Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia konspekt, seede- ja erituselundkond.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasvad, toitained, nääre, neerud, valgud, insuliin, kõhunääre, nõre, magu, mikro, makrotoitained, süsivesikud, vitamiinid, kalorsus, ensüümid, elund, sapp, seedimise, peensool, diabeet, mikrotoitained, mineraalained, lahustab, vananemine, amülaas, pepsiin, lipaas, viirus, limaskestade, tervikuna, luudes, ainevahetuseks, sappi, 15cm, pikkuneuuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOITSÖÖMINEAINEVAHETUS RAKKUDESLÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE SEEDIMINE IMENDUMINE Üldine ainevahetus Ensüümid *Eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. *Leidub kõikides organismide kudedes ja nad muudavad (kiirendavad) reaktsioonide kulgu. *Nende toime sõltub lähteühendite hulgast, organismi temperatuurist, keskkonna happelisusest või aluselisusest. *Ensüümide abil organismid kasvavad, arenevad, liiguvad, ning toimuvad muud eluprotsessid. Vitamiinid *Orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks
Ainevahetuseks nim kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Makrotoitained on vesi, valgud, süsivesikud ja toidurasvad. Peab saama palju. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalid, ei pea saama palju. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reakts toimumie, jääed ise muutumatuks. Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org.
I MÕISTED 1)Ainevahetus- organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum 2)Toitained- on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. 3)toidu kalorsus- toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest.
rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja higi koostises olev mürgine aine Email-ehk vaap kaitseb hammast mikroobide ja kulumise eest Sapp-muudab rasvad seeditavaks.Maks toodab. Neerukehake-eraldab uriini ja filtreerib seda.neerus miljon. Lümf-moodustub verest.läbipaistev kehavedelik, mis voolab lümfisoontes, ei sisalda erütrotsüüte · Ainevahetusprotsesside kaudu on organism seotud keskkonnaga. Keskkonnast saab inimene toitaineid ja eritab sinna jääkaineid. Toiduained on inimtoiduks mõeldud taimse või loomse päritoluga ained.
Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike)
Bioloogia: Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ensüümid teostavad organismis kõik muutused. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil.
· Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. · Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makrotoitained - Inimene peab saama järjepidevalt suurtes kogustes - valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. · Mikrotoitained inimene vajab vähem - vitamiinid ja mineraalained Rakkudes sünteesitakse uusi kehaomaseid aineid, lõhustatakse energiarikkad molekulid, et vabaneks energia. Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest Peamine n.-ö. ehitusmaterjal: · Rakuseinad, rakuplasma, rakuorganellid Ainete transport (hemoglobiin) punastes verelibledes ringlev valk, mis seob ja transpordib hapnikku
Ainevahetus 1. Mis on makrotoitained, mis on mikrotoitained? Vastus: Makrotoitained on ained, mida inimene peab iga päev saama suuremates kogustes. Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitained on ained mida organism vajab tunduvalt väiksemates kogustes - need on vitamiinid ja mineraalid. 2. Milleks organism kasutab süsivesikuid? Valke? Rasvu? Vett? Vastus: Süsivesikud on peamine energiaallikas. Süsivesikute lõhustamisel saadakse energiat kõige kiiremini. Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal. Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Nii rakuseinad kui ka rakuplasma koosnevad suures osas valgust, eriti rohkesti on valku lihasrakkudes.
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva
INIMESE AINEVAHETUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? Toitained: Makrotoitained: Valgud -Tähtsus: ehitusmaterjal, erektsioonide kiirendamine Leidumine:piim, liha, oad, muna Vesi -Tähtsus: lahustab toitaineid, kannab laiali Leidumine:rakkudes, vesi, piim, mahl Rasvad -Tähtsus: energiavaru, näljatagavara Leidumine:taimeõli, pekk, piimatooted Süsivesikud Tähtsus: energiaallikas Leidumine: suhkrud, tärklis Mikrotoitained: Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid
Kordamine kontrolltööks. Toitumine, seede- ja erituselundkond 1. Toitainete jaotamine (mikro- ja makrotoitained), nende erinevused. Toitained jaotatakse: valgud, rasvad ja süsivesikud. Mikrotoitained: Vajame oluliselt väiksemas koguses. Vitamiinid. Mineraalained. Makrotoitained: Vajame suures koguses. Süsivesikud. Rasvad. Valgud. 2. Mis on ainevahetus ja millised protsessid sinna alla käivad? Ainevahetus on protsess, mille kaudu on organism seotud väliskeskkonnaga. Selle alla kuuluvad toitumine, hingamine, imendumine, lagundumine ja eritamine. 3. Millest sõltub päevane energiatarbimine (seletada lühidalt lahti, kuidas sõltub) Inimese tegemistest, füüsilisest koormusest, inimese kehakaalust ja pikkusest. 4. Valgud, süsivesikud, rasvad - ülesanded organismis, energeetiline väärtus 1g kohta.
Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku. Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht.Need näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldab maonäret ja lima.Maos seguneb toit ensüümide ja soolhapet sisaldava maonõrega.Teiseks, magu on toidu seedimise olulisemaid organeid.Kolmandaks magu on mahuti kus toit püsib nii et seda saaks väikeste portsjonite kaupa väljutada peensoolde.Tavaliselt püsib toit maos 3-4 tundi. Soolhappe toimel hävineb ka enamik toidus leiduvates mikroobidest.Osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensooldse,mille algusosa nim. kaksiksõrmiksooleks.See nimetus tuleb selle sooleosa pikkusest(kuni 25cm). Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest,siia suubuvad mitmed olulised
Seede- ja erituselundkond õp. lk. 88- 103 1.Selgita mõisted: Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5
Toidu energeetiline väärtus ehk kalorus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toidu lõplikul lõhustumisel. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesideks jne. ÜLDINE AINEVAHETUS: TOIT - SÖÖMINE, SEEDIMINE, IMENDUMINE AINEVAHETUS RAKKUDES LÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE. Organism suudab kasutada kuni 40% vabanevast energiast ja seda nim. energiavahetuse kasuteguriks. Ensüümid on erilise omadusega, valgud mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise jäädes ise samal ajal muutumatuks. Vitamiinimid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. C-vitamiini puuduse tõttu haigestusid meresõitjad skorbuuti. A-vitamiini puuduse tõttu tekib kuivsilmsus. D-vitamiini puuduse tõttu haigestutakse rahhiiti. (luud pehmenevad) Ainevahetuse kiirus sõltub: keha temperatuurist, vanusest, kehamassist ja toitainete hulgast.
Kordamine bioloogia tööks! 1. Mis on: · Toitained toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Toiduained ained, mida inimene sööb, kas loomse või taimse päritoluga · Toidu kalorsus toidu energeetiline väärtus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste
hästi on arenenud ajukoor; Kahel jalal liikumine; Aeglane individuaalne areng; Nii loomse kui taimse toidu söömine; Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; elamine perekonniti; Oskus valmistada tööriistu; Elusviis lagedal maal, metsast väljas. 10. Paiguta mõisted õiges loogilises järjekorras alustades väikseimast ja paiguta juurde ka õiged näited: 1. Rakk- munarakk, lihasrakk 2. Kude- sidekude, närvikude 3. Elund- magu, neerud 4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet
hästi on arenenud ajukoor; Kahel jalal liikumine; Aeglane individuaalne areng; Nii loomse kui taimse toidu söömine; Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; elamine perekonniti; Oskus valmistada tööriistu; Elusviis lagedal maal, metsast väljas. 10. Paiguta mõisted õiges loogilises järjekorras alustades väikseimast ja paiguta juurde ka õiged näited: 1. Rakk- munarakk, lihasrakk 2. Kude- sidekude, närvikude 3. Elund- magu, neerud 4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet
küpsemist ja lõhkemist. Emakas on lihaseline, et see rasenduse ajal veniks. Sisemist limaskesta on vaja, kui munarakk jõuab emakasse, siis saab ta seal ilusti kinnituda ja kasvada. Meeste suguelundkond Munandid – Valmivad ja paljunevad mehe sugurakud, produtseeritakse meessuguhormoone. Munandimanused – Munandi pealsed väänilised spermatosoidide kogumistorukesed enne seemnejuhasse üleminekut. Seemnejuhad – Sperma väljutamine. Seemnepõiekesed – Näärmed, mille nõre vedeldab spermat Eesnääre – Nõre lisandub spermale ja muudab spermatosoidid aktiivselt liikuvaks. Sugutisibulanäärmed – Nõre muudab seemnevedeliku limajaks. Suguti – Uriini ja seemnevedeliku väljutamine. Munandikott – Nahast mahuti, milles paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa. Spermide areng toimub peenikestes väänilistest seemnetorukeste sisemises rakukihis. Seejärel talletuvad valminud spermid munandimanustes
Anatoomia ja Füsioloogia II F Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Seedeeludnkonna põhifunktsioonideks on toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis toidu imendumine, toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega. Seedimine suuôônes. · Toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine. · Toidu peenestamine · Toidu süljega niisutamine · Toidu seedimine süljefermentide toimel(amülaas, maltaas)
hapnikuvaest verd, v.a. kopsuveenid. Veri voolab siseelundite lihaste kokkutõmmete abil. Veenides on klapid, mis tagavad vere ühesuunalise liikumise. Õhuke lihaseline sein. 4 Kapillaarid on üherakulise seinaga väikesed veresooned, mille kaudu toimub ainevahetus: hapnik ja toitained rakkudesse, jääkained veresoontesse. · Veri Voolab kõrgema rõhuga piirkonnast madalama rõhuga alale ehk siis arteritest kapillaaridesse ja sealt veenidesse Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgeim on rõhk hetkel, kui veri paiskub südamest aorti ja madalaim, kui südamelihas lõtvub Vererõhku mõjutavad nt sport, ärritumine, erutus, toit, vanus, veresoonte seinte seisukord, magamine, südamelihase tugevus, jne
Valgelibed e leukotsüüdid kaitsevad haigustekitajate eest, tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Vereplasma transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, hormoone. Immuunsusüsteem Lümfisoontes liikuvat vedeliku nim lümfiks. Tekib vereplasma filteerumisel kapillaaridest. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi, puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid. Toitained Kõik organismid vajavad oma tegevuseks pidevalt toitu ja energiat. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone. Avitaminoos on ühe vitamiini puudus. Ainevahetus toit->seedimine->ainevahetus rakkudes->jääkide eritamine Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: -toidu peenestamine -segamine -algab toidu seedimine
Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool:
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde
Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs, söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e
Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla näärmed Nn. suured näärmed: - suured süljenäärmed - maks - kõhunääre Kahe paikmega nn. väikesed näärmed (närvipõimikud) seedekanali seinas, mis reguleerivad lihaskihi talitlust Seedekanali sisu segatakse ja lükatakse edasi peristaltika abil Suuõõs Toidu peenestamine, segamine süljega, algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga Hambad (piimahambaid - 20, jäävhambaid - 32): -kroon, -kael ja -juur Suulagi: kõva ja pehme suulagi (kurgunibu) Keel: koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest. Keelde suunduvad lihased ka
närviväädid · närvisüsteemiks närviväädid vedelik · puuduvad silmad · silmad puuduvad · seedeelundkond pärakuga lõppev · erituselundid torukujulised, ühest · erituselunditeks torukujulised ühest sooltoru otsast suletud neerud otsast suletud moodustised · olemas peaaju ja närvikett · liitsugulised muna vastne · lahksugulised · osal on täppsilmad täiskasvanud isend (vajab · muna vastne täiskasvanud isend · igas lülis kaks mõlemast otsast avatud vaheperemeest) torukujulist eritustorukest
Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel 3 meeleelundkond - nahk,silmad,kõrvad,nina,keel 4 .katteelundkond - nahk 5. tugi-ja liikumiselundkond - luud,lihased 6. ringeelundkond - süda,veresooned,lümfisooned 7 .immuunsüsteem - vererakud,lümf 8. erituselundkond - neerud,kusepõis,kusejuha 9. suguelundkond - munandid,munasarjad 10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1 11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats 1 3. NAHK 1. Naha ehitus Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk e epiderm, mille all on pärisnahk
Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel 3 meeleelundkond - nahk,silmad,kõrvad,nina,keel 4 .katteelundkond - nahk 5. tugi-ja liikumiselundkond - luud,lihased 6. ringeelundkond - süda,veresooned,lümfisooned 7 .immuunsüsteem - vererakud,lümf 8. erituselundkond - neerud,kusepõis,kusejuha 9. suguelundkond - munandid,munasarjad 10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1 11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats 1 3. NAHK 1. Naha ehitus Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk e epiderm, mille all on pärisnahk
· Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On vereloomeelund (punases luuüdis mood uued vererakud) LIHASED Südamelihased, skeletlihased e.vöötlihased ja silelihased. Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased. Kinnituvad luudele kõõluste abil. Ülesanded: · Keha liigutamiseks · Annavad kehale kuju · Toodavad kehasoojust · Kaitsevad siseelundeid 3. SEEDEELUNDKOND Osad: suuõõs neelsöögitoru magu peensool jämesoolpärak Seedenäärmed (asuvad seedekulglast väljaspool) aitavad ka seedida süljenäärned, maks, kõhunääre. Seedimine: - suus lagundatakse glükoosiks tärklis. (amülaas ensüüm. Lõhustab süsivesikuid.süljenäärmed toodavad nõret). - Maos lõhustatakse valgud aminohapeteks (maohappes olen ensüüm pepsiin lagundab valke) - Peensool toitainete imendumine verre
SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav
salvestab neid. NÄRVIRAKK e. NEURON pikka jätket on üks tavaliselt e. neuriit e. AKSON lühikesed jätked on palju dendriidid. Neuriiti mööda liiguvad närviimpulsid närvirakust eemale. Dendriidid võtavad närviimpulsi vastu ja viivad neuronisse. Elundid ja elundkonnad Def: Elund ehk organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja mis täidab kindlaid funktsioone ja kindlaid ülesandeid. Elund koosneb tavaliselt mitmest koetüübist. N: süda, kopsud, magu Def: Elundkonnad, ehk organsüsteemi moodustavad ühistel alustel talitlevad elundid. N: närvisüsteem, vereringe, hingamine, seedeelundkond, erituselundkond, meeleelundkond, sigimiselundkond. Harjutus Reasta järgmised mõisted loogilisse järjestusse: elundkond, kude, organell, organism, elund, rakk. Väiksemast suuremasse: organell, rakk, kude, elund, elundkond, organism. Homöostaas on organismi stabiilne sisekeskkond, sõltumata väliskeskonnast toimuvatest muutustest.
annaabi.ee 
