KOHTUSÜSTEEM I. Võrrelge Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika kohtusüsteemi. Täitke tabel. Mandri-Euroopa kohtusüsteem Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa mudel Kohtunikud Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika nimetab ametisse valitus, vajalik mudel Kohtunik on omab poliitilises õigusalane kõrgharidus, amet on kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale rahva poolt valitav, tal ei pea olema korrale. Kohtusüsteem on juriidilist haridust, ei pea olema mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on valitseva korra kaitsja. Kohtusüsteem konstitutsioonikohus
täita ülesandeid, milleks usaldatud amet Kohtuvõim mind kohustab. Tean, et avaliku teenistuse · Poliitika mõjutaja. eetikakoodeksi ja teenistuskohustuste · Järelevalve. rikkumise eest on seadus kehtestanud Kohtusüsteemid vastutuse.» Anglo-Ameerika · Ühtne süsteem. · Kohtuniku suur roll. Avaliku teenistuse boonused · Kohtunikud valitakse
Kolm peamist eesmärki täidesaatval võimul on: seaduste elluviimine sise-, välis-, majanduspoliitika elluviimine riigi igapäevase toimimise korraldamine Täidesaatva võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide valitsused. Kolm peamist eesmärki kohtuvõimul on: seaduskuulekuse tagamine võimu seadusliku kasutamise järelvalve sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine Kohtuvõimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide kohtusüsteemid. Võimude lahususe tasandid: Horisontaalne – riigivõimu osad on organisatsiooniliselt lahutatud. Igal institutsioonil on selge osa võimust ja kuulub mingi osa võimust selgelt ühele institutsioonile. Tavaliselt pole võimu lahusus täielik ja funktsioonid võivad kattuda institutsioonide vahel. Vertikaalne – üksteisest on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostavad valitsemisülesanded
täna mo värsid on vihased, nagu Gaza sektorit ründavad Iisraeli sõdurid. Kuniks mo füüsiline keha viibib luku taga, las vihane värss astub mo eest sõtta. Mo südamesse störri hoope lööb mitusada, kui pean leinama järjekordset noort kastiläinud sõpra. Vaadake, mo noored sõbrad, kes tänaval, elust maha on kantud. Hei, kas keegi kuuleb! Häired tänavalt juba mitmeid on antud. Keegi ei kuule, sest ajad on segased ja aina segasemaks läevad. Meie kohtusüsteemid on konveiertehased, kus liinil aina nooremad kriminaalid silma jäävad. Meediahääl on valand meid üle poliitilise pasaga, vilusse jääb küsimus, mis puudutab tänavanoorukeid. Ei ei mitte sittagi ei ole tasa ma, kui näen naiivsete lubadustega valimisloosungeid, hämarate tänavate sõdurina, avalikkusele raporteerin, et hämarad tänavad on reaalsus, mitte noortekas või ZTV, olukorrad on täbarad, kriminaalsus, veenis voolab tappev Valge Pärslane ja HIV hei vaadake!
Õigusharud : Õigus: · eraõigus - majandusõigus -tsiviilõigus -kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus · avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Kohtusüsteemid: · Anglo-Ameerika kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Tähtsaim pole konkreeset valdkonda puudutav seadus, vaid kohtupretsedentanaloogilises kohtuasjas varem langetatud otsus. Kohtuvõim on üks võimuharudest, kohus on iseseisev ja sõltumatu. Demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem, et vähendada eksimise võimalust · Mandri-Euroopa- kohtusüsteem on spetsialiseerunud ja mitmeharuline (kriminaal-,tsiviil- ja
Rootsi ja Eesti kohtusüsteemi võrdlus Kohtusüsteemid erinevad riigiti üksteisest. Erinevused tulenevad juba põhialustest. Ühest õigusperekonnast pärit olevad õigussüsteemid sarnanevad üksteisele kõige rohkem. Eesti on näiteks Germaani õigusperekonnast Rootsi aga hoopis Kontinentaal-Euroopa õigusperekonnast. Sarnane süsteem on seega Eestil Austria, sveitsi ja Saksamaaga. Rootsi õigussüsteem sarnaneb Soome ja Prantsusmaa õigussüsteemiga. Lähemalt uuringi Rootsi ja Eesti kohtusüsteemide erisusi ja sarnasusi.
riigipea. Kinnitab ka parlamendi o Peaminister moodustab valitsuse: enamusvalitsus, vähemusvalitsus, koalitsioonivalitsus. Kohtuvõim- Funktsioonid: · Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse · Konstitutsioonilised funktsioonid o Järelvalve seaduste vastavusele põhiseadusega o Võimude tasakaalustamine( föderaalriik) o Kehtiva valitsussüsteemi toetamine, stabiliseerimine Kohtusüsteemid · Anglo Ameerika (USA) o Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. o Kohtunik omab kultuuri suurt mõjuvõimu, eelkõige kodanike, mitte valitseva reziimi kaitsja o Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel o Ei nõuta juriidilist haridust o Rõhutab kohtuniku vabadust ja iseseisvust; kohtunik on uurija, kes võib lõpuks jõuda ka
, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga? 9. EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis. 10. Bürokraatia tähendus ja funktsioonid. 11. Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis? 12. Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? 13. Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt. 14. Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem? 15. Miks on regionaalne valitsemine tähtis? 16. Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti? 17. Mitme tasandiga on Eestis kohalik valitsemine? Nimeta need ja kuidas nad moodustatakse? Tunne oma kohalikke juhte. 18. Millises suunas kohalik valitsemine areneb? 19
võimu kontrollile. ÕIGUS Eraõigus = tsiviilasi Reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Majandus, tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, tööõigus) Avalikõigus = kriminaalasi Reguleerib riigi tegevust ning riigi ja inimese vahelisi suhteid. Kriminaal, haldus, finants, riigiõigus. Kohtusüsteemid: AngloAmeerika (USA) ühtne kohtusüsteem, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunikud valitakse kodanike poolt ega pea omama juriidilist haridust. On pretsedenti põhine ehk lähtutakse varasematest sarnastest kohtuotsustest. Kriminaalkohtus on tähtsad vandemehed, kes valitakse kodanike hulgast. Süüdimõistev otsus peab tulema konsensuslikult. Karistuse määrab kohtunik.
KOHTUVÕIM Üks võimuharudest üks poliitilise süsteemi osa Kõrgema kohtu tegevus on osa poliitilisest protsessist Demokraatliku riigi kohustuslik tunnus Ei allu täidesaatvale ega ka seadusandvale võimule Ülimuslikkus tagab õigusriigi põhimõtte Vaatame õigusharud, lk 122 Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte Seadus- Täide- andlik saatev võim võim PARLAMENT VALITSUS Kohus Kohtusüsteemid (2 põhilist mudelit) Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika Mitmeharuline kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja Kohtusüsteem on ühtne, tipneb tsiviilkohtuteks, ka halduskohtuteks. ülemkohtuga Kõrgeim aste konstitutsioonikohus, Kohtunikul tugev mõjuvõim mis hindab põhiseadusele vastavust. poliitikas (uuendused poliitikas,
Poliitiline järelvalve- parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. Juriidiline jär.- Halduskohus. Sõltumatute lepitaja. Administratiine jär.- Teenistuslik järelv. Varaline kontroll. Ametkondlik järelv.-Kutseala standardid. Oodatav käitumine. Avalik järelv.- Massiteabe vahendid. Avalik arvamus. Survegrupid. 12) Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? Anglo-Ameerika: · Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. · Kohtunik omab suurt mõjuvõimu. · USA kohtunikud on mitmeid kordi põhjustanud oma otsustega tõsiseid uuendusi riigi poliitikas. · USA-s valitsevad kohtunikud. Mandri-Euroopa: · Kohtunikus nähakse kodaniku, mitte valitseva reziimi kaitsjat. · Mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal, tsiviil). · Kõrgeimaks on konstitutsioonikohus.
koalitsiooni otsuste poolt; Sotsiaaldemokraadid heideti koalitsioonist välja. Kohtuvõim Õigus – teadus, heast ja õiglasest. Õiguse harud - Avalik õigus - Eraõigus Jaotatakse harudesse: • Huviteooria alusel – riigi huvid vs üksikisiku kasu • Subordinatsiooniteooria alusel – avalik õigus ja alluvussuhted, eraõigus ja võrdsusel põhinevad suhted Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika (NT: USA) • Kohtusüsteem on ühtne (pole kohtute liigitamist erinevatesse harudesse) • Pole konstitutsioonikohust (pole kohust, mille ülesandeks oleks kontrollida seaduste vastavust põhiseadusele)
- kantsler: mittepoliitiline isik, kes korraldab ministeeriumi igapäevast asajaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumisajal - riigisekretär: juhib riigikantseleid, mis hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist KOHTUVÕIM: - poliitilise süsteemi osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist *dem.riigis- kohtu iseseisvus ja sõltumatus *kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja pol.kultuur *kohtusüsteemid: 1)Anglo-Ameerika: -USA kohtusüsteem, ühtne, tipnedes ülemkohtuga -kohtunik omab suurt mõjuvõimu (ei pea omama jur.haridust) -kohtunikkond moodustatakse valimiste teel -pole konstituts.kohust 2)Mandri-Euroopa: -mitmeharuline, spetsialiseeritud kohtusüsteem; jaguneb tsiviil-ja kriminaalkohtuteks -kõrgeim kohtusüsteem konstitutsioonikohus (nt EST, SKM) -valitsus nim kohtunikud (ametis eluks ajaks, peab omama vastavat haridust) EESTIS
Tööõigus kasutamine) Võlaõigus (võlad ja lepingud) Karistusõigus (kuriteod) Asjaõigus (omandiprobleemid) Protsessiõigus (kohtupidamise kord) Äri e. majandusõigus Rahvusvaheline õigus (riikide vahelised suhted) Anglo-Ameerika ja mandri-Euroopa kohtusüsteemid Anglo-Ameerika Mandri-Euroopa Struktuur Ühtne Mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem Kohtuniku Rahvas valib ametisse, juriidiline Kohtunikud nimetab valitsus, ametisse haridus ei ole ilmtingimata nõutud erialane ülikooliharidus on nõutud saamine, haridus
Vähemusvalitsusel puudub parlamendi enamuse toetus. BÜROKRAATIA- Ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega e avaliku haldusega. Püsivus- töökogemus ja professionaalsus. Arvukus. Süsteemi stabiliseerija ja vahekotunik. Järelvalve: sisekontroll (eetikanormid), poliitiline (varaline järelvalve, kontroll kõrgemate ametikohtade protsetuuride täitmise üle), õiguslik (tagab haldussuutlikkuse, väldib korruptsiooni; kohtusüsteemi või ombudsmani abil) KOHTUVÕIM- Kohtusüsteemid: Anglo-Ameerika (ühtne, tipneb ülemkohtuga, puudub konstitutsioonikohus, kohtunikud valitakse) ja Mandri-Euroopa (mitmeharuline spetsialiseerunud; tipneb konstitutsioonikohtuga; kohtunikud nim valitsus). Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Funktsioonid: seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve; erinevate võimuasutuste tasakaalustaja; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabailiseerimine. EUROOPA LIIT MINISTRITE NÕUKOGU- Seadusandlik
kodanikul on õigus pöörduda administratiivse väärkohtlemise puhul. Niisugust teguviisi nimetatakse administratiivseks väärkohtlemiseks. Kohtuvõim Kohtuvõim üks võimuharudest Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Nüüdisaegses riigivalitsemises on kohtuvõimu aktiivsus poliitika vormimisel olulisem kui valgustusajal või tööstusühiskonnas. Kohtusüsteemid Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. Allpool keskendume vaid kõrgemaile kohtuastmele, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalvega. Kõige üldisemalt eristatakse kohtuliku konstitutsioonilise järelvalve korralduses kahte mudelit Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa oma. USA-s pole omaette konstitutsioonikohust, mille ülesandeks oleks põhiseaduslikkuse järelvalve. Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Kohtunikkond
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigiv...
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasu...
Notariaat on üks õiguskaitsesüsteemi osa, mis moodustataks kõikidest notaritest- eestseisus ja lihtliikmed. Notarite Koja funktsiooniks on valvata notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise ja väärika käitumise üle. Tagada ühiskonnas õiguskindlus ja vältida õigusvaidlusi. 24. Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem Föderatsiooni subjektidel ja föderatsioonil on üksteisest sõltumatud kohtusüsteemid. Seega on kokku 51 erinevat ja täiesti iseseisvat kohtusüsteemi (50 osariigi kohtusüsteemid ning föderaalne süsteem). Puuduvad spetsiaalsed kohtud, mis tegeleksid haldusasjade lahendamisega- ei tehta vahet haldusõiguslike ja eraõiguslike vaidluste vahel. Osariikide kohtusüsteem. Suurem osa kohtuasjadest kuuluvad osariikide kohtute pädevusse ning föderaalkohtute pädevusse kuuluvad ainult need kohtuasjad, mis seadusega on föderalkohtute kompetentsi antud.
Notariaat on üks õiguskaitsesüsteemi osa, mis moodustataks kõikidest notaritest- eestseisus ja lihtliikmed. Notarite Koja funktsiooniks on valvata notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise ja väärika käitumise üle. Tagada ühiskonnas õiguskindlus ja vältida õigusvaidlusi. 24. Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem Föderatsiooni subjektidel ja föderatsioonil on üksteisest sõltumatud kohtusüsteemid. Seega on kokku 51 erinevat ja täiesti iseseisvat kohtusüsteemi (50 osariigi kohtusüsteemid ning föderaalne süsteem). Puuduvad spetsiaalsed kohtud, mis tegeleksid haldusasjade lahendamisega- ei tehta vahet haldusõiguslike ja eraõiguslike vaidluste vahel. Osariikide kohtusüsteem. Suurem osa kohtuasjadest kuuluvad osariikide kohtute pädevusse ning föderaalkohtute pädevusse kuuluvad ainult need kohtuasjad, mis seadusega on föderalkohtute kompetentsi antud. Kohtunikke valitakse :
teostab põhiseaduslikku järelvalvet. Riigikohus annab nõusoleku kõrgemate riigiametnike üle kohtumõistmiseks (Valitsusametnikud ja riigikogusaadikud, presidendi ametisse nimetatud inimesed). Antud põhimõtet nimetatakse saadiku puutumatuseks. Demokraatlikus riigis toimub õigusemõistmine ainult läbi kohtusüsteemi. Lk 122 skeem Kõik kohtuasjad lahendatakse lähtuvalt kehtivatest seadustest ja õigusemõistmine jaguneb eraõiguse või avaliku õiguse järgi. 7.1 Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika Mandri-Ameerika 1. Kohtunikud Valib rahvas Valitsus nimetab 2. Kohtusüsteem Ühtne Mitmeharuline (spetsialiseeritud) 3. Kõrgeim kohus Ülemkohus Konstitutsioonikohus 4
õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki oma otsustele kuuletuma. Nüüdisaegses riigivalitsemises on kohtuvõimu aktiivsus poliitika vormimisel olulisem kui valgustusajal või tööstusühiskonnas. Näiteks eksisteerivad mitmetes maades omaette halduskohtud, mis menetlevad just riigi igapäevatoimingutega seotud kohtuasju. Näiteks võib tuua ka Euroopa Õiguskohtu, mis aktiivselt sekkub Euroopa lõimingu süvendamisse ja annab niiviisi oma panuse kogu Euroopa Liidu poliitkasse. 6.2 Kohtusüsteemid Kohtuvõimu korraldust mõjutab riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. Seetõttu pole see igal pool ühesugune. Allpool keskendume vaid kõrgeimale kohtuastmele, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelevalvega. Kõige üldisemalt eristatakse kohtuliku konstitutsioonilise järelevalve korralduses kahte mudelit – angloameerika ja mandri-euroopa oma. USA-s pole omaette konstitutsioonikohust, mille ülesandeks oleks põhiseaduslikkuse järelevalve
coe.int/t/e/legal%5Faffairs/ legal%5Fco%2Doperation/legal%5Fprofessionals/judges/CCJE/ ja http://www.coe.int/T/E/Legal_Affairs/Legal_co-operation/ Operation_of_justice/Efficiency_of_justice/, (28.03.2006). 16 CCJE arvamus nr 3 (2002), osa B.4.c. Arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/vfs/487/CCJE%282002%29op3.pdf (28.03.2006). Kõik CCJE arvamused on eestikeelseina kättesaadavad arvutivõrgus http://www.riigikohus.ee/?id=14 (28.03.2006). 17 CEPEJ. Euroopa kohtusüsteemid 2002, p 3.4. Eesti keeles kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/vfs/493/Euroopa%20kohtus% FCsteemid%202002.rtf (28.03.2006). 18 Samas, tabelid 21 ja 22. 19 Kohtuvõimu suutlikkus Euroopa Liiduga liitumise protsessis (viide 4), lk 1922. 20 Network of Presidents of the Supreme Judicial Courts of the Member States of the European Union, avalehekülg arvutivõrgus: http:/ /www.eupsjc.org/uk/rpcsjue.php?nopage=187 (28.03.2006)
vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu pandi toime ametikohustusi täites või mitte. Distsiplinaarkaristused noomitus; rahatrahv; ametist tagandamine. Kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on Justiitsministeeriumil ja aukohtul. Erinevate riikide kohtusüsteemid Vandekohtud: vandekohtunikud üldiselt karistusi ei määra; Rahvakohtunikud tegutsevad vandekohtunikega kõrvuti jääb mulje, et rahvakohtunikud on vandekohtunikele nõuandjad. Miks on vaja rahvakohtunikke? Nt raskete otsuste tegemisel (eluaegne vangistus) aitavad otsustamise kergemaks teha. Kas rahvakohtunike kasutamine aitab kaasa ja annab õigusemõistmise tavaliste inimeste kätte
Peamine ül on poliitika elluviimine Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, sest ta on otsuse täideviija 11. Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis? Poliitilise kontrolli tagavad vastavad järelvalveinstitutsioonid kes kontrollivad kuidas käiakse ümber antud rahade ja muude varadega. Õigusliku kontroll väldib korruptsiooni, ombudsman on lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis 12. Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? Kohtunike ametisse saamine Haridus aste pole kõigil sama USAs on kohtusüsteem ühtne, Euroopas on palju erinevaid osasid 13. Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt. Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga poliitilise protsessi osa Funktsioonid: Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve, nt võib riigikohus kuulutada kehtetuks põhiseadusele mittevastava õigusakti
ja tema sõltumatuse üle on midagi omast üksnes Eestile ning kuidas on lahendatud meil tõstatatud küsi- mused rahvusvaheliste standardite valguses. Prokuratuuri rolli, konstitutsioonilise asendi ja sõltumatuse üle käivad aktiivsed vaidlused täna kogu Euroopas, aga ka laiemalt maailmas. Kuigi prokuratuurisüsteemi mudeleid on erinevaid, sõltudes eri maade ajaloost, õiguskultuurist ja kriminaalmenetlussüsteemist, on 68 RT I 2010, 1, 2; RT I, 08.07.2011, 8. 69 Euroopa kohtusüsteemid. 2010. aasta väljaanne (2008. aasta andmed): õigusemõistmise tõhusus ja kvaliteet. Ülevaade. Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjon (CEPEJ), lk 28–30. Arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/vfs/1111/CEPEJ%20 2010%20raport_EST_kokkuvote.pdf. Põhjamaades, samuti Venemaal on prokuröri palk kohtuniku omast mõnevõrra madalam. Ühendkuningriigis on prokuröride ja kohtunike karjäärisüsteem täiesti erinev, millest tuleneb ka mitmekordne palgavahe. 70 2012
seadus kohaldamata ja selle asemel kohaldada K-i, luues sisuliselt ise seaduse vastava kaasuse lahendamiseks. Loomulikult ei ole kohus sellist seadust luues meelevaldselt vaba. Peab käituma nii, nagu käituks seadusandja, kes jälgib K-i (ka meil kehtib see laias laastus). Kui kohtuotsusele ei järgne apellatsiooni, pole kartust, et järgmine kohus rakendab K-i vastast seadust. (Föderaalseadused + osariikide endi õiguskord ja kohtusüsteemid...erinev kord pretsedentide rakendamisel ja õiguskorra kasutamisel). Lõpliku sõna föderaalsedauste vastavuse kohta föderaalsele K-le ütleb föderaalkohus (saab seda teha talle esitatud apellatsiooni põhjal). Föderaalne Ülemkohus saab piirduda üksnes seaduse K-i vastaseks tunnistamisega, ei kuuluta kehtetuks. Pärast kohtuotsust jääb seadus formaalselt kehtima, ent teda ei saa rakendada. Seaduse muutmine on jäetud parlamendile.
oleme nõus mingisugusel etapil, kui isiku ühiskonnaohtliku seisundi tuvastamise tõenäosus on juba kõrgem kui praegu mõnede uuringute puhul saavutatud umbes 70%, antud isiku suhtes midagi ette võtma. Kas me oleme valmis üleüldse rakendama mingitel tingimustel mingeid vahendeid tõenäosuslike andmete alusel? Kui me vaatame oma kohtusüsteemi, kas meil seal on 100%-line garantii? Ei ole, pole võimalik leida sellist kohtusüsteemi, kus oleks 100%-line garantii - kõik kohtusüsteemid teevad vigu. Tõepoolest standardviga on see, et süüdiolev isik mõistetakse õigeks - see on sagedane viga, aga esineb kahjuks mitte nii väga harva ka seda, et süüdi mitteolev isik mõistetakse süüdi. Kohtute puhul me talume seda st. me lubame kohtutel isikuid karistada, kuigi me teame seda, et kohtud karistavad ka süütuid inimesi - isikuid, kes ei ole süüdi. See, milliseid sotsiaalse kaitse vahendeid, peetakse aktsepteeritavateks sõltub oluliselt isiku
konstitutsiooniliste normidega (õigusaktidega); 3) kõigi instituutide osas, mis ei ole kooskõlas konstitutsiooniga või konstitutsiooniliste normidega (õigusaktidega). ---------------------------- [Vt põhiseaduse XIII peatükk; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (RT I 1993,25,435)] 2.7. Sõltuvalt rahvusriigi või rahvusvahelisest tasandist võib kohtuid liigitada: rahvusriikide kohtud (versus - kohtusüsteemid!) rahvusvahelised kohtud (versus - rahvusriikideülene kohtusüsteem, nt Euroopa Liidu Kohus. Eraldi tuleb mainida veel üldises kohtusüsteemis üsna erandlikuks jäänud seisuslikke kohtuid (nn aadlikohtud), samuti kutseühenduste aukohtuid, mis lahendavad au- ehk eetikakaasusi. Viimastel ei ole reeglina "selja taga" riigi sanktsiooni ehk ultima ratio printsiipi, kuid see ei tähenda, et sellise kohtu
oli saksa ala jagunenud üle 30 Civil Code on ilmselt lääne kõige täislikum erinevaks õigusterritooriumiks (kuningriigid, seadustekogu peale Corpus iuris cicilist. CC krahvkonnad, vabalinnad jne), kus igal on hilisemate täiendustega ja kehtisid erinevad dokumendid, rooma- modifikatsioonidega kehtiv ja kasutusel ka germaani õigus ja tavaõigus ning olid tänapäeva Prantsusmaal. erinevad kohtusüsteemid. Kokku 10 CC on tsiviilõiguse aluseks Belgis, erinevat koodeksit. Ka piirkondade sees Luxemburgis, Hollandis, Hispaanias, kehtisid erinevad õiguseallikad. Kahes Portigalis, Itaalias, Rumeenias, Lõuna- osariigis kehtis Code Civile, kolmandik Ameerikas (v.a Brasiilia, Peruu), sakslasi allus aga subsidiaarsele mõnedesPõhja- Ameerika osariikides ja pandektiõigusele.
annaabi.ee 
