Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #1 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #2 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #3 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #4 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #5 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #6 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #7 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #8 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #9 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #10 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #11 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #12 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #13 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #14 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #15 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #16 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #17 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #18 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #19 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #20 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #21 Vaatamisväärsused ja nende roll turisminduses #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TheGreenAlien Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

ringidest ja paralleeljoontest koosneva lihtsa ornamendiga. Pisut keerukam megaliitehituse vorm dolmen (keldi k. kivilaud) kujutab endast tegelikult juba lõpetatud arhitektuurset kompositsiooni, millel peale välise kuju (eksterjöör) on ka siseruum e. interjöör. Kõige lihtsam dolmen saadi, kui kahe otsapidi püsti pandud kivi peale pandi paks kiviplaat, moodustades nõnda algelise väravaehitise. Keerulisemad dolmenid võisid olla kas ovaalse või ringikujulise põhiplaaniga, nende konstruktiivne põhimõte jäi aga üldjoontes samaks: vertikaalselt asetatud kividest moodustus sein, nende peale asetatud horisontaalsed kiviplaadid isoleerisid siseruumi ülevaltpoolt. Esines ka selliseid dolmeneid, mille seinad laoti horisontaalselt üksteise peale laotud pikkadest kividest; katus lagi moodustus kiviridade libistamisel tekkinud pseudovõlvist. Ka dolmenite vertikaalsed kivitulbad võisid olla kaetud lihtsate antropomorfsete reljeefide või primitiivse ornamendiga

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

............................................................................................225 2 SISSEJUHATUS Portugal on mereriik. Meri on Portugali toitnud, teinud ta vabaks ja jõukaks ning võimsaks. Portugallased on ennekõike olnud meremehed ­ kalurid, kaupmehed, piraadid, maadeavastajad. Seda ei ole nad tänapäevani unustanud, nagu võib kuulda nende nukravõitu lauludes või tajuda hõrgutavaid mereande nautides. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on Portugal üha kasvavate suurlinnade kõrval suutnud alles hoida ka traditsioonilised kalurikülad ja viinamarjaistandused. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest.

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun