Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata Misjon Püha Patrick Iirimaal Püha Bonifatius Saksamaal Viimased paganad, leedulased, ristiti 1386 Kristlik kultuur Kloostrid peamised kultuurihoidjad 525 Dionysius Exiguus ajaarvamine Kristuse sünnist 9. saj Karolingide renessanss Alcuin Koolide rajamine Kasutatud allikad http://uudised.err.ee/failid/101810_01.jpg 3.3.2010 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romaani/arh_saksa/pi sipilt/pp_06_worms.jpg 3.3.10 http://www
osa neist dokumentidest, eriti aastaid 12981300 käsitlev osa, on kaduma läinud, siis ei ole Dante osaluse tegelikku määra linna valitsemises enam võimalik kindlaks teha. Gvelfid jagunesid kohe pärast võitu gibelliinide üle kaheks fraktsiooniks: mustadeks ja valgeteks gvelfideks. Mustad gvelfid soovisid paavsti otsest kontrolli linna üle, valged seevastu suuremat iseseisvust. Esialgu olid Firenzes võimul valged gvelfid ja nad pagendasid mustad gvelfid. 1301. aastal otsustas paavst Bonifatius VIII Firenze vallutada ja määras seda tegema Charles de Valois, kes oli Prantsusmaa kuninga Philippe IV vend. Firenzel oli häda käes ja nad saatsid delegatsiooni Rooma lepitust otsima. Esialgu kuulus delegatsiooni hulk liikmeid, aga Bonifatius saatis teised saadikud laiali ja pidas läbirääkimisi üksnes Dantega. Kuid juba 1. novembril 1301 vallutas Charles de Valois koos mustade gvelfidega Firenze ja hulk valgeid gvelfe tapeti. Dante jäi ellu, sest ta
Rüütel tahab daamile novelli rääkida kuid see läheb nii nihu, et lõpuks daam hakkab naljatama ja muutub teravmeelseks ja rüütel ei saagi rääkida lõpuni oma novelli , mida ta jutustama oli hakanud. 3)Minu arust on novell üles ehitatud sellele, kuidas üks mees suudab olla tark ja samas ka loll. Tegevus pingestus siis, kui mees korrutas samu sõnu ja jooksis endiga metsa kuid naine aitas ta sealt välja, tehes nalja. Kuues päev"Teine novell" 1) paavst Bonifatius- oli inimene, keda paljud teised austasid. Ma arvan, et ta oli välimuselt halli peaga vanamees. Geri Spina- paavsti väga hea tuttav. Väga korralik ja järjekindel inimene.See järjekindlus väljendus selles, et ta sõitis iga päev oma saadikutega Santa Maria Ughi kirikust mööda. Selle kõrval oli ka Cisti pagariäri. Cisti oli pagar, kes pidas teistest väga lugu ja kunagi ei öelnud kellelegi halvasti, vaid ütles mida arvas ja seda viisakalt
Lääne- Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Teema olulisemad mõisted: Cinstantinius Suur, Milano edikt, misjonärid, Patrick, Püha Bonifatius, piiskop, kateeder, katedraal, kaanon, kanoonid, toomkapiitli, visitatsioon,preester, kümnis, piibel, Vana Testament, Uus Testament, munk Hieronymus, kirikuisad: Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Sakremendid, Petrus Lombardus, missa. Paavstiriik ehk Kirikuriik, Gregorius I Suur. 2. Panus kultuuri: Kristluse keskusteks olid peamiselt linnad, enamiks maapiirkondi aga ristiusustamata. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli
Arutlev kirjand Louis IX Püha-õiglane ja armastatud valitseja Louis IX Püha-õiglane ja armastatud valitseja Louis IX Püha (25. aprill 1214 25. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 12261270. Teda peetakse viimaseks tõeliseks ristisõdade ideaalide kandjaks ning Prantsuse kuningavõimu oluliseks tugevdajaks. 1297 kuulutas paavst Bonifatius VIII ta pühakuks. Alaealisest Louis'st sai uus kuningas aastal 1226. Tema eest valitses regendina ema Blanche. 1234. aastal kuulutati Louis IX täisealiseks ning abiellus Provence'i Margueritega. Ehkki ametlikult sai Louis valitsejavõimu enda kätte, jäi ta reaalselt veel aastateks oma ema mõju alla. Siiski kujunes tema valitsusaeg küllaltki edukaks: tänu tema (kroonikute väitel) vagadele ja õiglastele isikuomadustele kasvas
korduvalt üles märgitud Firenze nõukogude istungitel sõnavõtja ja hääletajana. Gvelfid jagunesid kohe pärast võitu gibelliinide üle kaheks fraktsiooniks: mustadeks ja valgeteks gvelfideks. Elukäik Esialgu olid Firenzes võimul valged gvelfid ja nad pagendasid mustad gvelfid. 1301. aastal otsustas paavstBonifatius VIII Firenze vallutada ja määras seda tegema Charles de Valois. Firenzel oli häda käes ja nad saatsid delegatsiooni Rooma lepitust otsima. Bonifatius saatis teised saadikud laiali ja pidas läbirääkimisi üksnes Dantega. Kuid juba 1. novembril 1301 vallutas Charles de Valois koos mustade gvelfidega Firenze ja hulk valgeid gvelfe tapeti. Elukäik Mustad gvelfid pagendasid Dante kaheks aastaks ja käskisid tal maksta suure trahvi. Dante ei maksnud midagi, sest ta pidas trahvi ebaõiglaseks ja mustad gvelfid olid kogu tema Firenzesse jäänud vara konfiskeerinud.
1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirlaste keistepühak. Peetrus Galilea kalur, Kristuse lemmik jünger. Roomas esimene piiskop. Püha Bonifatius(680-754) Roomast lähtuva misjonitöö innikuimaid läbiviijaid, sakslaste ristja. Hieronymus(345-420) Tõlkis Piibli paavsti käsul ladina keelde, seda hakati nimetama Vulgataks Petrus Lombardus Arendas lõplikult välja sakramente käsitleva õpetuse Paavst Innocentius III (1198-1216) Töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril leiva ja veini muudumine Kristuse vereks ja lihaks just peestri pühitsuse läbi.
Pärast 80. aastal pKr aset leidnud põlengut lasi keiser Hadrianus aastatel 118125 püstitada Pantheoni uue hoone sellisena, nagu see on püsinud tänaseni. See ehituskunsti meistriteos pani rooma arhitektide tehnilised oskused tõsiselt proovile ning oli hiljem eeskujuks sellistel renessansiaja kunstnikele nagu Bramante ja Michelangelo. Pantheon pääses hävingust ainult tänu sellele, et Bütsantsi keiser Phokas andis hoone 609. aastal paavst Bonifatius IV valdusse, kes muutis selle aasta hiljem 1. novembril Santa Maria ad Martyresi kirikuks. Sajandite jooksul tekitasid maavärinad, üleujutused ja lammutustööd hoonele märkimisväärset kahju, kuid samas see restaureeriti alati. Näiteks 663. aastal käskis keiser Constantius II ülekullatud pronksist katuseplaadid Konstantinoopolisse toimetada ning paavst Urbanus VIII Barberini lasi ülessulatada portikuse pronkslae, et saada materjali Castel Sant' Angelo kahurite ja
Nende positsiooni parandas aga oluliselt kirikureform 11. sajandi keskel. Paavst sai sellega Õhtumaade kiriku vaieldamatuks peaks ning Gregorius VII ajal esitati esimest korda ambitsioon olla nii vaimulik kui ka ilmalik suverään. Järgnesid võitlused keisritega, mille ajal Aleksander III määras kindlaks paavsti valimise korra, mis põhijoontes on samasugusena säilinud tänapäevani. Paavstluse kõrgajaks loetakse 13. sajandit, mil valitsesid Innocentius III, Innocentius IV ja Bonifatius VIII. Pärast viimast hakkas aga paavstlus nõrgenema, kuna paavstid sattusid Prantsuse kuningate mõju alla ning 1305. aastal kolis paavst Clemens V Roomast Avignoni. Martinus V, kes asus elama Rooma ning suutis kirikulõhe tõepoolest ületada. Tema ajal kindlustus paavstluse positsioon tunduvalt, kuna ta suutis kontsiliaarse liikumise summutada ning nii jäi paavst vastuvaidlematult läänekiriku juhiks. 15. sajandi lõpust 16. sajandi keskpaigani valitsesid nn
märts. Õigeusu kirikus ja episkopaalkirikus on tema mälestuspäev 12. märts, anglikaani kirikus 3. september. Gregorius I on katkuhaigete, kooripoiste, õpetlaste, podagrahaigete, kiviraidurite, muusikute, paavstluse, paavstide, õpilaste, lauljate, müürseppade ja õpetajatepatroon. Ta on Inglismaa, Kercemi, Legazpi ja Lääne-India patroon. Maltas ejtunis peetakse tema auks igal aastal ajavahemikus märtsist aprillini protsessiooni. Bonifatius VIII kuulutas ta aastal 1298 Kiriku doktoriks Hinnang Peaaegu kõik uurijad on seda meelt, et Gregorius I on üks väljapaistvamaid paavste ajaloos. Ta rõhutas paavstiapostellikku suktsessiooni ja ülemautoriteeti kirikus. Ta rõhutas, et paavst sai priimaseõiguse Jumalalt kõikidekirikute üle. Seega jõustuvad kirikukogude ja sinodite otsused paavsti kinnituse alusel, samuti võib paavst neid tühistada. Kasutatud kirjandus: 1. Siitan, Toomas '' Õhtumaade muusikalugu I '' Avita 1998.
mitte osa võtta, et sakslaste alt vabaks saada. Nad lahkuvad sõjaväljalt, sakslaste katastroofiline kaotus on osalt selle tagajärjeks: ordumeister ja 150 orduvenda langevad. Kurelased ja saarlased ei tunnusta avalikult sakslaste valitsust, Leedu kuningas Mindaugas taganeb ristiusust, venelased rüüstavad ja põletavad Tartu linna. Saarlased annavad varemini alla, kurelased alles 1267. a. erilepingu põhjal (U. B. 405). 1299. a. 18. III. (U. B. 581) räägib paavst Bonifatius VIII oma kirjas, ta olevat kuulnud, et Eestimaa ,,paganad" on sagedasti mässu tõstnud Taani kuninga ning ta vasallide vastu ja tahavad nüüd viimaseid hävitada, nii et ristiusuliste seisukord ülepea väga kõikuv ja kardetav näib olevat. Voldemar-Erichi laenumeeste õiguses (a. 1315) käib peat. I § 2 järgmiselt: ,,Sest et (aga) maid paganate, leedulaste, venelaste ja karjalaste poolt hädaoht varitseb, nad ka veel sisemiselt maainimeste poolest rahutud on..
Nädalapäevadest kannab ta reede nime. Loke-aaside perekonna vaenlane,kes oli saatana osa etendav hiiglane. Ansgar-benedaktiini munk, kes 829.aastal saadeti Karolingide riigist Rootsi . Alfred- Inglismaa kuningas Edgar- kuningas, kelle valitsusajal suutsid anglosaksid alistada normannide valdused Kirde-Inglismaal. William I-ehk William Sohilaps.oli normandia hertsog.. Constantinus Suur- keiser,kes tunnistas ristiusu Rooma riigis lubatuks Milano ediktiga aastal 313. Püha Bonifatius-sakslaste ristija,kes oli Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid. Hieronymus-õpetlane ja munk,kes 4.sajandil tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde. Ambrosius- oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks. Augustinus- oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Friedrich I- oli saksa kuningas alates 1152, rooma keiser alates 1155 kuni surmani
William I Vallutaja Inglise kuningas ( 1066-1087).oli Normandia hertsog alates 1035, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis troonil (William I nime all). Constantinus Suur Rooma keiser, tunnistas ristiusu riigis lubatuks oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) kirikuisad kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur I paavst, kes võttis kasutusele tiitli Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle
Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess, ning kulges sageli vallutuste käigus, suurt osa etendasid misjonärid (lad k. Missio-lähetus). Iirimaal kulges ristiusustamine ainsana rahulikult, kus misjonitööd juhtis piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste kaitsepühakuna. Rajas rohkelt kloostreid ning koolitas misjonäre. Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid oli saklaste ristija Püha Bonifatius ( 680-754). Viimasena ristiusustati leedulased 1386 aastal. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine. Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Esimeseks Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Ta oli Galilea kalur, kellest sai Kristuse lemmikjünger. Suurem osa vaimulikkonnast kogunes linna, sest seal oli enamus kirikutest. Linnas asus ka see jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool kateeder, millest
vältel oli kirik samuti ainus arvestatav kultuurikanda ning vaimulikud tihti ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Esialgu olid Kristluse põhileviku pinnaks linnad. 5.saj levis see edasi ka maale. Olulist osa Kristluse levikus mängisid misjonärid, kuid enamus tugines siiski vallutustele. Ainsana võeti kristlus rahulikult vastu Iirimaal, eelkõige tänu piiskop Patrickule, kes rajas kloostreid ja koolitas misjonäre. Misjonitöö innukaim läbiviija oli sakslaste ristija Püha Bonifatius(680-754). Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedulased 1386. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes esialgu olid koguduse ülevaatajad. 1. Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Tema jutustustoolist kateedrist tuleb ka hilisem piiskopi kiriku nimetus katedraal. Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete
Nende positsiooni parandas aga oluliselt kirikureform 11. sajandi keskel. Paavst sai sellega Õhtumaade kiriku vaieldamatuks peaks ning Gregorius VII ajal esitati esimest korda ambitsioon olla nii vaimulik kui ka ilmalik suverään. Järgnesid võitlused keisritega, mille ajal Aleksander III määras kindlaks paavsti valimise korra, mis põhijoontes on samasugusena säilinud tänapäevani. Paavstluse kõrgajaks loetakse 13. sajandit, mil valitsesid Innocentius III, Innocentius IV ja Bonifatius VIII. Pärast viimast hakkas aga paavstlus nõrgenema, kuna paavstid sattusid Prantsuse kuningate mõju alla ning koliti Roomast Avignoni. 14. sajandi lõpul tekkis Suur Kirikulõhe, kuna nii Roomas kui ka Avignonis seati üles oma paavst ning lõpuks pani kirikukogu troonile ka kolmanda. Kõik nimetasid üksteist vastupaavstideks ning katoliiklik Euroopa näis lootusetult killustununa. Mõju hakkasid haarama ketserlused, näiteks lollardid ja hussiidid. Kuid 1417. aastal suutis
saj. juhtis Iirimaal misjonäritööd piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste kaitsepühakuna. · Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja koolitati misjonäre, kellest paljud suundusid mandrile misjonäritööd tegema. · Lääne Euroopas kujunesid kloostrid Püha Benedictuse reeglite alusel, kes asutas 529.a. Monte Cassino kloostri. · Roomast lähtuva misjonitöö innukaimaid läbiviijaid oli sakslaste ristija Püha Bonifatius 8. sajandil. d. Vallutuste tulemusena: · Nt eestlased ristiti 1208-1227. e. Viimased paganad: · Leedulased ristiti 1386. 3. Kiriku organisatsioon. a. Preester kristlaste hingekarjane: · Pidas kogudusele jutlust. · Sooritas sakramente kristlikke toiminguid. b. Piiskop kõrgeim vaimulik oma piirkonnas (piiskopkonnas): · Pidas jutlust katedraalis piiskoplikus peakirikus. · Pühitses ametisse preestreid.
kristlike sajandite kirikliku pärandiga. Iiri keldi kloostrikirik oli ida kiriku kloostritelt omandanud käsitluse et kodukohast ja oma kloostrist lahkumine ning kõrvalisse maanurka elama asumine oli kõrgeim väljendus askeetlikust elust ja meeleparandusest. Kodukohast lahkumine oli kulgev tegevus mille lõpp ja õnnestumine olenes Jumala tahtest. Iiri keldi munkade vanad palved oma sügavuse elu ja looduslähedusega on tänaseni kristlaste hulgas populaarsed. P. Bonifatius - Algselt Sakside apostel Winfrid, kes pühitseti 722. aastal piiskopiks ning Paavst Gregorious andis talle nim Bonifatius. 8. sajandi algul marssis ta Sakside äikesejumal Torile pühendatud hiide kui seal parajasti ohverdati ning raius kõigi nähes maha suure ohvritamme. Legendi järgi tõusis kohe pärast esimest kirvehoopi suur tuuleiil mis puu ja selle ümber olevad paganad pikali puhus. See teguviis ise näitab, kui ükskõikseks saksid oma jumalate suhtes tegelikult muutunud olid.
bulla, millega Leedu suurvürst Vitautas nimetatakse Trt pk kaitsjaks ,,venelaste ja teiste vastu''. 1418 Riia pp-ks Johannes Ambund, mitte Ordu kandidaat, keeldub astumast Sksa ordusse ja astus liitu Pommeri kun Eerikuga, kes võttis 1421 sügisel Riia ppk-a oma kaitse alla. 1419 õnnestub Ordul Saare-Lääne piiskopitoolile läbi suruda Kaspar Schuwenflug, kelle vasalle toetava pol pärast satub Ordu vastuollu oma sõbraga. Tühistatakse Bonifatius IX bullad. Pärast Ambundi saab Riia pp-ks Henning Scharpenberg. 1435 Valga maapäeval sõlmiti rahu pp ja Ordu vahel: · Pp ja toomkapiitel võisid kanda augustiinlase rüüd · Riia allumise küsimus lükati 12 aastaks edasi 14
1302 loovutas Philippe Inglismaale Guyenne’I (endise Aktivaania). Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria. PHILIPPE ILUS JA PAAVSTID: 1296 maksustas Philippe prantsuse kiriku. Paavst keelas kirikul riigile makse maksta. Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise. 1301 arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastutasuks paavsti ülemuslikkust kuninga üle. Philippe nõudis paavsti BONIFATIUS VIII kukutamist ja laskis ta röövida, kuid rahvahulk vabastas paavsti. 1305 asus Philippe Ilusa survel ametisse uus, pranslasest paavst Clemens V. Tänu ebastabiilsusele Rooma linnas suutis Philippe ta meelitada resideeruma Avignoni, kus paavst oli Prantsuse kuninga mõju all. TEMPLIORDU LIKVIDEERIMINE- Pärast viimaste valduste kaotamist Pühal maal oli Templiordust saanud vaid kamp võimsaid pankureid. Nende moraal oli alla käinud (tegelesid liigkasu
See oli Riia peapiiskopi positsiooni tugevdamine ordu vastu. Nimetus rõivastustüli tuleneb sellest, et kui varem kanti Saksa ordu rõivaga sarnast valget mantlit siis nüüd see asendus augustiinlaste mustaga. Läänimees Hermann von Üxküll pantis 1388. aastal oma Üksküla linnuse Saksa ordule, mis oli peapiiskopi õiguste rikkumine. Saksa ordu toetas vasalle, et neil on õigus pantida oma vara, kuid Riia peapiiskopkond sellega ei nõustunud. Rooma paavst Bonifatius IX keelas 1391. aastal peapiiskopkonna mõisate võõrandamise isikutele ja institutsioonidele väljastpoolt peapiiskopkonda ja ilma maahärra loata, kuid keegi sellest otsusest ei hoolinud ning panditi oma valdusi edaspidi Saksa ordule. Vahepeal vabanes Tartu piiskopitool. Saksa ordu toetusel valis toomkapiitel uueks piiskopiks toomhärra Albrert Hechti, kuid paavst Urbanus VI nimetas samal ajal Tartu piiskopiks Dietrich Damerowi. Damerow luges Saksa ordut enda vaenlaseks. Ordu sundis A
(quaestiones), tuletas neist õiguslaused (distinctiones). • Üks varaseim õigusteaduse metoodika, • keskaja ülikoolides õpetuse alus Corpus iuris canonici 1580 • Decretum Gratiani 1140 /50 • Extravagantes, 5 rmt • Decretales Gregorii IX, 1234, ehk liber extra • 1298 Bonifacius VIII liber sextus • Clementinae constitutiones 1317 (Bonifatius VIII ja Clemens V dekretaalid) • Praegu kehtib codex iuris canonici 1917 18. Kristliku kiriku ja ilmaliku riigi suhete ajalooline areng. Mis valdkondi kirikuõigus reguleerib? • hingeõnnistus • Abielu jm sakramendid nagu ristimine ja matus • seksuaalkuriteod • ketserlus: on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
1303 loovutas Philippe Inglismaale Guyenne'i (endise Akvitaania). Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria. Philippe Ilus ja paavstid 1296 maksustas Philippe prantsuse kiriku. Paavst keelas kirikul riigile makse maksta. Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise. 1301 arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastutasuks paavsti ülimuslikkust kuninga üle. Philippe nõudis paavst Bonifatius VIII kukutamist ja laskis ta röövida, kuid rahvahulk vabastas paavsti (suri hiljem suurest nördimusest). 1305 asus Philippe Ilusa survel ametisse uus, prantslasest paavst Clemens V. Tänu ebastabiilsusele Rooma linnas suutis Philippe ta meelitada resideeruma Avignoni, kus paavst oli Prantsuse kuninga mõju all. Templiordu likvideerimine Pärast viimaste valduste kaotamist Pühal maal oli Templiordust saanud vaid kamp võimsaid pankureid. Nende moraal oli alla käinud (tegelesid liigkasu
vahetuspõhimõte asendub rahamajandusega. Kiriku arhitektuuris saab uueks stiiliks gooti stiil senise romaani stiili asemel. Gooti stiil on kõrgustesse minev, kitsad ja kokkupressitud, ent samas visuaalselt kaunid aknad. Gregooriuse laulu kõrval hakatakse tähtsustama ka ilmalikke laule. Viimaseid asutakse üles kirjutama ja ühiskond muutub ilmalikumaks. 14. sajandist algas kirikuloos eriti tormiline ajajärk. Avignoni vangipõlv vältas aastast 1309 kuni 1377. aastani. See algas paavst Bonifatius VIII-st, kes oli vaenujalal Prantsuse kuningas Philippe IV-ga, ja suri kuu pärast seda, kui oli napilt pääsenud hukkamisest Prantsuse kuninga käe läbi. Keeruliste sisepoliitiliste olude tõttu ka Itaalias otsustas paavst Clemens V kuulata Philippe IV nõu ja asutada paavsti residents hoopis Avignoni, kuhu jäädi rohkem kui pooleks sajandiks. Roomast pagenud ja autoriteeri kaotanud paavst, samuti indulgentsipoliitika, teisalt kerkiv
- Kolonisaatorid sattusid tihipeale omavhael konflikti, eriti piiskopid ja linnad orduga. Eestimaa ostmine tugevdas tunduvalt ordu positsioone Liivimaal. Ordu keelas tagastamast Riia peapiiskopkonnas hõivatud vara, mis ajendas paavst Innocentius VI 1354.aastal ordu kirkuvande alla panema. See kestis kolmkümmend aastat. See ei suutnud aga takistada ordu eneseteadvuse kasvu. Liivimaa sisevõitlustes saavutas ordu suure võidu 1397.aastal, kui paavst Bonifatius IX toetas nende seisukohta, et isegi Riia peapiiskop peab kuuluma ordusse. Martinus V tühistas aga 1425. Aastal selle otsuse. Ordu ei jätnud jonni ja 1452.aastal jõustas paavst Nicolaus V otsuse uuesti. - Liivimaa arvutake territooriumide tülide lahendamiseks ja ordu täieliku domineerimise tõkestamiseks kutsus Riia peapiiskop 1422.aastal Valka kokku Liivimaa maapäeva (Landtag). Nelja seisuse (piiskopid,vaimulikud,ordu,vasallid, linnade esindajad)
Kirik oli ainupädev vannete võtmisel ja jumalakohtu läbiviimisel. Nimetati koormisi:kümnis, roomaraha(paavstile), tulesüüde(kiriku küünalde jaoks), adraraha. Kiriku käsutuses oli täituv maksu ja lõivusüsteem. 9.Sacerdotium ja imperium Kirik oli lagunenud.See oli muutunud kuningate kirikuks, nende omandiks.Anglosaksidel oli õnnestunud häälestada iiri kirik rooma riitusele.Hakati mandril ristiusku levitama. Wuinfried Bonifatius- oli andekas misjonistrateeg. Südameasi oli usu uuendamine frangi riigi idaosas. Ta vandus kaitsta katoliku usuõpetuse puhtust. Piibli autoriteet sidus ta Roomaga, ta küsis nõu sealselt paavstilt. Pippin pani aluse kirikuriigile. Kristlik kuningas pidi olema kiriku ja usu kaitsja. Karl Suur võttis keisrinimetuse vastu. Keiser abistas paavsti tema hädas.Paavstist sai keiserlik ametnik ja tema kirik riigikirik.Pärast tema surma lagunes riigivõim kiiresti
kinnitati kiriku asüüliõigust. Kirik oli ainupädev vannete võtmisel ja jumalakohtu läbiviimisel. Nimetati koormisi:kümnis, roomaraha(paavstile), tulesüüde(kiriku küünalde jaoks), adraraha. Kiriku käsutuses oli täituv maksu ja lõivusüsteem. 9.Sacerdotium ja imperium Kirik oli lagunenud.See oli muutunud kuningate kirikuks, nende omandiks.Anglosaksidel oli õnnestunud häälestada iiri kirik rooma riitusele.Hakati mandril ristiusku levitama. Wuinfried Bonifatius- oli andekas misjonistrateeg. Südameasi oli usu uuendamine frangi riigi idaosas. Ta vandus kaitsta katoliku usuõpetuse puhtust. Piibli autoriteet sidus ta Roomaga, ta küsis nõu sealselt paavstilt. Pippin pani aluse kirikuriigile. Kristlik kuningas pidi olema kiriku ja usu kaitsja. Karl Suur võttis keisrinimetuse vastu. Keiser abistas paavsti tema hädas.Paavstist sai keiserlik ametnik ja tema kirik riigikirik.Pärast tema surma lagunes riigivõim kiiresti
Prantsuse rüütleid Courtai (Kortrijki) lahingus. 1303 andis ära Philippe Inglismaale Guyenne'i (endise Akvitaania). Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria. Philippe Ilus ja paavstid 1296 maksustas Philippe prantsuse kiriku. Paavst keelas kirikul riigile makse maksta. Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise ().1301 arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastutasuks paavsti ülimuslikkust kuninga üle. Philippe nõudis paavst Bonifatius VIII kukutamist ja laskis ta röövida, kuid rahvahulk vabastas paavsti (suri hiljem suurest kurjusest). 1305 asus Philippe Ilusa survel ametisse uus, prantslasest paavst Clemens V. Tänu ebastabiilsusele Rooma linnas suutis Philippe ta meelitada resideeruma Avignoni, kus paavst oli Prantsuse kuninga mõju all. Templiordu likvideerimine Pärast viimaste valduste kaotamist Pühal maal oli Templiordust saanud vaid kamp võimsaid pankureid
nõusolekuta. Kuna Inglismaa ja Prantsusmaa boikoteerisid teda edukalt (prants. keelas kulla viimise Kirikuriiki) pidid ta oma nõudmistest taganema. 1301 kui Philippe IV vangistas paavsti legaadi süüdistas Bonifatsius teda kuninga volituste ületamises. Aastal 1302 kuulutas paavst (bullaga Unam Sanctam) ennast kõigi kristlaste ülimaks vaimulikuks ja ilmalikuks valitsejaks. Seepeale süüdistas Philippe teda ketserluses. 1303 Philippe IV lasi paavsti röövida. Kuigi Bonifatius VIII vabanes suri ta mõne aja pärast. Tema aeg oli keskaegse paavstivõimu tipp, kuid pärast ta surma algas paavstivõimu langus. 1298 anti tema juhtimisel välja Liber Sextus kiriku seaduste kogu. Legaat-Clericus Lacois-UnamSanctam- XV saj. kirikukogud: Konstanzi kirikukogu (1414-1418) kutsuti esile vastupaavst Johannes XXIII poolt Saksa-Rooma keisri Sigismundi palvel. Eesmärkideks oli kaotada kirikulõhe (otsustada
ajaloost. Inimpisaratest moodustuvad põrgu jõed. Seal D väljendab lootust, et tema värsid elavad kaua. Tunneb, et on loomas midagi suurt. Kaheksandas ringis kupeldajad, abielurikkujad. Taluvad ränkasid karistusi. Sinna paigutab D ka terve rea paavste tema julgus!. Seal on paavstide kaev põlev auk maa sees, üks paavst kaevu suudmes pea alaspidi rippumas, kui uus tuleb vahetab see tema välja. See episood Blakel üsna värvikalt. Bonifatius VIII teda vihkas D enim. Samas Boccacio kirjeldab pigem tema voorusi. Isiklik asend määrab tugevasti meie arvamused ja suhtumised ümbrusesse. Seal veel petised silmakirjatsejad, vargad, röövlid. Karistatakse ka salakavaluse pattu. Odüsseuse hing samuti seal. Kaheksas ring pikalt edasi antud. Seal ka viha ja lahkhelide külvajad. Mees, kes hoiab pead juukseidpidi käes, sisikond lõhki Bertran de Born (keskaja kirjanduse antoloogiast trubaduuride luules, väga sõjakas feodaal,
Mitra taga 22 olevad lindid sümboliseerivad aga Sõna ja Vaimu. Abti mitral on üks rist, piiskopi mitral kaks risti. Peapiiskopi mitral on päike tiaara - paavsti kolmekordse krooni kujuline peakate (ld Vicarius Filii Dei "Jumala Poja asetäitja"). Tiaara aluseks oli Vana-Pärsia kuningate peaehe, mille kuju meenutas poolikut muna. 12. sajandil lisas paavst Aleksander III paavstivõimu sõltumatuse tähistamiseks esimese krooni. Paavst Bonifatius VIII paigutas tiaarale teise krooni, et see koos esimese krooniga rõhutaks paavstide vaimulikku ja ilmalikku võimu. Jumalikku võimu tähistava kolmanda krooni lisas tiaarale 14. saj kas Clemens V või Benedictus XII. Kolm krooni üheskoos sümboliseerivad kolmainsust, kannatavat, võitlevat ja võidukat kirikut ning paavsti võimu kuningate ja keisrite üle. Tiaara tipus olev rist tähistab paavsti allumist Kristusele tonsuur munkade tunnus keskajal
saj. lõpul katoliikluse vormis. Misjonäride tegevuse tulemusena: 5.saj. juhtis Iirimaal misjonäritööd piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste kaitsepühakuna. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja koolitati misjonäre, kellest paljud suundusid mandrile misjonäritööd tegema. Lääne Euroopas kujunesid kloostrid Püha Benedictuse reeglite alusel, kes asutas 529.a. Monte Cassino kloostri. Roomast lähtuva misjonitöö innukaimaid läbiviijaid oli sakslaste ristija Püha Bonifatius 8. sajandil. Vallutuste tulemusena: Nt eestlased ristiti 1208-1227. Viimased paganad: Leedulased ristiti 1386. Kiriku organisatsioon. Preester kristlaste hingekarjane: Pidas kogudusele jutlust. Sooritas sakramente kristlikke toiminguid. Piiskop kõrgeim vaimulik oma piirkonnas (piiskopkonnas): Pidas jutlust katedraalis piiskoplikus peakirikus. Pühitses ametisse preestreid. Õnnistas sisse altareid ja kirikuid. Kontrollis vaimulike tegevust.
saj. lõpul katoliikluse vormis. Misjonäride tegevuse tulemusena: 5.saj. juhtis Iirimaal misjonäritööd piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste kaitsepühakuna. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja koolitati misjonäre, kellest paljud suundusid mandrile misjonäritööd tegema. Lääne Euroopas kujunesid kloostrid Püha Benedictuse reeglite alusel, kes asutas 529.a. Monte Cassino kloostri. Roomast lähtuva misjonitöö innukaimaid läbiviijaid oli sakslaste ristija Püha Bonifatius 8. sajandil. Vallutuste tulemusena: Nt eestlased ristiti 1208-1227. Viimased paganad: Leedulased ristiti 1386. Kiriku organisatsioon. Preester kristlaste hingekarjane: Pidas kogudusele jutlust. Sooritas sakramente kristlikke toiminguid. Piiskop kõrgeim vaimulik oma piirkonnas (piiskopkonnas): Pidas jutlust katedraalis piiskoplikus peakirikus. Pühitses ametisse preestreid. Õnnistas sisse altareid ja kirikuid. Kontrollis vaimulike tegevust.
lõpul katoliikluse vormis. Misjonäride tegevuse tulemusena: 5.saj. juhtis Iirimaal misjonäritööd piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste kaitsepühakuna. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja koolitati misjonäre, kellest paljud suundusid mandrile misjonäritööd tegema. Lääne – Euroopas kujunesid kloostrid Püha Benedictuse reeglite alusel, kes asutas 529.a. Monte Cassino kloostri. Roomast lähtuva misjonitöö innukaimaid läbiviijaid oli sakslaste ristija Püha Bonifatius 8. sajandil. Vallutuste tulemusena: Nt eestlased ristiti 1208-1227. Viimased paganad: Leedulased ristiti 1386. Kiriku organisatsioon. Preester – kristlaste hingekarjane: Pidas kogudusele jutlust. Sooritas sakramente – kristlikke toiminguid. Piiskop – kõrgeim vaimulik oma piirkonnas (piiskopkonnas): Pidas jutlust katedraalis – piiskoplikus peakirikus. Pühitses ametisse preestreid. Õnnistas sisse altareid ja kirikuid. Kontrollis vaimulike tegevust.
annaabi.ee 
