Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bulgaaria: majandusgeograafilise asendi iseloomustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bulgaaria, rumeenia, serbia, lehtmetsa, parasvöötmes, mereline, bulgaariast, veevarud, aurumine, sammuti, piiril, doonau, jõgi, tasane, pinnamood, mäestik, platoo, naaberriigid, makedoonia, turumajandusega, infrastruktuur, halvem, kiirtee, nato, kaubavedu, turism, sektorid, jaekaubandus, majutus, toitlustus, riigikaitse, haridus, tervishoidTallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A Tarmo Lepik Bulgaaria Referaat Juhendaja: Raivo Raam Tallinn 2012Sissejuhatus Kagu-Euroopas, Musta mere rannikul asuv Bulgaaria on mitmekesise looduse ja huvitava ajalooga riik. Tegemist on ühe vanima riigiga Euroopas. Käesolevas referaadis kirjeldatakse Bulgaaria geograafiat, kliimat, samuti rahvastikku ning majandust. Töö esimeses peatükis keskendutakse riigi üldandmetele. Teine peatükk hõlmab enda alla geograafilise asendi ja kliima, kolmandas peatükis kirjutatakse riigi rahvastikust. Neljas peatükk räägib Bulgaaria majandusest. Töö viimases peatükis on välja toodud huvitavad faktid Bulgaaria kohta.
ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..................................................................
Geograafiline asend. Balkani poolsaarel paikneva Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pindala. 110 910 km² Pinnamood
ÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004. Suuremad linnad on Bukarest, Iaþi, Constana, Timiþoara, Galai, Cluj-Napoca, Craiova ja Braþov. Eesti saatkonda Rumeenias pole. Nimi,kool,klass
6 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Rahvastik Euroopa Liidus soo järgi, 2012 Läti Leedu Eesti Ungari Portugal Poola Prantsusmaa Itaalia Küpros Rumeenia Bulgaaria Slovakkia Austria EL-27 Belgia Tšehhi Saksamaa Soome Hispaania Suurbritannia Sloveenia Holland Kreeka Iirimaa Taani
............................................ 22 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................. 23 2 Sissejuhatus Kreeka on riik Kagu- Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreeka lipp Kreeka vapp Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on Vahemereliselt soe.
madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid setteid. Madaliku kõige lõunapoolsemas osas on viljakaid lössisetteid, kus kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti. (20) Põhjamere rannikul ja piki jõgede alamjooksu on levinud marsid madalikud, mis tihti asuvad merepinnast madalamal. Mere lainetuse eest kaitsevad neid luiteahelikud ja spetsiaalselt selleks ehitatud tammid. (20) Peaaegu kogu Euroopa asub parasvöötmes. Põhjarannik ja Põhja-Jäämere saared kuuluvad külmvöötmesse, Lõuna-Euroopa, peamiselt Vahemere ja Musta mere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. (4) Vastavalt kliimale ja taimkattele on Euroopas ülekaalus metsamullad: Ida- Euroopa lauskmaa põhja- ja keskosas ning Fennoskandias leet- ja kamar-leetmullad, , Kesk- ja Lääne-Euroopas pruunid metsamullad. Kuivematel aladel on peamiselt must- ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun-
Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega. Seetõttu olid missiooni tähelepanu keskpunktis eelkõige kodakondsus- ja keeleküsimused.
LÄÄNE TSIVILISATSIOONIST Euroopa Liidu tuumikriigid langevad kokku kunagise Rooma impeeriumi aladega ja Euroopa kultuuri võib samastada Lääne tsivilisatsiooniga. Viimase põhiolemus on läänekristlik, st katoliiklik ja protestantlik. Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb läänekristlus ja algavad islam ja õigeusk, nagu ütleb Samuel Huntigton (,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge", OÜ Fontese kirjastus 1999). 2 Praeguses Euroopa Liidus on ainult kaks õigeusklikku riiki: Kreeka ja Bulgaaria. Kreeka on olnud klassikalise tsivilisatsiooni alguspunkt ja pannud aluse seega Lääne tsivilisatsioonile, kuid teda ennast ei saa kultuuriliste erinevuste lugeda Lääne tsivilisatsiooni hulka kuuluvaks. Kreeka pole järginud läänelikku poliitikat ja norme ja teeb tihedat koostööd Venemaaga. Lääne tsivilisatsioon kerkis esile 8-9. sajandil, tema iseloomulikud tunnused kujunesid välja järgnevate sajandite jooksul. Moderniseerumine algas 17-18. sajandil
kuskasvab palju rohttaimi 3. Soostumine pidev liigniiskus 4. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustuvad mulla alaossahallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi 5. Sooldumine on tingitud põldude niisutamisest; esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid 15. Mullaviljakuse vähenemise ja mulla hävimise põhjused; mulla kaitsmisvõimalused Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla
3900 saart). u. 70% riigi territooriumist võtavad enda alla mäed, mis on valdavalt madalad või keskmise kõrgusega. Jaapanis esineb ka vulkaane, näiteks riigi kõrgeim tipp Fuji (3776 m). Madalikke on vaid rannikul ja suuremate jõgede alamjooksudel. Jaapanis on 188 vulkaani, neist 36 aktiivsed ja nende läheduses leidub palju kuumaveeallikaid. Esineb palju maavärinaid (aasta jooksul u. 1500 tajutavat) ja seega ka tsunamisi. Valitseb mereline mussoonkliima. Suuremal osal territooriumist sajab 1500-2000mm/aastas. Põhjapool on lähistroopiline ja lõunapoolsetel saartel troopiline kliima. Jahedust lisab Kuriili hoovus. Suvel ja varasügisel esineb lääneosas taifuune. Jõgedevõrk on tihe, kuid jõed on lühikesed ja kärestikulised, madalikel kasutatakse neid riisipõldude veestamiseks, mägedes elektri tootmiseks. Järvi on palju ning rannikumadalikul ka laguunjärved. Mägise pinnamoe tõttu on kõikjal erosiooni.
----11 Kõige läänepoolsemas ajavööndis (nn Lääne-Euroopa aeg), mida Londonis (Greenwichi observatooriumis) läbib 0-meridiaan, asuvad peale Suurbritannia ka Iirimaa, Island ja Portugal. Enamik Euroopa riike asub ajavööndis, kus kellaaeg on Greenwichi ajaga võrreldes ühe tunni võrra ees (nn Kesk-Euroopa aeg). Euroopa geograafiline asend on soodne nii elupaigana kui ka majanduse arenguks. Head looduslikud eeldused on valdavalt tasane pinnamood, mõõdukas kliima, piisavad veevarud, mitmekesised maavarad. Suhteliselt harva tuleb ette suuri looduskatastroofe, nagu maavärinad või vulkaanipursked. Hävitavaimaks on Euroopas olnud Vesuuvi purse aastal 79, mis mattis tuha alla Pompei linna. Island on samuti vulkaanipursetega kuulsaks saanud maa, 2010. aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennuliiklus. Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal, kui Vahemere
Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja tekitavad sadusid.Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta temperatuurikõikumised väga suured. Talved on külmad ja võib esineda isegi väga käredat pakast (Siber) Suved seevastu on väga palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe.
vooluveed. Saksamaa lõunapiiril kõrguvad Alpid (Allgäu, Baieri ja Chiemgau Alpid). Saksamaa kõrgeim tipp Zugspitze (2961 m) asub Baieri Alpides. Suurimatest jõgedest suunduvad Rein, Weser ja Elbe Põhjamerre, piirijõgi Oder suubub Läänemerre ning osaliselt Saksamaa alal voolav Doonau Musta merre. Suurimad järved paiknevad Põhja-Saksa madalikul ja Alpide eelmäestikualal. 1.2 Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5 kraadi ja Alpides -6 kraadi, juulis loodeosas 18 kraadi ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20 kraadi. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1 kraadi, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7 kraadi. Sajab aasta läbi, Põhja-Saksamaal 600- 800, mägede tuulepealseil nõlvul kuni 2000, mägedevahelistes orgudes ja nõgudes 500 mm/a.
muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
- Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äravoolava veehulga vahekord kindlalt ajavahemikul.Kulupooleks auramine ja äravool ning tulupooleks sademed ja juurdevool. - Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab suure osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Suurim soojushulk auramisele kulub passaatide piirkonnas,vähem poolustel ning ekvatoriaalvööndis.Soojade hoovuste mõjualal on aurumine suurem.Maailmamere vee omadusi mõjutavad lisaks päikesekiirguse hulgale veel sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur-92% päikesekiirgusest neeldub vees ja 8% peegeldub tagasi,tervikuna on jaheda veega,soojem piirkond asub 5' ja 10' laiuskraadi vahel. Soolsus-merevesi on mitmesuguste mineraalainete,soolade,gaaside ja org.aine lahja lahus,mis sisaldab ka hõljuvaineid.Merevee soolsus on tingitud aurumise hulgast
alumistes kihtides põhjavette sattunud orgaanilise aine osalusel süvagleistumine. Pidev gleistumine tekitab mulda sinaka või roheka horisondi (G), ajutise või perioodilise gleistumise korral tekivad mullahorisontidesse sinakad ja rohekad plekid, laigud ja sooned. · Sooldumine on lahustuvate soolade (Na2CO3, Na2SO4, NaCl, MgSO4, CaSO4, CaCl2, MgCl2) ning neeldunud Na+ kogunemine mulda. Sooldumine esineb kõrbe-, poolkõrbe- kuivstepi- ja stepivööndis, kus aurumine ületab sademete hulga, aga ka mujal, kus kivimid sisaldavad murenemisel ja mullatekkel vabanevaid soolasid või mullaprotsesse mõjutab soolane merevesi. Sooldumise laad oleneb sooldunud kihi sügavusest, soolade hulgast ja koostisest. Väär inimtegevus põhjustab sekundaarset sooldumist. · Ferralisatsioon on mullatekkeprotsess, kus muld rikastub raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Protsess esineb
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm. Jõed Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast. Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed. Ülekaalukalt pikim jõgi on 601 km pikkune Glåma, mis suubub Fredrikstadi lähedal Oslo fjordi.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
laskuvateõhuvoolude tagajärjel. Seal puhuvad passaadid. Sellised tingimused on sademetetekkeks ebasoodsad ja sellepärast on seal kuiv.Troopiliseskliimavöötmes asuvad maailma suuremad kõrbed: Sahara, Araabia, Mehhiko kõrbedjne. PARASKLIIMAVÖÖDE: Parasvööde asubumbes 40. ja 65. laiuskraadide vahel. See on ainuke kliimavööde, kus on neliselgesti eristatavat aastaaega.Sellele on iseloomulik tsüklonite liikumine läänest itta. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima üsnaerinevad.Parasvöötmemerelist kliimat iseloomustab üsna jahe suvi ja pehme talv. näiteks Lääne-Euroopas. POLAARKLIIMAVÖÖDE: Polaarkliima onselgesti arusaadav Gröönimaal ja Antarktises. Polaarkliimas pole suve.Aastaringselt on väga külm. Polaarpäeva ajal on veidike soojem (10-15külmakraadi), kuid polaaröö ajal on väga külm (umbes 50 külmakraadi).Polaarkliima on väga kuiv. 2. Metallurgia. Enamkasutatavad metallid on raud ja alumiinium
Oluline roll on 2007. aastal elektrituruseadusega kehtestatud toetusskeemil. Enim mõjutas taastuvelektri toodangu kasvu viimastel aastatel hakkepuidul töötavate koostootmisjaamade töölerakendamine. Kogu energia osas oli 2010. aastal taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 24,3%. Euroopa riikide võrdluses on Eestis toimunud kõige suurem taastuvenergia osakaalu kasv (16,1 protsendilt 2006. aastal 24,3 protsendini 2010. aastal). Järgnevad Rumeenia, Taani, Rootsi ja Hispaania. Suurim taastuvate energiaallikate potentsiaal asub biomassi sektoris, lisaks on head perspektiivid tuuleenergia, biogaasi ja väikehüdroelektrijaamade arendamisel. Puitkütuseid kasutavad Eestis uuted koostootmisjaamad Väos, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Ahtmes ning vaidlustatuna ka Narva elektrijaamad . Omaette probleem on puidust saadava hakke osakaalu vähenemine ja võsast saadava hakke osakaalu suurenemine.
temale kuuluvate Kanalisaartega, sh Guernsey ja Jersey ning Mani saarega KeskEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad KeskEuroopasse: Saksamaa, Austria, Sveits, Sloveenia, Ungari, Tsehhi, Poola, Slovakkia, Prantsusmaa (Notre Dame Cathedral), Liechtensteini Vürstiriik. LõunaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad LõunaEuroopasse: Albaania, Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Hispaania (Sierra Nevada), Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Portugal, San Marino, Serbia, Sloveenia, Türgi, Vatikan. Itaalia (Pompeji,Pisa) IdaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad selle regiooni koosseisu: Bulgaaria, Moldova, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tsehhi, Ukraina, Ungari, Valgevene, Venemaa. 33 . Linn kui reisisihtkoht Linnaturism keskendub ümber: Kultuur ja pärand (ajalooline ja kaasaegne) Meelelahutus ja ööelu linnaosad, West End, London; Brooklyn, NY;
Kõrgemad tipud asuvad riigi mägises keskosas, kõrgeim neist on Serra de Estrela (1991 m). Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub samanimelisel saarel Assooridel, Madeira kõrgeim punkt on Pico Ruivo (1862 m). Mandriosa rannajoon on suuremas osas väga ühtlane, välja arvatud kaks suuremat suudmeala (Tejo ja Sado). Lisaks on veel mõned väiksemad lahed (Peniche, Sines ja Lagos) ning laguunid (Vouga-Aveiro, Óbidos ja Faro). Portugali peamiselt mereline ja mahe kliima tagab pehme talve ning ilusa ja mitte liiga palava suve. Kõige vihmasemad kuud on november ja detsember, kõige kuivem periood kestab aprillist septembrini. Jahedam ja vihmasem on riigi põhjaosa, soojem ning kuivem on lõunas. 5 RIIGIVORM Põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe ........
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
1. Riigiteooriad Organisatsioonilises määratluses käsitletakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, mis ajalooliselt tekkis alles üsna hiljuti. Tavaliselt mõistetakse ja määratletakse riiki kui avalik-õiguslikku organisatsiooni, mis oma õiguskorra loomisel ning sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Tõsi, globaliseerumise tingimustes – eriti pärast Afganistani, Serbia, Iraagi, Liibüa jms sündmusi – on viimatimainitud põhimõtted muutunud diskuteeritavateks. Riik on sotsiaalse ühiselu tsiviliseeritud vorm, milles seosed ühiskonna üksikliikmete ning ühiskonna kui terviku vahel on korraldatud tsentraliseeritud võimusuhete alusel. Võim ühiskondlikus mõttes tähendab valitsemis- ja alluvussuhteid. Sellised suhted on vajalikud ühiskonnaelu korraldamiseks, ühiskondlike arenguprotsesside juhtimiseks. Seda aga mitte ainult
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
