Eksistentsialism ja absurdikirjandus (2)

Absurdikirjandus
20.saj I poole algus kuni u 1960.a-teema saab ammendatud . Kuulub postmodernismi alla, Pessimistlik, samas rõõmsameelne.huumor. Eesmärk näidata elu või tema pisiseikade mõttetust Kus? Prantsusmaa. Peamiselt on tegemist näitekirjandusega(väga ebatavaline )-> uuendused teatris. Jonesco, Becett .
Eksistentsialism
IIMS ajal. On võrdselt nii filosoofia kui kirjandus. F-t peab läbi kirjanduse levitama, selgitama. Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest.
Beckett
Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog . Näidendid: „ Godot `d oodates “, „Lõppmäng“, „Õnnelikud päevad“. Abs. draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga. Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm.Mängitakse sõnumiga. Võrdlemisi pesimistlik.
Williams
Tunneb huvi ebatavalise, eriti tundliku psüühikaga inimeste vastu. Ülikoolis puutub kokku teatriga.-katsetavad uusi asju. Alustab filosoofiliste etendustega- kukuvad läbi. (pikk kujunemisaeg, kuni leiab oma stiili). -Teater ei pea olema massidele-. Sisuline erinevus- tähtsam oli in sisemaailm kui väline tegevus. Looming: näidendid olid realistlikud , mõned ühiskonnakriitilised. Ei näita ühiskonda vaid inimesi-üritab neist aru saada. Tegelased on erilised.Kirjutab palju lühi-ja tavapikkusega näidendeid. N-d algul sotsiaalsed, ühiskonnakriitilised.Täispikad „Klaasist loomaaed “, „Tramm nimega Iha“, „ Kass kuumal plekkkatusel“, „Suvi ja suits“, „Iguaani öö“. Igas näidendis 1 lugu, ei moraalitse neis. Igaüks peab ise aru neist saama. Lühikesed „Elamiskülbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeles“, „Ma ei tea, mis saab homme “
Sallinger
USA, ühe raamatu kirjanik-romaan. U 30 novelli, paar jutustust, 1 romaan: „Kuristik rukkis “, autobiograafiline. Kasutab esimesena kõnekeelt, võtab sisse tabuteemad,Sügavad mõtted teosetes. Kõige olulisem in-tema tunded. In sisemise ja välimise maailma konflikt, terviklikud karakterid. Novellid teistsuguse sisuga. Mõtet raskem tabada, rääägivad enamasti juudi perekonnast (zen-budismi filosoofia austaja), konfliktidest. Novellid: „Parim päev banaanikala püüdmiseks“, „Franny“, „Loocy“, „ Puusepad , tõstke kõrgele sarikad“. Autobiograafiliste sugemetega, kasutab palju kujundeid, leiab,et enamus inimesi on rikutud, ei kõitu loomulikult. Ideaalne in=laps.
Camus
Silmapaistvaim Eksistentsialist , prantslane .Snd Alzeerias, kolib pärast kolooniate kaotamist Fra-sse-tunneb end seal võõõrana. Poliitilised vaated: -ükski idee pole parem, kui elav inimene -. „Mässav inimene“-essee. On pigem filosoof .“Mõelda saab ainult kujundite abil. Et olla filosoof, meab kirjutama romaane.“Ideed: piirsituatsioonides tuleb välja inimese tõeline pale . Ennast tajuma õppides saadakse sisemiselt vabaks. Ei usu mõistuse jõusse- emotsioonid , tunnetus. Miks in. Elab-teda on eluga karistatud. Essee: „Sisgaphose müüt“, Romaan: „Võõras“eksistentsialismi ideed.
Kafka
Pole eksistentsialist! Kafka on väga tagasihoidlik , õrn ja nõrk. Tema eluajal ilmub 7 raamatut-> kirjutas rohkem. Päevik, kirjavahetused. Testamendis käskis oma päeviku, kirjad ja käsikirjad hävitada-pole tehtud seda. Romaanid : „Loss“,“Protsess“põhimõtteliselt mudelromaan(tundlik keskkond, teemad: väike inimene), Kiri„Kiri isale “kafka on kannatava inimese kirjanik.
Thakur
Pärit Indiast , Õpib Inglismaal, tõlgib ja avaldab luuletusi seal. Sõna-sõnalt- tõlgib mõtet. Saab kiirelt kuulsaks . Kirjutab palju: luulet, romaane, näidendeeid, jutustusi, novelle. Romanid: „Laevahukk“, „Kodu ja maailm“, Draamad „Postkontor“, „Pimeda toa kuningas“, Luulekogud„Õhtulaulud“, „Hommikulaulud“, „Kasvav kuu“, „ Aednik “-armastusluule, „Gitandiali“-usuline luule.Teemas: Armastus ja surm, ka inimisiksusest- kujunemisest, vabadusest, vangistusest, religioonist.
Bulgakov
Vene kirjank.Esimesteks kirj . Katsetusteks olid novellid ja jutustused, Kogus kokku, andis välja raamatu: „Noore arsti märkmed“, Romaan kodusõjast „Valge kaardivägi“, -> hiljem teeb sellest näidendi „Turbinide päevad“.Töötab dramaturgina Moskvas, sai poulaarseks, kuigi oli ka tema suunas palju kriitikat,Looming: B. On kummaline postmodernist -> reaalne ja ebareaalne segamini, et jõuda mõtteni. Raske on eristada tema loomingut ja elulugu. Kirjutab teistmoodi, kriitiliselt, uuenduslikumalt, kirjutab ka tabuteemadel „Põgenemine“. Pärast seda kaotab oma populaarsuse, kaotas oma töö. Hakkab sahtlisse kirjutama, jääb haigeks . Näidendid: „Loika korter “, „Purpurne saar“, „Pühameeste sepitsused“. Romaanid: „Teatriromaan“, Oma elu lõpus kirjutas romaani „Meister ja Margarita“(avaldakse peale surma, esmalt USAs). Jutustused „ Koera süda“, „Saatuslikud munad“, „Maja nr. 50“