Belize [bel`iiz], Vaduz [fad` uuts ja vad`uuts], Zaragoza [sarag´ossa], Zwickau [tsv`ikk`au], Venezuela [venetsueela]. 3. Kus asub Preiļi? Preiļi linn Lätis 4. Mitmendas vältes on kohanimi Salme? III ja II vältes. 5. Nimetage üks araabia ja üks Araabia riik. Araabia (poolsaar) maad. Nt: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid araabia maad, nt: Süüria, Liibanon, Egiptus, Tuneesia. 6. Kas õige on üks kahest või mõlemad? Miks? Brügge – Brugge, Korfu – Kérkyra, Kroaatia – Horvaatia, Mount Everest – Džomolungma, Nice – Nizza, Roheneemesaared – Cabo Verde. Brügge – Brugge: õige on Brugge, sest tegemist on linna nimega Belgias. Korfu – Kérkyra: Mõlemad on õiged, saar ja maakond Kreekas. Kroaatia – Horvaatia: Mõlemad on õiged, Kro`aatia vt Horv`aatia, asuvad Euroopas. Mount Everest – Džomolungma: Mõlemad on õiged, Mount Everest ingl vt Džomol`ungma
[bel`iiz], [fad`uuts ja vad`uuts], [sarag´ossa], [tsv`ikk`au], [venetsueela] 3. Kus asub Preiļi? Lätis 4. Mitmendas vältes on kohanimi Salme? Nii II kui ka III vältes 5. Nimetage üks araabia ja üks Araabia riik. araabia maad (araablaste enamusega maad). Nt: Süüria, Liibanon, Egiptus, Tuneesia Araabia (poolsaare) maad. Nt: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid 6. Kas õige on üks kahest või mõlemad? Miks? Brügge – Brugge, Djakarta - Jakarta, Korfu – Kérkyra, Kroaatia – Horvaatia, Mount Everest – Džomolungma, Nice – Nizza, Pearl Harbour – Wai Momi, Roheneemesaared – Cabo Verde. Õige: Brugge (Brügge on vananenud väljend, mida eesti keeles kasutati), Jakarta (Djakarta vanem nimekasutusviis. Vananenud), Korfu ja Kérkyra (mõlemad õiged. Kérkyra on kreeka keeles ja Korfu on meie eesti keelne nimetus.), Horvaatia (Kroaatia –
Hansa Liit Hansa Liit · Peamine kaubavahendaja · Asutati 12. sajandil · Alguses oli saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit · Tähtsaim keskus Lübeck · Poliitiliseks organiks hansapäevad (otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne) Kaubavahetus ja kaubateed · ülekaalus oli merekaubandus · tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod Tallinn Visby Lübeck Hamburg Brugge London · idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku · läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle Hansa Liit ja Eesti Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis. Liidu lagunemine 16. sajandil hakkas Hansa Liit langema
Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: mustkollanepunane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Vääring: euro (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antwerpen, Brugge, Namur kolmest piirkonnast koosnev liitriik Põhjas asub Flandria lõunapool asuvas Valloonias Riigi idaosas on ka väike saksakeelne vähemus, kuhu kuulub 70 000 inimest Rahaühik: frank Pealinn Asub Flandria lõuna piiri ääres Elanikke: 145 900 Pindala: 32,61 km² vapp lipp kõrgeim hoone on 150 meetri kõrgune Lõunatorn kõige kuulsam aga Atomiumi monument Manneken Pis (Pissiv Poiss).
Kesk Belgia: riigi kesk osa, viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik, 80 180 m üle merepinna Kõrg Belgia: riigi lõuna poolne osa, Ardenni mäestik (kõrgendik), mis on enam kui 600 meetri kõrgune (le Signal de Botrange 694 m merepinnast) 67 km Põhjamere rannikut, mille jätkuks on Põhjamere äärsed tasandikud Ardennide piirkond: metsased kõrgendikud (kagus) VAATAMIS VÄÄRSUSED Stedelijk Muuseum voor Volkskunde Raekoda Brugge Muuseum Koomiksid Kunst Rumbeke loss Curající poiss (Manneken PI) Wijnendale loss Westerlo loss Brüsseli raekoda Atomium Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
pannakse ka õlimaali leiutamise au, kuid tegelikult ta kõigest saavutas või täiendas uusi märkimisväärseid effekte õlimaali tehnikas. Jan van Eycki sünniaasta pole teada, kuid John Bavaaria õukonna poolt makstud palgalehtede põhjal võiks väita et see oli vähemalt 1395. aastal või varemgi. *Viide portreele "Mees turbanis" 1433.aastal Eeldatavalt Eycki autoportree* John Bavaaria surma järel astus ta Hertsog Philip Hea teenistusse. Seejärel kolis ta Brugge linna kus ta elas kuni oma surmani 1441 aastal. Jan van Eycki teeb eriliseks see, et ta oli väga kõrgelt tasustatud, võrreldes oma kolleegidega tol ajal, kes pidid ära elama üksikute maalide eest saadud müügituludega. On säilinud andmed selle kohta, et hertsog, kelle palgal ta oli, pidi mingil hetkel müüma oma vara, et Eyckile maksta, kuna ta ei tahtnud et too tema juurest lahkub. Jan van Eycki töödest tuntuimad on Madonna kantsler Roliniga, Arnolfini abielupaar ja Genti altarimaal
gamba klavessiin vioola lauto Esinemised La Venexiana on käinud edukalt esinemas peaaegu kõikidel suurematel festivalidel ja kontsertidel üle maailma. Näiteks: Konzerthaus'is ja Musikverein's Kuldses Saalis Viinis, Concertgebouw'is Amsterdamis, Konzerthaus'is Berliinis, Laeiszhalle's Hamburgis kuid ka festivalidel Schwetzingen'is, Potsdamis, Regensburgis, Herne's, Rheingau's, Graz'is, Vevey's, Cremona's, Van Vlaanderen'is, De Singel'is Antwerbis ja Brugge Festivalil. Koor on andnud kontserte Barcelonas, Brüsselis, Utrecht'is, Strassbourg'is, Amiens'sis, Madrid'is, Montpellier'is, San Sebastián'is, Mexico City's, Bogotá's ja Tokyo's. Nad on esinenud ka USA-s, New York'is, Ann Arbor'is, Chicago's, St. Paul'is, St. Louis'es, San Diego's, Los Angeles'es, San Francisco's ja Seattles. http://www.youtube.com/watch?v=76n9z69bJQM La Venexiana eesmärk on lisada oma muusikaline tõlgendus. Kajastatakse ilmalikke kui ka kiriklikke teemasid
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 403 951 (2008) Pindala: 30 528 km² Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse
7 1.5 Haldusjaotus Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks Flandria,Valloonia ja pealinna Brüsseli piirkond ja need omakorda jagunevad 589 vallaks.Belgias on 10 provintsi Antwerpen (keskus Antwerpen) · Limburg (Hasselt) · Flaami Brabant (Leuven) · Ida-Flandria (Gent) · Lääne-Flandria (Brugge) · Hainaut (Mons) · Vallooni Brabant (Wavre) · Namur (Namur) · Liège (Liège) · Luxembourg (Arlon) Belgia jaguneb 43 haldusringkonnaks ja 27 kohturingkonnaks. Suuremad linnad on: Brüssel-elanike arv 1 019 022 Antwerpen- elanike arv 459 805 Gent -elanike arv 231 493 1.6 Rahvastik 2015 a.Seisuga elas Belgias 11 258 434 inimest.Sellest lapsed 15,7% ja vanurid 18,7% Belgia inimeste keskmine oodatav eluiga on 79,78 aaastat (38
laevale mitme kaupmehe vara. Nii oli oht kaup kaotada palju väiksem. Tänapäeval veetakse eelkõige juba valmis kaupu. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid. Tallinna sadam on mänginud tohutut rolli Tallinna kui linna rikastumises. On tõsi, et hansaajal, 13.-16.sajandini, oli Tallinn austatud ja tähtis kaubanduslinn. Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod Tallinn Lübeck Hamburg Brugge London. Siit võib näha, et Tallinn oli üpris oluline sõlmpunkt kauba vedamisel idast läände. Tallinna kaudu liikusid läände karusnahad, vaha, mesi ja ka natuke hõbedat. Venemaale veeti aga soola, riideid, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Põhilised Tallinna enda ekspordiartiklid olid paekivi ja teravili. Tihti öeldakse, et Tallinna jõukus oli rajatud soolale. Ja see on ka õige. Nimelt oli Tallinn saanud oma rikkused eelkõige soola vahendamisest.
öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linnad vastama pidi, et saada teistega võrdseks täisliikmeks, olid vaba tahe täita teatud kohustusi ja kinnitus, et linn ei tõmba Hansa Liitu mingitesse konfliktidesse. Ülekaalus oli merekaubandus. Tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod – Tallinn – Visby – Lübeck – Hamburg – Brugge – London.Idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, teravilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku. Läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Hansa liit kestis Eesti veel pikka aega kuni Liivi sõja alguseni mil sõda tõmbas idapoolsele kaubandusele kriipsu peale. Tänan kuulamast!
Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansapäeva tähistatakse ka tänapäeval Eesti hansalinnades, kuid selle algne eesmärk- läbirääkimised on muutunud rohkem laadaks ning lõbutegevusteks. Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod – Tallinn – Lübeck – Hamburg – Brugge – London. Tallinn oli üpris oluline sõlmpunkt kauba vedamisel idast läände mistõttu liikusid Tallinna kaudu läände karusnahad, vaha, mesi ja veidi hõbedat. Venemaale veeti aga soola, riideid, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Põhilised Tallinna enda ekspordiartiklid olid paekivi ja teravili. (2) Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20-
egiptuses, indias ja hiinas, hiljem vahemere ümbruses, kagu-aasias ning ameerikas. Linnade tekkeks oli vaja põllumajandustoodangu piisavalt ülejääki, sest linnaelanikud ei suutnud ennast täielikult toiduainetega varustada, vaid ostsid toitu ümberkaudsetest küladest. Agaarajastu linnad olid väiksed , mõne tuhande elanikuga, rikka ja arenenud põllumajandusega. Kujunesid 2 suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt. sh. paljud Eesti linnad) ja vahemereäärsed linnad(Genova, Pisa, Veneetsia jt.) Linnastumine Tööstusühiskonnas: tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis. Megalopolis ehk hiidlinn. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega. Need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks.
Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide
Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 € = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide
tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane. Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav. Gdanski (Danzigi) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473); Memlingi täiuslikeim töö on nn Ursula kirst Brugge Johannese hospidalis (a. 1489). Memlingi õpilane oli ka Tallinnast pärit Michel Sittow. HIERONYMUS BOSCH (1453-1516) Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut seostatakse Flandrias levinud hiliskeskaegse müstitsismiga. Kõige kaugemal itaalialikust humanismist, pessimistlik
elanikuga. Suurteks linnadeks kujunesid vaid üksikute riikide pealinnad või suurematel kaubateedel väga soodsas kohas asuvad kaubalinnad. 1.saj. oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku. Siiski elas agraarajastul linnades vaid 12% rahvastikust, harva veidi rohkem. 12.saj.keskpaigast puhkesid Euroopas õitsele kaubandus ja käsitöö. Kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt.,sh..paljud Eesti linnad) ja Vahemereäärsed linnad (Genova, Pisa, Veneetsai jt.). Et feodaalvõimu alt vabaneda , kehtesti paljudes linnades oma linnaõigused (Riia õigus, Lübecki õigus). Linnastumine tööstusühiskonnas Tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände (tõukefaktor).
võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: 1. Kaupmeeste Hansa kuni u. 1350. aastani 2. Hansalinnade arengu kõrgpunkt 14.-15. sajandil 3. Langus 15.-17. sajand Ülekaalus oli merekaubandus. Tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod-Tallin-Vibsy- Lübeck-Hamburg-Brugge-London. Idast veeti läände karusnahka, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku. Läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Eesti linnadest kuulusid alates 14.sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis. Hansa Liidu tähtsus kohalikule elule: Üheks liidu esmaseks kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Seetõttu oli
HANS MEMLING (u. 1433-1493) Ta oli mõjutatud Rogier van der Weydensist, võibolla oli ka tema õpilane. Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav. Tema parimatest töödest on Gdanski (Danzigi) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473). Tema täiuslikeim töö on nn Ursula kirst Brugge Johannese hospidalis (a. 1489). Huvitav fakt on see, et üks tema õpilastest oli Tallinnast pärit Michel Sittow. Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Das_J%C3%BCngste_Gericht_%28Memling%29.jpg HIERONYMUS BOSCH (1453-1516) Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja
näiteks vaha, lina, kanepit, mett, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Venemaale veeti Euroopast veini, kangaid, metallitooteid, metalle, Skane heeringaid ning soola. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged. Need olid suured kaubalaevad, mis liikusid edasi ühe purje abil. Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod Tallinn Lübeck Hamburg Brugge London. Tallinna kaudu liikusid läände karusnahad, vaha, mesi ja ka natuke hõbedat. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu. Arvan, et tänu Hansa kaubateele on Tallinn ka tänapäeval üks tähtis kaubalinn. Ka kaubanduses moodustati erinevaid ühendusi. Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon, mille nimi oli Mustpeade vennaskond.
arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. Johann Calvin Johann Calvin (teised nimekujud: Jean Calvin, Jean Cauvin, 10. juuli 1509 - 27. mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks. Calvin sündis 1509 Põhja-Prantsusmaal Noyonis. Ta õppis Pariisi, Orleansi ja Brugge ülikoolis; temast sai Erasmuse ja humanismi austaja. Ka ta ise avaldas 1532. a humanistliku teadustöö (kommentaarid Rooma filosoof Seneca teosele "Armulikkus", mis siiski ei avaldanud loodetud mõju. Umbes samal ajal toimus ka Calvini usuline pöördumine. Sedamaid pühendus ta teoloogia õppimisele. 1533. a oli ta seotud Pariisi ülikooli uue rektori Nicholas Cop' poolt peetud kergelt protestantliku kõnega. Calvin oli sunnitud linnast kiiresti
2.-5. sajand, kui ala kuulus Frangi riigile, kinnistus ristiusk, arenesid feodaalsuhted ning hakkasid kujunema vallooni ja flaami rahvas. 843 sõlmitud Verduni lepinguga jagati Frangi riik kaheks: Belgia ala lääneosas tekkis Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond. 10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent, Brugge, Antwerpen, Brüssel, Ypres). Linnad võitlesid edukalt senjööridega ning saavutasid 13.-14. sajandil majandusliku õitsengu. Sajaaastases sõjas (1337-1453) võitlesid Flandria pärast Inglismaa ja Prantsusmaa. 1348 ühendati Flandria ja 1430 Brabant Burgundia hertsogkonnaga. Kui viimane 1477 jagati, läksid nimetatud alad Habsburidega, 1555 Habsburgide impeeriumi jagamisel sai need Hispaania. Selle absolutistliku ülemvõimu alt vabanes Belgia ala kodanliku revolutsiooni ajal, kuid
aastal loodud maal “Jüri Proben´I portree.” 4. Nimeta maailmakuulsaid muuseume + nende asukohad. Euroopa Belgia: Rubensi auks – Antverpeni Kaunite Kunstide Muuseum _- Aadress: Leopold de Wael Plaats, Antverpen. Peamiselt 14. kuni 20. sajandi maalikunst ja skulptuurid. Vanim maal 1333. aastal Simone Martini maalitud pilt, mis kujutab stseene neitsi Maarja elust. Poeedid kunstnike seas – Groeninge museum ja St.-Jans-Hospital Brugges - Aadress: Groeninge Muuseum: Dijver 12, Brugge; St.-Jans-Hospital: Mariastraat 38, Brugge. Groeninge muuseumis eksponeeritakse peamiselt nende kunstnike loomingut, kes on suurema osa oma elust Brugges mööda saatnud. Muuseumi üks pärl on Hieronymus Boschi “Viimsepäeva kohus.” St.-Jans-Hospitali pärliteks on Hans Memlingi meistritööd. 2 peamist “Püha Katariina müstilised pulmad” ning Püha Ursula laegas. Viimane kujutab stseene Kölni naispühaku elust. Taani:
RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTAMISEKS? Kujutusviisist sõltub, millise ettekujutuse me rahvastiku paikenemisest ühes või teises piirkonnas saame. Punktkaart rahvastiku tihedus. Ruutkaart kujutatav ala on jagatud ruutudeks. Pindalakaart nähtuste väärtust kujutatakse pindalaliselt. MIS JÕGEDE ORGUDES TEKKISID ESIMESED LINNAD? Mesopotaamia, egiptuse, india ja hiina suuremate jõgede ümbruses. NIMETAGE LINNU, MIS KUULUSID HANSALINNADE LIITU. Brugge, Hamburg, Veeenezia, Pisa, Lübeck, Tallinn, Geenova. MIKS TEKKISID LINNASTUD? Tööstuse kiire areng MIKS ON MÕNED LINNAD KASVANUD MEGALINNADEKS? Linnadesse kolivad noored, kes loodavad seal tööd leida ja paremat sissetulekut. Linnad kasvavad ja ühinevad lähedalasuvatega. MILLE POOLEST ERINEB LINNASTUMINE ARENENUD JA VÄHEM ARENENUD RIIKIDES? Kõige kiiremini toimub linnastumine vähem arenenud riikides. Seal kasvab rahvaarv ka loomuliku iibe tõttu.
(Vaga 2004: 451). Ainuke asi, milles van Eyckid väga tugevad pole, on ruumikujutus – avaral maastikul Talle kummardamise pildil pole perspektiivset ühtsust. Ka õhuperspektiiv on puudulik, sest tagaplaanil olevad esemed on kujutatud sama selgelt ja teravalt kui esiplaanil olevad esemed. (Vaga 2004: 452) Põhja-Madalmaade koolkonda kuulus lisaks vendadele van Eyckidele veel Petrus Christus (1443-1472)– tegu on puhtalt flaami koolkonnaga, mille peamiseks keskuseks on Brugge. Samal ajal tekkis ka Lõuna-Madalmaades oma koolkond, mille keskuseks oli Tournai. Selle kuulsaimateks esindajateks olid Flémalle’i meister, kelle tööd identsed Robert Campini (1378- 1444) omadega. Campin oli hea kolorist ja peenmaalija, hea siseruumide kujutamisel. Lõuna- Madalmaade tuntuimaks meistriks oli aga Rogier van der Weyden (1400-1464), kes rikastas Madalmaade kunsti uute vormide ja dramaatilisema sisuga. Tema kuulsaimateks töödeks on 1438
· Haldusjaotus: 3 piirkonda, 10 provintsi · riigikeeled: hollandi, prantsuse ja saksa keel Regioonid: 1. Flaami regioon Flandria 58% 2. Vallooni regioon Valloonia 32% 3. Brüsseli regioon 10% + itaallasi, prantslasi, araablasi, sakslasi Flaamide ja valloonide piir kujunes välja 1962. aastal Suuremad linnad: · Brüssel 1 044 100 · Antwerpen 466 500 · Gent 234 600 · Charleroi 199 600 · Liege Lüttich 180 800 · Brugge 116 500 · Namur 106 800 Albert II, kuningas aastast 1993 · Usk domineerib katoliiklus Karnevalide ja pidustustega tähistatakse nii kristlikke, paganlikke kui ka rahvuslikke tähtpäevi · maailmakuulsad on flaami maalikunstnikud: P.P. Rubens, A. van Dyck, J. Jordaens Westhoek Tihe jõgedevõrk: Schelde, Meause (Maas), Sambre Looduslik taimkate on säilinud peamiselt geestidel rabad, niidud, nõmmed ja Ardennides (tamme ja pöögimets) Kliima
ühendamiseks, millele aga astusid vastu katoliiklusele truuks jäänud metsakantonid. Tekkinud sõjalised kokkupõrked lõppesid 1531. aastal protestantide lüüasaamisega, Zwingli langes viimases 5 Johann Calvin Johann Calvin sündis 10. juulil 1509. aastal Prantsusmaal Noyonis. Ta oli piiskopi sekretäri poeg ning õppis Pariisi, Orleansi ja Brugge ülikoolis usu- ja õigusteadust, temast sai Erasmuse ja humanismi austaja. 1533. a oli ta seotud Pariisi ülikooli uue rektori Nicholas Cop' poolt peetud kergelt protestantliku kõnega. Calvin oli sunnitud linnast kiiresti lahkuma ja hiljem ka Prantsusmaalt, sest kuningas François I oli alustanud jõulist evangeelsetevastast karistusaktsiooni. Calvin asus elama Baselisse, et tegeleda uurimustöö ja kirjutamisega ning 1536. aastal valmis
frikatiiv hõõrdhäälikud j, v, f, s, s, z germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidisi, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled Hansa Liit Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest. Heliline häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad Helitu häälik, mida hääldades häälepaelad ei vibreeri indoeuroopa keelkond maailma suurima kõnelejate arvuga keelkond, ala ulatub Indiast Euroopani;
tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane. Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav. Gdanski (Danzigi) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473); Memlingi täiuslikeim töö on nn Ursula kirst Brugge Johannese hospidalis (a. 1489). Memlingi õpilane oli ka Tallinnast pärit Michel Sittow. HIERONYMUS BOSCH (1453-1516) Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu 4 naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut seostatakse Flandrias
– Kui kirjutame väikese tähega leedu kunstnik, tahame sellega märkida, et kunstnik on leedu rahvusest, või toonitada, et ta esindab leedu rahvuskunsti. Suure tähega Leedu kunstnik tähendab 'Leedumaa kunstnik, kunstnik Leedumaalt'. Võib kirjutada nii Eesti-aegne kui ka eestiaegne. Kirjutage Mehhiko köök ja Mehhiko road (kohanimi suure tähega). Jaanuaris 2010 algas Eestis lugemisaasta (väiketähega). Sõna jaanipäevaaegne on väiketähega. Belgia linn on Brugge, seda hääldatakse [brühhe]. Ühendis Brugge pits on kohanimi suure tähega. Kirjutada suure algustähega: Siberi katk. Ühendis Eesti hümn on esimene sõna suure tähega. Tähenduses 'väga suur segadus' on kasutusel Paabeli segadus (esimene sõna suure tähega) ehk paabel (väikese tähega). Kas kirjutada Karjala kask või karjala kask? – Botaanikas on tavaks kirjutada taimenimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte
Kui kirjutame väikese tähega leedu kunstnik, tahame sellega märkida, et kunstnik on leedu rahvusest, või toonitada, et ta esindab leedu rahvuskunsti. Suure tähega Leedu kunstnik tähendab 'Leedumaa kunstnik, kunstnik Leedumaalt'. Võib kirjutada nii Eesti-aegne kui ka eestiaegne. Kirjutage Mehhiko köök ja Mehhiko road (kohanimi suure tähega). Jaanuaris 2010 algas Eestis lugemisaasta (väiketähega). Sõna jaanipäevaaegne on väiketähega. Belgia linn on Brugge, seda hääldatakse [brühhe]. Ühendis Brugge pits on kohanimi suure tähega. Kirjutada suure algustähega: Siberi katk. Ühendis Eesti hümn on esimene sõna suure tähega. Tähenduses 'väga suur segadus' on kasutusel Paabeli segadus (esimene sõna suure tähega) ehk paabel (väikese tähega). Kas kirjutada Karjala kask või karjala kask? Botaanikas on tavaks kirjutada taimenimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte
Olulised keskused : Flandria ja Gent. Eriti hinnatud oli sarlak, mida nimetati punaseks kaleviks. 13. sajand oli hiilgeaeg, 14. saj hakkas langema ja 15. saj olid alles vaid üksikud keskused. Kaubanduses hakati nõudma odavamaid kalevi tüüpe. Lõuna-Euroopas oluline piirkond kalevi jaoks oli P-Itaalia. Suured toodangumahud Madalmaades tähendasid seda, et linnad olid oma majandusliku baasi suhtes väga monofunktsionaalsed, st üks ainus tegevusala oli nende majanduse aluseks. 1300 paiku oli Brugge's 70-80% meestest seotud kalevitootmisega. See tähendas aga seda, et kui kalevitootmist tabas raskus, siis oli suurel osast rahval halvasti. Sitsiiliast levis puuvillase kanga valmistamine. Puuvill jäi siiski veidikene eksootiliseks materjaliks. L-Saksamaal toodeti kuulsat lõuendit, ehk linast kangast. Siidikangast toodeti Prantsusmaal. Maavarade tootmine: millised maavarad, kus ja kuidas. Töö tootlikkus Rauda sulatati siin-seal üle Euroopa, kus vähegi toormaterjali leidus
Gooti keel- tekst pärineb 4. sajandist (400 aastat enne võrdleva keelematerjali tekkimist). Puhtal kujul näha ablaut, umlaut puudub, kuna see toimus 5s, 6s sajand. Sõnavara u. 2500 ning gooti keel on abiks vana-inglise keele mõõistmisel. Hansa Liit – Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest. 1 Heliline – häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad Helitu – häälik, mida hääldades häälepaelad ei vibreeri
of Herman Rode, master from Lübeck. Paintings on the outer flanks of this double-winged altar depict the life of Saint Nicholas, the central part and the unfolded wings expose over thirty wooden sculptures forming the so-called gallery of saints. The exposition contains also the Altar of St. Mary from 1500; the Altar of the Holy Kin from about 1490, made at Jan Borman's workshop in Brussels; The Altar of Christ's Passion was made at the beginning of the 16th century by the Brugge master Adrian Isenbrandt at the order of the powerful Brotherhood of the Blackheads Guild. The High Altar References: · P o r g a s s a a r, Kristina; A l j a s, Eva-Grete; K u u s k e m a a, Jüri. Tallinn: Medieval capital. Tallinn: PhotoTour · S t. N i c h o l a s' C h u r c h. http://en.wikipedia.org/wiki/St._Nicholas%27_Church,_Tallinn · R e i d l a, Jana. 2006. Tallinn in legends. Tallinn: PhotoTour
Only the initial fragment, remained of the original painting with up to 50 figures representing all the medieval social positions, can be seen in the St Nicholas' Church. It is most likely the painter's renewal of an analogous painting in Lübeck dating from 1461, accomplished at the end of the 15th century. The altar of St Anthony or the Altar of Christ's Passion was made at the beginning of the 16th century in the Netherlands by the Brugge master Adrian Isenbrandt and later complemented by Michel Sittow, a Tallinn artist of all-European renown. Also the altar of Mary, made in 1495 by an artist known as the author of the "Lucia Legend", as well as the altar of the Holy Kin (the so-called Brussels altar) from about 1490, made in Jan Borman's workshop of carved altars in Brussels, are displayed in the church. Since the end of year 2002 unique 350 years old decorative screen of Bogislaus Rosen's
vägede lahkumise, endise korra taastamise. · Põhjaprovintsid sõlmisid Utrechti uniooni, et viia lõpuni revolutsiooniline sõda. · Rahu ei tulnud. · Lõunas hertsog prantsuse Anjou hertsog, pidi loodama Brabandi hertsogiriik. Valloonid asustasid L-M'i, prantsusekeelsed koos kalvinistidega astuti Prantsuse sissetungijatele vastu. Rahvaliikumise käigus vabastati mitmed hispaania linnad(Brüssel, Brugge, Gent ja Antverpen). Hispaania asehaldurika sai Alessandro Farnes (Parma Margarete poeg), kes alistas need linnad. 1585 augustis oli vabadusvõitlus Flandrias, Brabandis jt L-M provintsides lüüa saanud. · Põhja-Madalmaades kukutati Felipe II ametlikult 1581.aastal. Utrechti uniooni alusel loodi Ühendatud Provintside Vabariik ehk Ühendatud Madalmaad. Uut riiki hakati nimetama Hollandiks. · 1584.aastal tappis hispaanlaste agent Oranje Willemi
aasta revolutsiooni. ****** Selle Br�sselist p�rit andeka meistri elust on v�he teada. Ta kuulus n�ndanimetatud Tikitud Lehestiku Meistri (Master of the Embroidered Foliage) l�hikonda, kelle nime uusimad uurijad �igustatult Aert van den Bossche�iga samastavad. Kunstniku suurep�rased religioossed maalid on t�nap�eval hoiul sellistes paikades nagu Palais des Beaux-Arts, Lille, Prantsusmaa; Jumalaema kirik, Brugge, Belgia; Catedral de Burgos, Burgos, Hispaania; Museum Boijmans Van Beuningen, Rotterdam, Holland. Kujutatav motiiv ja teose formaat eeldavad, et k�esolev kolmikmaal oli loodud privaatseks palvetamiseks p�hakoja perekabelis v�i kodukirikus. Teos on omistatud 15. sajandi l�pus elanud kunstnikule, keda teaduslikus kirjanduses on tinglikult nimetatud Madonna Meistriks Grogi kollektsioonist selle meisterlikkuse,
hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsivà, tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. Emich Wolfgang Korngold 1897-1957 Isa oli Viini mõjukaim muusikakriitik. Kuulsaim lavateos „Surnud linn“ („Die tote stadt“). Sümbolistlik kirjanik Georges Rodenbach avaldas 1892 lühiromaani "Bruges-la-Morte", mille pealkirja võiks tõlkida kui "Surnud linn Brugge". Lisaks sellele, et see on sümbolistliku kirjanduse tüüpnäide, on see esimene fotodega illustreeritud ilukirjandusteos. Selle lühiromaani põhjal kirjutas Erich Wolfgang Korngold 1920 ooperi"Surnud linn". • Esiettekanne Hamburgis, Kölnis. 1921 esitati New Yorki Metropolitani ooperis. • 2 tegelast – Paul ja Marietta. 3. peategelane surnud – keda meenutatakse • I vaatus – reaalsus. Paul armub Mariettasse, kes meenutab tema endist naist.
Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik. Hansa Liidu pealinn oli vaieldamatult Lübeck, milleks ta nimetati ametlikult aastal 1418. Seal toimus ka enamik Hansapäevi. Linn hoolitses arhiivide ja kirjavahetuse eest, kuid juriidilises mõttes ei olnud Lübeck pealinn, nagu ka Hansa Liit ei allunud ühisele seadusandlusele - igal hansalinnal olid oma seadused. Ülekaalus oli merekaubandus. Tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod Tallinn Visby Lübeck Hamburg Brugge London. Idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku. Läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Liidu lagunemine 16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa Liidul ei olnud uues olukorras enam kohta. 15. sajandil puhkes mitu katkuepideemiat, mille tagajärjel suur osa elanikkonnast suri. See tõi kaasa teravilja
E.Holl, 1573-1646). Madalmaade 15. ja 16.sajandi ajaloo tähtsaimaks sündmuseks oli vabadusvõitlus Hispaania vastu, mille tulemusena Holland 17.sajandiks iseseisvuse saavutas. Iseseisvumist toetanud humanistlike ideede sissetung oli alanud juba varem ning see soodustas renessansskultuuri arengut Madalamaades. Kuigi arhitektuur esialgu jääb nii nagu Saksamaalgi veel tihedasti seotuks gootikaga, ilmuvad juba 16.sajandi alguses esimesed renessansi mõjusid. Brugge linnakantselei hoonet (1535-37) ilmestavad küll gootipärased kõrged katuseviilud, fassaadi seinapinna jaotamine horisontaalseteks väljadeks, karniis ja poolsambad aga viitavad renessansi sissetungile. 16.sajandi keskel tugevnesid Madalmaadel itaalia vararenessansist (eriti L. Alberti loomingust) saadud mõjutused, samal ajal ei piirdutud ainult uute vormide mehhaanilise ülevõtmisega, vaid püüti luua oma stiili. Suured teened selle väljakujunemisel on
annaabi.ee 
