Tekitaja Puukborrelioos e. Lyme tõbi kuulub looduskoldeliste haiguste rühma ja seda põhjustab spiroheet (spiraalikujuline bakter) Borrelia burgdorferi, mida leidub puugi seedekanalis. Haigust nimetatakse Lyme'i tõveks USA Connecticuti osariigi Lyme'i asula järgi, kus seda 1975. aastal esimest korda kirjeldati. Haigust tekitav bakter, mis esineb imetajate ja lindude veres ning levib inimesele puukide vahendusel, avastati tükk aega hiljem, alles 1984. aastal. Levik maailmas ja Eestis Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja mõnes Aasia riigis leidub mitmeid borreliabakterit levitavaid puugiliike. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et
Puukborrelioos Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis. Erinevalt puukentsefaliidist ei toimu nakatumine koheselt, vaid kahe-kolme päeva jooksul. Kõige tüüpilisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala jooksul. Tüüpiline on paarisentimeetrine punetav laik, mis laieneb pidevalt. Varem või hiljem lööve kaob. Haigusnähtusi esineb ka närvisüsteemis ja südames, seda harvem. Need on märgid, et nakkus levib organismis, ning, et sellele ei pruugi eelneda nahalööve. Haigusnähtusid on veel: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamasti valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-,
TUBERKULOOS Nakkushaigus, mis on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. Enamasti kahjustab kopse, kuid on ohtlik kõikidele elunditele. Ainsad viisid tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test. Ravimiseks peab haige läbima kuuekuulise ravikuuri, mis tuleb kindlasti lõpuni teha. Bakterit leidub kõikjal maailmas ning haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Aastas sureb ligi kaks miljonit inimest tuberkuloosi! PUUK BORRELIOOS Puuk borrelioos on nakkus, mida levitavad puugid. Borrelioosi esineb peamiselt imetajatel ja lindudel ning borrelia-bakter elab puukide seedekanalis. See haigus avastati aastal 1984 ning eestis diagnoositi esimene juhtum aasta hiljem. Igal aastal haigestub sellesse üle 300 inimese. Mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk. Puuk borrelioos kahjustab närvisüsteemi, liigeseid, nahka ja südant. Selle haiguse juures on suur oht hilineda diagnoosimisega, kuna haigusnähud pole alati väga ilmsed
varitsevad ja sobiva looma või inimese möödudes end neile kaela kukutavad, ei pea siiski paika. Kuidas puuk hammustab? Sageli puugi hammustust ei märgatagi, sest see ei ole valulik. Tavaliselt jääb naha külge kinnitunuks umbes nädalaks. Kui puuk on toitumise lõpetanud, vabastab ta ohvri, langeb maapinnale ja asub munema. Seejärel ta hukkub. Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, sammuti sisaldab see ainet, mis takistab vere hüübimist. Nakkuste saamiseks ei peagi puuk hammustama, piisab sellest, kui ta üle naha jalutab. Lapsel on ju alatihti kätel või jalgadel mõni kriimuke, mille kaudu puugi süljes olev haigustekitaja organismi satub. Missuguseid haigusi puugid levitavad? Puugid kannavad edasi mitmeid haigustekitajaid. Nende tekitatud haigustest on inimesele ohtlikemad puukentsefaliidiviirus ja puukborreioos. Loomulikult ei kanna
Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Gonorröa ehk tripper Mis see on? Tekitajaks on bakter, mis kahjustab meestel kusiti limaskesta ja naistel emakakaela ja naistel emakakaela limaskesta. Võib kahjustada ka neelu ja pärasoole. Kuidas ja millal avaldub? Enamasti ilmuvad haigustunnused 3-5 päeva pärast nakatumist, aga vahel võivad tunnused ilmneda ka hiljem. Naistel: rohekas-kollakas eritis tupes ja valulikkus kusemisel. Võib tekkida ka veresegune eritis. Meestel: rohekas-kollakas eritis peenises. Kuidas levib?
Puukentsefaliit ja hepatiit Puukentsefaliit Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus. Nakatumisviisid Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Haigus ei levi inimeselt inimesele. Haiguse sümptomid Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud. Enamik inimesi seejärel tervistub. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele, mille võimalikud välised tunnused on: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Ravi Puukentsefalii
nakkusallikaga, ise kätega nakkustekitaja konjunktiivide limaskestale või ülemistesse hingamisteedesse viies.[5] Nakatumised on aset leidnud, kas siis haigestunud linde sulgedest puhtaks kitkudes või kanu tükeldades, tegeledes võitluskukkedega, mängides lindude hulgas, seda eriti sageli asümptoomsete partide hulgas, partide toorest verd juues või pooltoorest kana süües. Tais registreeriti ka tiigrite ja leopardide nakatumine, kui neile anti loomaaedades söögiks kanu. Kodukasside nakatumine linnugripiviirusega leidis tõestust kassidega tehtud eksperimendi käigus. Keskkonna kaudu on teoreetiliselt võimalik nakatumine mitmel viisil. Kontamineeritud vee allaneelamine ujumise ajal või otse intranasaalselt või konjunktiividel, samuti saastunud käte kaudu. Haigusnähtude kirjeldus põhineb nendel haigusjuhtudel, mida on ravitud haiglas. Kergemakujulisi haigestumisi, subkliinilisi ja atüüpilisi haigusjuhtusid ei ole uuritud, kuid
Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt. PUUGID - BORRELIOOS Borrelioos on haigus, mille eest tuleb eriti hoolikalt hoiduda suvel metsas käies. Selle haiguse põhjustajad levivad puukide vahendusel. Kui borrelioosipõhjustajat kandev puuk imeb inimeselt verd, siis satub haigusetekitaja inimese vereringesse. Esimese haigusetunnusena ilmuvad nahale punetavad laigud puugihammustuse ümber. Lisaks võib inimene tunda peavalu ja väsimust, mis aga mööduvad peagi. Seetõttu arvatakse tihti, et see oli kaasnev puugihammustusega, mitte aga tõsise haigusega
Lõpptulemuseks on surm. Kolmandase süüfilise haige pole enam nakkusohtlik. Kaasasündinud süüfilis tekib haigustekitajate tungimisel läbi platsenta (seega peale 12.rasedusnädalat). Tihtipeale hukkub loode 4 5 raseduskuul tekib spontaanabort. Mida kauem on ema haigus kestnud, seda suurem on lapsel tõenäosus ellu jääda. Kaasasündinud süüfilis võib avalduda vastsündinu ja imikueas siis on iseloomulik sõlmeline, villiline või mädapõletikusarnane nahalööve, aga ka laiad kondüloomid, nahk võib muutuda üleni tihkeks ja praguneda jättes nt. suu ümbrusesse kiiretaolisi arme. Esineb nohu, mis raskendab lapsel imemist ja lõhub ta ninaluud (sadulnina). Lisaks on maksapõletik, lümfisõlmede suurenemine, kehvveresus, luude muutused (väga sageli) ja muud süsteemsed nähud. Lapsed on virilad, söövad halvasti ja võtavad halvasti kaalus juurde. Vahel avastatakse kaasasündinud süüfilis alles hiljem. Kindlateks tunnusteks on siis
sulfoonamiidi koos trimetraprimiga või ampilitsiini, ofloksatsiini. 4 Kõhutüüfus Kõhutüüfus on palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter (Salmonella typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Kõhutüüfusesse nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde. Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna. Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis pole tüüfusevastaseid antikehi ehk vastuaineid, jääb Salmonella õgiraku sees ellu ning paljuneb seal. Umbes kaks nädalat hiljem õgirakud lõhkevad ning bakterid satuvad uuesti verre. Bakterid jäävad
Ohtlikud kui kaasub asteroskleroos ja kõrge LDL kolesterool. Veenilaiendid ehk vaariksid ehk veenikombud on veenide (eriti alajäsemete) seinte väljavenimistest tekkinud laiad kohad. Veeniklapid ei ulatu enam kokku ja veri voolab tagasi. Sellest tekib omakorda suurem surve seinale. Veenilaiendite tüsistus- komudes seisvas veres tekivad tromibid ( flebiit, tromboflebiit) , mis muutuvad emboliteks. Ohtlik vere haigus. Põletiku kohal on nahk tuline, punetav , valuline, võib olla ka kehakaalu tõus. Vahel vaja voodireziimi. Soovitame: kaaniravi, konntrast dussi, detox plaastrid, kuiva meresoola vann jalgadele, B3 keratiniini, kvertsetiini, foolhapet, ascorutiini. Jahutavad geelid, külma kapsalehte , takja teelehte . Salvina traumaeel (heel) , kaanikreem, mumio salv. Grippheel ennetamiseks. Endistool-immuunsust tõstev tablett. Hemarroidid - veenid laienenud? HEMAROIDID: (veenikombud) põhjuseks on vaagna piirkonna veenide kahjustused,
Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus). Loomulik immuunsus- Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti. Passiivne immuunsus- Nakkushaiguse ennetamine antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline. Aktiivne immuunsus- Haiguse läbi põdemisel tekkinud immuunsus. Immuniseerimise plaaniline kava- Riiklik immuniseerimiskava, mille alusel võimaldatakse teatud vaktsiine lastele ja täiskasvanutele tasuta.
organismi kaitsevõime langus (vananemine, HIV nakkus), väikesed nahatraumad, suhkurtõbi, jalgade verevarustuse häired ja rohke antibiootikumide tarvitamine. Nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning käib koos palju inimesi),harvem kodustes tingimustes. Nakatumisest kuni sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt küllalt pikk aeg. Levinuimad seenhaiguse tüübid: Jalgade seenhaigus Haigus algab tavaliselt IV-V varba vahelt. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib levida küüntele ja kogu labajalale. Seenhaigus kätel Haigus algab tavaliselt III-IV sõrme vahelt. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib levida küüntele ja kogu labakäele. Suguelundite kandidiaas Haigus annab märku sügeluse ja kipitusega naiste suguelundite piirkonnas. Võib esineda ka kohupiimasarnast voolust. Kubeme seenhaigus Haigus tunnus: äärest punetava selgepiirilise vallitaolise servaga rõngas.
alajäsemetel, mis võivad muutuda suuremateks hemorraagilisteks kolleteks. Prognoos kehv, kõrge letaalsusega. Kui hästi läheb, pääsed amputatsiooniga. Pneumoonia. Esineb reeglina pärast eelnevat hingamisteede infektsiooni. Sümptomid köha, rinnavalu, räginad, palavik, külmavärinad. On täheldatud ka farüngiiti. Artriit ja uretriit. Diagnostika. Meningiidi korral esineb bakter liikvoris, kui antibakteriaalset ravi pole alustatud. Tõsise meningokokkinfektsiooni korral on ka veres neid suhteliselt mõnuga. Kasvavad šokolaadiagaril, selektiivsel söötmel; täpne identifikatsioon süsivesikute oksüdatsiooni järgi (glükoos ja maltoos). Preparaadis G- intratsellulaarsed diplokokid. Lateksaglutinatsioon kihnu antigeenide määramiseks ei ole väga kõrge tundlikkusega (kihnu antigeenid). Ravi ja profülaktika.
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
mis vabaneb latentse infektsiooni reaktiveerumisel; transformatsioon – rakkude kontrollimatu vohamine, rakkude transformatsiooni põhjustab viiruse esimene serotüüp, viiruse ulatuslik ekspressioon, transformeerunud rakud sisaldavad 5-15 viirusgenoomi koopiat, viiruse genoomi on inkorporeeritud onc-geenid, mis sarnanevad lindude retroviirustele. Etiopatogenees: haiged linnud eritavad viirust väliskeskkonda nõredega, organismi satub viirus respiratoortrakti kaudu ja nakatumine toimub peamiselt oronasaalselt, tekib rakuga seotud vireemia. 6. haiguspäevaks viirus tabandab lümfoidorganeid, tüümust, Fabriciuse pauna, luuüdi, põrna. 2.haigusnädalal rakuga seotud vireemiale järgneb lümfoblastide proliferatsioon (vohamine), millele nädal hiljem järgneb organite kahjustus. Kliinilised tunnused: Inkubatsiooniperiood on varieeruv, kestab 2-5 nädalat, harvemini 8-20 nädalat, maksimaalselt 60 nädalat. Enamasti nakatuvad tibud. Täiskasvanud lindudel kulgeb
Selles kaitsesüsteemis, mida nimetatakse immuunsüsteemiks, etendavad olulist osa kaks komponenti: B-lümfotsüütide poolt toodetavad antikehad ja tsütotoksilised ehk rakke lagundavad T-lümfotsüüdid. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Juhul kui võõrvalkudeks on viiruse ümbrise või kapsiidi koosseisu kuuluvad viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud
o Ennetamine: kanaliha ja munatoodete vältimine tundmatus kohas o Ravi: antibiootikumid TEETANUS o Levimisviis: haava kaudu, musta süstlaga o Haigusnähud: näolihaste jäikus, neelamishäired, lihaskrambid o Ennetamine: vaktsineerimine o Ravi: antibiootikumid, antitoksiinid, lihaselaksandid PIDALITÕBI E. LEEPRA o Levimisviis: kontakt ja piisknakkus, 95% nakatunutest o Haigusnähud: kõhnumine, seedehäired, närvi- või reumavalud, punetav lööve, võivad ilmneda muhud (leproonid) ei ole valulikud o Ennetamine: vaktsiin puudub o Ravi: kombineeritud ravi KOOLERA o Levimisviis: saastunud joogi ja toiduga, väljaheidetega o Haigusnähud: Tugev kõhulahtisus, oksendamine, krambid, veekaotus võib põhjustada surma o Ennetamine: vaktsineerimine o Ravi: antibiootikumid, vedeliku andmine o 1848. Oli Koolera puhang BOTULISM, C BOTULINIUM o Levimisviis: toiduga, haava kaudu
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l
Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Siiski peab nentima, et sellised juhtumid on haruldased. Ülekandumine kas köha- vi nohutilkade kaudu pole vimalik. Argipäeva tavaliste tegevustega (majapidamistööd, viibides tööl, reisides jne) vib STD nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus STD (suurimateks eranditeks on vaid hepatiit B ja AIDS) ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal (häbeme serv). Nakkus vib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned STD-d on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Nii palju kui teatakse praegu kige ohtlikumast STD-st, HIV-ist, viib see keskmiselt pärast 12. aastat lpplikku faasi AIDS,
o Saastunud sööt, joogivesi, inventar, ruumid, trantspordivahendid jne o Bioloogilised siirutajad- teised kodu- ja ulukloomad, inimene, linnud, väliparasiidid o Viiruse loomulikuks reservuaariks on puugid, kelle organismis viirus püsib ja paljuneb. Puugid nakatuvad vireemia staadiumis loomadel parasiteerides Patogenees Viirus satub organismi läbi hingamisteede, seedetrakti või puugi hammustuse korral läbi naha Viiruse esmane paljunemine toimub tonsillides, edasi liigub teistesse lümfisõlmedesse ja kandub verega laiali kogu organismis. Viirus paljuneb lümfotsüütides ja retikulaarrakkudes. Rakud hävivad ja suureneb veresoonte seina läbilaskvus. Tekivad tursed, verevalumid, infarktid, kudede varustus hapnikuga väheneb, ainevahetusprotsessid on häiritud ja organismi kuhjuvad toksilised laguained
Diagnoosimine - Vereproovist määratakse põletiku olemasolu teatud vererakkude hulga põhjal. Verekülvi abil määratakse teatud juhtudel haigustekitaja esinemist. Lumbaalpunktsioonil saadud liikvori ehk seljaajuvedeliku uuringuga määratakse selle valgusisaldust ja teatud juhtudel ka tõenäolise haigustekitaja esinemist. Ravi - Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega. Puugiga edasikanduvad nakkused. puukentsefaliit, borrelioos, ehrlihhioos, babesioos, tulareemia. Puugid säilitavad haigusekitajaid. Puukentsefaliit – inkubatsiooniperiood kuni 2 nädalat, 1.faasis (3-6 p) palavik, iiveldus, oksendamine, müalgia, harva meningeaalsündroom. Vaheaeg u 7 päeva. 2.faas – palavikuline, meningiitiline vorm, poliomüeliitiline vorm (lõtv parees, atroofiad). Vaktsineerimine. Puukborrelioos – multisüsteemne haigus, inkubatsiooniperiood 3-32 p.
Haiguse õitsemisperioodis tekivad hingamishäired. Haiguspilt võib kulgeda erinevalt: osa haigetel ilmnevad ärritus- ja agressiivsusnähud, orientatsiooni kadumine, lihastõmblused, krambid, mis kaelas ja kõrilihases tingivad tugeva valu neelamisel või isegi vedeliku nägemisel (hüdrofoobia ehk veekartus). Surm saabub tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu. (Marutõbi) Marutõbi levib sülje kaudu, sest ta paljuneb süljenäärmetes. Viirusega nakatumine algab hetkel, mil haige looma sülg satub hammustuse kohta või kriimustusse või haava. Kõige ohtlikumad viirusekandjad on hundid, rebased, kährikud, hahkhiired, kassid, koerad ja hiired.. (Marutõbi, Marutaud) Marutõve vastu on olemas vaktsiin, mida kasutatakse nii haiguse ennetamiseks kui antiseerumina. Ravina toimib see ainult siis kui vaktsiini süstida paar päeva peale viirusega kokkupuudet, hiljaks jäädes (kui viirus jõuab närvisüsteemi) pole enam ravi. Oluliselt
Haiguse tekitajad dermatofüüdid kasvavad üksnes sarvestunud struktuurides (nahk, küüned, juuksed) ja nende pinnal. Seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dussiruumide vaipades ning vannimattides. Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele soodustavad nakatumist halb hügieen, higistamine, organismi kaitsevõime langus (vananemine, HIV nakkus), väikesed nahatraumad, suhkurtõbi, jalgade verevarustuse häired ja rohke antibiootikumide tarvitamine. Nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning käib koos palju inimesi), harvem kodustes tingimustes. Nakatumisest kuni sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt küllalt pikk aeg. Sümptomid ehk avaldumine Haigusel on palju erinevaid avaldusvorme. Üks tüüpiline tunnus on krooniline ketendus 3.-4. ja 4.-5. varba vahel, sest need varbad on tavaliselt rohkem omavahel kokku surutud. Varbaid laiali
Mittepatogeenne on näiteks T. denticola, T. oralis ja T. pectinovorum. Esimesed kaks on suuõõnes leiduvad liigid. Suuõõne spiroheete seostatakse paradontoosiga. Treponema pallidum - patogeensetest treponeemidest on olulisim; süüfilisetekitaja. Juba 15. sajandil tehti kindlaks, et süüfilis levib sugulisel teel. Tema genoom on ka sekveneeritud. T. pallidum ei talu kõrget temperatuuri ja kuivamist. Süüfilis. Treponema ei läbi tervet nahka ja seega on vaja nakatumiseks nahavigastust. Bakter paljuneb selle koha lähedal, kust ta sisenes ja 2 nädala kuni 2 kuu möödudes moodustub haavand. Kui sealt materjali võtta, saab tumeväljas spiroheete vaadelda. Enamasti haavand paraneb ise ja bakterid kaovad algsest nakkuskoldest. Osa rakke aga jõuab migreeruda keha teistesse piirkondadesse: limaskestad, silmad, liigesed, luud, kesknärvisüsteem, kus nad aktiivselt paljunevad. See teine staadium ilmneb 3 nädalat kuni 6 kuud pärast esmase haavandi paranemist. Sageli kaasneb sellega ka
Aine „Terviseõpetus” arvestustöö (avatud ülikool) Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja
Epidemioloogia. Arenenud riikides kaks haripunkti – lastel alla viie ja noorukitel/täiskasvanutel (14-20). Antikehad 80…90% täiskasvanutest, kusjuures kliinilist mononukleoosi pole pruukinud põdeda. Arengumaades esineb infektsioon tunduvalt varasemas eas. Viiruse ülekanne lähikontaktil süljega, lähedasel suukaudsel kontaktil, hambaharjade ja topside jagamisel. Põhjustab eluaegset infektsiooni, taastekkiv haigus on nakkuse põhjuseks, võib levida ka asümptomaatilistelt. Riskipopulatsioon: lapsed – asümptomaatiline haigus või kerged sümptomid; teismelised ja täiskasvanud – tõsine risk; immuunkompromiteeritud – kõrgeima riskiga eluohtliku neoplastilise haiguse tekkeks. Ülemaailmse levikuga, sesoonsuseta. Replikatsioon. Viirus süljes initsieerib suu epiteeli infektsiooni, levib lümfoidkoe B-rakkudesse. Esineb epiteeli ja B-rakkude produktiivne infektsioon
Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaars
Tavaliselt tekib üks või mitu juustevaba laiku. Haigus taandub tavaliselt 1 aastaga, kuid kahjuks võib sageli ägeneda. (Meestüüpi juustekadu ehk androgeenne alopeetsia esinemine naistel ja meestel) Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Parasiit kaevub epidermisesse, liigub mõni sentimeeter ja põhjustab käikudesse munedes tugevat sügelust. Sügelistesse nakatumine toimub vahetu kontakti kaudu haige inimese või tema poolt saastatud esemetega, tavaliselt seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Tüüpiliseks kaebuseks on õhtune nahasügelus, mis algab 3-6 nädala möödumisel nakatumisesteriti. Sügelus teikib enamasti peale voodisse heitmist, kuna sügelislestad muutuvad soojas keskkonnas aktiivseks. Nahale tekib iseloomulik lööve, paarikaupa asetsevate täpikestena, mis võib sügamise tagajärjel tüsistuda mädase nahapõletikuga
● kopsude ventilatsioon puudulik ● hingamine on pindmine, ebakorrapärane, kiire ● häälepilu kitsas ● häälepaelad lühikesed Nimeta millised on 3 hingamistüüpi lapseeas? ● abdominaalne ● diafagmaalne-kostaalne ● kostaalne Nimeta hingamiselundite põletike riskitegureid ja tekkepõhjuseid? viirus, infektsioon, bakter, allergeen Riskigrupi lapsed: Nõrgestatud toitumusega, hüpotroofikud, rahhiitikud, allergilised, halbade elutingimustega lapsed. Millised on ülemiste hingamisteede põletike iseloomulikud tunnused lapseeas? Köha, kurguvalu Miks lastel kaasneb riniidi korral sageli konjunktiviit ja/või otiit? Riniit võib põhjustada silmades pisaravoolu, sügelust, punetust, turset - kaasuda võib konjunktiviit. Miks imikul on nohu raske haigus? Imik ei hinga suu kaudu.
talle elupäästvat esmaabi andes. • Ära anna kannatanule juua. 32. Mis põhjustel tekivad kuumakahjustused? Missuguseid kuumakahjustusi võib esineda? (päikesepiste , kuumakurnatus, kuumarabandus) Mis on nn kuumakrambid? 33. Kuidas kuumakahjustused ära tunda? Tunnused Kliiniline surm, • krambid, • teadvusehäired või teadvusekaotus, • sage hingamine, • kiire pulss (160-180 lööki minutis), • punetav, kuum ja kuiv nahk, • oksendamine, • eelnähud: • peavalu, • peapööritus, • väsimus 34. Kuidas tegutseda: a) Kuumakurnatuse korral? Tegutsemisjuhised • Vii kannatanu jahedamasse keskkonda, aseta lamavasse asendisse. • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril 112 kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks. Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga.
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronit
(Ostrov, 2002). 5. RAVI 5.1. Ravimtaimed Ravimtaimed on meditsiini üks kõige vanemaid vorme. Taimedel on alati meditsiinis olnud tähtis roll ja tänapäeva sünteetilised ravimid on kopeeritud taimsete visandite pealt. On olemas ürte, millega saab leevendada valu ja põletikku, lõdvestada ja stimuleerida elundeid, võidelda mikroobide vastu ja ergutada immuunsüsteemi. Toniseerivad ürdid võivad ergutada organismi enesekaitsevõimet nakkuse vastu võideldes, millest on abi viirusliku peavalu korral. Taimed aitavad taastada õiget hormoonide tasakaalu ning mõned mõjuvad otseselt ka valuvaigistina. Ravimtaimi kasutades tuleb silmas pidada, et ürdid mõjuvad aeglasemalt kui tavaravimid. Paljud ravimtaimed on otsustunud katsete põhjal paljutõotavaks peavalurohuks. Üks tõhusamaid ravimtaimi migreeni vastu on lõhnav püreeter. Ingverist võib olla abi sellistel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
