade juures kohtab väga silmatorkavaid sarnasusi. Näiteks hai ja delfiin on põhiomadustelt väga erinevad, kuid mõlemal on voolujooneline keha ja püstine seljauim kehakuju, mis annab neile vees nii kiirust kui ka tasakaalu -, muttidel ja kukkurmuttidel on aga terve rida maa all elamiseks kohastumisel kujunenud ühisjooni. Väga sarnased on ka taandurid ja pimelikud, kuigi esimesed on roomajad ja viimased üpris iseäralikud kahepaiksed. Niisugused sarnasused juhtuvad evolutsiooni konvergentsist, kus
referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU............................................................................................................................................ 5-6 3. LEST......................................................................................................................................... 7-8-9 4. TURSK................................................................................................................................ 10-11-12 5. LÕHI...................................................
Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, mis osaliselt pärinevad järvedest ja jõgedest, aga mere madala soolsuse tõttu saavad ka siin elada. Siin elab ka kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres vee madala soolsuse tõttu järglasi ja on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk, mis on ka kõige püütavamad liigid. Läänemeri Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani 2 2 2 sisemeri; 365 000 km (teistel andmetel 373 000 km ), koos Taani väinadega 386 000 km , koos 2
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere
lahe kääneosas ja Riia lahes. Arvukas levik sõltub toitumistingimustest ja jääoludest. Kevadel siirduvad hallhülged koos triivjääga Soome randa ning edelapoolsetesse vetesse, osa aga jääb meie avavetesse. Eluviisilt on hallhüljes läänemere hülglastest kõige ulgumerelisem. Elupaigaks on suurem osa aastast avameri ning rannikust kaugemal asuvad saared ja laiud. Talvel elutseb jää servaaladel ja pankadel. Toiduks on tursk, lest, räim, heeringas, angerjas, lõhe, emakala, harva vähid ja molluskid, talve lõpul sünnitab emaloom jääkampade ja lumehangede vahel ühe, harvem kaks poega. Vettepääsemiseks hoiavad hülged lahti 1-2 rindauku, mida võivad kasutada mitu looma. Hülgepojad ei oska ujuda, mistõttu varajane jäälagunemine põhjustab nende massilist hukkumist. Alles kuu vanuselt hakkavad nad vees käima. Hallhülge arvukus on viimastel aastatel tugevasti langenud. Vajab rahvusvahelist kaitset. [1]
Moodustuvad orgaanilise aine helbed. Helvestele kleepuvad juurde filtertoiduliste organismide lima ehk mustust. Kogu see soga vajub alla ja seda nimetatakse DETRIIDIKS. Selle pinda koloniseerivad bakterid ( viburid, ripsloomad + kaldatsooni taimede lagunenud rakud). Lainetus hõõrub selle kupatuse peeneks. Surnud zooplanktonit kasutavad belaagilise eluviisiga kalad. Läänemeres on nendeks räim (paljuneb põhjas) ja kilu (paljuneb belagiaalis). Piko - ja femtoplankton - nende osatähtsus on vesikeskkonnas suur, nende kaudu kulgeb produktsioonist 50 %. Fütoplanktoni populatsioonil on suhteliselt madal biomass. Aastaga produtseeritakse 15 - 45 oma biomassi. Taimedel on produktsiooni ja biomassi suhe on 1, suurem osa energiast kasutatakse enda kaitsmiseks. 2)Nekton (ujuv) - avavees aktiivselt ujuvate loomade kogum. Siia kuuluvad kalad, hülged ja vaalad. Netoni eluiga on pikem ja kasv aeglasem kui planktonil
Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas
Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. SÜGISRÄIM. KILU. Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. VINTRÄIM. 13
Raid – keha dorsoventraalselt lamendunud, saba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. N Mõrtsukhai, tömpnina-hallhai, liivhai, vaalhai, koerhai, harilik saagrai/hai ehk saagkala KLASS KIIRUIMSED rohkesti luid, ujupõis, uimi toetavad luulised või sarvjad kiired, nahas tõelised soomused, puudub hingats, lõpusepilude vaheseinad taandunud, südames arterioossibul N ogalik, ronikala Kehakuju tüübid:• Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu)• Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).• Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala)• Dorsoventraalselt lamendunud (rai, lest)• Madujas (angerjas, merinõel, mureen) • Lintjas (lintsaba)• Kerajas (kerakala)• Nõeljas (merinõel) Suuava asetus ja tüübid:• otsseisune – tavaliselt (koha, haug)• alaseisune – põhjast oituvatel kaladel (vimb, tuur)• ülaseisune – pinnalt toituvatel kaladel(mudamaim, mudakala)• väljasopistuv –
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogudes. Kui rä�
Toitub kõigist, kellest jõud üle käib - mügri, ondatra, siil, jäneselised, kanalised, kahepaiksed, roomajad, kalad, ussid, putukad. Soetab ka toiduvarusid. Jooksuaeg märts-aprill, tiinus 40 päeva, poegi 4-6, imetamine umbes 1,5 kuud, pojad saavad iseseisvateks sügisel kuid sageli jäävad ema juurde kevadeni. On üksikeluviisiga hämaras ja öösel tegutsev kiskja, on võimeline hästi ujuma ja sukelduma, vajadusel ise urgu kraapima. Kui võimalik, siis elab teise looma valmistatud urus või lihtsas varjes põranda all, puuriidas, põhukuhjas, pööningul. Poegade kasvatamiseks vooderdab uru sulgedega, karvadega, sablaga jne. Väga liikuv loom. Vaenlaseks on rebane, suured röövlinnud, koerad. NAARITS (Mustela lutreola) - keha ja saba ühtlased tumepruunid, saba tömp. Ala- ja ülamokk on valged, vahel ka rinnal valge täpp
Roomajate üldiseloomustus Keda nimetatakse roomajateks? Roomajate (Reptilia) klassi kuulub maailmas umbes 6000 liiki selgroogseid loomi. Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu o
punntigu, balti lamekarp, liiva uurikkarp, söödav rannakarp, läänemere südakarp, läänemere krevett, põhjamere garneel, hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk, roheline ja balti lehtsarv, merikilk, vesikakand, meririst, meriseen, meritikker, aerjalalised, keriloom, 17. Läänemere rannikul kasvavad taimed. Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein 18. Läänemeres elavad kalad ja imetajad ning Läänemerega seotud linnud. kalad: räim, kilu, lest, põhjakala, merihärg, tuulehaug, makrell, nigli, meripühvel, siirdekalad: meriforell, angerjas, lõhe linnud: hahk, kivirullija, alk, Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. Västriklased: randkiur.
annaabi.ee 
