progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi. Seemnerakk ca 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk. Edasi toimub lõigustumine (mitoos) Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem põisloode e. blastula. Viljastumine • Spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. • Inimesel toimub munajuha laienenud osas. Viljastamisprotsessi bioloogiline tähtsus: 1. Taastatakse diploidsus, rakkude kahekordne kromosoomistik Viljastamine (sugurakud ehk gameedid on haploidsed) 2. Määratakse sugu (imetajatel jt), sõltub sellest, kas spermis on X Kehasisene või Y kromosoom
näiteid loomariigist. Blastulate tüübid (tuua näiteid). Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline balstoderm, energiidid, polaarrakud 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine
Algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega. 3. Millega lõppeb erinevate loomorganismide embrüogenees? Sünniga või munast koorumisega. 4. Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobaloode? Munajuhas 5. Kirjeldage karikloote moodustumist inimese embrüogeneesis. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid- >Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest 6. Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedes? Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule
Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gaametid- organismi munarakud. Eristatakse kahte tüüpi gameete- munarakud ja seemenrakud(spermid). Gaametide eellastel, spermatogoonidel ja ovogoonidel on diploidne kromosoomistik. Selleks aga, et spermi ja munaraki ühenemisel kromosoomistik ei ületaks 46 kromosoomi, peab kumbki sugurakus olema 23 kromosoomi, et kokku viljastatud munarakus oleks 46 kromosoomi. Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium. Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist
rakud võivad hävida. Kehasisese viljastamise puhul ei pea sugurakke olema palju, kuna nendele oht on väiksem. Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 25. Kus toimub inimesele viljastumine ja mis toimub edasi viljastatud munarakuga ? Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumisel määratakse sugu ja tekib diploidsus. Tekib sügoot, toimub mitoos- mille järgi moodustatakse kobarloode, moorula ja viimasena blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. 26. Millised võimalused on organismidel lootejärgseks arenguks ? Too näiteid. Amnion-kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99 % looteveest. Allantonis-sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion-kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel. 27. Mille poolest erinevad täis ja vaegmoone ? Kellel sellised arengutüübid esinevad ?
7. Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse 8. Hukkunud munarakk jõuab emakasse 9. Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub 10. Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks EMBRÜOGENEES organismi looteline areng 1. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine 2. Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode 3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst 4. Moodustubad eootekestad Korioon e. Lootekest (kõldkest) Amnion e. Vesikest Allantois e. Kusekott 5. Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta 6. Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid 7. Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest Ektoderm e. Väline looteleht Entoderm e. Sisene looteleht 8
menstruatsiooni Peale ovulatsiooni tekib folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeen, progesteroon), mis ei lase emaka limaskestadel irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha ja emaka limaskest kärbub. Viljastamisele taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib Sügoot viljastunud munarakk. Edasi toimub lõigustumine munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt moorula e. kobarlood & hiljem blastula. 4-5ndal päeval munarakk liigub mööda munajuha emakasse. 7ndal päeval sügoot kinnitub emaka limaskestale & rasedus on määratav. KUNSTLIK VILJASTUMINE: · Kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine munarakku. · Sisestatakse mehe seemnerakku kunstlikult naise munarakku. · Kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. LOOTE ALGELINE ARENG e. embrüogenees.
kahjulike mõjude eest. Menopaus Menstruatsioon Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise algusesse nim menstruaaltsükliks Organismide looteline areng Loode ehk embrüo Looteline areng ehk embrüogenees Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes Lõigustumine munaraku jagunemine mitoosi teel, kus tütarrakud jäävad kokku. Kobarloode ehk moorula tekib juba munajuhas Põisloode ehk blastula Rakukobas ehk embrüoblast Platsenta Karikloode ehk gastrula Inimese loode on ümbritsetud lootekestadega ja ühendatud emaorganismiga platsenta kaudu.
küpsemist takistavaid hormoone: östrogeeni ja progesterooni. Viljastumise mitte toimumise korral kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline vaid 36 tundi, seemnerakk aga 72 tundi. Viljastumisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos). Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tulemusena moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula, ning seejärel blastula. Viljastumine Toimub munajuha laienenud osas. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 45 päeva. Umbes 7. nädalal peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale Kunstlik viljastamine Kunstlik viljastamine on kehaväline viljastamine. Kunstlikku viljastamist kasutati algselt munajuhade haigust põdevate naiste ja ebaselge naisepoolse viljatuse raviks. Nüüdseks on kasutusala laienenud
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (lülijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vähe) kui kehaväline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine. Mehe seemnerakud valmivad pide...
Kordamisteemad kontrolltööks: paljunemine ja areng 1. Organismide paljunemisviisid (3) ja näited loodusest, sugulise ja vegetatiivse paljunemisviisi võrdlus. 2. Raku elutsükkel: interfaas ja rakujagunemine (kas mitoos või meioos). Interfaas, selles toimuvad protsessid (sh DNA replikatsioon). 3. Mitoos, selle toimumiskäik, pro-, meta-, ana- ja telofaas, sh ära tunda joonistel ja otsust põhjendada. Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi tulemus, roll looduses. 4. Meioos, selle mõiste ja eesmärgid (tulemus, roll looduses). Kromosoomide ristsiire (crossing-over). Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6. Sugurakkude ehk gameetide areng – gametogenees, st ovogenees ja spermatogenees...
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks
MÕISTED Sügoot Viljastatud munarakk Embrüogenees - Organismi looteline areng Ontogenees Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud ...
Paljunemine Mittesugulisel paljunemine on kiire ja arvuka järglaskonna ja saadakse samade tunnustega järglane. Õis on sugulisel paljunemise organ. Sugulise paljunemise tulemusena tekib suur varieeruvus ja see jääb evolutsioonis paremini ellu. Rakkude jagunemine Sek 25 miljonit tekib (kaob) rakku inimorganismis. Eukorioodsetel rakkudel on kaks või enam DNA molekuli. Eristatakse kahte etapp: karüokinees (tuumasise info jaotamine), tsütokinees (tsütoplasma ära jaotamine). Joonis 2.1.1 (5.6) Mitoos- eükoroodsete rakkude jagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes tagatakse muutumatus . Mitoos toimub vaid keharakkudega (somaatilisteks rakkudeks). 23+23 = 46 kromosoome on inimesel. Mitoosi teel tagatakse, et hävinenud rakkude asemel tekivad uued, kus on ikka 46. Kahe mitoosi ajavahemikku nimetatakse interfaasiks. G1 staadiumi läbimisel diferentseerub vastava koe rakuks ja edasi enam ei jagune. G2 hakkab valmistuma uueks jag...
aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks Ontogenees algab viljastamisega ja lõppeb surmaga. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid->Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest. Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule
Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani · Otsene areng- roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega · Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust · Platsenta- imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga. · Põisloode- blastula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staasium, mis areneb kobarlootest ehk moorulast. · Täismoondeline areng- mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. · Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid
Organismide paljunemine ja areng. Kõikide liikide isendid paljunevad, kas sugulisel või mittesugulisel teel. Erinevate liikide esindajad tavaliselt omavahel ei ristu. Suguline, vegetatiivne ja eoseline(seened,sammal, sõnajalgtaimed) paljunemine. Mitte suguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Rakkude jagunemine mitoosi teel. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Karüokineesi käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas Raku eluperiood, mis jääb kahe mitoosi vahele. Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava ...
8. Seletage mõisted ning tooge iga kohta üks näide: a. Ontogenees – organismi areng viljastumisest surmani b. Embrüogenees – organismi looteline areng, mis lõppeb sünnituse/koorumisega 9. Kirjeldage sügooti, blastulat (põisloode) ja gastrulat (karikloode). Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad? Sügoot – hakkab paar päeva peale viljastumist mitoosi teel kiiresti jagunema (lõigustuma). Protsess algab munajuhas ja lõppeb emakas. Blastula – embrüo rakud paiknevad emakas ümber ja areneb blastitsüst, millest areneb loode ja lootekest. Gastrula – algselt koosnev kasest rakukihist, hiljem moodustub ürgjutt, millest arenevad pea- ja seljaaju. 10. Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. 11. Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond b
Järglaste hukkumise arv väiksem Järglaste hukkumise arv suur 4. kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid Moorula e. Kobarloode moodustub 36 tundi pärast viljastumist lõigustumise teel kui sügoot jaguneb. Lõigustumine algab juba munajuhas kuid jõuab lõpule emakas.Inimesel esineb täielik lõigustumine, loomariigis esineb ka mittetäielikku lõigustumist. Blastula e. Põisloote staadiumis paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.U. 6.-7
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. ...
10. Ovolatsioon-küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse,viljastumisvõime umbes 36h. Toimub 14 päeva enne menstruatsiooni. 11.Munarakk-36h Seemnerakk-72h 12.Rastumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi ,keemilisi ,emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. 13. sügoodi jagunemine ehk (täielik)lõigustumine, moodustub kobarloode ehk moorula. järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Põisloode ehk blastula, tihedam rakukobar embrüoblast-sellest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab välislootekesta-kõldkesta ehk koorioni. Edasise arengu käigus kujuneb kaks lootekesta veel: kusekott ehk allantois ja vesikest ehk amnion. 6-7 päeva pärast kinnitub embrüo emakaseinale. Kldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku moodustavad platsenta. 15. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3
kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk on viljastumisvõimeline kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastunud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos) munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7ndal päeval pärast viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestal. Viljastumine Kehasisene Kehaväline (roomajad, linnud, imetajad) (kalad, kahepaiksed) Küpseb vähem sugurakke, viljastumise tõenäosus Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik,
diskoblastula e ketasblastula; oska tuua näiteid). - tsöloblastula e õõnesblastula - ühe või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl (konn, meritäht, merisiilik) - stereoblastula e umbblastula - siseõõs on rudimenteerunud või puudub(kärssussid, ripsussid, rõngussid, molluskid) - ümbrisblastula e periblastula - blastotsööl puudub, asendunud rebuga (enamik putukaid) - blastotsüst - imetajate blastula, rakkude divergents pole võrreldav tüüpilistel blastulatel tekkivatega - plaakula - blastula lamendunud liistakuks (väheharjasussid, mantelloomad) - diskoblastula e ketasblastula - lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas e blastodisk (linnud, roomajad, luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid) Ole valmis täpsemalt kirjeldama: 1) lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)
Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumist munasarja. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. Menstruaaltsükkel on ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Loode on enrbüo, looteline areng on embrüokinees. Pärast 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot lõigstuma. Moodustub kobarloode ehk moorula. Järgnevalt areneb blastotsust, mis vastab põisloote ehk blastula staadiumile, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoplast, kus areneb loode. Lootekest- kõldkest on koorion. Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion. Karikloode ehk gastrula. Välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine ehk entoderm. Ürgjutist areneb närvitoru, mis arenevad pea-ja seljaaju. Mesoderm on keskmine looteleht. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht:
superfitsiaalne ehk ovaalne Tsentroletsitaalne (rebu keskel), Putukad (Drosophila pindmine lõigustumine esialgu jaguneb sügoodi tuum melanogaster) Blastulate tüübid (tuua näiteid). 1.Tsöloblastula ehk õõnesblastula: ühe- või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl. Konn, meritäht, merisiilik. 2.Stereoblastula ehk umbblastula: siseõõs on rudimenteerunud. Kärssussid, lameussid, rõngussid, molluskid, putukad. 3.Plaakula: blastula on lamenenud liistakuks. Väheharjasussid, mantelloomad. 4.Blastotsüst: imetajatel (toimub rakkude divergents, õõnsuse teke ei ole võrreldav tüüpilistel blastulatel toimuvaga). 5.Diskoblastula ehk ketasblastula: lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas ehk blastodisk. Linnud, roomajad, luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid. 6.Periblastula ehk ümbrisblastula: blastotsööl puudub, on asendunud rebuga. Enamik putukaid. Täpsemalt:
Osa rakke liigub veel spetsiaalselt embrüo tagumisele poolusele. Pärast 13-ndat jagunemist eralduvad rakud tsütoplasmaatiliste membraanidega ning tekib rakuline blastoderm, kus on üle 4000 raku. Blastodermi tagumisele poolele liikunud tuumadest moodustuvad polaarrakud, mis on aluseks sugurakkudele. Seega toimub somaatiliste ja sugurakkude liinide eristumine juba väga varakult, blastula staadiumis. Umbes päevaga areneb äädikakärbse embrüost vastne. Vastne kasvab väga kiiresti, vahetab 2 korda kesta ning moodustab viie päeva pärast nuku. Nukustaadiumis (neli päeva) hävivad paljud vastsespetsiifilised koed ning moodustuvad täiskasvanud kärbsele iseloomulikud organid nagu tundlad, silmad, tiivad ja jalad. Kuna täiskasvanud isendit nimetatakse valmikuks, imaagoks (ingl. k. imago), nimetatakse vastse erinevates osades
Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II 1. Kirjelda viljastataud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge 2. Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Blastotsüsti õõs ehk blastotsööl on täidetud vedelikuga. 3. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? o hulkraksuse taastamine; o rakkude vaheliste kontaktide tekitamine; o tuuma / tsütoplasma suhte taastamine. 4. Blastotsüsti ehitus Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode. 5
Kuna sugurakud on välistingimuste eest kaitstud ning nende omavaheline kokku-saamine on tõenäolisem, siis on sugurakkude arv väiksem Ontogenees Embrüogenees Looteline areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb sünni või koorumisega Võib toimuda muna sees või emakas Postembrüogenees Pärastlooteline areng, mis algab sünni või koorumisega ja lõpeb surmaga Embrüogeneesi etapid Lõigustumine – tekib kobarloode ehk moorula Põisloote ehk blastula teke Karikloote ehk gastrula teke Organite teke - organogenees Postembrüogenees: Moondeta areng Koorunud või sündinud järglane on vanemate moodi Imetajad, linnud Moondega areng Koorunud või sündinud järglane erineb oluliselt täiskasvanust Putukad, kahepaiksed Kordamine 1. Kas esitatud lause on tõene või väär? ✗ Generatiivse paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. ÕIGE ✗ Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. VALE
irduda. · Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. · Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. · Seemnerakk kuni 72 tundi. · Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. · Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk. · Edasi toimub lõigustumine (mitoos) · Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva Umbes 7ndal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale Bioloogiline rasestumisvastane meetod: Päevade lugemine Päevade lugemisel tehakse kindlaks viljakad päevad. Põhineb sellel , et eostamine toimub kõige tõenäolisemalt ovulatsiooni ajal. Vahekorda välditakse viljakate päevade ajal. Kõige levinumad meetodid on temperatuuri meetod, kalendri meetod, ovulatsiooni meetod.
Ontogenees Embrüogenees Postembrüogenees · Looteline areng, mis · Pärastlooteline areng, mis algab sünni või algab viljastumisega ja koorumisega ja lõpeb lõpeb sünni või surmaga koorumisega · Võib toimuda muna sees või emakas Embrüogeneesi etapid · Lõigustumine tekib kobarloode ehk moorula · Põisloote ehk blastula teke · Karikloote ehk gastrula teke · Organite teke - organogenees Postembrüogenees Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone muna muna
25. Viljastatud munaraku muutused 7 päeva jooksul -Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub tsügoot. See jaguneb hoolega (ühest rakust tekib kaks, kahest neli, neljast kaheksa jne) ning muutub lootemunaks, mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha. 26.Lõigustumine munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustub moorula ja hiljem blastula. Õpiku mõisted: Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid.
Ontogenees Embrüogenees Postembrüogenees · Looteline areng, mis · Pärastlooteline areng, mis algab sünni või algab viljastumisega ja koorumisega ja lõpeb lõpeb sünni või surmaga koorumisega · Võib toimuda muna sees või emakas Embrüogeneesi etapid · Lõigustumine tekib kobarloode ehk moorula · Põisloote ehk blastula teke · Karikloote ehk gastrula teke · Organite teke - organogenees Postembrüogenees Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone muna muna
Mis on paljunemine? Üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne). Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada roh...
*X lunaarkuul on loote kaaluks umbes 2950-3100 g ja 48cm pikk. Soolestik on täidetud mekooniumiga e. esmasroojaga. Pea laskub alla ja fikseerub väiksesse vaagnasse. Lunaarkuu lõpuks võib kaaluda laps 3400-3600 grammi ja olla pikk 4853 cm. Elundid on täiesti valmis iseseisvalt töötama. Loode teeb kõiki liigutusi, hakkab mäletama ja meelde jätma. Laps näeb und. Loode pissib ja on valmis sünniks. Peale selle on raseduse ajal kriitilised perioodid: I periood on see kui blastula hukkub iseenest. See võib olla kuskil 15 päeva peale viljastumist. II kriitiliseks perioodiks on 16-60 päev, kus võivad tekkida väärarengud, mille tagajärjel hukkub loode või sünnib väärarengutega. Peale 60.- ndat raseduspäeva enam väärareguid ei teki (v.a suguelundite väärarengud). Tekivad vaid organsüsteemide talitlust häirivad väärarengud, 18-22 päeval võivad esineda lootel ka kohanemishäired.
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2. Tsütokinees tsütoplasma ära jaotamine. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Mitoos mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakk...
Mitoos(karüokinees- rakutuuma jagunemine 4 perioodis: pro-, meta-, ana- ja telofaas ning tsütokinees- tsütoplasma jagunemine) ja interfaas- 2 mitoosi vahele java raku eluperiood. 22. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks on vaja meioosi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väh 2x. 23. Mis on moorula, blastula, gastrula? Loote staadiumid. · Moorula- kobarloode, moodustub lõigustumise e sügoodi mitoosi teel jagunemise tulemusena. Lootelise arengu 1. staadium · Blastula- põisloode, moorulast arenev õõnsusega 1-rakukihiline loode. Selles staadiumis luuakse alus rakkude eristumisele e erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite tekkele. · Gastrula- karikloode, arenevad 3 lootelehte(välimine, sisemine,
Bioloogia II kodune kontrolltöö nr.1. TEEMAD- AINE-JA ENERGIAVAHETUS NING ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. A. AINE-JA ENERGIAVAHETUS. I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on süsihappegaas. Väär; Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 2. Taimed seovad õhust süsihappegaasi valgusfaasis ja muudavad selle orgaanilisteks Ühenditeks. Väär; Taimed seovad õhust süsihappegaasi valgusfaasis ja muudavad selle hapnikuks. 3. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad tsütoplasmavõrgustikus. Väär; Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses. 4. Dissimilatsiooniprotsessideks vajab organism ATP-sid. Väär; ATP tekib dissimilatsioonilprotsessides. 5. Püroviinamarihape moodustub tsitraaditsükli reaktsioonide käigus. Väär; Püroviinamarihape moodu...
Munaraku tsütoplasmas olevad faktorid (valgud, RNA) hakkavad nüüd suunama ka "imporditud" tuuma geenide avaldumist. Katse kuulsa lamba Dolly saamisel ei olnud teisiku (klooni) pärast ette võetud (Vt allpool - seda tehti ju varemgi!). Teadlasi huvitas hoopis, kas lõplikult diferentseerunud (eristunud) koe geene saab uuesti "äratada". Tuli välja, et saab - seda tegid munaraku tsütoplasma faktorid - mis ongi Dolly-katse teaduslik iva. *1952 (Rana fipeks, (konn)) blastula raku tuum munarakku; *1962 ( Xenopus sp, kannuskonn) soolestiku epiteeli raku tuum munarakku; Reeglina õnnestumis-protsent (kui palju suudab areneda täiskasvanuks) väike, ca 12% *1993 suudeti lahutada inimese rakukobar paljunemisvõimelisteks osadeks; *1997 DOLLY- rakutuum viidi lõplikult diferentseerunud koest munarakku, see oli ikkagi arenemisvõimeline ka ilma oma tuumata ja viljastamata. *1998 transgeenne tuum munarakku
põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium. Idand idanev seeme, vegetatiivse arengu esimene staadium Karikloode gastrula, enamiku loomade ( inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamate loomade) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Kobarloode moorula, sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Põisloode blastula, enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorula). Lootekestad loote ümbris, selgroogsetel loomadel (inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entodrem) ja keskmine (mesoderm). Menopaus ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel.
Erihistoloogia - tegeleb organite rakulise ja koelise ehituse ja talitluse uurimisega Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro
plasmiidid, DNA rõngasmolekulid. Aitavad halvas keskkonnas kohaneda?! 20. Rakutsükli etapid. Rakutsükkel koosneb mitoosist ja interfaasist. Mitoosis eristatakse karüokineesi ja tsütokineesi 21. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gameetide keharakkudes on diploidne kromosoomistik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, peab kromosoomide arv vähenema 2x. 22. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula(kobarloode): peale viljastumist jagunema hakadud sügoot. Totipotentsed rakud mis võivad regenereerida tervikliku organismi. Kõrgematel loomorganismidel on totipotentne rakk viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul ...
Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gaametid- organismi munarakud. Eristatakse kahte tüüpi gameete- munarakud ja seemenrakud(spermid). Gaametide eellastel, spermatogoonidel ja ovogoonidel on diploidne kromosoomistik. Selleks aga, et spermi ja munaraki ühenemisel kromosoomistik ei ületaks 46 kromosoomi, peab kumbki sugurakus olema 23 kromosoomi, et kokku viljastatud munarakus oleks 46 kromosoomi. Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos. 21. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium. Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist. Gastrula rakud in juba
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
süsteemis vererühmade määramisel Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Populatsioon - selle moodustavad ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Prokarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid Põisloode - blastula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staasium, mis areneb kobarlootest ehk moorulast Pärilik haigus - isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonist Pärilikkus - eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Päriliku eelsoodumusega haigus - pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus
vererühmade määramisel Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Populatsioon - selle moodustavad ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Prokarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid Põisloode - blastula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staasium, mis areneb kobarlootest ehk moorulast Pärilik haigus - isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonist Pärilikkus - eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Päriliku eelsoodumusega haigus - pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus
kromosoomid kahest tütarkromatiidist. Kui replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G2, mis kestab neli tundi. Selles faasis jätkub raku kasvamine ja ta valmistub mitoosiks. Mitoos (M faas) e. raku jagunemine kestab ligikaudu tunni. 21. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gameetide keharakkudes on diploidne kromosoomistik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, peab kromosoomide arv vähenema 2x. 22. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula(kobarloode): peale viljastumist jagunema hakanud sügoot. Totipotentsed rakud mis võivad regenereerida terviklikku organismi. Kõrgematel loomorganismidel on totipotentne rakk viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle ühel poolusel on
Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium [email protected] KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
