Prantsusmaale. Alates 1900. aastast tegutses Tallinnas ja Haapsalus loovkunstnikuna. 1903. aastal asutas ta ateljeekooli. Üks Laikmaa tuntumaid töid on Marie Underi portree, mida ka ise näinud olen. Tuntud impressionismi viljeleja oli ka Paul Burman, kes viibis Prantsusmaal 1912-1913. Enne seda oli ta lühiajaliselt õppinud läti impressionisti juures Riia kunstikoolis. Ta oli suurepärane maastiku ja eriti loomade maalija. Tema kunst oli võrreldes prantsuse impressionismiga palju dekoratiivsem, raskepärasem ja vähem õhuline. Samuti tegid impressionistlikke maale Aleksander Vardi, kelle töödes olid õhu- ja valgusküllaseid impressionistlikke Pariisi vaateid, ja Adamson-Eric, kes oli üks kõigi aegade silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid eesti tarbekunstnikke. 1918. aasta algul oli loodud Tartus ühing ,,Pallas", et edendada esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike-pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval
Pidudel olid panjeed eriti volüümikad,kodus olid need tagasihoidlikumad. Marie Antoinette'i ei sallinud korsette,ka kadusid tema ajal moest panjeedega seelikud ning naised hakkasid eelistama pehmeta voltidega rõivaid. Naiste rõivastuses võttis maad range lihtsus.Mood sai poliitilise värvingu ja liikus demokraatia suunas.Ka lastele pandi nimesid nagu "Vabariik" ja"Tsivilisatsioon". Meeste rõivastus. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse.Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese,mille materjaliks oli damast,atlass või samet.Vestil olid pikad varrukad,kuld-,hõbe-või emailnööbid ning lilli,loomi või maastikke kujutav maitsekas tikand.Mehed kandsid ka sukki.Prantsusmaal tohtis ainult Louis XV kanda brokaadist ülakuube. Meestel oli moes frac,hilisema fraki eelkäija.Põlvpükse hakati saj. Lõpu poole kandma traksidega. Pärast Prantsuse revolutsiooni tekkis uus rühmitus Les Incroyables.Selle liikmed kandsid kuldkõrvarõngaid,sügava
Ehitati ka perspektiivportaale mitu kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevat portaali. Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene. Romaani stiil üks olulisemaid tunnuseid on ümarkaar. Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi. Tähtsamad kirikud puutumatuid romaani stiilis kirikuid on säilinud suhteliselt vähe. NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile. Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole
läänefassaadil. Keskajal nimetati kiriku uksi portaalideks. Sissekäik asus enamasti läänes ja portaale oli tihti kolm, keskmine teistest suurem. Romaani stiil Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar. See on iseloomulik ustele, akendele, siseruumis silindervõlvile, ümarad on ka sambaid ühendavad kaared. Üldjoontes on romaani kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, aga samas monumentaalne. Itaalia romaani stiil oli kergem ja dekoratiivsem. Ilmalikud ehitised jäid romaani ajal üsnagi tahaplaanile. Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Gooti stiil Gooti stiil tekkis tänu järgmistele konstruktsioonilistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar saigi gooti kirikute põhitunnusteks; näiteks Eesti gooti kirikud ehitati enamasti
Gooti stiilil olid muutused lae ehitamises. Keskajal nim kiriku uksi portaalideks. Tavaliselt oli portaale 3, keskmine teistest suurem. Portaalide kujundust peeti tähtsks, kujutati piiblistseene jne. ROMAANI STIIL(10-12 saj). Oluline tunnus on ümarkaar iseloomulik ustele, akendele, siseruumis silindervõlvile. Üldjoones kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne, väikesed aknad. Lõuna-Euroopas oli romaani stiil kergem ja dekoratiivsem. Nt Veneetsia Püha Markuse kirik(bütsantsi mõjudega, seda kirikut ehitati sajandeid). Saksamaal nt Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirik. Inglismaal nt Durhami katedraal. Prantsusmaal Cluny kloostri kirik Burgundias(säilinud osaliselt) Põhjamaine romaani stiil oli palju robustsem. Eestis vähe säilinud aint paar romaani stiilis kirkut. Nt Valjala kiriku ümarportaal. GOOTI STIIL.(12-14 saj.) Peetakse kunstisaavutuse tipuks, suuremad, uhkemad kirikud. Iseloomulik: Teravkaar
° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine korrus ühendavad külgedel voluudid Voluut spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv Fassaadi detailid renessansiga sarnased kuigi üldmulje erinev ° Poolsambad ° Pilastrid
Itaalias puuduvad ehitisega orgaaniliselt seotud tornid, need seisavad ehitise kõrval iseseisvalt (kampaniilid). Portaalide kohal asuvad ehisviilud ehk vimpergid Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb
tekitama õpilastes sünnipäeva tähistamise tunde. Eesmärgiks on valmistaga iga klassi poolt killuke või jupike torti plaadi peale, ning moodustada kildudest kokku pannes ühe suure tordi, mis toidab ära just 35 õpilast ,plus õpetaja, ära. 1.2 Visioon Iga klass kogub oma klassi siseselt raha, et meiserdada neile ette antud alusele tordi, mis toidab ära 36 inimest. Viiakse läbi sedelitaga hääletus, milline tort oli kõige ilusam ja dekoratiivsem. Võitjale on välja pandud auhind kogu klassi peale. Moodustatakse tortidest tordikollaaž. 1.3 Sihid Raha kogub iga klass ise ja iga klassi liikme panus eitohi ületada 4€. Tort peab olema ise valmistatud ja mitte tellitud. See säästaks kooli raha ning säästetud raha saaks kasutada balli jaoks. 1.4 Mõjutavad tegurid Sünnipäeva tordi hoiustamise kohaks oleks söökla, kus tordid saaksid nii kaua olla söökla külmkapis. Kell 13:30 kogunevad õpilased sööklasse ja hääletavad
Krisatalli viimistlemiseks kasutatakse põhiliselt kolme tehnikat: lihvimine, söövitamine ja graveerimine. Lõike- ja lihvimistehnika pakub mitmeid viimistlusvõimalusi, sealhulgas teemantnõelgraveerimine, mattgraveerimine jne. Söövitades kaob kristallklaasi siledus ja läige, seda kasutatakse klaasesemete mitmesuguste mustritega kaunistamiseks. Hooldusjuhised: soovitav on pesta käsitsi Kristallklaas on kõige dekoratiivsem ja hinnalisem klaas. Sortiment · Tootja Cristal d´Arques (CdA kristall Prantsusmaalt on puhas, särav, helendav, brilliantne ning helisev) Tootevalikus on pokaalid, joogiklaasid ning palju erinevaid lauakatmise aksessuaare. · Tootja Mikasa (Kvaliteet ja moodne disain) Tooted: lauanõud, pokaalid, vaasid, kausid ja aksessuaarid. Mikasa tooted kuuluvad maailma tippu. · OÜ Hermor- müüb Tssehhi, Poola, Saksamaa ja Valgevene kristalltooteid.
ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Millise ordu emakirik Roomas oli juba 16.saj. ennustanud uue kirikutüübi sündi? jesuiitide ordu 2. Mis iseloomustab sellise kiriku (barokk-kiriku) siseruumi? ¤ kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid (dekoratiivsem iseloom kui gooti stiili omadel) ¤ enam ei jagunenud siseruum löövideks 3. Mis annavad ilmet sellise kiriku välimusele? Kirjelda selle läänefasaadi. Kuppel ja läänefasaad -detailid on samad, mis renessansipäevalgi -detailid on allutatud tervikule -detailidel puudus konstruktiivne osa -üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline -keskosa on kahekorruseline 4. Mida tähendab voluut? Kus oled selle ehitusdetaologa varem kokku puutunud? Jäta ka meelde mõiste
palju vaieldavat. Siiski on just kunstis näha tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kõige rohkem on säilinud etruskide kunsti nende haudades, ilmselt oli nende mütoloogias kesksel kohal surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi ning meisterlik oli etruskidel pronksivalu, mille üheks parimaks näiteks on kuulus kapitooliumi emahunt. Võrreldes kreeklaste kunsriga oli etruskide looming naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. Etruskide ehitised olid otseseks eeskujuks roomlastele. Nii etruskide kui roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. II-I sajandil e. m. a. jõudis orjandus Roomas küpsesse järku ning sellega
Kaasahaarava meeleolukusega näitab Laikmaa Lääne-Eesti looduse lihtsat ja omapärast ilu. Selle kõrval elab edasi ka impressionistlik, hoogne ning skitseeriv laad. See on südamlik ja arhailine lehekülg meie maastikumaalis. Zanrilist vaheldust Laikmaa loomingusse toovad lillemaalid. Nendesse aastatesse kuuluvad ka arvukad meistrikäega loodud portreed. Värvikäsitlus on neid Laikmaa portreedele omaselt impressionistlikult liikuv, üldmulje maaliline, kohati aga värvikam, kontrastsem ja dekoratiivsem (Tiik, 1975, 12-13). Ka Laikmaa taasavatud ateljeekooli tegevus sai suure ulatuse. Õpilaste arv kasvas pidevalt. Endiselt toimusid ateljeekooli näitused, korraldati ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Suviti koguti innukalt vanavara (Tiik, 1975, 13). Kodumaises kunstielus seadis Laikmaa eesmärgiks Eesti Kunstiseltsi juhatuse asendamise võimekate inimestega. Selles küsimuses jagasid tema seisukohti N. Triik ja Kr. Raud, kellest kujuneski eesti kunstielu juhtiv tuumik. 1915
· Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule. Kiriku siselööv ei jagunenud enam löövideks, nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Valgusallikaks aknad, mis asusid kupli all. · Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesu Roomas. (Giacomo da Vignola). · Barokkkiriku siseruum. Skulptuurid ja maalid- dekoratiivsem iseloom kui gootis- mõjutada inimese tundeid, hämmastada ja tekitada imetlust ja aukartust. · Barokkkiriku välisilme. Kuppel ja läänefassaad. Keskosa on 2 korruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel iseloomulikud detailid- voluudid- spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. · Fassaadi detailid on põhiliselt samad mis Renes. poolsambad, pilastrid, viilud, seinaorvades seisvad staatuad
Tutanchamon, Ramses II; püramiidid Gizas; sfinks; Püloon koos obeliskiga. 3. etruski 75saj e.m.a Kunsti tõlgendustes palju vaieldavat. Kunstis näha etruskide tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kunsti enim säilinud nende haudades, ilmselt kesksel kohal olnud surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks savi, meisterlik ka pronksivalu. Võrreldes kreeklaste kunstiga oli etruskide looming naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. ,,Kapitooliumi emahunt," Veiji Apollo figuur. 4. egeuse(kreetamükeene) III at e.m.a. Arhitektuuri kuulsaimateks mälestusmärkideks on suured paleed. Ka kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetria taotlusest. Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid peatükke on keraamika. Knossose palee 5. vanakreeka 600a e.m.a. 30 m.a.j
Kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Rõivaste eest maksti hiigelhindu. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. 17.sajandi lõpul tõi Charles II meestemoodi pärsia stiili. Kolmeosaline komplekt, mis koosnes kuuest, vestist ja põlvpükstest, sai vaimustatud vastuvõtu ning pani tõenäoliselt aluse hilisemasele klassikalisele meesteülikonnale. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese.Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld-, hõbe-, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eelkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Põlvpükse
Wimperg). Gooti arhitektuuris terav dekoratiivviil portaali, akna või nisi kohal, sageli kaunistatud krabide ja ristlillikutega, vahel ka figuuridega. Rõhutab gootikale omast vertikaalsust. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. 1. RISTLILLIK 8. PALESTIKU SAMBAD 2. EHISVIIL 9. SOKKEL 3. KAAREALUNE MÕIKALÕIK 10. BAAS 4
palderjanitaimedega). Sugukond väändikulised - Schizandraceae Perekond sidrunväändik -Schizandra 7) Schizandra chinensis -hiina sidrunväändik Tagasihoidliku neutraalse välimusega, sõrestikel ja tugedel kuni 10 meetri kõrgusele tõusev liaan, mis on tuntud eelkõige oma toniseerivaid aineid ning vitamiine sisaldavate viljade poolest. Marjataolised oranzikaspunased viljad paiknevad pikkades, kuni 10 cm pikkustes tihedates kobarates. Kõige dekoratiivsem ongi sidrunväändik just viljade ning kollase sügisvärvuse perioodil. Suudab kasvada poolvarjus ning on Eestis kõikjal külmakindel. Oma olemuselt sobib eelkõige koduaeda. Sugukond kikkapuulised -Celastraceae 8) Perekond tselaster -Celastrus Eestis on levinud (niivõrd-kuivõrd!) peamiselt 2 liiki: harilik ehk roniv tselaster (C.scandens) ning ümaralehine tselaster (C. orbiculatus). Kuni 10 meetri kõrgusele tõusev vähehargnev liaan, mis keerdub vastupäeva oma
vanadele, renoveeritud hoonetele, kus ehk varemgi on puidust katus olnud. Aga miks mitte ka täiesti uutele hoonetele, puit on ju eelkõige looduslik ja väga väärikas ehitusmaterjal. Paigaldamisviise on sindelkatusel kaks: sindlid saab asetada räästa suhtes 90 kraadi alla püsti või dekoratiivsem paigaldusviis on asetada need 30 40 kraadise nurga alla nn ,,kalasaba" mustrisse. Viimase paigaldusviise eeliseks on see et vihmavesi hakkab sellise katuse peal jooksma üle soone, kuna sindliread paigaldatakse kord paremalt vasakule ja siis vastupidi, alati nii et
Ehitati ka perspektiivportaale mitu kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevat portaali. Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene. Romaani stiil üks olulisemaid tunnuseid on ümarkaar. Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi. Tähtsamad kirikud puutumatuid romaani stiilis kirikuid on säilinud suhteliselt vähe. NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile. Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati
fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige Prantsusmaa gooti kirikutele. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad. Tavaliselt 2 suurt torni läänefassaadi kõrval, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata.Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Võeti kasutusele roided, siilud, päiskivi ja gooti kaar. Ümarkaar muutus teravkaareks (kõrvalsurve väiksem). Uus võlvitüüp lubas ehitada kõrgemaid ruume kui kunagi on ehitatud, avarad ja õhulised. Aknad- roosaken, algul tinaga kokku, hiljem maaliti ise vitraaze, värvid kirkad, eri värvi klaas. Peamised tunnused: kergena mõjuvad võlvid, saledad piilarid, hiiglaslikud aknad, teravkaar ja roidvõlvid. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla
keerdsambad. Niides asuvad skulptuurid. Mõnikord katavad skulptuurid, reljeefid ja maalid nii tihedalt seinu, et vaba pinda peaaegu polegi. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. SKULPTUURIKUNST Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Barokkstiili maalidel ja skulptuuridel on tunduvalt dekoratiivsem iseloom - nende abil ei püüta mitte nii palju jutustada, moraliseerida ja õpetada, kuivõrd inimeste tundeid mõjutada, hämmastada ning tekitada imetlust ja aukartust. Peamiselt viljeleti dekoratiivplastikat, millega kaunistati hoonete fassaade, interjööre ja parke. Portreekunstis sai valitsevaks paraadportree. Rohkesti kujutati ka mitmesuguseid pühakuid. Renessansskunst oli lineaarne, barokk-kunst maaliline. Skulptuuride valmistamisel eelistati eelkõige maalilisust. See saavutati
Sellest lähtub, et etruskide mütoloogias oli kesksel kohal surnutekultus. Kunstiteoste olulisemaks materjaliks oli savi. Samuti võib välja tuua pronksivalu meisterliku kasutamise, mille suurepäraseks näiteks on väga kuulus,,Kapitooliumi emahunt" (Lisa 2). Kuigi etruski kunst oli väga suurel määral seotud kreeklastearhailise ajajärgu kunstiga, saab välja tuua ka mõned olulisemad erinevused: etruski kunst oli võrreldes kreeka kunstiga naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. (Kangilaski 1997:70) Kunstiajaloolane Voldemar Vaga(1999: 103) on välja toonud, et etruski kunsti omapära võrreldes kreeka arhailise kunstiga on eelkõige põhjustatud etruskide erilisest religioonist ning üldistest usulistest vaadetest. Ta nimetab neid vaateid omapärasteks ja süngeteks, kuid ei täpsusta, milles see täpsemalt avaldus. (Vaga 1999: 103) 3. ETRUSKI ARHITEKTUUR Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr),
skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 18. sajandi keskel jõuab dünaamiline barokk ka Peterburgi, mille parimaks näiteks on BARTOLOMEO RASTRELLI (1700-1771) ehitatud Talvepalee. Eestis on barokkarhitektuuri silmapaistvamaid mälestusmärke itaallaase Niccolo Michetti ehitatud Kadrioruloss Tallinnas. SKULPTUURIKUNST Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Barokkstiili maalidel ja skulptuuridel on tunduvalt dekoratiivsem iseloom - nende abil ei püüta mitte nii palju jutustada, moraliseerida ja õpetada, kuivõrd inimeste tundeid mõjutada, hämmastada ning tekitada imetlust ja aukartust. Peamiselt viljeleti dekoratiivplastikat, millega kaunistati hoonete fassaade, interjööre ja parke. Portreekunstis sai valitsevaks paraadportree. Rohkesti kujutati ka mitmesuguseid pühakuid. Renessansskunst oli lineaarne, barokk- kunst maaliline. Skulptuuride valmistamisel eelistati eelkõige maalilisust. See
kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu. 2) Joonia koolkond arenes välja Väike- Aasia rannikul, Kreeka kolooniates. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid. 3) Korintose stiil arenes välja Kesk-Kreekas, Atika ümbruses. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kasutatakse kõige rohkem akantuslehega kaunistusi. Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi (peripteeri) väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu. Istmed rajati kivisse. Etendus toimus ümmargusel orkestral(platsil). Orkestra taga olid näitlejate ruumid(skeene). Teatril oli väga hea akustika ja
-pööris-rebashein (A. paniculatus) Eelistavab keskmise viljakusega huumusrikast niisket mulda ja tuulevaikset päikeselist kasvukohta. Sobib murupindade kaunistamiseks, kasvab ka varjulisemas kohas. Sobib aktsenttaimeks sügisel värvuvad rohelised lehed punaseks. Joonis 40. Pööris-rebashein (http://gruntopis.w.interia.pl/am.pygmyt1.jpg) Riitsinus (Ricinus communis ) Tavaline riitsinus kasvab kõige paremini ja on dekoratiivsem päikesepaistelistes, soojades ja niisketes kohtades. Ei kannata öökülmasid ega pikemaid külmasid ilmasid! Eelistab sügavaid, kobestatud, kultiveeritud pindasid. Sobib viljakas must muld. Kasvatatakse gruppidena, või üksikult ja teiste kenade õitega lillede taustana olenevalt kompositsioonist foon või aktsent. Joonis 41. Riitsinus (Ricinus communis) (http://dtirp.dtra.mil/images/RicinusCommunis.jpg)
ROMAANI STIIL · Ümarkaar ustel, akendel, silindervõlvil, ümarad ka sambaid ühendavad kaared jne. · Lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne. · Ümarkaareline friis, dekoratiivne nn kääbusgalerii, liseenid, värviline kivi · Tähtsamad kirikud o Cluny kloostri kirik Burgundias o Notre-Dame-la-Grandé Poitiers's o Mains, Speyer, Worms, Laachi kloostri kirik Saksamaa o Itaalia romaani stiil kergem, dekoratiivsem, saledamad sambad, värviline marmor. Veneetsia Püha Markuse kirik. o Ilmalikest Wartburgi loss Eisenachi lähedal Saksamaal (ei tehtud palju) GOOTI STIIL · Rahvaarvu ja jõukuse kasvades vajati aina suuremaid ja uhkemaid kirikuid, tulekindlaid. Teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. · Teravkaar suudab kanda suuremat raskust, muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Võlvid, dekoor, jne. Gooti kiriku põhitunnus.
neoimpressionism,kuid hiljem hakkas tema töödes domineerima ekspressionistlik käsitlusviis.Mägi maalis peamiselt maastkke(Soomastik). Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekuse taotus oli iseloomulik Nikolai Triigi(1884-1940) varasema perioodi portreedele ja maastikele.(Ants Laikmaa portree)Triigi maalidel on kindel joonistuslik alus,tema meisterlikkus avaldub ka graafilises loomingus.Triigiga samasse suunda kuulub August Jansen(1881-1935),kes on eepilisem ja dekoratiivsem,ühtlasi realistlikum. Iseseisvusajaga algab Eesti kunsti arengus uus periood,kunstnike arv on märgatavalt kasvanud.Selleks ajaks on eesti kunstini ulatunud radikaalsed moodsad kunstivoolud- kubism,futurism,ekspressionism.Nende teerajajaks oli Ado Vabbe(1892-1962)-on andnud õlimaale ja akvarelle,ent väärib tähelepanu ka raamatu illustraatorina.Seine'i jõgi. Umbes 1930 kerkib esile uus põlvknd.Selle andekamad liikmed on sageli õppinud või
Õlal ja põlvedel on nüüd ploomi kujuline lõige. Varukas käib endiselt nööriga kinni ja alussärk paistab alt. Edevamad sõdurid hakkavad oma rõivast ribastama ja augustama. Nii paistab alt vooder ja lisaks veel kaunistuslik kant. Ka neil on vahvadpüksilukud Naistemoes allub sellele ribastamisele kõige paremini varukas. All siis särk peal pihik ja seelik. Pihik nööritud ja muutub korsetiks. Seelik sügava voldiga ümber ringi ja kangas dekoratiivsem. Popp on juuksevõrk ja barett sulega. Kasutatakse palju ehteid ja kive. Hästi palju on sõrmuseid. Riideid peetakse tähtsaks. Ühed saksa isast pojast kaupmehed lasid endast kõigis oma rõivastes teha akvarellid. peale surma sai neid kokku üle 400. Taskukell on enne reformatsiooni leiutis. Renessansi hüüdlause - Eesmärk pühitseb abinõu. Rüütlite aeg saab läbi ja ka eetika saab läbi.
kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu 2) Joonia koolkond arenes välja Väike- Aasia rannikul. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid. 3) Korintose stiil arenes välja Kesk-Kreekas. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu. Istmed rajati kivisse. Etendus toimus ümmargusel orkestral(platsil). Orkestra taga olid näitlejate ruumid(skeene). Teatril oli väga hea akustika ja rolli mängis ümbruse loodus.
Noored eestlased olid ühtäkki sattunud avangardistliku kunstielu südamesse, kuid siiski ei olnud neil huvi või ei jätkunud radikalismi kuige uuema kunsti järgi joondumiseks. Järjekindel impressionism huvitas vaid üksikuid eestlasi. 1912-1913 viibis Pariisis Paul Burman (1888-1934), kes enne seda oli lühiajaliselt õppinud läti impressionisti Vilhelms Purvitise juures Riia kunstikoolis. Burmani stiil oli Purvitise kunstile omapäraselt prantsuse impressionismiga võrreldes dekoratiivsem, raskepärasem ja vähem õhuline. Burmani meisterlikkus avaldus ennekõike loomade ja maastiku maalimisel. Pärast 1912. aastat hakkasid kunstnikud koju tagasi pöörduma. Püsivalt koju asumine suunas kunstnike rohkem mõtlema ja kaasa tundma oma rahva püüdlustele, mis tõi kaasa eesti kunstis Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20
Municipal Museum (linnamuuseum) - Ehitati 1722-1726 Madrilene`i arhitekti Pedro de Ribera poolt. Nimetati Fernando III järgi. Tänapäeval raamatukogu ja Kommunaalmuuseum. Vanasti oli koduks linna vaestele, haris ja integreeris heidikuid tagasi ühiskonda. Aastakümneid hiljem majutas Carlos III poolt tänavailt pagendatud kerjuseid ja prostituute. Neile õpetati seal ristiusku, anti neile algharidus ja õpetati selgeks mingi amet, mis neid toidaks. Fassaadi kõige dekoratiivsem element hilisbaroki portaal (Pedro de Ribera ). Fassaadi kohal kujutatud Fernando III Sevillale võtmeid tagasi andmas. Munitsipaalmuuseumis (rajatud 1900-1910) on esitatud täielik ülevaade Madridi ajaloost Museum of St. Cruz - asub 16. saj -l. kardinal Mendoza poolt Enrique Egas`i juhendamisel tööd alustanud homonüümse haigla hoones. Hoone ehitatud kreeka ristplaani järgi: kaks korrust on omavahel ühendatud ilusa trepiga, neli võlvi piiravad
Asulate juurde kuulusid sageli kuppelhauad (tholos) ja kultusekohad koobastes ja mäetippudel. Paleede ümbrusesse tekkisid asustuskeskused. Ehitati kolmekorruselisi maju, fassaadid sümmeetriliselt. Matmiskombed Lõuna-Kreetal tholosed; Kesk- ja Põhja-Kreetal veel ka koobastesse. Keraamika Kesk-Minose II perioodil rohkelt savist kujukesi (inimesed, loomad). Nõudes Kamarese stiil nimi Kamarese lähedalt sissevarisenud kultusekoopast, kust leiti rohkelt keraamikat. See stiil kõige dekoratiivsem, iseloomulik: heledad maalingud läikivmustal, punakal v violetsel foonil. Ornamendid: kolmnurgad, spiraalid, meander, lained, soonmuster, telliskivimotiiv, rosetid, aga ka taimed, loomad. Paleedes valmistatud savinõudel mõnikord väga õhuke sein munakoorkeraamikaks. Keraamika vorme v mitmeid: nt väikese kõrvaga tassid, saledad peekrid, nn teekannud jm. Kasutati varpimist: nõu pind kaeti vedela saviga, seejärel põletati. Nii saadi ühtlaselt kore välispind
Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Selle stiili põhiideeks on, et loomulikku loodust tuleb parandada, ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks on reeglipärane teedevõrk (kõik kõrvalteed lõikuvad peateega täisnurkselt), sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Barokkstiili maalidel ja skulptuuridel on tunduvalt dekoratiivsem iseloom - nende abil ei püüta mitte nii palju jutustada, moraliseerida ja õpetada, kuivõrd inimeste tundeid mõjutada, hämmastada ning tekitada imetlust ja aukartust. Peamiselt viljeleti dekoratiivplastikat, millega kaunistati hoonete fassaade, interjööre ja parke. Portreekunstis sai valitsevaks paraadportree. Rohkesti kujutati ka mitmesuguseid pühakuid. ++-+-+Skulptuuride valmistamisel eelistati eelkõige maalilisust. See saavutati
lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas 44 kroogitud seelik, sageli Prantsuse trikoloori värvides. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punasevalgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. Meeste riietus: 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese, mille materjaliks oli damast, atlass või samet. Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld, hõbe, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Nööpidest pandi kinni ainult mõned, et jääks nähtavale peen särk, mille pitskaelus ehk zaboo seoti kaela nagu sall. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kraeta kuub ehk justacorps liibus
lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas 44 kroogitud seelik, sageli Prantsuse trikoloori värvides. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punasevalgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. Meeste riietus: 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese, mille materjaliks oli damast, atlass või samet. Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld, hõbe, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Nööpidest pandi kinni ainult mõned, et jääks nähtavale peen särk, mille pitskaelus ehk zaboo seoti kaela nagu sall. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kraeta kuub ehk justacorps liibus
annaabi.ee 
