Lk 17- Elu organiseerituse tasemed 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Eristatakse, sest kõike korraga käsitleda oleks liiga keeruline. 2. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemeid. Molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteeme. 3. Milliseid hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? Üherakulistel puudub ehituslik talitlus kudede ja organite vahel. Elu funktsioonid on kudede ja rakkude vahel jaotunud. 4. Nimetage raku tasemel uuritavaid elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritusele, arenemine, kohanemine. 5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Elundite ja elundkondade koostöö abil. 6. Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? Paljunemise protsesse (sama liigi isendid ristuvad omavahel, kuid eriliigi isendid ei ristu tavaliselt). 7. Tooge populatsioonide ...
Elu organiseerituse tasemed (Vastused küsimustele õp. lk 17) 1. MIKS ERISTATAKSE ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMEID? V: Elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda, kuna elusloodus on keerukas ja mitmekesine. 2. NIMETAGE ELUSLOODUSE PÕHILISED ORGANISEERITUSE TASEMED. V: Molekulaarne-, rakuline-, organismiline-, liigiline- ja ökosüsteemne tase. 3. MILLISED HULKRAKSETE ELUTEGEVUSE ISEÄRASUSED ÜHERAKULISTEL ORGANISMIDEL PUUDUVAD? V: Üherakulistel organismidel puudub ehituslik talitus kudede ja organite vahel. 4. NIMETAGE RAKU TASEMEL UURITAVAD ELU TUNNUSED. V: Raku tasemel uuritavad elu tunnused on toitumine, paljunemine, arenemine, kohanemine ja reageerimine ärritusele. 5. KUIDAS TAGATAKSE LOOMORGANISMI SISEKESKKONNA STABIILSUS? V: Loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus tagatake elundite ja elundkondade koostöö abil. 6. MILLISEID ELUSLOODUSE OMADUSI SAAME UURIDA ...
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elusloodust 2. Nimeta elu tunnused. rakuline ehitus aine- ja energiavahetus reageerimine keskkonnamuutusele ja ärritusele kasvamine ja areng paljunemine stabiilne sisekeskkond kõrge organiseerituse tase 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli tase Raku tase Koe, elundi ja elundkonna tase Organismi tase Liigi tase Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Biosfääri tase 4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine Olemasoleva teabega tutvumine Oletuse ehk hüpoteesi püstitamine Uuringu planeerimine Info kogumine Info töötlemine Hüpoteesi kontrollimine ...
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seadu...
Elu omadused. Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik mitme tunnuse koos eksisteerimisel. 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige väiksem üksus millel esinevad kõik elu tunnused. Organismid: ainuraksed ja hulkraksed. Ainuraksed on bakterid, protistid, pärmseened, koppvetikad. Hulkraksed on taimed, loomad ja seened. 2. Kõik elusorganismid on keerukama ehitusega kui eluta objektid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus. Taimed vajavad anorgaanilisi ained:CO2; H2O, valgus Loomad Vajavad toitu. Kõikidele organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Kõikidele organismidele on omane paljunemisvõime. Paljunemine: 1. Suguline 2. Mittesuguline. Kõik organismid arenevad. Areng lõppeb surmaga. Kõik organismid reageerivad ärritustele. Eluslooduse organiseerituse tasemed. 1. Molekulaarne tase: Biomolekulid orgaaniline aine (valk, ...
Eluslooduse organiseerituse tasemed Elu avaldub väga paljudes erinevates vormides, et kogu elusloodust tervikuna uurida on väga keeruline ja üsna võimatu. Seetõttu on elusloodus jaotatud eri tasemeteks. Iga haru on keskendunud mingi taseme uurimisele, et tulemus oleks efektiivsem, kasutatakse iga haru puhul just sellele sobivaid meetodeid. Eluslooduse esimene tase on molekuli tase, kuigi molekulid ise koosnevad aatomitest ja molekulidel endil elu tunnused puuduvad. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulide tasemel ning termin võeti kasutusele eelmise sajandi teisel poolel, mil esimeste biomolekulide struktuur kindlaks tehti. Eluslooduse teine tase on organelli tase. Molekulidest moodustuvad rakus mitmesugused organellid, millel on kindle ehitus ja ülesanded. Organelle väljaspool rake ei eksisteeri ja elu tunnuseid neil pole. Rakk on esimene elu tase, kus kõik elu tunnused ilmnevad. Kõige paremini avalduvad...
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. Väär Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. - Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. - Tõene 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. - Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. ...
Rakuline ehitus- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jaot: *ainuraksed(bakterid) nt pärmseen *hulkraksed nt puravik. Biomolekulide esinemine- Keerulise ehitused ained, mis väljaspool organismi ei moodustu - sahhariidid, valgud, hipiidid, vitamiinid. Aine-ja energiavahetus- toitainete saamine keskkonnast nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. *autotroofid- taimed, kes sünteesivad endale ise vajalikud ained. *heterotroofid-loomad, kes peavad saama orgaanilise aine välikeskkonnast.Paljunemisvõime- suguline(imetajad, katteseemnetaimed), mittesuguline(pooldumine, eoseline, sõnajalad, seened, bakterid) Arenemine ja kasvamine-otsene areng(järglased sarnanevad sündides vanemaga), moondeline areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelin...
Troofilised tasemed bioloogilises aineringluses Helena Teras Sissejuhatus Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. Ühele tasemele kuuluvad organismid, kes tarvitavad toiduks ühepalju olulisi muundumisi läbi teinud ainet. I tase tootjad ehk produtsendid Rohelised taimed Toodavad orgaanilisit ainet Kasutavad mineraalseid toitained, vett, päikesekiirguse energiat II tase tarbijad ehk konsumendid Loomad, kes söövad teisi organisme Taimtoidulised loomad ehk herbivoorid 1.astme tarbijad Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid 2.astme tarbijad Tipptarbijad ehk 3.astme tarbijad kotkad Tarbijad on ka raipesööjad (raisakotkad, rongad) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid Laguahel Väga tähtis ökosüsteemi osa Taime ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine tagab toitainete ringluse Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänu...
Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, ...
Kordamine Bioloogia kontrolltööks Autotroof Organism, kes sünteesib eluks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast. Autotroof: Toodab glükoosi Toodab hapnikku Vajab süsihappegaasi Vajab vett Saab oma energia päikeselt Seob süsinikku Heterotroof Organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast ainest. Heterotroof: Eritab süsihappegaasi Kasutab glükoosi Süsinik on toidus Energia on toidus Peavad jooma Vajavad hapnikku Looduse organiseeritus 1. Aatomid Pole elus. 2. Molekulid Pole elus, kuid on nn biomolekule (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped), m mida leidub vaid elusorganismides. 3. Organellid Raku koostisosad tuum, mitokondrid, ribosoomid, rakumembraan jne. 4. Rakud Eluslooduse esmane kõigi elu tunnustega tase. 5. Koed Sarnase päritolu, ehituse ja ülesandega rakud koos raku...
Elu tunnused Rakuline ehitus: · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. · Elusorganisme jaotatakse: 1. Ainuraksed, 2. Hulkraksed Biomolekulide esinemine: · Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Aine- ja energiavahetus: · Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. · Autotroofid- sünteesivad ise · Heterotroofid- saavad energia toidust Paljunemisvõime: Suguline Mittesuguline Viljastumine Pooldumine, pungumine jne, üksainus organism Arenemis- ja kasvamisvõime: · Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemaga. · Mo...
Ökoloogi I semestri konspekt 1. Millega tegeleb ökoloogiateadus? (kaasaarvatud: peamised uurimismeetodid, ökoloogilised faktorid, skaalad) Ökoloogiateadus on teadus, mis uurib seoseid mis määravad organismide leviku ja rohkuse. Ökoloogia teadus tegeleb organismidega, populatsioonidega, kooslustega, ökosüsteemidega ja biosfääriga. Ökoloogia peamised uurimis meetodid on vaatlus, tehistingimused ja eksperimendid. Ökoloogilsed faktorid on abiootilised ja biootilised faktorid. Ökoloogilsed skaalad on bioloogiline skaala (keskkonnast mõjutatud ja kuidas ise mõjutab ennast), ruumiline skaala (näiteks, kui palju isendeid teatud suuruses maalapil elab) ja ajaskaala (pikaajalised uuringud, mis nõuavad rohkem ressursse jne). Ökoloogilised tingumused- füüsikalised ja keemilised tingimused, mida organism kogeb (temperatuur, õhuniiskus, keskkonna happelisus, ostmootne rõhk) Ökoloogilised ressursid- ökoloogilised faktorid, mille kättesaadavus ole...
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
ATMOSFÄÄR 1. Mis on õhk ja millest see koosneb? Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% ja argoonist ~1%, CO2 ~0,04% 2. Atmosfäär jaotub järgmisteks kihtideks: 1. Troposfäär- ulatub 0-10km, ekvaaatoril 15-16km, enamus õhkkonna massist. Iga km kohta langeb temperatuur kraadi C õhurõhu muutuse tõttu. 2. Stratosfäär ulatub 50-56km kõrguseni, suurem osa sellest sfäärist moodustab osooni kiht. 3. Mesosfäär ulatub 85km kõrguseni, seal on temperatuur järsus languses ja gaasimolekulid muutuvad 4. Termosfääris tekivad virmalised 5. Termosfäär läheb üle järk-järgult kosmose ruumiks. 3. Nimeta kliimatekketegurid: Geograafiline laius, päikesekiirguse hulk, päikesekiirguse jaotumine aasta jooksul, valitsevad õhumassid, mererannast kaugus, soojad ja külmad hoovused, kõrgus merepinnast, pinnamood, mäeaheliku su...
1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elusloodust. 2. Nimeta elu tunnused. Elu tunnused on ainevahetus, püsiva sisekeskkonna hoidmine, võime kasvada, areneda, vastata ärritustele ja paljuneda. 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli, raku, koe, elundi, elundkonna, liigi, populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi ja biosfääri tase. 4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine – olemasoleva teabega tutvumine – hüpoteesi püstitamine – uuringu planeerimine – info kogumine ja kontrollimine – järelduste tegemine – hüpoteesi kinnitamine või ümber lükkamine – tulemuste avaldamine. 5. Millistest elementidest koosnevad organismid põhiliselt? Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor ja väävel neid on kõige rohkem. Väheses koguses on ka kaltsiumi, naatriumi ja kaaliumi. 6. Kui palju vajab inimene vett? Keskmiselt vajab inimene 28-35 ml vett iga kehakaalu kg kohta. 7. Nimeta vee üle...
Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1. Autotroofid – toodavad ...
Bioloogia 1. KT kordamisküsimused Lk 13 Mida uurib bioloogia? Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Kõiki planeedil Maa elavaid organisme ning kooslusi. Millised eluomadused on rakul? Rakuline ehitus. Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Biomolekulide elutunnuseks on omadus, et neid ei moodustu väljaspool organisme. Milline tähtsus on organismi aine- ja energiavahetusel? Ilma ainevahetuseta ei saaks organism kätte algmaterjale. Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? Paljunemise tulemusena järglane kasvab oma vanema sarnaseks, kuid arengu käigus oman...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb ...
Mis on Globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul Paljud arvavad, et see on põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Inimtegevuse tagajärjel paiskub õhku kasvuhoonegaas ehk CO2. Muidugi paiskub süsihappegaasi ka looduslikel põhjustel nagu näiteks vulkaaniliste tegevuse intensiivsusest, organismide kõdunemistest ja ka metsatulekahjudest aga rohkem tekib siiski majandustegevusest, fosiilsete kütuste põletamisel. Õhus on palju teisigi mürgiseid gaase mis tekivad põllumajanduse ja muude inimtegevuse tagajärgedel ning, mis on arvatud globaalsele soojenemisele kaasa. Kindlaks on tehtud, et viimase saja aasta jooksul on maapinnalähedane õhutemperatuur tõusnud 0,4 ja 0,8 °C. Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,16,4 ºC võrra. Ennustatakse ka seda, et merepinna tase võib kerkida kliima soojenemise tõttu, sest jäämäed sulavad veeks. Sel juhul ujutatakse üle paljud saared ja r...
Mida uurib bioloogia?-on teadus, mis uurib elu ja nende vorme. Millised elu omadused on rakul?- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase?- kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, aine- ja energia vahetus, püsisoojad organismid, pärilikkus, paljunemine, areng. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?-paljud ained ei teki väljaspool organismi, nad on palju keerulisema ehitusega ja mitmekesisemate omadustega, kui eluta keskkonnas esinevad ühendid. Milline tähtus on organismi aine- ja energiavahetusel?-aine- ja energiavahetus on üks elu tunnuseid , (energiat saadakse orgaanilise aine lagundamisel). Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? -kui organismid kasvavad, siis nad ka arenevad. Tooge näiteid muutuste kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arenguga.- Iga inimese keha areneb igal inimesel erimoo...
Evolutsioon- elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. Elu evolutisooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks Füüsikaline evol- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni Keemil evol- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni Sotsiaalne evol- inimühiskonna areng Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel Prokarüoot- eeltuumne organism Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest Geenisiire- kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidese kuuluvate isendite ristummine, nn geenisiire Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest...
Mullahorisondid D METSAKÕDU A HUUMUSEHORISONT D SISSEUHTEHORISONT E VÄLJAUHTEHORISONT B GLEIHORISONT D ALUSKIHT Erinevate koostiste ja omadustega mullakihid. MULLAPROFIIL - aja jooksul kujunenud mulla erinev tihedusega, koostisega, vormi ja omadustega horisondid. AINETE LIIKUMINE MULLAS OLENEB: • lähtekivimi koostisest • taimestiku tüübist • sademete ja auramise vahekorrast Orgaanilse ainega seotud protsessid MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülev...
Süsteem - Omavahel seotud objektide Potentsiaalne energia energia mida kogum keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Sfäärid kihid ( laual seisev tass, juhtmeotsas rippuv pirn) Süsteemid võivad olla avatud (maa) või Elastsuse potentsiaalne energia ehk suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise mõju pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on kehasse salvestunud energia (joonlaua maa aga avatud süsteem. painutamine, vedru venitamine) Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid. kõik liikuvad kehad. See võib esineda Litosfäär maakera suhtelis...
Nimi : Klass : 11.klassi bioloogia II kursus iseseisev töö B 2010/2011 1.Elu omadused rakuline ehitus, keerukas organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasvamine ja areng, reageerimine ärritusele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed molekulaarne tase, rakuline tase, kudede tase, organite ehk elundite tase, organsüsteemide ehk elundkondade tase, organismi tase, populatsiooni tase, liigi tase, ökosüsteemi tase, biosfääri tase. 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus Biodiversiteet ehk elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigil...
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki orga...
Bioloogia Kordamisküsimused Õp. Lk. 1044. · Millal on võimalik elu määratlemine? Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · elu omadused: Rakuline ehitus rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused Kõrge organiseerituse tase organismide võime elumuutusteks Ainevahetus organismi lagundamis ja sünteesimisprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Energiavahetus energia salvestumine, vabanemine Stabiilne sisekeskkond kõik organismid üritavad hoida oma sisekeskkonna stabiilsena. Püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon, temp püsivus(kõigusoojased/püsisoojased) Reageerimine keskkonna muutustele Loomad meeleorganitega/ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes kuju saadavad infot raku sisse. Paljunemine Suguliselt(hulkrakulised, loomariigis) või mittesuguliselt(pooldumineainurasked;vegetatiivne taimed;eostegaseened) ...
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimiso...
Kordamisküsimused kontrolltööks 1. Oskad nimetada elu organiseerituse tasemeid õiges järjekorras ja ühildada neid ette antud näidetega (nt. kui on antud sõna "rasvkude" siis viin selle kokku koe tasemega jne.) 2. Tean mõistet hüpotees, oskan etteantud näite varal õigesse järjekorda panna teadusliku uurimistöö etappidena (nagu me tunnis Maardu järve vee reostuse kohta tegime). Oskad ka etteantud probleemi kohta hüpoteesi esitada 3. Tead, mida tähendavad mõisted: botaanika, zoloogia, mikrobioloogia, etoloogia, füsioloogia, ökoloogia, histoloogia ja antoomia, neuraalne regulatsioon, muutuja, biomolekul, teaduslik fakt. 4. Tean elu tunnuseid 5. Tean erinevusi mõistetel ja oskan iga juurde tuua ühe näite!!: autotroof ja heterotroof; suguline ja mittesuguline paljunemine; otsene ja moondega areng; populatsioon ja liik Vastused: 1) ...
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või m...
Küsimused lk.13 1.Mida uurib bioloogia?bioloogia uurib elu. 2.Millised elu omadused on rakul? 1)aine enrgiavahetus 2)stabiilne sisekeskond 3)paljunemisvõme 4)kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aineja energiahetusel?kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on on organism seotud keskkonnaga. 6.Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel?elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7.Tooge näiteid muutusete kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arengu.vananemisea toimuvad protsessid, surm. 8.Miks reageerivad organismid välidärritajale?et kaitsad organism välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). Küsimused lk.17 1.Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?Molekulaarset taset loetak...
1.1. 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elu. 2. Millised elu omadused on rakul? 1) aine energiavahetus 2)stabiilne sisekeskkond 3) paljunemisvõime 4) kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aine ja energiavahetusel? Kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on organism seotud keskkonnaga. 6. Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? Elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7. Tooge näiteid muutuste kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arenguga. Vananemisega toimuvad protsessid, surm. 8. Miks reageerivad organismid välisärritajale? Et kaitsta organismi välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). 1.2 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Molekulaarset taset loetak...
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema...
BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida. neuro (närvisüsteem) humoraalne > annavad käsu hormoonidele Elu iseloomu...
Bioloogia eksamipiletid 1. Pilet. 1) Elusorganismide tunnused. * koosneb biomolekulidest(suhkrud, rasvad, valk) * rakuline ehitus * ainevahetus sööb, hingab, eritab * kasv, areng * paljunemine * infovahetus * kohastumine, evolutsioon 2) Valgusüntees. Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped, mRNA, tRNA, ribosoom, rRNA, ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met) · Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega · Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) · Uus tRNA uue aminohappega, uus side · Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 2. Pilet . 1. Elu organiseerituse tasemed. 1) Molekulaarne tase uurib mole...
Bioloogia kontrolltöö materjal Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele: Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid (tai...
Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomoleku...
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine ● elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reost...
Pt 1 lk 10-20 osata nimetada elu omadusi ja tuua näiteid nende avaldumise kohta 1. RAKULINE EHITUS Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismi jaotatakse:ainuraksed(bakter), hulkraksed Toitainete saamine: ● autotroofid ● heterotroofid 2. BIOMOLEKULIDE ESINEMINE (kunagi on olnud elu) Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu 3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine 4. PALJUNEMISVÕIME, suguline mittesuguline 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega) ● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spet...
Bioloogi 1 KT küsimused 1. Nimeta elu omadused. -biomolekulide esinemine -rakuline ehitus -aine- ja energiavahetus -paljunemisvõime -arenemis- ja kasvamisvõime -stabiilne sisekeskkond -reageerimine ärritusele -pärilikkus -organismidel on kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 2. Nimeta eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Too nt. -molekulaarne tasand -rakuline tasand -kude -elund ehk organ -elundkond ehk organsüsteem -organismi tasand -populatsiooni tasand -liigi tasand -ökosüsteemi tasand -biosfääri tasand 3. Mida uurivad järgmised teadusharud: molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarsel tasemel tsütoloogia- uurib rakkude ehitust ja talitlust anatoomia- ehk organismide ehituse uurimine ...
Rocca al Mare Kool Kosmose koloniseerimine Referaat Koostaja: Easter egg 11. klass Tallinn 2016 Inimkonna arv kasvab pidevalt ja peatamatult. Inimesi sünnib ja sureb pea samaaegselt, kuid r ahvaarv on ikka tõusmas. Kui riigid ei hakka veel rohkem ja põhjalikumalt kontrollima laste saamis poliitikat, siis ühel hetkel on maal nii palju inimesi, et meil saavad ressursid otsa. See pole ainus probleem, mis meid ees ootab, vaid loodus- või inimese poolt tekitatud katastroofid võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugel...
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, ge...
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjut...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. ...
1. Abiootiline keskkond ehk ökotoop on kõige eluta looduse komplekt (abiootiline oleluskeskond: õhk, muld, vesi + kliimakomponendid: valgus, temp, niiskus) ehk substraat + parameetrid. Eluta osa ehk ökotroop = elukeskkond + seal esinevad abiootilised tegurid (see on kliimakomponendid: valgus, temperatuur, niiskus.) 2. Abiootilised tegurid on organisme mõjutavad eluta keskkonna tegurid (keskkond) nagu näiteks valgus, temperatuur, sademed, tuul, ph, toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. 1. Veekeskkond + 1. valgus 2. Õhkkeskkond 2. temperatuur 3. Muldkeskond 3. niiskus 4. toitained 5. mõne vajaliku gaasi sisaldus 3. Adaptatsioon ehk kohanemine on pöörduv, ontogeeniline protsess. Isendi fenotüübi otstarbekas...
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aa...
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
annaabi.ee 
