Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Buliimia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
buliimia, söömishäire, emotsioonid, mõnitamine, sõrmedel, enesehinnang, psühhoteraapia, dieetion, mida need endaga kaasa võivad tuua, kuidas ravida jne. Uurimiseks kasutasin erinevaid internetiallikaid ja raamatut. Uurimistöö on kirjeldav ning ülesehitatud neljale suuremale pealkirjale, mis omakorda jagunevad alateemadeks vastavalt teemale. Esimeses teemas kirjeldasin üldiselt, mis on toitumishäired, kuidas neisse haigestutakse ja mis on haigestumise põhjused. Teises ja kolmandas teemas on lähemalt kirjas tuntuimatest toitumishäiretest, nagu anoreksia ja buliimia. Lühidalt öeldes on seal kirjas, millised on nende toitumishäirete tunnused, tagajärjed, ravimine jne. Viimases teemas on kirjeldatud kahte vähemtuntuimat toitumishäired pika ja ortoreksia. Tänu uurimistööle olen saanud palju targemaks toitumishäirete valdkonnas ning nüüd oskan ka midagi ette võtta, kui peaksin märkama mõnel tuttaval sümptomeid. Samuti oskan nüüd ise sellistest asjadest hoiduda ja tervislikumalt toituda. Võtmesõnad:
Selline toitumiskäitumine jääb tihti aja jooksul märkamatuks, sest seda varjatakse teiste eest ja haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba magavad, kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 1524aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse
Selline toitumiskäitumine jääb tihti aja jooksul märkamatuks, sest seda varjatakse teiste eest ja haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba magavad, kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 2–3 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15–24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja
Referaat Meiliin Soome 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Toitumishäired lk 4 3. Haigestumine toitumishäiretesse lk 5 4. Kehakaalu vähendamine lk 6 5. Mehhanism lk 7 6. Psüühika muutused lk 8 7. Anoreksia lk 9-11 8. Buliimia lk 12-13 9. Kokkuvõte lk 14 10. Kasutatud kirjandus lk 15 Sissejuhatus Maailmas on 300 miljonit ülekaalulist inimest ja viimased uuringud Euroopas näitavad, et ka Euroopas on see muutunud probleemiks. Samal ajal, kui osad inimesed võitlevad ülekaaluga, tuleb teistel tegeleda toitumishäiretega. Kogu maailmas kasutatakse kaalu hindamiseks kehamassi indeksit
Buliimia Tiina Linna (21.02.2008) M-07, Pärnumaa Kutsehariduskeskus Iseseisev töö . , Buliimia Buliimia (bulimia nervosa) on sündroom ,mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidupaksuks tegevat mõju kaotada oksendamise ,lahtistite söömise, või muul moel.Buliimia on tänapäeva moodsa ühiskonna epideemiaÜhiskonnas levinud arvamuse kohaselt on paksus haiguse ja inetuse, kõhnus aga tervise, edu ja ilu sümbol. Seetõttu kasvab hirmuäratava
Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista
vaheldumised. · Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine. · Keelitamine, preemiad ja ähvardused ei aita, isegi kui isik lubab nälgimise lõpetada. Anoreksia tagajärgedeks on : Füüsilised · Alatoitlus, soolte haavandid · Veepuudus · Maohaavad · Tõsised südame, neerude ja maksa kahjustused · Hammaste ja igemete kahjustused · Söögitoru kahjustused Psüühilised · Depressioon · Madal enesehinnang · Süü- ja häbitunne · Kahjustatud suhted perekonna ning halvenenud sotsiaalsed suhted üldse · Tuju kõikumised · Perfektsionism · "Kõik või mitte midagi" stiilis mõtlemine Anoreksia korral on ravi eesmärkideks -alatoitumusest ülesaamine -söömiskäitumise normaliseerimine -inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Anoreksia ravi on aeglane ning äärmiselt raske. Üldjuhul suudetakse leevendada vaid tõsiseid tagajärgi
.. 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 Sissejuhatus Ei ole olemas kindlat valemit, mis näitaks, milline on normaalne ja milline ebanormaalne toitumine. Kõik inimesed võivad vahepeal süüa liiga palju, näiteks sünnipäevadel või jõulude 2 ajal. See kohe ei tähenda, et neil oleks söömishäire. Ka ei tembeldata söömishäireks seda kui inimene peeglisse vaadates hetkeks endaga rahulolematu on (Charpentier jt, 2011). Söömishäire korral hakkab kannatama inimese nii sotsiaalne elu, vaimne kui ka füüsiline olemine. Igapäevased toimetused on häiritud, haiguse sümptomid hakkavad dikteerima elu ja tähtsaid valikuid (Charpentier jt, 2011). Antud töös annab autor ülevaate kahest kõige levinumast söömishäirest: anoreksiast
2. DEPRESSIOON Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda), alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, süütunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, suitsiidimõtted või katsed, unehäired, halb söögiisu. (Depressioon, https://www.kliinik.ee, Anti Liiv) Depressiooni põdeval inimesel lähevad juba olemasolevate haiguste sümptomid hullemaks. Lisanduvad depressiooni füüsilised sümptomid, milleks on näiteks ärevus, seedehäired, iiveldus, peavalu ning vaevused lihastes ja liigestes. (Piret Lakson, Seitse asja,
puudu vajalikest toitainetest, eriti amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille puudujäägil esinevad erinevad probleemid. (Anoreksia...) Buliimia on toitumishäire, mida algatavaks teguriks on tugev kõhnumiskatse, millele järgneb ülesöömine. Need hood esinevad ka umbes 50% anorektikutest (Anoreksia...:2001). Ülesöömisele omakorda järgneb tugev süütunne ning hirm kaalu tõusu üle. Tagajärgi püütakse ära hoida oksendamisega või lahtistite kasutamisega. Buliimia jääb tihti pikka aega märkamatuks, kuna seda varjatakse teiste eest. Buliimia on väga levinud söömishäire ning esineb 2-3 korda sagedamini kui anoreksia. Söömishood vallanduvad tihti negatiivsete emotsioonide tõttu. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete kasutamine. (Buliimia...) 8 2.2 Füüsilised Diabeet ja osteoporoos
See lause kõlab väga karmilt, aga kahjuks nii on. Ei mõelda, miks vastutulev inimene lonkab, pead väristab või miks see inimene küll midagi ei söö, ta on ju nii kõhna. Mitmeid haigusi, häireid saab parandada või leevendada, võimalik, et need inimesed sellega ka tegelevad. Keegi ei soovi olla nö imelik või pahatahtlik, selleks on kindlasti mõjuv põhjus. Kuna psüühikahäireid on palju, valisin endale päevakohasemad välja skisofreenia, anoreksia ja buliimia. Soovin nende kohta rohkem teada saada. Väga head materjali minu jaoks sisaldas raamat Allik J.jt., Psühholoogia gümnaasiumile 2002. 1 PSÜÜHIKA JA NÄRVISÜSTEEM Arvukad näited meditsiini valdkonnast kinnitavad, et kui inimese närvisüsteem eriti aju saab vigastada on selle parandamatuks tagajärjeks häired psüühilises tegevuses. Selliste traumade puhul nägemine ja kuulmine ei funktsioneeri nagu varem, häiritud on liigutused, mälu või mõtlemine
haprad, kõhukinnisus, naised viljatud. Need võivad olla anoreksia tagajärjed. 7 Buliimia Esineb peamiselt 15-30aastastel naistel. Peetakse tüüpiliseks naiste isikuhäirete avaldumisvormiks. Salajased õgimishood, kus süüakse ära normaalsest kuni 30 korda rohkem toitu. Süüakse aplalt ja suure kalorlusega toitu. Pärast sööki oksendatakse ülearune toit välja. Õgimise vaheajal paastutakse või peetakse dieeti, vaevab masendus- ja süütunne. Oksendamist kutsutaks esile näppe kurku ajades või liigeses koguses vett juues. Buliimia kahjustab ainevahetust, limaskestasid, hambaid(maomahla toimel), kõhuvalud ja seedehäired. Tihti lõppeb enesetapuga. 8 Pika On haigus kus inimene sööb tahtlikult mittesöödavaid asju. Söödavate objektide alusel eristatakse kolme vormi: Geofaagia: Menüü moodustab savi, muld, killustik, liiv jne.
Kui sisaldus tõuseb üle selle, tekib mürgitus. Raseduse ajal võivad tekkida lootekahjustused ja väärarengud (mürgitused, aneemia). 5 Samuti võib pika esile kutsuda vajalike mikroelementide defitsiidi, seedekulgla vigastused (torkehaavad, sulgused, hammaste ja hambaemaili kahjustused), nakatumise parasiitidega (väljaheited) 6 3. Buliimia Buliimia (ld.k Bulimia nervosa) ehk liigsöömine on toitumishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille käigus üritatakse kaotada toidu paksukstegevat mõju. Sõna buliimia tuleneb kreeka keelest, kus bus tähendab härga ja limos nälga. Eesti keeles kasutatakse ka väljendit hundiisu. Buliimia puhul tekib näljatunne tavaliselt hoogudena. Talumatu näljatundega võib kaasneda
piiramise kasuks lõplikult otsustama. See tõukeks olnud “midagi” jääb selgelt ja kauaks meelde ning tundub olevat kõigi hädade algus ja põhjus. Reeglina tuleb tõuge kelleltki oluliselt inimeselt, kahjuks sageli emalt. Tõukeks võib olla: • Ktühisem kehakuju kohta tehtud märkus • Kellegi kolmanda saleduse kohta tehtud kompliment • Tunne, et mõni meeldiv riideese hakkab kitsaks jääma Toitumishäirete jaotus • Anoreksia • Buliimia • Ortoreksia • Pika Anoreksia • Anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. • Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. • Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Buliimia
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle
- Kohandatud süsteemide haigusele ja tervisele kõik organismi tasemed on omavahel hierarhiliselt soetud ja muutus ükskõik millises tasemes mõjutab muutust kõigis teistes tasemetes - Häire hindamisel ja selle ravis tuleb arvesse võtta bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite omavahelist interaktsiooni - Normaalsuse/ebanormaalsuse mõistmiseks peab uurima nii inimest kui keskkonda ning nende kahe vastastoimet Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees
enda pidev kaalumine, üksindus, eraldatus, süütunne ja enesepõlgus pärast korralikku kõhutäit, probleemi eitamine, juuste õhenemine ja väljalangemine, kuiv, kollane nahk, kuivad, murduvad juuksed ja küüned. ANOREKSIA RAVI Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ravi suhtes ei ole anorektikud aga sageli kuigi kohusetundlikud. Ravi on sageli pikk protsess, mille käigus õpetatakse anorektik samm-sammult uuesti sööma. Anoreksia ravi on keerulisem kui buliimia ning võtab aega isegi üle aasta
Piimas on mitukümmend erinevat rasvhapet, neist umbes pooled langetavad vere "halva" kolesterooli sisaldust. Ei tohi unustada, et meie organism vajab piimarasvu ja kolesterooli pidavalt elutegevuseks, eriti aju ja närvikude. Kuid tänapäeval ei ole enam nii kerge noortele peale suruda isegi maitsvat tervislikku toitu ning sellel on väga mitu põhjust miks see läbi ei lähe. Õpilasi mõnitatakse nende kaalu ja välmise pärast mis on sundinud palju noorukeid suunduma anoreksia ja buliimia poole. Anoreksia on ühtlik psüühika häire, mis on seotud tahtliku nälgimisega ning toidust keeldumisega kehakaalu alandamise eesmärgil. Anoreksia diagnoositakse kliiniliselt inimestele kelle kehamassiindeks on alla 17,5. Vaatamata sellele on anoreksia alla kannatavatel isikutel meeletu söögiisu mille nad on maha surunud range kontrolliga söömise üle ja kinnisideedega kartuses kehakaalus juurde võtta. 90 % anoreksikutest on õpilased.
Psüühikahäirete avaldumise tasemed - Sümptom – väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (meeleolu alanemine, luul) - Sündroom – teatud koosesinevad sümptomid - Psüühikahäire - RHK-10, DSM; häirel on omaette kulg, (skiso, paanikahäire, bipolaarne häire) - Haigus – Alzheimer, dementsus(sündroom) Sümptomeid võib liigitada: Psüühiliste funktsioonide alusel - teadvus, tajumine, mõtlemine, emotsioonid, mälu, intellekt jne Positiivsed ja negatiivsed – mis tulevad juurde või lähevad ära Psühhootilised ja mittepsühhootilised sümptomid – - Eristatakse sest need kellel on psühhootilised sümptomid ei saa päriselt reaalsusest aru nt paranoilised mõtted Diagnoos - Põhihäire – see millega inimene arstile pöördub - Lisahäire – asjad mis segavad - Somaatilised haigused ja kahjustused - Psüühikahäire seos psühosotsiaalse teguriga
............................................................................................... 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused.......................................................................................... 15 4.3 Anoreksia................................................................................................................ 16 4.4 Buliimia................................................................................................................... 16 4.5 Binge....................................................................................................................... 16 4.6 Ortoreksia............................................................................................................... 17 6. UURIMISTÖÖ ANALÜÜS.......................................................................................
tunda, kuna igal indiviidil avaldub see omamoodi. Õnneks on siiski olemas suhteliselt hästi äratuntavad sümptomid. Need sümtpomid on järgmised: Äkilised käitumise ja meeleolu muutused. Kui laps oli enne sõnakuulelik ja rahulik, siis depressiooni ajal on ta muutunud vaenulikuks ja mässuliseks. Toitumisharjumused muutuvad. Kuna muretsetakse väga oma keha ja välimuse üle, siis võivad kaasneda sellised haigused nagu buliimia, anoreksia ja taltsutamatu liigsöömine. Unehäired. Nooruk kas magab liiga kaua või vastupidi, liiga vähe. Huvi kadumine peaaegu kõige ja kõikide vastu. Sõpradest eraldumine. Teismeline suhtleb palju vähem sõpradega, hoiab omaette ja lukustab end oma tuppa. Ohtlik või isegi ennasthävitav käitumine. Barnard lisab, et kui last vaevab depressioon, “võib ta hakata tarvitama oma
lõpetas haiglas tilgutite all, sest tal lihtsalt polnud enam jõudu ja energiat, kukkus pideval kokku ja oli enamuse ajast uimane. Tänapäeval on väga palju tüdrukuid kes ennast nii näljutavad. Dieedi tagajärjed ongi sellised et inimene ei suuda enam üleval püsida ja liikuda, sest ta on lihtsalt niivõrd nõrk, keha pole saanud vitamiine mis annavad elujõuks energiat, toit on inimesele elutähtis. Dieet võib küll aidata kehakaalu langetada, aga kui sa enam dieeti ei pea, siis tuleb just kogu kehakaal sulle kahekordselt tagasi, sest su keha on harjunud väikese koguse toidu saamisega ning kui jälle hakata korralikult toituma ei suuda keha sellele reageerida ja see põhjustabki selle, et kehakaal jälle jõudsalt kasvama hakkab. Enda näljutamisega võib tekkida haigus nimega anoreksia. Anoreksia on kartus paksuks minemise või olemise ees. Anoreksia saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse
Mille õigeks vastuseks oli 16,8 23,2. Siin ülesandes oli peaaegu kõigi õpilastel õige vastus, ainult ühel õpilasel oli valesti ja oli pannud sinna 23,2 30,1. 9 10) Kuidas nimetatakse söömishäiret, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides. Tarbides toite oma väljamõeldud "tervislikkuse" reegleid järgides. Kas anoreksia, ortorexia või buliimia? See küsimus oli vastuseid vaadates vist ka kõige raskem, kuna oli ainult 1 õige vastus ja see oli ortorexia, teised vastasid aga teisiti. Kõige enam kordi valiti aga buliimia mis tegelikkuses on söömishäire, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Teisena valiti anorexia mis jäi vaid ühe häälega buliimiast maha
Seepärast kaalub tüdruku ema teda iga nädal ja paneb kõik kirja Irene isiklikku kilopäevikusse. Ema kontrollib iga lapse süütäit ning kui on nädalaga gramme/kilosi juurde tulnud, siis Irene ema ei suuda mõista, kuidas on see võimalik. Irene käis tihti söömas Anna juures. Irene ema ütleb oma lapsele, et Irene peab ootama, kuni ta abiellub. Siis tohib sööma hakata. Peaks mainima, et see on ikka väga veider arusaama elust. Tol ajal Anna lihtsalt peab dieeti. Raamatu vältel üllatas mind ka see, et Anna suutis olla koguaeg silmapaistev õpilane ja väga heade tulemustega. Kui Anna emaga suvel vanaemal Eestis külas käib, peab ta käituma nagu soomlane, kuigi ta tahaks olla vaba ja käituda nagu teisedki lapsed. Kasvades olukord jääb samaks, ega Anna ei taha kellelegi rääkida eestlastest juurtest. Hiljem kolib Anna Helsingisse õppima. Anna oli toitumisega probleeme juba väga noorena. Ta kutsus oma haigust Issandaks
Psühholoogia ainetöö Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia................................................................................ 9 3.Kuidas psühhoteraapia mõjub?.............................................................................. 11 4.Küsitluse tulemused.............................................................................................. 12 Kokkuvõte................................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus......................................
pidurdatud, endasse tõmbunud kärsitu, rahutu, püsimatu, ei suuda alustatud tegevust lõpetada väärtusetuse tunne, alaväärsus pretensioonikas, trotslik, ,,keegi ei hooli minust", patuoina tunne süütunded, enesesüüdistus teisi süüdistav, pahurus, jõhkrus pole söögiisu, suurenenud söögiisu ei söö, anoreksia või buliimia kontsentratsiooniraskused ei õpi, jätab koolitöö unarusse otsustusvõimetu ,,ei tea, ei oska, ei taha" suitsiidimõtted valib kergesti suitsiidse lahenduse Depressioonil on mitu erinevat raskusastet: Kerge on teatavaid raskusi igapäevases töös ja sotsiaalses suhtlemises, kuid tegutsemisvõime säilib. Mõõdukas harilikult on märgatavaid raskusi sotsiaalses, tööalases ja koduses tegevuses.
väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ). Emotsonaalne tervis: võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada; tihedalt seotud inimese närvi-ja hormonaalsüsteemiga ja nende väljaarenemisega kaasneb lastel ja teismelistel noortel sageli erinevaid kontrollimatuid emotsioonidepurskeid. Väga suured emotsioonid (viha, kurbus, rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist. Pikka aega kestvad negatiivsed emotsioonid hakkavad mõjutama ka juba füüsilist ja vaimset tervist. Inimene on emotsionaalselt terve, kui ta oskab oma tunnetega toime tulla nii, et need ei tee kahju talle ega teistele! Sotsiaalne tervis: on nagu koostöövõime ja suhtlemine teiste inimestega. See on võime luua vastastikust rahuldust pakkuvaid suhteid nii koolis, tööl,
·lühimälu häired Depressiooniga kaasnevate neurohormonaalsete muutuste tõttu alaneb immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele. Eristatakse depressiooni somaatilisi (kehalisi) ja psüühilisi sümptomeid: Depressiooni kehalised sümptomid: ·Unehäired ·Söögiisu muutus, söömishäired ·Energia kadumine ·Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia) Depressiooni psüühilised sümptomid: ·Kurvameelsus ja meeleheide, ärrituvus ·Madal enesehinnang ·Huvideringi ahenemine ·Suhtlusprobleemid ·Süütunne ·Negatiivne mõtlemine ·Enesetapumõtted PÕHJUSED Umbes 5% täiskasvanuist kannatab sügava masenduse all, 1015%-l on kerge depressioon. Kogu elanikkonnas vaevab depressioon iga viiendat inimest, ravi saab neist vaid iga kolmas; iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumus on suurem kui meestel. Eestis on depressioon
vastuvõtlikumad kõikidele haigustele. Lisaks rikuvad nad enda nahka ja hambaid. Neljandaks imemine- Mokatubakas. Rikub hambaid, tekitab huule ja suu limaskestade värki. Viiendaks söömine ja joomine- Joomise puhul saab sõltuvusest rääkida alkohoolsete jookide puhul. See kahjustab pöördumatult aju, hävitab maksa ja seedeelundkonna. Lisaks tekitab psüühikahäireid. Söömise puhul eristame buliimiat ja anoreksiat. Buliimia onkontrollimatu söömise iha, mis kahjustab seedeelundkonda, välimust ja psühhikat. Anorektik kes ei söö midagi, või oksendab peale igat söögikorda rikub pöördumatult oma mao ja hambad. Oma naha ja välimuse. Sõltuvusest loobumine Kõige lihtsam ja kindlam viis sõltuvusest loobuda on üldse mitte alustada. Ei tohi karta öelda ,,ei". Suitsetamisest loobumise lihtsustamiseks on palju erinevaid
aksonit müeliinkest, mis koosneb rasva-valgu ühendist. Ühtlasi suurendab see kest liikumiskiirust. · Sünaps- Neuronitevaheline kontaktkoht, kust närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile. · Rakukeha- Seda läbib elektriimpulss peale dendroneid ja enne aksonit. 10. Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju, nende ülesanded) 11. Kliiniline psühholoogia- söömishäired: (sümptomid, ravi, ennetus) Söömishäire tekib bioloogiliste, psühholoogiliste, perekondlike ja sotsiokultuuriliste tegurite koostoimel. anorexia nervosa sümptomid- · kahvatu ja kuiv nahk, juuste väljalangemine, lagunevad hambad. · Lihasnõrkus · pidev külmatunne · menstruatsiooni ärajäämine neidudel, hormonaalsed muutused poistel · Tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund · Kehakaal alla 15% normaalkaalu · Esineb keha väärtaju
...................................................................9 2.2.1. Ülekaalu probleem.................................................................................................................9 2.2.2. Toitumisallergia...................................................................................................................10 2.2.3 Anoreksia..............................................................................................................................10 2.2.4. Buliimia...............................................................................................................................12 2.2.5. Disbakterioos.......................................................................................................................12 2.2.6. Alimentaarne düstroofia.......................................................................................................12 2.2.7. Ateroskleroos........................................................................
ja kehakaalu nagu näiteks iluvõimlemine, iluuisutamine ja võistlustants, on tihti suure võitlushimu tagajärjeks toitumishäired. Kuigi teada on ka mõningaid juhtumeid, kus mõni meessportlane on hakanud end näljutama, on seesugune käitumine pigem siiski omane õrnema soo esindajatele. Enese näljutamine või toidu välja oksendamine toovad paraku endaga kaasa rohkem halba kui head. Kõige mustema stsenaariumi korral võib see lõppeda surmaga. Anoreksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa) on toitumishäired, mis viivad sportlase täielikku kaosesse: saavutusvõime langeb, kaob tahtejõud. Anoreksiaga kaasnevad nähud: · Hüpotermia · Võib esineda mitraalklapi prolaps · Õhukesed juuksed · Kuiv, kollakas nahk · Atroofilised rinnad · Atroofiline vaginiit · Külmatunne, aktrotsüanoos Buliimiaga kaasnevad nähud: · Südame rütmihäired · Hüpotermia · Mitraalklapi prolaps
Depressioonis noor eemaldub sõpradest või eemalduvad hoopis sõbrad sellisest noorest, märgates tema hoiakus ja käitumises ebameeldivaid muutusi. Huvi kadumine peaaegu kõigi tegevuste vastu: Depressioonis teismeline on ebatavaliselt passiivne. Hobid, mis alles hiljuti talle huvi pakkusid, tunduvad nüüd tüütavad. Märkimisväärsed muutused toitumisharjumustes: 5 Paljud eksperdid arvavad, et sellised häired nagu anoreksia, buliimia ja taltsutamatu liigsöömine kaasnevad tihti depressiooniga (või on lausa selles põhjustanud). Unehäired: Depressioonis teismeline magab kas liiga vähe või liiga palju. Mõnedel kujunevad häiritud magamisharjumused, nii et nad on üleval kogu öö ja magavad terve päeva. Probleemid koolis: Depressioonis teismelisel on probleeme õpetajate ja kaasõpilastega ning tema õppeedukus langeb. Varsti tõrgub teismeline üldse kooli minemast. Ohtlik või ennasthävitav käitumine:
annaabi.ee 
