Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Controlling Eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
controlling, muutuvkulu, püsivkulud, muutuvkulud, koosta, juhtimisarvestus, kogusumma, juhtimisarvestuse, vahetatud, 8800, finantsarvestus, tegevusmaht, 1733, copy, baasiline, eelarvestamise, tööjõukulu, eelarvet, koordineerimine, eksam, rangelt, juhtimisarvestuses, meetodeid, firmale, maitsmine, degusteerimine, controllingust, eelarvestamisestJUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada
JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3
Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus
Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
Välditavad ja mittevälditavad kulud Pöördumatud kulud Alternatiivkulu e. loobumiskulu Piirkulu ja täiendkulu 3. Kulud kontrolliks Kontrollitavad ja mittekontrollitavad Otsustamise ja kontrolliga seotud kuluarvestuse mõisted: 1. MUUTUVKULUD on kulud, mis kasvavad või kahanevad olulises vahemikus koos toodangu mahu muutumisega proportsionaalselt. 2. PÜSIKULUD on kulud, mis jäävad toodangu mahu muutumisel konstantseks, neid tuleb kanda ka siis, kui toodang kõnealusel perioodil on null. 3. SEGAKULUD on kulud, mis sisaldavad nii püsivat kui muutuvat komponenti. 4. ASTMELISED KULUD on kulud, mis püsivad teatud tegevustasemete juures, kuid teatud kriitilistes punktides kasvavad konstandi võrra. 5
- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 / 1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 + 20 000 = 150 000 EUR Ülesanne 3 Muutuvkulud ja püsikulud Külalistemaja püsikulud on 10 000.- kuus. Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 200.- külalise kohta. Leida: 1. Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul? 2. Koostage tulemuste kohta graafikud (kogu muutuvkulu, ühiku muutuvkulu, kogu püsikulu, ühiku püsikulu, kogukulu, ühiku kogukulu), kus x-teljel on külastajate arv ja y-teljel kulud. Kogu Ühiku Kogu Ühiku Kogukulu Ühiku
b) Rahavoogude aruanne ! 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus ! 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem ! 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 ! 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud ! 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on a)100 ! 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine ! 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad ! 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe ! 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator ! 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: !! 13. Osaühingu omakapitali suurus c) 25000 ! 14. Ettevõtte materialse põhivara hulka ei kuulu c) liising ! 15
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab
· Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja tulemus: kuidas integreeritud kulusüsteemiga suurendada kasumlikkust ja tulemust · Robert S. Kaplan, Robin Cooper (tõlkinud Gerli Eisberg ... jt.) Tartu: Fontese
1. Suundumused kuluarvestuses Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Ta jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis. 2. Kulud ja kulude juhtimine KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik:
Kindlustuse väljamakseid tehakse II kvartalis 2500 EEK, III kvartalis 2500 EEK ja IV kvartalis 3000 EEK. 11 Mittetootmisseadmete kulum (vt. Tab 11 ). arvestatakse vastavalt investeeringute plaanile. (vt. Tab 10). 10. Turustus ja halduskulude eelarve I kv II kv III kv IV kv Aasta müügikogus tk 20 000 35 000 40 000 15 000 110 000 MK muutuvkulu ühikule 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 KOKKU MK 6 000 10 500 12 000 4 500 33 000 reklaamikulud 3 000 3 000 3 000 3 000 12 000 palgakulu mittetootm.tööline 10 500 10 500 10 500 10 500 42 000 sotsiaalmaksu kulu 33% 3 465 3 465 3 465 3 465 13 860
vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses: Müügikäive-(muutuvkulud+püsikulud)=0 S-(VC+F)=0 kus S-müügikäive, VC-summaarsed muutuvkulud, F-summaarsed püsikulud Rakendamise võimalused: täiendava kriteeriumina investeerimisprojektide analüüsimisel; kulude struktuuri planeerimisel; toote tootmistehnoloogia valikul. Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 13. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks 14. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine:
.................................................................... 62 2 1. MAJANDUSARVESTUS MAJANDUSARVESTUS Raamatupidamisarvestus (finantsraamatupidamine) Financial accounting Maksude arvestus tihedalt seotud raamatupidamise arvestusega Tax accounting Juhtimisarvestus tagab info planeerimiseks, kontrollimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks Management accounting Kuluarvestus seotud raamatupidamisarvestusega, maksude arvestusega, juhtimisarvestusega, lepingute arvestusega jne Cost accounting Finantsanalüüs avalik informatsioon Financial analysis Eelarvete koostamine (eelarvestamine) Budgetary planning
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata?
Auditeerimine: auditeerimist võib teostada kas üksik- või juriidiline isik sanktsioonid, kui auditeerimist ei teostata ausalt ja sõltumatult audiitorite ja audiitorfirmade nimed avalikustatakse Sätestab nõuded audiitoritele: kõrgharidus lõpetanud vastavasisulise kursuse 3 aastat praktilist väljaõpet 5 sooritatud erialaeksam Sätestab audiitori kvalifikatsioonieksami programmi: audiitorkontroll, finantsarvestus, kuluarvestus, juhtimisarvestus, aruannete analüüs, siseaudit, õigusaktid jne. Rahvusvaheline arvestusstandard IAS (Intenational Accouting Standards) on lühike ja kokkuvõtlik eeskiri, mis puudutab finantsarvestuse mingit elementi ning sätestab: kuidas seda elementi hinnata milline info tuleb selle elemendi kohta avaldada. Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC) asutati 1973 a. Londonis. Asutajaliikmeteks olid Austraalia, Holland, Jaapan, Kanada, Mehhiko, Prantsusmaa,
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Kinnisvara, Logistika ja Ettevõtluse õppetool Iseseisev töö õppeaines ,,Ettevõtte majandusõpetus" Äriplaan Äri definitsioon: Kaevandamiseinfo OÜ Koostajad: Fred Rusanov Juhendaja: Rünno Lumiste Esitatud: Kaitstud: Hinne: (punkti) Tallinn Sisukord 2.Ülevaade ettevõttest Kaevandamiseinfo OÜ .........................................................................4 2.1.Ettevõtte eesmärk ...............................................................................................................4 2.2.Ettevõtte loomine ...............................................................................................................4 2.3.SWOT analüüs ...............
(piirtulu) on kogu aeg sama. Seega, kui piirtulu on konstantne, on alust arvata, et tegemist on täieliku konkurentsiga. Käesolevas ülesandes on piirtulu konstantne olles kogu aeg kaheksa. Seega võib väita, et tegemist on täieliku konkurentsiga. c) Kas antud juhul on tegemist pikaajalise või lühiajalise tasakaaluga? Selgita! Erinevus pika- ja lühiajalise käsitluse vahel seisneb selles, et pikaajaliselt on kõik kulud muutuvkulud ja lühiajaliselt on olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud. Seega kui ütleme, et meie analüüsis on mingid kulud fikseeritud viitabki see kohe lühiajalisele käsitlusele. Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust.
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
selles mitteosalevatele isikutele, nt aktsionärid, pangad, riigiinstitutsioonid jne. Ettevõttevälised infotarbijad saavad nõuda vaid sellist infot, mida pakub ettevõte finantsaruannetes, samas võib olla see info raskesti tõlgendatav. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks. • Juhtimisarvestus – Juhtimisarvestuse ülesandeks on pakkuda ettevõtte juhtkonnale infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse, nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja vastavaid analüüse strateegia kujundamiseks ning otsustamiseks. Juhtimisarvestuse ülesanne on anda piisavalt infot mitte ainult erinevate võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid ka neist parima valikuks
(Karu, 2012) Ettevõtte juhid peavad vastu võtma organisatsiooni tegutsemiseks võimalikult õigeid otsuseid. Õigete otsuste langetamiseks on tähtis uurida ja kaaluda mitmesuguseid tegutsemisvõimalusi ning teha nende vahel põhjendatud valikuid. [ CITATION Kul l 1061 ] Seoses ettevõtte restruktureerimise ja ühinemisega, laienemisega rahvusvahelistele turgudele, tegevuskeskkonna muutustega on suurenenud kuluarvestuse tähtsus juhtimisarvestuse jaoks. Kulujuhtimissüsteem on kulu- ja juhtimisarvestuse, reguleerimise ja aruandluse süsteem, mille abil pidevalt identifitseeritakse ning jälgitakse ettevõtte toimimist ning teavitatakse juhte õigel ajal. Turustusosakond kasutab kuluinfot konkurentsivõimeliste hindade ja müügistrateegia kindlaksmääramiseks, uurimus ja arendusosakond analüüsib kuluinfot tootmis- ja konstrueerimisotsuste tarvis jne. (Alver, J & Alver, L, 2011, lk 607)
4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 4 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted
3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? 3 avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel
Debitoorse võla pikkus päevades: DSO = Ci Di Kus DSO debitoorse võla pikkus päevades C ostja osakaal koguostjatest protsentides D ostja tasumise aeg päevades Debitoorse võlgnevuse ülalpidamiskulu (= raha laekumise välde*müük päevas*rahastamisallika hind): CDD = DSO S V % kd Kus CDD debitoorse võla ülalpidamiskulu S müük päevas V% muutuvkulu osatähtsus müügist k lühiajalise laenu hind 9 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Diskonto suurus: DIS = S (1 - BDL%) S % a Kus DIS diskonto S müügikäive BDL% ebatõenäoliselt laekuvate arvete %
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Matemaatiliste meetodite kasutamisel majandusprotsesside analüüsimisel puututakse kokku mitmesuguste funktsioonidega. Mikroökonoomikast on tuntuimad kulu-, tulu- ja kasumifunktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuvkuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud C (q) ' CF % cv q kus q on tootmismaht; CF on fikseeritud kulud; cv on muutuvkulu tooteühiku kohta. C Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, bürootöötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. C Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud materjalile,
Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes arvestati töötajatele palka.
Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine. Defineerimine, mis nad on ja kaitumise puhul kuidas muutuvad, millises stiilis muutumine on 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond.
1 Kulufunktsioon Matemaatiliste meetodite kasutamisel majandusprotsesside analüüsimisel puututakse kokku mitmesuguste funktsioonidega. Mikroökonoomikast on tuntumad kulu-, tulu- ja kasumi- funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms
annaabi.ee 
