nagu Hamlet oma ema kohta ütles: ,,Veel ei olnud kulunud need kingad, milles vaese isa keha ta saatis, pisarais kui Niobe..." Hamlet ei osanud veel midagi kahtlustada, kuid pärast kohtumist oma isa vaimuga sai ta tõe teada, nimelt Claudius tappis oma enese venna. Üheks motiiviks, mille nimel Hamlet võitles, oli isa rahulolu pärast surma. Isa vaimuga kohtudes tahtis vana Hamlet, et poeg annaks talle lubaduse Claudiusele kätte maksta. Kuna Hamleti jaoks oli isa kõige tähtsam inimene maailmas, ei saanud ta lubadust andmata jätta. Hamlet teadis, et selle lubaduse täidesaatmine tooks kaasa isa rahulolu ning ta saaks rahus puhata, mitte, et ta peaks mööda ilma ringi uitama. Teiseks, Hamlet tahtis Claudiust paljastada. Kuna Hamlet tahtis kindel olla, et isa rääkis tõtt, pani ta Claudiuse proovile. Kui linna saabus näitlejatetrupp tuli Hamletil hea mõte, kuidas oma onu süüd tõestada
Igavene küsimus: "Olla või mitte olla?" Igal inimsel on elus vähemalt ükskord olnud selline olukord, kus ta peab seda endalt küsima, kuid mida mõtles Hamlet W. Shakespeare`i kirjutatud tragöödias selle all? Hamlet püüdis selgusele jõuda paljudes mõtetes, eriti aga küsimuses mis, puudutas tema isa tapjat. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest tema tappis ta isa võimu-ja rikkuseihast. Osa inimse on võimelised kõigeks, et saada kaua ihaldatud rikkus, raha, au ja kuulsus. Need inimesed on nõrgad, kes võtavad enda heaolu pärast kelleltki elu. Nad on nõrgad, sest nad pole ise enda elus midagi suutnud saavutada vaid saanud kadestavate pilkudega vaadata teiste inimeste edu. Neid inimesi huvitab ainult materiaalsus ja arvamine, et neid aktsepteeritakse elus rohkem, kui neil on raha.
Iga päev on ainulaadne ning see ei kordu enam kunagi. Ka inimesega on sama lugu. Kõik on omapärased omal moel ning ilmselt ei ole keegi siin maailmas täpselt samasugune kellegi teisega. Võib olla sarnasusi käitumises, välimuses, tunnetes, mõtlemises, kuid iga persoon on ainukordne. Mitte midagi ei saa tegelikult väga täpselt ette planeerida, kuna ikka muutub midagi selles perfektselt paika pandud tuleviku stsenaariumis. Näiteks Hamletil oli kindel plaan kätte maksta Claudiusele, kuid selle käigus ta ei kavatsenud ilmselgelt kellelegi teisele füüsiliselt viga teha, kuid siiski läks natuke teisiti. Ta mõrvas eksikombel Ophelia isa ning lõpuks kannatas ikkagi rohkem inimesi, kui esialgselt kavas oli. Kuid võib-olla ei oleks midagi sellist juhtunud, kui Horatio ei oleks rääkinud Hamletile tema isa vaimust. Või kui hing ei oleks käskinud kätte maksta või veelgi parem kui ta ei oleks end üldse kellelegi näidanud
kaudu, kuidas Claudius mürgitas Hamleti isa. Ma ei kujuta ette, mida ma tunneks,kui keegi mürgitaks minu isa ja asuks vägivaldselt tema asemele. Hamleti emotsioonid võisid lihtsalt kontrolli alt väljuda. Ma pooldan seda, et hamlet võitles õigluse ja kättemaksu eest üheaegselt. Tema arvates tuleb kellegilt elu võtmise eest tasuda oma eluga kuid pimestatuna kättemaksust tahtis Claudiuse panna kogema seda, mida koges Hamleti isa ja tahtis Claudiusele ainult kätte maksta oma isa mõrvamise eest. Kuid see ei laabunud päris plaanipäraselt, sest Hamlet ise hukkus samuti. Hamlet võitles ja suri õigluse ja kättemaksu nimel. Kuid kunaoli liigselt raevunud ja pimestatud kättemaksust, hukkus ta ise läbi Claudiuse mürgitatud mõõgaotsa.
Salajane käsk oli Hamlet teekonnal tappa. Hamlet oli kaval ja pääses minema. Selles vaatuses satuvad lossi ka surnud Poloniuse mõlemad lapseks. Tütar Ophelia tuleb lossi laulma aga poeg Laertes tuleb väga vihasena. Laertes sai teada, et tema isa tapeti lossis. Seega läks ta vihaselt kätte maksma. Lossis sai ta teada, et mõrvarik oli olnud Hamlet. Peatüki lõpu poole saatis Hamlet lossi kirja. Ta tahtis, et Horatio põgeneks Taanist. Claudiusele tahtis õelda, et tuleb järgmisel päeval Taani. Selles peatükis on ka üks väga kurb sündmus. Hamleti armastus Ophelia ei talu pinget ja uputab end jõkke. See muudab Laertese Hamleti vastu veel raevukamaks. Nüüd oli Hamlet Laertese arust süüdlane nii isa kui õe surmas. Claudiusele see isegi meeldis, sest nüüd oli Laertes tema liitlane. Viies vaatus algab Ophelia matustega. Seal on ka Hamlet. Peale matuseid kutsus
peeti, kuid mis tegelikult varjasid tema häid omadusi. Nendeks olid hunnik erinevaid haigusi, kaelanärvi tõmblemine, kokutamine, lombakus ja tõenäoliselt ka palju muud. Seega tundub kirjutatu vana tõe kordamisena: ära hinda inimest tema välimuse järgi. Siinkohal hindan väga Calpurniat, kes temasse nii hästi suhtus, tema häid külgi mõistis ja hindas ning oli ta kõrval ja aitas teda olenemata mehe rahalisest seisust. Valitseja-amet oli Claudiusele küll peale sunnitud, aga ta tuli selles vägagi hästi toime, pannes rõhku rohkem rahva kui enda ja eliitklassi heaolule. Hindan tema suuri ettevõtmisi (Rooma veesüsteemi parandamine, Ostia sadama ehitamine), kuid laidan pimedust Messalina tegude suhtes. Ta oli ju näinud, kuidas Livia tema vanaonu Augustust samammoodi juhtis miks ei võinud ta siis Messalina puhul midagi sellist kahtlustada? Kuna peaaegu alati näidati teoses Messalinat Claudiuse vaatevinklist, siis sai ta
Kes üritas temaga vestelda? Isa vaimu nägid kõigepealr kaks tunnimeest Bernardo ja Francisco. Ja Oratio üritas temaga rääkida. Kuidas suri vana kuningas Hamlet? Vana kuningas suri mürgitamise teel. Miks katkestas Ophelia oma suhted Hamletiga? Ophelia katkestas oma suhted Hamletiga oma isa ja venna survel. Kuidas suhtuda Hamleti hullumeelsusse? Kas ta oli hull? Kes uskus tema hullusesse, kes mitte? Ta nägi hullumeelsust kui võimalust võita aega, et hauda plaani Claudiusele kätte maksmiseks.Hull ta polnud. Kuid tema hullusesse uskusid kõik, peale Horartio keda ta usaldas ja Claudiuse kes küll nägi läbi tema hulluse teesklemist, kuid ei adunud mis selle põhjus võib olla. Kes kirjutas rändnäitlejatele ette stsenaariumi, mida mängida ja milline eesmärk tal oli? Stsenaariumi kirjutas ette Hamlet, sest ta tahtis saada kinnitust, et vaimu jutt on tõsi. Millisel eesmärgil saatis kuningas Hamleti Inglismaale? Millega see reis lõppes?
abikaasa vennaga sobimatu ning liiga rutakas tegu. Hiljem kui Hamlet saab teada, et Claudius ka mõrvas tema isa, lisandub üheks põhjuseks ka täiesti loomulik kättemaksuiha. Claudius oli salakaval ja julm ning mürgitas Hamleti isa, kui ta oli rahulikult maganud. Hamlet oli seetõttu raevunud ning pulbitses vihast oma onu vastu. Kättemaksu ihkas ka Hamleti isa vaim ja palus seega printsil temagi eest Claudiusele tasuda. Ausa ning sõnapidaja mehena ei saanud Hamlet ometigi antud lubadust murda. Samuti austas ja armastas prints oma isa väga ning tegi kindlasti kõik, et tema viimast soovi täita. Õnnetul kombel Hamlet hukkus ning selles võib süüdistada põhiliselt Claudiust, kes kasutas ära Laertest ja tema viha Hamleti vastu. Täpsemalt pakkus Claudius välja plaani korraldada kahevõitlus ning lasta Laertesel pettusega Hamletit võita.
Hamleti lühikokkuvõte Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud tagasi surnud. Kuninga surma järel on tema järel troonil Hamleti onu Claudius, keda Hamlet kahtlustab oma isa mõrvas. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, pettunud ja vihane prints näeb oma isa vaimu, kes ütleb talle, et Claudius on ta mürgitanud, nõudes, et poeg Claudiusele kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti käitumise põhjuseks armastust tema tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, taaslavastades oma isa mõrvastseen ning jälgida Claudiuse käitumist, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab
Hamleti monoloogi analüüs Monoloogist tuleb välja, et Hamlet oli eksinud ning ei teadnud, mida edasi teha. Ta mõtles, kas olla ehk elada ning maksta Claudiusele kätte ja seista silmitsi saatusega või mitte olla ehk surra, sest see tundus lihtsama variandina. "Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?" väljendab selgelt dilemmat, mis oli peategelasel. Surres ei peaks Taanimaa prints taluma seda hingepiina, mis vaevas ta südant ja nii pääseks ka kõikidest muudest probleemidest, mida elu toob. See valik
aastail 1600-1602, aluseks on võetud Taani kroonika. Peategelaseks on näidendi huvitavaim isiksus Hamlet. Hamlet on üliõpilane, kes äsja kaotas oma isa, Taanimaa kuninga. Hamleti heaks iseloomuomaduseks on luulelisus. Ta oskas sõnu ritta seada ja pani Ophelia endasse armuma. Hamlet oli varem tegelenud ka näitlemisega. Selle tõttu austab ja armastab ta näitlejaid väga. Hamlet oli kindlate eesmärkidega mees. Peamine neist oli kättemaks Claudiusele, viimane tappis tema isa. Hamlet on väga kindlameelne mees. Ta püüab kõigest väest eesmärgid lõpuni viia. Tal on kindel elupõhimõte - kes pole 100% tema poolt, on tema vastu. Võiks öelda, et kahtlemine on Hamleti hea iseloomuomadus, sest ei tohi teha asju läbimõtlematult ja uisa-päisa. Ta kahtles kõiges ja kõigis, ka oma armastatud Ophelias. Hamlet kahtles selles, kas neil on Opheliaga ühist tulevikku ja selle tõttu lükkas ta tüdruku endast eemale
Lojaalne oli ta sellepärast, et kandis õukonnaliikmete seas ainukesena isa leinamise märgiks musta. Hamlet vandus vaimule, et maksab kätte ning ta pidas oma sõna. Taanimaa prints oli iseloomult vagane, kaalutlev ning parasjagu romantik. Ta saatis oma armastusele Opheliale palavaid armastuskirju ja kingitusi. Kuid temas leidus ka krutsliku kavalust ning ta ei tegutsenud mõtlematult. Hamlet teeskles, et ta on hull. Ta arvas, et nii saab paremini Claudiusele ligi pääseda. Keegi polnud kursis tema kättemasku plaanidega, sest kõik uskusid, et ta on hulluks läinud armastusest Ophelia vastu. Oma kavaluse abil sai ta kinnitust ka sellele, et Claudius mürgitas isa. Näitlejate poolt etendatud mürgitamise stseen ärritas Claudiust koguni nii, et ta saalist välja tormas. Hamleti paine ,,olla või mitte olla" võtab ta enda võimusesse. Halmet ei suuda enam
Vähemolulisteks põhjusteks võib nimetada, et iga ausa inimese soov on õiglus jalule rajada. Samas tahtis Hamlet seaduslikku õigust oma troonile. Claudius oli ebaseaduslikult kuningaks kuulutatud, kuna pärast valitseja surma pärib trooni tema poeg , mitte vend. Hamlet võitles ka selle eest, et lõpuni iseendaks jääda, mida ta ka läbi raskuste suutis. Inimesed olid reetlikud, omakasupüüdlikud ning vääritud. Hamlet oli aga aus ja väärikas ning ta ei suutis Claudiusele kätte maksta nii, et ta need loomuomadused säilitas. Ta suutis endale kindlaks jääda ning tegi oma otsused ise kellestki sõltumata. Hamletil õnnestus lõpuks oma isa mõrva eest kätte maksta. Kahjuks nõudis see võitlus ka Hamleti enda elu. Claudiuse korraldatud intriig, millesse Hamlet ennast mässis, pani Hamleti ja Laertese omavahel võitlema. Hamlet hukkus, kuna ta läks kergeusklikult Laertesega võitlema ning ei osanud isegi aimata kuninga ja Laertese tegelikke kavatsusi
Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab Claudius saalist välja. Nüüd on kuninga süü kindel. Gertrud on poja pärast mures ning kutsuba ta enda juurde. Kõneluse alguses arvab kuninganna, et Hamlet tahab talle viga teha ja kutsub abi. Vaiba taga peidus olnud Polonius satub segatusse ning prints tapab ta. Ema tahab poega noomida, aga noormees räägib isa mõrvast. Gertrud lubab kuuldut saladuses hoida. Neljandas vaatuses räägib kuninganna Claudiusele, et Hamlet tappis Poloniuse. Kuningas saadab printsi Inglismaale. Teel kohtub ta Poola suunduvaid norralasi. Mõne nädala pärast tuleb kurvastusest hullunud Opheili lossi, et kuningannale laulda. Sinna jõuab ka Laertes,kes tahab isa eest kätte maksta. Kuningas ütleb talle, et mõrvar on Hamlet. Samal ajal jõuavad lossi kirjad, kus prints teatab, et tuleb Taanimaale. Laertes ja Claudius plaanivad Hamleti mõrva. Opheli upub jõkke.
surma, neil olid head suhted ning see oli lihtsalt õnnetu junhtum. Minu meelest on Hamlet selle situatsiooni ohver, kurjategija ta kohe kindlasti ei ole. Kõik surmad, mis on raamatus sooritatud on ühe eesmärgi jaoks kättemaksu saamiseks. Kui Hamlet oli kannataja, ta ei teinud lihtsalt mõrva, nagu tavaline kurjategija teeks, ta kogu aeg mõtles, analiseeris, minu meelest isegi kõhkles, kas ikka tasub mõrvaga Claudiusele tasuda. Kui ta oleks tõesti kurjategija, ta teeks selle lihtsalt ära, sestma ei usu, et ta oli kohe nii arg, et karta kätte maksta oma isa tapjale. Ta kõhkles.
Milliseid sümpaatseid jooni märkad Hamleti juures? Hamlet oli minu arvates väga tark ja kaval, sest näiteks peale oma isa vaimu nägemist ei olnud ta alguses väga kindel, kas see ikka oli tema isa vaim ning ta otsustas seda näidendiga kontrollida. Näidendi abil selguski lõplikult, et Claudius siiski tappiski tema isa. Printsi võis kindlasti pidada ka ausaks ja väärikaks. Samuti oli Hamlet sihikindel ja oskas sõna pidada. Seda on näha juba kasvõi sellest, et ta oma isa soovi Claudiusele kätte maksta ka tõepoolest täide viis. Teda võis pidada ka lojaalseks, sest ta oli ainuke, kes õukonnaliikmete seast leina märgiks musta kandis. Hamlet oli ka küllaltki julge, sest hoolimata ta sõbra hoiatusest järgnes ta oma isa vaimule. 4. Miks Hamlet mängib hullu? Hamlet ei tahtnud, et keegi teada saaks, et ta on oma isa mõrvast teadlik. Tal oli lihtsalt lihtsam tegutseda kui teda hulluks peetakse. 5. Miks viibis kättemaks?
Mõistan Hamletit Hamlet sai teada, et öövalvurid nägid tema isale sarnast vaimu. Ta läks järgmine päev seda ise vaatama. Kohates vaimu kutsus viimane Hamletit kaasa.Sõbrad aga hoidsid teda kinni, sest nad kahtlustasid, et mingi saatur on ta isa kehastanud. Hamlet läks aga siiski kaasa, et saada teada täit tõde. Mina Hamleti asemel oleks arvatavasti sama teinud. Kui vaim andis Hamletile käsu Claudiusele kätte maksta, siis Hamlet nõustus sellega kuigi oli vähe kahtlev. Mina samas olukorras oleksin samuti maksnud kätte oma isa tapjale. Kuigi oleksin kahelnud, sest ei saa tappa ju mõtlemata. Mis saab siis kui saad hiljem teada, et süüdi on hoopis keegi teine. Nagu vanasõnagi ütleb: ,,Enne mõtle, siis tegutse." Hamleti isa vend abiellus Hamleti emaga. See aga Hamletile sugugi ei meeldinud, et ta ema Gertrud nii mõtlematu inimene oli olnud
usaldada, kuna nad oled kõik tema vastu ja Ophelia oli nende seas. Tal oli ainult üks sober, Horatio. Kõik mõistsid teda hukka.. Laertes ja kuninganna.. Kuningannale tunnen kaasa, kuna ta abiellus kohe pärast oma abikaasa surma. Minu arust ta ei oleks pidanud nii tegema. Hamleti arust oli see verepilasus. Kahju, et kuninganna sai lõpus surma, kuna ta oli täiesti süütu inimene, kes pole kedagi tapnud ega midagi halba teinud. Claudiusele ma ei tunne kaasa. Ta sai seda, mida vääris. Ta pes oli nii palju halbu mõtteid ja kavatsusi, et ta sai kõik tagasi. Ta tappis Hamleti isa ja kavatses tappa süütu Hamleti. Kaasas oma afääri ka teisi tegelasi. Poloniusele ma ka eriti ei tunne kaasa, kuna ta ei saanud Hamletist aru, ta ei näinud kui hea inimene ta tegelikult on ja ei pidanud teda oma tütre vääriliseks. Ta läks pimesi Claudiuse plaanidega kaasa. Kahju ainult, et Hamlet tappis teda ära
Ta oli kadunud kuninga, vana Hamleti poeg ja Claudiuse vennapoeg. Hamlet oli kannatlik ning aus, ta armastas lihtsust. Ent ta ei osanud ette aimata, et maailmas on ka ebaausaid ning omakasupüüdlike inimesi. Seepärast ta ei kahtlustanudki, et keegi tema isa surmas süüdi võinuks olla. Alles peale oma isa vaimuga kohtumist, mil too talle üksikasju oma surma kohta selgitas, hakkas ta asju selgemini taipama. Ta plaanis oma isa julma mõrva eest auahnele onule, Claudiusele kätte maksta. Hamlet pidi olema kaval ning viima uue kuninga nii kaugele, et ta ennast välja reedaks. Tänu teatrietenduse lavastamisele sai ta teada oma isa mõrvari. Hamletil oli võimalus saada omale armastatud naine Ophelia ning ta oleks saanud oma eluga rahumeeli edasi minna. Ent ta oli kahjuks niivõrd kättemaksuhimuline, oli ta valmis loobuma oma õnnest ja armastuses, et saaks oma isa mõrvarit piinlemas näha. See saigi noorele Hamletile saatuslikuks.
Laertes kätte maksta. Ophelia hakkab uskuma juttu Hamleti hullumeelsusest. Gertrud oli teadmatuses. Horatiot usaldas Hamletit väga. 6. Analüüsi Gertrudi mõttekäiku pärast Hamleti süüdistusi. Hamlet süüdistas oma ema selles, et too osales oma mehe vastu suunatud vandenõus (tapmine, Claudiusega abiellumine). Et Hamlet näeb vestluse ajal ka oma isa, peab Gertrud teda segaseks. Ta räägib Claudiusele juhtunust, kuid jääb siiski oma pojale truuks ja valetab mõne koha pealt. Gertrude arvab, Hamlet nägi kujutlusi ja tappis seepärast Poloniuse. Oli pojast kahju ja püüdis teda kaitsta. 7. Tõesta, et Hamlet ja Laertes on vastandlikud tegelased. Laertes oli väga kergesti mõjutatav ja kättemaksuhimuline. Hamlet seisis alati tõe ja õigluse eest. 8. Hamleti kõhklused. Sündmuste areng Hamleti kõhklused, otsused Hamleti tegevus 1
umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikus t. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. Nõrkus, oled naine! Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. Võib naeratada ning olla ise lurjus. Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ebanormaalsete s oludes mõjub loomulik hullusena, kui vale on võimul võib vaid hull endale tõe väljaütlemist lubada. Kuid ta tahtis olla täiesti kindel Claudiuse süüs Hamlet oli mõtleja. Mõtlemine võtab pinna jalge alt.
Hamleti lõksu püüda. Kuid Hamlet sellest ei hoolinud ja ta läkski vaimuga kaasa, et omavahel rääkida. Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. Vaim nõudis, et poeg mõrtsukale kätte maksaks ja peale seda vaim kadus. Pärast vaimu nägemist oli Hamlet väga raevunud. Ta tõotas Claudiusele kätte maksta ja hakkaski kohe kättemaksu hauduma. Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks, mõtles ta välja plaani: ta käitub nii, nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna Gertrud midagi, et Hamlet tegelikult kogu tõde teab. Kuninganna ja kuningas arvasidki, et veidralt käituv ja hullunud Hamlet kannatab vaimuhaiguse käes. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat
vastu panna ning põhjustas sellega katastroofi hukatuse nii endale, kui ihaldatud naisele. Piirangud, mis keelavad inimlike tunnete väljendamist, on paljude jaoks takistuseks ka tänapäeval. See väljendub ka perekonnaelus, tõmmates paralleele Hamleti emaga, keda vaevas keeruline dilemma, olles ühelt poolt oma poja, Hamleti, ema, ja teisalt ustav abikaasa oma mehele, Claudiusele, kelle eesmärgiks oli Hamlet tappa. Igapäevaelu teravas probleemis, koduvägivallas, seisavad pereemad sarnase olukorraga tihti silmitsi, oskamata enesele selgeks teha, kust jookseb piir armastuse ja alandlikkuse vahel. Piirangud, mille on ühiskonnaliikmetele seadnud riik ja valitsus, on selgesti määratletud ning nendest üleastujatele on enamasti tegude tagajärjed teada suuremalt jaolt on need karistatavad.
Hamletile tuli pidevalt vihjeid, et Claudius on salakaval sepitseja ning just Claudius võis tappa vana kuninga. Hamlet veendus selles täiesti, kui Claudius, näidendit nähes ärritus ning saalist lahkus. Hiljem oli Hamletil võimalus tappa Claudius jumala palge ees, kuid ta ei teinud seda, sest ta soovis, et kuritegu saaks õiglaselt karistatud. Jumala ees seda ei juhtuks, sest Claudius oli siis just patud andeks palunud. Tol korral ei läinud Hamlet Claudiusele ilmselt ka seetõttu kallale, et tegu oli püha paigaga. Miks hukkus Hamlet? Ilmselt suur osa lugejaist imestas, kuidas küll jäi Hamlet uskuma sellist sepitsust ja silmnähtavat vale, nagu oli kihlvedu mõõgavõitluse peale. Kuidas ta ometi ei õppinud sellest, et riik on valedest tulvil. Kuidas ta ei olnud ettevaatlik, kui teadis et õukondlased poevad ja valetavad. Kuid Hamlet oli aus ja endast lugupidav mees. Inimesed, kes on täiesti ausad, ootavad seda ka kõigilt teistelt
Kuningas saadab Hamleti koos Rosenctantzi ja Guildensterniga Inglismaale, kus aga tema sõbrad hukkuvad ning ise läheb tagasi Taanimaale. Mõlemas teoses mängib suurt rolli kavalus, kuid see viib traagilise lõpuni. ,,Hamletis" mängis peategelane Hamlet hullu, et ei saadaks aru, et ta teab isa surma tegelikke põhjuseid. Hullu mängimine andis talle piisavalt aega mõelda välja moodus, kuidas maksta kuningas Claudiusele kätte. Ta ei tahtnud talle tavalist surma läbi mõõga, mis oleks olnud kiireim ja lihtsam viis, kuid tema soov oli, et Claudius piinleks enne surma. Lisaks lasi Hamlet rändnäitlejatel teha etendus tema isa surmast. Kutsus ka enda ema ja Claudiuse etendust vaatama, et näha kuninga reaktsiooni. Selle abil sai ta kinnitust selle, et Claudius tappis tema isa. Hamlet jäi siiksi enda plaanide elluviimisega hiljaks, ning hukkus ka ise seetõttu.
"Hamlet" 1.Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg. 2.Hamlet oli Taanimaale pöördumisel veel sügavas leinas, kuna tema isa oli surnud vaid 2 kuud tagasi. Ta oli veendunud, et tema isa tappis Claudius, kes oli kuninga vend ja Hamleti onu ning seda veendumust kinnitas tema isa vaim. Siis tahtiski Hamlet kättemaksta Claudiusele, et oli tema isa mürgitanud ja kosinud Hamleti ema, kes lubas mitte abielluda enam kunagi. 3."Aeg on liigestest lahti"- see lause viitab sellele, et tähtis ei ole kindel aeg. Hamlet tegutses oma plaani päraselt, võtku aega palju vaja. 4.Hamleti parimaks sõbraks oli Horatio.Ta usaldas teda ja rääkis talle ka vaimuga kohtumisest.Horatio oli ka väga lojaalne kuna tahtis surra kui Hamlet oli suremas, nimelt oli
Saatanaga, siis milline rändmotiiv on "Hamletis"? Too näide mõnest teosest, kus esineb sama motiiv. 15.1 Motiiv on "kättemaks". Sama motiiv esineb "Lodjavahi surmas". 16 "Hamletis" on vähemalt kolm tegelast, kes ihkasid kättemaksu. Kirjuta, kes need olid, mille eest nad kätte maksta tahtsid, kuidas see neil õnnestus? 16.1 Laertes- tahtis Hamletile kätte maksta Ophelia surma eest. 16.2 Hamlet- ihkas kätte maksta Claudiusele kuningas Hamleti müritamise ning selle varjamise eest. 16.3 Claudius- ihkas kättemaksu Hamletile selle eest, et too tema patust teada sai. 17 Arutle, kas kättemaks on ainus tee õiglus jalule seada. Millised võimalusi pakub elu peale kättemaksu? 17.1 Kättemaks ei ole ainus tee. On veel süümepiinad, mis karistavad seda inimest ise.
südametunnistust valesti. Oli ju Lartes see, kes oma surma eel viimaste sõnadena lausus, et kõiges on süüdi kuningas, tänu millele Hamlet ka kuninga tappis. Ka Hamletile polnud mäng mõistusega kindlasti mitte võõras, aga erinevalt Claudiusest, kes manipuleeris inimestega otseselt, siis Hamlet teeskles hullu, mis andis talle vabaduse rääkida kõigest, mis muidu oleks olnud ilmvõimatu. Ka temal oli oma kinnisidee, mille nimel ta sisuliselt elaski kätte maksta Claudiusele oma isa surma eest. Selle eest oli ta valmis üsnagi kõrget hinda maksma, Ophelia armastuse. Raamatu algul ehk tundub see armastus noor, kohati ka pinnapealne, kuid teose lõpuosas, Ophelia haua juures tunnistab Hamlet, et Ophelia oli tema eluarmastus. Vaatamata sellele, tõukas ta kogu selle armastuse kõhklusteta eemale, et keskenduda iseenese kättemaksu plaanile, mis lõpuks viis ka Ophelia hukule, ajades noore naise hulluks, tappes ta isa ning ise kadudes ta elust, mis lõppes Ophelia
Oma pideva kahtlustamise ning plaanide sepitsemise pärast pidi ta paljust loobuma. Kuigi ta armastas Opheliat üle kõige maailmas, ei tohtinud ta seda välja näidata. Hamlet oli nii lootusetult kinni oma plaanis maksta isa mõrvarile kätte, et oli nõus kaotama isegi oma armastatu. Hamlet oleks saanud oma saatust muuta, kui oleks lasknud isa surmast lahti ning leidnud õnne koos Opheliaga. Võibolla oleks ta pidanud rohkem keskenduma Ophelia tunnetele ning koos oleksid nad ehk saanud Claudiusele kätte maksta kedagi tapmata. Claudius oli Taanimaa kuningas ning ühtlasi ka Hamleti isa vend ning tapja. Tema traagika seisnes saamahimus ning auahnuses. Ta tappis endise kuninga, et saada valitsejaks ning abiellus veel ka Hamleti emaga. Ta oli äärmiselt tänamatu ja ülbe, sest talle ei piisanud ainult kroonist ega naisest, vaid tahtis veel kõrvaldada ka vennapoja. Tema jaoks oli venna surm tähtsusetu ja uus naine vaid aksessuaar
kelleks on Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet arvas, et see ei saa olla õige. Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja, mis oli küll segane ja veidi imelik, kuid siiski
Oma teoga Gertrude häbistas mitte ainult abikaasat vaid ka poega. Hamlet tõotas kättemaksu isa surma eest ja sellest hetkest enamus tema mõtetest olid kättemaksuhimust . Näidendi põhiline moraalne dillemma seisneb selles, et kui maksta kätte isa tapjale ja karistada kurja omal nägemisel, ei ole see kuritegude ahela pikendamine? Kas ei ole samaväärseks kuriteoks inimese ja veelgi enam legitiimse kuninga elu äravõtmine? Või õigem oleks leppida olukorraga ja anda Gertrudele ja Claudiusele andeks? Nende küsimuste olemasolule viitab ka Hamleti tahe tappa Claudiust mitte sel hetkel kui ta palvetab ja tema süda on avatud jumala jaoks, vaid siis, kui ta mõtted on mustad ja kaugel jumalast. Ja Hamlet otsustabki tappa Claudiust, kuid siin jääb avatuks küsimus, kas see otsus oli vastu võetud raskete moraalsete mõtiskliuste tulemusel või lõpliku mõju ostutas Norra printsi Fortinbase eeskuju, kes oma tujul ja tühja kuulsuse pärast saatis surmale
Kuulsuse ja raha pärast ollakse kõigeks valmis. Tänapäeva inimene õpib teose ,,Hamletiga" eelnimetatud inimesi tänapäeval ära tundma. Inimene loeb, kuidas sellised inimesed käituvad. Hamletilt saab tänapäeva inimene õppida järjekindlust, sest ta viis oma eesmärgid täide. 14. ,,Hamletis" on vähemalt kolm tegelast, kes ihkasid kättemaksu. Kirjuta, kes need olid, mille eest nad kätte maksta tahtsid, kuidas see neil õnnestus? Struktureeri vastus. Hamlet tahtis Claudiusele kätte maksta selle eest, et ta Hamleti isa ära tappis. Ta viivitas oma kättemaksuga, kuid lõpuks viis selle siiski täide. Ta torkas duelli ajal ka kuningast mõõga läbi. Teine tegelane oli Laertes, kes tahtis Hamletile kätte maksta, et Ta Laertese isa Poloniuse ära tappis. Tal õnnestus see, sest ta riivas Hamletit mürgise mõõgaga, mille mürk Hamleti lõpuks tappis. Kolmas tegelane oli Claudius, kes ihkas kättemaksu Hamletile. Ta tahtis selle eest
Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale, kuna viimased keelasid tal Hamleti kirju ning kingitusi vastu võtta ja Ophelia kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid. Ophelia kandis isale kõik ette, mis Hamletiga seotud oli ning lõpuks oli ta isa ning kuninga soovil nõus isegi printsi järele nuhkima minema Tegelaste vahelised suhted: Hamlet ja Claudius vihkavad üksteist ja tahavad teineteist tappa. Gertrud üritab oma poega kaitsta, kuid otseselt Claudiusele vastu ei hakka. Ophelia ja Hamlet armastavad teineteist, kuid see pole piisavalt tugev, sest Opheliale on isa heameel tähtsam ja Hamletile kättemaks. 6) Autori kirjutamisstiil: Sõnakasutus on ajastule kohane, palju on kasutatud metafoore ja võrdlusi, tekib kindel rütm. Palju vihjeid oli Kreeka mütoloogiale. 7) Ideestik: Hamlet on võtnud endale eesmärgiks õiglus jalule seada ja maksta kätte oma isa surma eest
Hamletile oli see suureks kurvastuseks ning ta väljendas seda külmade sõnadega armastatu vastu. Hamlet oli vihane oma ema peale, sest ta abiellus liiga kiiresti pärast Hamleti isa surma. Selletõttu pidas Hamlet oma ema väärituks ning truudusetuks. Siiski võib teosest järeldada, et Gertrud oma poega siiski armastas, sest ta muretses tema pärast väga, kui printsi hullumeelseks peeti. Hamlet otsutas hakata hullu mängima, et kätte maksta onule. Ta arvas, et nii on lihtsam Claudiusele ligi pääseda ja talle kätte maksta. Prints kasutas hullumeelsust ainult nii kaua, kui oli vaja oma plaane varjata. Lõpuks ta siiski paljastas end, tehes teatavaks oma tõelised kavatsused. 6.Miks viivitas Hamlet Claudiuse tapmisega, mida see endaga kaasa tõi? Hamlet viivitas oma kättemaksuga, kuna ta polnud alguses siiski kindel Claudiuse süüs. Teoses oli kirjutatud, et ka kurjad vaimud võivad meeldiva kuju võtta. Selletõttu pidi Hamlet
üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ebanormaalsetes oludes mõjub loomulik hullusena, kui vale on võimul võib vaid hull endale tõe väljaütlemist lubada. Kuid ta tahtis olla täiesti kindel Claudiuse süüs Hamlet oli mõtleja. "Mõtlemine võtab pinna jalge alt." Humanistina oli tapmine Hamletile loomuvastane ning ta
Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ebanormaalsetes oludes mõjub loomulik hullusena, kui vale on võimul võib vaid hull endale tõe väljaütlemist lubada. Kuid ta tahtis olla täiesti kindel Claudiuse süüs Hamlet oli mõtleja. "Mõtlemine võtab pinna jalge alt." Humanistina oli
vaiba taga jättis Hamletile mulje , nagu oleks mõni hiir/rott seal sahistamas ning haavas Poloniuse mõõgaga surnuks. Taanimaa kuninganna ehk Gertrud tundus mulle selles lavastuses veidi lihtsameelse tegelaskujuna. Ta küll väga armastas oma poega Hamletit , üritades tema hullumeelsust maha suruda , kuid sellegipoolest kõigest väga lühikest aega peale oma mehe e. kadunud Taanimaa kuninga ning tema poja isa surma ta juba abiellus viimase vennaga. Gertrud kuuletus kuningas Claudiusele ja tundus , et naine tõesti armastab teda . Samuti Gertrud uskus Claudiust ja ei näinud tema kahepalgelisust. Gertrud ei näinud oma kadunud mehe vaimu , sest et tol ajal oli uskumus , et ta on patune ning ei ole seetõttu võimeline nägema teda. Hamlet oli väga emotsionaalne tegelaskuju . Antud olukorras , kus juba lavastuse algusest peale on Hamlet oma isa surmast väga löödud , ei olnud võimalik mingeid positiivseid hetki tema antud elu peatükist välja lugeda
Horatio oli usaldusväärne, Hamlet rääkis ainult talle mida vaim oli rääkinud. Kui Hamlet naasis Taanimaale oli Horatio esimene kellega ta kokku sai. Horatio tahtis juua mürgitatud veini, kui Hamlet oli suremas, kuid Hamlet keelas teda, sest Horatio oli ainuke, kes räägiks mis tegelikult oli juhtunud teistele. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele (Hamletile) "Miks sa Opheliale ei öelnud, mida vaim sulle mõrvari kohta rääkis?" (Claudiusele) "Miks sa poole näidendi (Gonzago mõrv) pealt lahkusid?" 6. Teose miljöö "Hamletis" toimub peamine tegevustik Taanimaa lossis Helsingoris. Peale oma isa surma heitis Hamlet oma emale ette, et ta nii ruttu abiellus teise mehega. Traditsiooniks oli korraldada pidustusi uue kuninga jaoks. Hamleti arvates oli pidustus kuningas Claudiuse auks põlgamist väärt, kuna ta leinas veel isa. Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja
Minu arusaam sellest loost on selline, et elus ei ole alati võitjaid ega kaotajaid. Nii oli ka ,,Hamletis", sest kuidas saakski keegi sellest loost võitjana väljuda kui lõpp oli kõigi jaoks verine. Samas oli lõpplahendus õiglane. Kõigi veretööd ja eksimused said tasutud- nende endi surmaga. Ma arvan, et Hamletit valdas surres mingil määral rahulolu. Ta eesmärk oli ju oma isa tapjale ehk siis kuningas Claudiusele kätte maksta ja seda ta ka suutis. Hamleti tegelaskujus hindan enim tema kanget sihikindlust. Ta oli nõus tegema kõike, et selgitada välja kogu tõde isa surmast. Ta otsis õiglust ja selle ta ka leidis.
Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet arvas, et see ei saa olla õige. Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale
täielikult kuna Hamlet langes piraatide kätte ja need toimetasid ta tagasi Taani. Ja kõigelõpuks tahtis ta Laertesel lasta Hamlet mürgitatud rapiiriga tappa. 11. Iseloomusta Gertrudi. Arutle, kes ta oli kas truudusetu või lihtsameelne naine (nii Hamleti kui ka teiste tegelaste silmis)? Gertrud oli nii lihtsameelne kui ka truudusetu naine. Ta teadis, et Claudius tappis ta mehe ja ta oli peaaegu koheselt peale oma mehe surma nõus Claudiusele naiseks minema. Gertrud armastas oma poega Hamletit samuti, kuid talle tegi haiget, et tema poeg on mõistuse kaotand. Gertrud oli kergesti mõjutatav kõigi poolt. Hamlet oli väga vihane oma ema peale, et too nii kiiresti uuesti abiellus ja eriti veel kui ta sai teada, et ta oma ema oli ta isa surma taga osaliselt. 12. Arutle Hamleti kättemaksu viivituse üle. Põhjenda oma seisukohta. Hamlet tahtis olla kindel, peale seda kui ta nägi isa vaimu ja see talle ütles, et Claudius oli
lõksu püüda. Kuid Hamlet sellest ei hoolinud ja ta läkski vaimuga kaasa, et omavahel rääkida. Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. Vaim nõudis, et poeg mõrtsukale kätte maksaks ja peale seda vaim kadus. Pärast vaimu nägemist oli Hamlet väga raevunud. Ta tõotas Claudiusele kätte maksta ja hakkaski kohe kättemaksu hauduma. Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks, mõtles ta välja plaani: ta käitub nii, nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna Gertrud midagi, et Hamlet tegelikult kogu tõde teab. Kuninganna ja kuningas arvasidki, et veidralt käituv ja hullunud Hamlet kannatab vaimuhaiguse käes. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat
või senatis, teised kohtus. Seneca Lucius Annaeus Seneca noorem oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Seneca kirjanduslooming oli rikkalik ja mitmekesine. Ta kirjutas kirju, dialooge, moraliseerivaid traktaate, loodusteaduslikke uurimusi ja peamiselt lugemiseks mõeldud tragöödiaid. Viimased sisaldasid kõlbeliste teemade kõrval müütidest pärinevaid õudusstseene. Tema tragöödiad on hilisemat kirjandust, eriti prantsuse kirjandust tugevasti mõjutanud. Seneca jagas Claudiusele tema eluajal ohtralt meelitusi, aga samal ajal kirjutas ka tema pihta käiva satiiri "Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" - "Apokolokynthosis"", mille avaldas alles siis, kui Claudius 41. aastal suri. 6 Sissejuhatus Valisin selle teema sellepärast, et õpetaja määras sellise teema. Kuna kooliaasta jooksul on vaja läbi
HAMLETI küsimused 1. Tragöödia ülesehitus. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka heroilisi ja muid selliseid tõlgendusi. Nimitegelane, kes kaitseb iga hinnaga oma põhimõtteid, on sunnitud seeläbi ise kannatama ja tihti teisi ohvriks tooma (sageli teadmatult), mis harilikult viib kangelase traagilise
lootusetut võitlust selle vastu ta sureb. Ta ei suuda andestada neile kes on teda reetnud, kuid ta saab aru, et ei ole tema võimuses muuta inimeste loomust ja kogu maailma, mis lasi juhtude sellisel koledal veretööl. Paljud inimesed läbi sajandite on vaielnud küsimuse üle, kas Hamlet oli hull või teeskleja? Hamlet otsutas hakata hullu mängima, et kätte maksta onule. Viimasele pani süüks oma isa mõrvamist. Ta arvas, et nii on lihtsam Claudiusele ligi pääseda ja talle kätte maksta. Algul arvati, et Hamlet on hulluks läinud armastuses Ophelia vastu. Taani prints lasebki neil seda arvata. Selline asjade kulg sobib igati tema plaanidega ja keegi ei tabanud ära tema tegelikke plaane. Hamlet ei varja oma tõelisi eesmärke kuigi kaua. Esimese vihje annab ta kuningale, siis kui lossi tulevad näitlejad. Hamlet laseb neil etendada "Gonzago mõrva", milles rekonstueeritakse
4. Hamlet võitles ka iseendaga. Selle parimaks näiteks oli ,,Olla või mitte olla?". Tal tuli mõte alla anda, kuid ta siiski ei teinud seda, vaid jätkas võitlust oma isa mälestuse nimel. Vastasel korral poleks tema hing enam kunagi rahu saanud. 5. Hamlet võitles ka selle eest, et lõpuni iseendaks jääda, mida ta ka läbi raskuste suutis. Inimesed olid reetlikud, omakasupüüdlikud ning vääritud. Hamlet oli aga aus ja väärikas ning ta ei suutis Claudiusele kätte maksta nii, et ta need loomuomadused säilitas. Ta suutis endale kindlaks jääda ning tegi oma otsused ise kellestki sõltumata. Näiteks Polonius käitus kuninga meele järele, Ophelia elas isa sõnade ja otsuste järgi oma elu.
Tundmaks ära kuninga ja kogu õukonna tõelist palet, hakkab Hamlet mängima hullu. 7. Miks Hamlet kõhkleb? Hamlet kõhkleb kas tappa kuningas kohe või mitte. (lk 71) 8. Kommenteeri Hamleti monoloogi sisu. Millest Hamlet räägib? Mis järeldusele ta jõuab? Kas sama probleemi ees võib seista ka tänapäeva inimene? Monoloogist tuleb välja, et Hamlet oli eksinud ning ei teadnud, mida edasi teha. Ta mõtles, kas olla ehk elada ning maksta Claudiusele kätte ja seista silmitsi saatusega või mitte olla ehk surra, sest see tundus lihtsama variandina. "Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?"( lk 56) väljendab selgelt dilemmat, mis oli peategelasel. Pikalt mõtiskledes positiivsete ja negatiivsete asjade ning kõige muu üle, mis võib juhtuda või olemata jääda, muudavad hirmu surma ees aina suuremaks. Nagu Hamlet lausus: "Nii
Selle parimaks näiteks oli ,,Olla või mitte olla?". Tal tuli mõte alla anda, kuid ta siiski ei teinud seda, vaid jätkas võitlust oma isa mälestuse nimel. Vastasel korral poleks tema hing enam kunagi rahu saanud. 5. Hamlet võitles ka selle eest, et lõpuni iseendaks jääda, mida ta ka läbi raskuste suutis. Inimesed olid reetlikud, omakasupüüdlikud ning vääritud. Hamlet oli aga aus ja väärikas ning ta ei suutis Claudiusele kätte maksta nii, et ta need loomuomadused säilitas. Ta suutis endale kindlaks jääda ning tegi oma otsused ise kellestki sõltumata. Näiteks Polonius käitus kuninga meele järele, Ophelia elas isa sõnade ja otsuste järgi oma elu.
Ahenobarbusele. Pärast üheksa päeva väldanud valimist jõuti üksmeelele lapse nimeks sai, isa järgi, Lucius Domitius Ahenobarbus. Agrippina hellitava ja hoolitseva käe all kasvas laps üles. Ema jagas pojale kõikmõeldaval moel oma armastust. Agrippina oli oma elus leidnud uue mõtte ja ka Caligula osutus heaks keisriks, Rooma rahvas armastas teda. Seitsmeteistkümneaastaselt keisriks. Claudiuse surm 12. oktoobri õhtul 54.aastal mürgitas keisri söögimaitsja Halotus Claudiusele antud sampinjonid. Kuna toidumaitsmine oli juba nii rutiinne protseduur ei pannud keegi tähele kuidas Halotus tilgutas tillukesest pudelist keisri seenele piisa lõhnatut vedelikku. 64-aastane keiser tundis ennast 4 silmnähtavalt hästi hiljutine kümbluskuur Sinuessas oli talle hästi mõjunud. Ühtäkki lõi keiser käed näo ette ja muutus surmkahvatuks. Orjatar tuli joostes hõbekausiga, sest polnud erand kui vana
vaimu. Horatio oli usaldusväärne, Hamlet rääkis ainult talle mida vaim oli rääkinud. Kui Hamlet naasis Taanimaale oli Horatio esimene kellega ta kokku sai. Horatio tahtis juua mürgitatud veini, kui Hamlet oli suremas, kuid Hamlet keelas teda, sest Horatio oli ainuke, kes räägiks mis tegelikult oli juhtunud teistele. Küsimus(ed) tegelas(t)ele (Hamletile) "Miks sa Opheliale ei öelnud, mida vaim sulle mõrvari kohta rääkis?" (Claudiusele) "Miks sa poole näidendi (Gonzago mõrv) pealt lahkusid?" "Hamletis" toimub peamine tegevustik Taanimaa lossis Helsingoris. Peale oma isa surma heitis Hamlet oma emale ette, et ta nii ruttu abiellus teise mehega. Traditsiooniks oli korraldada pidustusi uue kuninga jaoks. Hamleti arvates oli pidustus kuningas Claudiuse auks põlgamist väärt, kuna ta leinas veel isa. Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude
annaabi.ee 
