Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dante Alighieri". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dante, ravenna, perest, gvelfid, gemma, beatrice, firenze, 1321, giovanni, boccaccio, francesco, petrarca, arendas, temagi, jumalik, komöödia, humanismi, rooma, keisrit, bella, iialgi, vürst, novello, polentaDante Alighieri Daniil Petrov 1.06.1265 Firenze 14.09.1321 Ravenna. Itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305). Elukäik Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincioneja ja ema Bella Abati. Pärast seda, kui gvelfid olid 1260 kaotanud Montaperti lahingu, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Isa abiellus uuesti Lapa di Chiarissimo Cialuffiga ja neil sündis kaks last, Dante poolõde Tana ja
Dante Alighieri Dante Alighieri (1265 Firenze 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305). Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Ühtlasi võitlesid gvelfid gibelliinide vastu, kes toetasid Saksa-Rooma keisrit. Dante isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincione. Pärast seda, kui gvelfid olid 1260 kaotanud Montaperti lahingu, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti: nii nõnda, et tal olid eriti tähtsad toetajad ja kõrge staatus, mis teda vaenamisest päästsid, kui ka nõnda, et ta oli nii tähtsusetu isik, et teda polnud põhjust Firenzest pagendada.
Dante Alighieri Itaalia kirjanik ja poliitikategelane 1265 14. september 1321 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Andrea del Castagno fresko Dantest (umbes 1450) Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Fransesco Petrarca kõrval üks
RENESSANSS DANTE ALIGHIERI Sirli Volt Kokk 2 2014.a DANTE ALIGHIERI Sündis 1265 Firenze- 14.september 1321 Ravenna. Oli poliitikategelane ja Itaalia kirjanik. Arendas itaalia keelt Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ja Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessanssi poeete. ELUKÄIK Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. 1318 kutsus vürst Guido Novello da Polenta Dante Ravennasse, kus Dante elaski surmani. Dante suri tõenäoliselt malaariasse , millesse nakatus diplomaatilisel missioonil Veneziasse. LOOMING Loominguks valis ta ainet peamiselt oma kodumaa antiik- ja keskajast. Ta kasutas lisaks keskaja filosoofide ja müstikute. vana rooma autorid Vergiliuse teoseid Tal oli kaks tuntud teost :
· Viimased eluaastad elas Padova lähedal · Värsimõõduks kujunes 11-silbik Arqua külas (endecasillabo). Looming: · Tihti püstitab soneti esimene pool · Luulelooming suures osas koondatud probleemi, millele teine pool vastab "Laulude raamatusse", tuntud ka · Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. "Riimide nime all" sajandi poeedid Dante Alighieri, Guido · Sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks Cavalcanti ja Francesco Petrarca. madrigale, sesktiine ja muid tolleajase lüürika liike William Shakespeare (1564-1616) · Raamatu peateemaks on armastus Laura · Sündinud 23. aprill 1564 vastu · Surnud 3. mai 1616 · Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride · Inglise luuletaja ja näitekirjanik
Tähtsat osa mängis ka Praha defenestratsioon (Saksa-Rooma Riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1648 Vestfaali rahu kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. 13. Renessanss Keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra.
ka tõlgendajast. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Allegooria ehk mõistukõne kahetähendustasandiga proosa- või värrsslugu Bard- muistne keldi poeet. Keskajal esitasid bardid kutseliste rändlaulikutena Iirimaal, Walesis ja Sotimaal kultuspidustusel jumalate- ja kangelaslaule. Ballaad- algselt keskaegne refrääniga tantsu- ja ringmängulaul, hiljem tundeküllane, enamasti traagilise-müstilise süzeega sünge häälestusega ja dramaatiliselt pingeline jutustav luuletus.
vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304–1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass.
6 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Sotiid narrimängud, mille teksti kohati improviseeriti. Nalja ja jandi taha sai peita isegi teravat poliitilist satiiri. · Farsid ja sotiid on väga sarnased hilisema itaalia renessansi populaarse commedia dell'arte'ga. François Villon · Kuigi elas hiljem kui Dante, Boccaccio ja Petrarca, oli ta looming renessansi-ideedest puutumata. (100-aastase sõja tõttu oli prantsusmaa ajast maas) · Surmatantsu motiiv sõja ja katku laastatud Prantsusmaa stiil levis mujale Euroopasse kaa. · Tema luule paistab silma individuaalsusega moodsa prantsuse luule eelkäija. · Madalast klassist, pääses õppima Pariisi ülikooli. Värvikas kriminaalne-boheemlaslik elukäik, pääses üle noatera surmaotsuse täide viimisest vanglas.
küla, kirik, põrgu). Miraakel – pühakute imeteod, moralitee – õpetlikud moraalinormidega lood (ligimesearmastus, jumalaarmastus), farss – koomiline, labane, kunstlik, ebaloomulik näidend, tüüptegelastega näitemäng, sotii – improviseeritud näitemäng, sõltub esinäitleja ja trupi improvisatsioonioskusest ning sellest, mis teema intrigeerivam oli selles paigas, sest seda siis pilgati, sotsiaalne pilkamine 11. Renessansi kirjandus. Dante Alighieri Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias. Renessanss on periood pärast keskaega, kui antiiki ja loodust eriti tähtsaks peetakse. Ajaliselt leiab renessanss aset 14-16. sajandil. Sellele perioodile on omane humanism ja humanistide tegevus. Renessansi ajal lähtuti antiigist ja uuriti eriti antiiki (Petrarca, Boccaccio). Renessansile on iseloomulik maise armastuse ja seksuaalsuse tõrjumine, samal ajal looduse idealiseerimine. Raamatud
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227
Armastus on kõige olulisem, se avaldab ja ülendab inimest, lubab tal mõista ehk osalt seda, mida jumal võib näha. Ka Prantsusmaa on oma peenusega tuntud, aga Itaalia oli tugevam. Dantet ei sa pidada otseselt humanistiks, küll aga oli ta väga haritud, ning see võimaldas tal luua teoseid, mis tänapäeval kuuluvab maailmakultuuri kaanonisse. Juba tema aluajal taheti talle anda loorberipärga, kuid reaalselt jäi saamata. Talle järgnesid Petrarca ja Boccaccio. Boccacciol oli suur austus Dante loomingu vastu. Dante "Uus elu" ("Vita nuova"). See on kirjutatud ja valminud u 1292-1293. Teos on pühendatud daamile nimega Beatice. Ta oli noor aadlidaam, oli abielus. Ka Dante ise oli abielus, kokku kuue lapsega, nende hulgas ka üks tütar, kellele pandi ka nimeks Beatrice. Dante lubab raamatu lõpus, et ta ülistab naist nii, nagu ta pole kedagi teist varem ülistanud. "Uus elu" on mahult üsna väike raamat. Eesti keeles on üsna vana
...................................................14 Lapsepõlv ja noorusaastad................................................................................................................14 Leonardo kui kunstnik......................................................................................................................15 Mona Lisa.........................................................................................................................................18 Giovanni Boccaccio.............................................................................................................................19 Biograafia.........................................................................................................................................19 Looming...........................................................................................................................................20 Kokkuvõte............................................................
Jäljendatakse antiikaja ning vararenessansi suurkirjanikke. Kirjanduses kasutatakse loodusekirjeldust. Loodus ei sümboliseeri enam luuletaja hingelisi elamusi ega anna tunnistust jumala headusest, vaid võlub kirjanikku oma reaalse iluga. Kirjandusteoste peamiseks kultusobjektiks saab inimene kogu oma elulises liikumises ja muutuvuses. Pöördutakse realismi poole: eemaldutakse keskaegse kirjanduse allegoorilisusest. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer Renessanss (renaissance ehk taassünd) on kultuuriepohh üleminekul keskajast uusaega, algas 14. saj lõpul Põ-Itaalia linnriikides, kust levis Lä- ja Kesk-Euroopasse. Kestis 16.saj lõpuni. Avaldus kultuurilise murranguna, millele olid iseloomulikud humanism ja huvi antiigi vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega
Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule", ,,Tormese Lazarillo", ,,Cervantes", ,,Cervantese romaaniteooria", ,,Baroki liikumatus ja dünaamika", ,,Quevedo", Baroki filosoof ja esteetik Gracian") Talvet, J. Tõrjumatu äär. Lugeda kümme tervikteost. Kindlasti kontrollib eksamil!!! Üks suur küsimus
Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus
-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra
helget ja pühalikku meeleolu. Maalijad lähtusid loodusest, õppisid kasutama valgust ja varju, andma edasi loomulikke tundeid ja liikumist. Must Surm muutis inimeste maailmapilti, hakati kahtlema jumalas jne.. Surma teema oli nii tõsine, et hakati väärtustama elu. Maadeavastused. Inimesed pidid tõdema, et maailm on laiem kui Euroopa. Inimene hakkas uskuma iseendasse. Kirjanduses tähendas see Itaalia kirja ja keele arengut. Petrarca ja Dante. Ptolemaius. Kaardid olid pärit antiikajast. 1492 Ameerika avastamine. 1497 jõuti India rannikule, Vasco da Gama. 1521-1522 muutsid ettekujutuse maailmast täielikult, ümbermaailma reis. 1271-1274 mindi Hiinasse, Marco Polo. Kunst oli ka hästi oluline. Martin Luther viis reformatsiooni läbi. Gutenberg, trükikunst. Hakkas levima Piibel. Dante Alighieri (1265-1321) Dante oli üleminekuaja luuletaja keskaja viimane, uusaja esimene. ,,Uus elu", Dante esimene, autobiograafiline teos
Alliksaare luulet on iseloomustatud kui mõttemängu: tema mõtted voogavad assotsiatiivselt (sidestuvalt) ning häälikukorduste ja kombinatsioonide eesmärk on tunnetada keeles peituvaid mõtete väljendamise võimalusi. Alliksaare luuletused sisaldavad filosoofilisi hoovusi, mida on seni vähe selgitatud. Tema luuleilm on mõttetihe ning mitmetähenduslik, säilitades sõnade kõlavuse. 7. PILET RENESSANSI MÕISTE, DANTE ELU JA LOOMING , ÜLEVAADE ,,JUMALIKUST KOMÖÖDIAST " M. UNDERI ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Renessanss (pr renaissance e 'taassünd') on kultuuriepohh üleminekul keskajast uusaega, algas 14. saj lõpul Põhja-Itaalia linnriikides, kust levis teistesse Lääne- ja Kesk-Euroopa maadesse, ning kestis 16. saj lõpuni. Avaldus kultuurilise murranguna, millele oli iseloomulik humanism ja huvi antiikkultuuri vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus
9) Renessansi üldiseloomustus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt
Renessanss- pr k taassünd (antiikkultuuri ja tervikliku ning harmoonilise isiksuse). 14.-16. sajand, sai alguse Itaaliast. Humanus- lad k inimlik. Humanistid- erudeeritud teadlased, mitmekülgsete teadmistega, lad keeles kirjutasid. 1445 Gutenbergi Piibel. 1492 Am avastamine. 1517 Lutheri reformatsioon. 1525 hävitati Lübecki raeraamatu järgi laevatäis eestikeelseid katekismusi. Wanradt-Koelli katekismus. Edasi tegutses inkvisitsioon. Ülistatakse platoonilist armastust. 10. Dante, ,,Jumalik komöödia" Dante Alighier (1265-1321) elas Firenzes, kuid pagendati sealt paavsti ja keisri omavahelise väitluse pärast, kus ta pooldas paavsti. Ta oli esimesi itaallasi, kes ladina keele kõrval võttis kasutusele itaalia keele. Dante isa sõbra tütart Beatrice'i ülistab ta oma teostes. Näeb teda esimest korda 9. aastaselt, 2.korda 18. aastaselt. Nad armusid, aga B abiellus teisega. ,,Uus elu"- pühendatud Beatricele. See on luulekogu, mis on kirja pandud uues, mahedas stiilis
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
millel on 9 ringi Maakera ümber on 9 sfäärilist taevast, kuhu saab vastavalt teenetele ja ausale elule Pôrgu siin piinlevad parmude ja sääskede käes need, kes kahtlesid eelpôrgu jumala olemasolus, nad ei pääse ei pôrgu ega taeva pôrgu esimene ring süütud lapsed ja antiikaja suurmehed Platon, Sokrates, Homeros, Vergilius nemad ei tundnud ega saanudki tunda kristlikku jumalat. Dante tunneb neile kaasa ja vôtab Vergiliuse oma teejuhiks pôrgu 2. ring himuruse pattu langejad, abielurikkujad, need peavad keerlema külmas ja pimedas igavese pôrgutuule käes: Helena ja Paris, Kleopatra, Achilleus, Tido, Tristan pôrgu 3.-7. ring valvuriks kolmepäine peni Kerberos, ogarditele sajab kaela lakkamatut vihma; toorutsejad ja vägivallatsejad on alasti ja
teda ei ületanud Roomas enam keegi. Augustus nõudis vanade väärtuste hindamist ja kõlbelist elu – karsklust ja kasinust. Eleegia käsitleb peamiselt armastust ja sellega seostuvaid kannatusi. Nukrus lahusoleku pärast. Armastatu truudusetuse pärast kurtmist. Rooma eleegia kangelannad, kellele luuletused olid pühendatud, olid enamasti välja mõeldud, neid ei eksisteerinud. Nii Vergilius kui Horatius olid majanduslikult kindlustamata. Ovidius oli aga hoopis pärit jõukast perest, sai hea hariduse, kuid erilist karjääri ei tee. Ilmselt ei olnud tal viitsimist. Kaasajal (omal ajal) oli ta kõige populaarsem autor üldse. Temaatikaks jättis ainet oma elust (oli vähemalt kolm korda abielus), aga mitte ei luuletanud ta ainult oma naisest. Kuigi ta oli kõige populaarsem, saadeti ta 50-aastaselt pagendusse, aga see oli tol ajal väga ränk karistus. Rooma oli tollel ajal maailma keskpunkt. Kõik oli Roomas. Tema saadeti ära Musta mere äärde perifeeriasse.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Roosi ümbritseb äkitselt nähtamatu sein ja noormees ei saa roosile lähedale. Siin lõpetas kirjanik Guillaume de Lorris oma loo, mida jätkas Jean de Meung täiesti teises, naturalistlikus laadis. Didaktilise kirjanduse oluline teema oli ka fortuuna. Ta keeras õnneratast ning suunas niimoodi inimest. Seda kujutati nii maalikunstis kui kirjanduses, nt ,,Liber Fortuna". Kirik ei soosinud seda, kuna inimese saatust pidi juhtima Jumal, mitte mingi antiikkangelanna. Dante ,,Jumalik komöödia" jääb keskaja ja renessansi piirile, kuid see on tüüpiline didaktilise kirjanduse näide. Müsteerium, miraakel, moralitee on kirikliku kirjanduse näited nn liturgiline teater. Moralitee oli õpetlik lugu, mis elas keskaja üle. Müsteerium oli piiblilugude põhjal kirjutatud. Müsteeriumi alaliik oli omakorda passioon. Müsteerium oli esimene ametlik teatrivorm, mida kirik ei põlanud. Seda esitati linnaväljakul näiteks vankrite kohal. Miraakel
1877 jutustus "Canterville'I lossi kummitus". Näidendeid: "Leedi Windemere'I lehvik", "Kui tähtis on olla tõsine?", "Ideaalne abielumees". Kunstmuinsjutud "Õnnelik prints ja teised jutustused", "Granaatõuntest maja", "Isekas hiiglane", "Ööbik ja roos". "Dorian Gray portree" on peateos, idee "Sagräännahast". Motiiv hinge kuradile müümine vastutasu eest (igavene noorus). Pilet VIII · Renessansi mõiste. Dante. Ülevaade ,,Jumalikust komöödiast" Renaissance = taassünd pr k. Antiigi taassünd, Põhja-Itaaliast levib mujale. Oluline on inimene oma huvide, õigluste ja taotlustega. Ideaaliks maapealne õnn, harmooniline isiksus. Dante Alighieri (1265-1321) oli pärit Firenzest, samal ajal paavsti ja kirikumeelsete vaheline võitlus. D pageb Firenzest. Luulekogu "Uus elu", mis on esimene autobiograafiline pihtimus Beatrice'st. Stiiliks uus mahestiil. Esimene teos, kus tuuakse
2.2. 14. Saj vararenessanss Itaalias TRECENTO trecento it 14. saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muus.ajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muus. on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. 2.2.1. ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia ballata it muus ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. madrigal madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja
muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on Villoni ballaadid. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Villoni loomingut, mis on loodud kahe ajastu piiril, iseloomustavad elu ja surm, kaduvus ja igavik, ilu ja inetus, keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine kõrvuti renessansiinimese eneseväärikustunde ja ihaga maise elu täiuse ja vabaduse järele. Pilet nr 9 1. Renessansikirjandus 2. Petrarca elu ja looming, sonett Pärineb Firenzest, on soneti looja. Tema ja Dante isa olid mõttekaaslased ja sõbrad. 1302.a. saadeti Petrarca perekond Firenzest välja. Elas Avignonis. Paavstide residents viidi siis Avignoni. Petrarca õppis isa soovil õigusteadust, aga pärast vanemate surma loobus vastumeelsetest õpingutest ja astus vaimlikku seisusesse. See avas tee paavsti õukonda. Sel ajal ei olnud asi nii nagu pidi olema paavsti õukonnas ja see tekitas temas nördimust. 1327.a. 6. aprillil kohtas ta kirikus ühte kaunist noort naist. 6. Aprill - Suur
Eeposele iseloomulik - suurejoonelisus - üleloomulikud inimesed - kõik suurem ja võimsam kui elu - jutustamistoon rahulik Eeposed tekkeloo järgi: Rahvaeepos - anonüümsed - kandusid suuliselt edasi - tuginevad müütidele Kunsteepos - rahvaeeposte eeskujul kirja pandud Rahvuseepos - koomiline - loomtegelased Eeposeid: - sumeri „Gilgameš“ (22.saj.eKr) - kreeklaste „Ilias“ ja „Odüsseia“ (8.saj.eKr) - Dante „Jumalik tragöödia“ (1307-1321) - Kreutzwald „Kalevipoeg“ (1862) Eepika alaliik romaan Romaan - eepika suurvorm - sünniajaks peetakse 1605. mil ilmus Gervantese „Don Quijote“ - tänapäevase kuju sai paar sajandit tagasi - kirjandusteosest sai müügiobjekt - 18.saj tekkis laialdane lugejaskond (võidukäik algas Danieli Defoe „Robinson Gruesoga“ ) Võrdlus eeposega - eepos on värsivormis - romaan on maisem žanr
maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents. · 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus. · Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, mures, meeleheite, piina, kahetsuse. Põrgus on kujutatud reeturid Judas, Brutus kui ka krikutegelased, nt paavst. On kirjutatud Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. · Francesco Petrarca 1304-1374 väljendab sonettides oma tundeid armastatud Laura vastu ja muret kodumaa pärast
XIV sajandil kujunes Itaalias järk-järgult uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Antiikkultuuri taasväärtustamine andiski ajastule nime renessanss. Ausse tõusis kõik inimlik, seega võib seda perioodi nimetada ka humanismiks. XVI sajandil levisid need ideed Itaaliast üle kogu Euroopa. Itaalia oli üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. Aadelkond eelistas maaelule linnaelu, eriti Põhja- ja Kesk-Itaalias. Tähtsaim renessansskultuuri keskis oli Firenze, mida valitses pankurisuguvõsa Medicid. Nad ei peitnud oma varasid, vaid kasutasid seda elu nautimiseks ja ilu loomiseks. Metseenlus kunsti, kirjanduse ja üldse kultuuri toetamine rikaste inimeste poolt. Keskajal oli ihu selgest patust, hing aga see, mille eest tuli hoolitseda, et see jõuaks Jumala juurde. Humanistid pidasid ihu ja hinge harmooniliseks tervikuks, osaks loodusest, Jumala loomingu tippsaavutuseks. Kõike inimlikku hakati kõrgelt hindama, peeti lugu inimese isikupärast
Nt Penelope, Dido, Medeia kiri, Helena kiri Parisele. Need on kirjutatud naise positsioonist. Seal on 15 läkitust. 3. teos ,,Armastuskunst" see koosneb 3 raamatust. 1) kuidas armastada ja olla armastatud? Seda õpetatakse ka daamidele 2) Ravimiv armastuse vast 3) osa oli mõeldud Rooma saamidele ,,Näo raviimid". See on värvides kosmeetikaalane teos. Sellest on säilinud 100 rida. Loomingu oluliseim raamat Publius Vergilius Maro (1. saj. eKr) sündis Põhja-Itaalias, pärit maaomaniku perest, kuid mitte rikas. Hea hariduse sai Milanos, käis Roomas täiendamas. Tal polnud kõnemehe andeid. Läks koju tagasi ja hakkas kirjutama luuletusi ning tegema põllutööd. Luuletustega jäi silma kõrgetele isikutele ja kutsuti Rooma. Maecenas toetas teda. Loomult pedantne ja aeglane, aga väga põhjalik, oli valitseva korra kiitja ja ülistaja. Esimene luuletus - "Bucolica e Karjase laulud" lüüriline ja
annaabi.ee 
