Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia konspekt- inimene". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hormoon, regulatsioon, rakk, glükoos, eritab, neuraalne, humoraalne, glükogeen, glükagoon, adrenaliin, insuliin, ainevahetus, hingamine, vereringe, hingamiskeskus, kolju, homöostaas, varuaine, veri, hingamiskeskuse, süsihappegaas, nikotiin, lagundab, primaatide, lähimad, simpansid, tõend, evolutsioon, rakud, kiirenemine, maksas, antigeenSeedetrakti seinte rakud näiteks eritavad seedeensüümide talitlust reguleerivaid koehormoone. *HORMOONID erituvad sisenõrenäärmetest verre ning levivad kõikjale organismi, kuid mõjutavad vaid teatud rakke. Kuidas toimub organismis rakkudevaheline kommunikatsioon? Kõrvuti asetsevate rakkude vahel. Üks rakk võib ajutiselt haarduda teise raku külge ja muuta seda ainevahetust või enda talitlust. Sageli toimub rakkudevaheline suhtlemine signaalainete abil. Millel põhineb neuraalne ja hormonaalne regulatsioon? Võrdle SARNASUS: mõlemad koordineerivad elundite ja elundkondade regulatsiooni. ERINEVUS: Neuraalne toimub läbi refleksikaare, humoraalne läbi vere ja koevedelike. Neuraalne toimub kiirelt, hormonaalne aeglaselt. Kuidas on võimalik, et hüpotalamus kontrollib kogu endokriinsüsteemi? Hüpotalamus kontrollib näiteks vere glükoosi- ja kaltsiomisisaldust. Ta reguleerib ajuripatsi hormoonide eritumist, seega kontrollib
Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes) Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioon-Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all.Hormoonid liiguvad koos verega kõikjale, seega oluline roll elundkondade talitluse koordineerimisel. Hormoone on vähe, seega regulatsioon on aegakestev, aga järjekindel.(pidurdav või aktiveerib füsioloogilisi protsesse) Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitluste reguleerimine hormoonide vahendusel. Negatiivne ja positiivne tagasiside-Homöostaasi tagavate neuraalse ja humoraalse regulatsioon tulemus sõltub tagasisidest. Retseptorrokkude ja meeleelundite kaudu saadava info põhjal kontrollitakse protsesse sisekeskonnas. Põhiline toimemehhanism on negatiivne tagasiside.
olevast õhust surutakse välja. 6) Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres; jäsemete liigutamine; vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb); adrenaliini hulk veres, noradrenaliini hulk veres. 7) Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas (sisenõrenääre, mis reguleerib veresuhkru taset) eritab: · Insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. · Glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. (Insuliin ja glükagoon reguleerivad vere glükoosi sisaldust). 8) Millised on maksa ülesanded organismis? Maksa ülesanded - Toodab sappi; toodab verevalke; talletab varuaineid; lagundab kahjulikke aineid; lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone. 9) Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus
Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja on olulised koordineerimiseks. Muutused
SIGIMISELUNDKOND VAJALIK JÄRGLASTE SAAMISEKS. SIGIMINE TOIMUB SUGULISELS. JÄRGLASI SAADAKSE MEHE JA NAISE SIGIMISELUNDKONNA TOODETUD SUGURAKKUDE ÜHINEMISEL. HOMÖOSTAAS ORGANISMI VÕIME TAGADA SISEKESKKONNA STABIILSUS MUUTUVATE VÄLISTINGIMUSTE JUURES. REFLEKSIKAAR NÄRVISÜSTEEMI TALITLUSE ALUSEKS OLEV MEHHANISM, MILLEGA ÄRRITUSE POOLT VALLANDATUD SIGNAALI TOIMEL KUTSUTAKSE ESILE MUUTUS KINDLA ELUNDI TALITLUSES. NEURAALNE REGULATSIOON ELUNDITE JA ELUNDKONDADE TALITLUSE REGULATSIOON NÄRVISÜSTEEMI VAHENDUSEL. HUMORAALNE REGULATSIOON ELUNDKONDADE TALITLUSE REGULATSIOON HORMOONIDE ABIL. NEGATIIVNE TAGASISIDE KÕRVALEKALDE KOHTA SAADUD SIGNAAL KÄIVITAB PROTSESSID KÕRVALEKALDE VÄHENDAMISEKS (KEHATEMPERATUURI REGULATSIOON). POSITIIVNE TAGASISIDE KÕRVALEKALDE KOHTA SAADUD SIGNAAL KÄIVITAB PROTSESSID KÕRVALEKALDE SUURENDAMISEKS (VERE HÜÜBIMINE, OKSENDAMINE, SÜNNITAMINE). ENERGIABILANSS KÕIKIDE ENERGIALIIKIDE SUMMA, MIDA ORGANISM SAAB, KAOTAB VÕI TALLETAB
Veri jaguneb vererakkudeks ja vereplasmaks. Lihaskude- Kokkutõmbumine tänu neis olevatele müofibrillidele. Silelihaskude- Käävjad rakud, siseelundkonna kude, ei allu tahtele. Vöötlihaskude- pikad, paljutuumalised. Skeletilihased- alluvad tahtele. Südamelihased- rakud väiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku, ei allu tahtele. Närvikude- Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. 5) Mis on neutraalne regulatsioon ja refleksikaar? Refleksikaar- Retseptoritest signaal, närv kannab KNS-mi, toimub signaali töötlemine ja närv kannab edasi vastuvõtvatesse rakkudesse (lihas,sisenõrenääre). Neuraalne regulatsioon- aluseks refleksikaar, signaal KNS(signaali töötlemine) vastuvõtvad rakud 6) Mis on humoraalne regulatsioon ja negatiivne tagasiside? Humoraalne regulatsioon- Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerides
· Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu! Mälu aitab säilitada: vaimne ja füüsiline aktiivsus; hea kopsu funktsioneerimine; Soovitused: piisavalt magada; piirata alkoholi kasutamist; ravida kroonilist stressi; ravida kõrgenenud vererõhku; veenduda, kas pidevalt kasutatavad ravimid ei põhjusta mälu häireid. Seljaaju Ülesanne: vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Humoraalne regulatsioon Hormoonid toimivad aeglasemalt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoonide sisaldus veres on mõõdetav vaid milligrammides. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud, mis väljutavad need vereringlusse. Hormooni toimeaeg on piiratud, sest ta lagundatakse. Hormoon toimib ainult neile rakkudele, millel on seda hormooni äratundvad retseptorid. Homoöstaas inimesel Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskonnas toimuvatest muutustest.
Immuunsüsteem hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekhjustused, kõrvaldab kehasse tunginud mikroorganismid,suudab hävitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke. Immuunsüsteemi saab tugevdada magades, värskeid vilju ja valgurikkaid toite süües, vitamine võttes, sporti tehes, süües vähe rafineeritud suhkrut. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kaasasündinud immuunsus on päritud. Tsellulaarne reaktsioon (omandatud Immuunsus) tapjarakud. Humoraalne reaktsioon(omandatud Immuunsus) antikehad. Palavik - kehatempeartuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Ei ole haigus. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitesmehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Allergia/ülitundlikkus - immuunsüsteemi liigatugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks.
1/10 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel laieneb ja rindkere suureneb, atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljahingamisel roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin, noradrenaliin. 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur ja glükagooni, mis aktiviseerivad hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sisaldust. 8. Millised on maksa ülesanded organismis? Toodab sappi, toodab verevalke, talletab varuaineid, lagundab kahjulikke aineid, lagundab üleliigseid
Meeleelundid, seljaaju, peaaju. Juhib ja kontrollib elundite tööd. *Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu. *Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd.(8) Homöostaas- sisekeskkonna stabiilsuse hoidmine sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Negatiivne tagasiside- Positiivne tagasiside- Närvisüsteem: Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar (teekond, mida mööda refleks kulgeb: retseptor, tundenärv, kesknärvisüsteem, liigutusnärv, tööelund). Refleks- vastus ärritusele närvisüsteem kaudu: kaasasündinud, eluajajooksul omandatud. Peaaju: *Suuraju- *Vaheaju *Väikeaju *Piklik aju *Keskaju SISENÕRENÄÄRMED:
Sissehingamisel: kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, atmosfäärirõhk liigub kopsudesse. Väljahingamisel: roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk (kui on kõrge vererõhk, siis südame löögisagedus väheneb), adrenaliin (stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk), noradrenaliin (tekitab viha). 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas eritab: insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur; glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükageeni lagundama. Koos reguleerivad need vere glükoosi sisaldust. 8
Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Glükogeen polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Homöostaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist. Inimese termoregulatiivne
Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi
05.2012 Regulatsioonikeskkonnad Homöostaas ehk organismi sisekeskkonna stabiilsus inimesel Tagatakse: · Neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi vahendusel Humoraalse regulatsiooni ehk hormoonide vahendusel Homöostaasi tagav mehhanism · Negatiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks o Veresuhkru taseme regulatsioon, osmoregulatsioon · Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus · Soojus
1. Raku ehituse seos funktsiooniga a) närvirakk e neuron lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke (neuriit) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees
muutuse. Efektorrakud asuvad tavaliselt lihastes või sisenäärmetes. Bioloogia kontrolltöö Villu · H u m o r a a l n e r e g u l a t s i o o n. Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused ka hormonaalse kontrolli all. Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Humoraalne regulatsiooni toimub aeglaselt, aga järjekindlalt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või vastupidi, aktiveerudes. Negatiivne ja positiivne tagasiside. Homöostaasi tagavate mehhanismide, neuraalse ja humoraalse regulatsiooni tulemus sõltub tagasisidest. Põhiliseks toimemehhanismiks on negatiivne tagasiside s.t. kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse
rakuainevahetust, kasvu, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist, sigimist. nt käbikeha, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari/munand, hüpofüüs Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. nt eesnääre, seemnesari, peenis meestel; rinnanääre, munasari, emakas, tupp naistel 2.3 INIMENE KUI TERVIKORGANISM Homöstaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Naturaalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon. Närvisüsteemi talituse aluseks refleksikaar (seisneb selles, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talituses). Humoraalne regulatsioon elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Negatiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks
Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes; Rakusisene hingamine s.t glükolüüs raku tsütoplasmas ja mitokondris Hingamise regulatsioon - Hingamiskeskus on piklikaju. Hingamiskeskusest saadetakse närviimpulsse hingamislihastesse- roietevahelised lihased,diafragma ehk vahelihas, millele järgneb kokkutõmme. Mis annab impulsse hingamiskeskusele - piklikule ajule? Veres süsinikdioksiidi sisalduse tõus( ehk hapniku taseme langus)= pH taseme langus. Piklikule ajule saabub impulss, sealt edasi impulss kohe hingamislihastele, millele järgneb sissehingamine, et suurendada hapniku kogust, vähendada CO2 sisaldust. Nii peab
Elasid koobastes Matsid oma surnuid Pärisinimene ehk tark inimene ehk Homo sapiens 1967. leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne- Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Tark inimest iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime Peenemad tööriistade Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad INIMESE ANATOOMIA RAKK, KUDE, ELUND JA ELUNDKOND Rakk on kõige väiksemehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elutunnused. Koe moodustavad rakud, millel on ühine ülesanne. Nt. Sidekude, epiteelkude, närvkude, lihaskude. Koe tüübid : Epiteelkude-, Keha katmine ja kaitsmine. Nõrede eritamine. Sidekude- Organismi erinevate kudede ja elundite sidumine. Lihaskude -Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi liigutamine. Epiteelkude - Ärrituse vastuvõtmine, tekkinud erutuse edasi juhtimine ja
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja
NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Toimub- reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Kasutatakse CO2, vesinikuallikaks on NADPH2, Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli. 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP Saadus: glükoosi süntes. 18 ATP 18 ADP + Pi (i alaindeks) Sünteesi protsessis energiat kasutatakse. Fotosünteesi tähtsus *Võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks * Glükoos on põhiline energiallikas enamikus organismides * Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel *Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) CO2/ O2? *Samal ajal fotosünteesivad organismid ka vabastavad CO2 hingamise ja lagunemise käigus. *Ebaharilikes tingimustes võivad taimed õhku eraldada sama palju või isegi rohkem CO2, kui sealt eemaldatakse. Õp lk 20, osa 4.1
tegu on passiivse hingamisega Piklikaju hingamist kontrollida ei saa Hapniku transport lihastesse sõltub südame töö kiiruseset o Südametööd mõjutab CO2 tõus Pulss arteri seina (veresoone seina) võnge Suur (keha) ja väike (kopsude) vereinge Arterid viivad verd südamest välja Adrenaliin toodavad hormoonid, tõstab valmidust mingiks asjaks Jäsemete lihased Vererõhk - Veresuhkru kontroll o Energia allikas: Glükoos Toidust Glükogeeni varudest Glükoosi tootmine teistest orgaanilistest ainetest o Kõhunääre e pankreas Insuliin gly rakkudesees tagab glükoosi liikumise rakkudesse, kui
· Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon närvisüsteemi vahendusel. Humoraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. Neuraalne ja humoraalne regulatsioon tagab homöostaasi ehk stabiilse sisekeskkonna. Hingamise regulatsioon: · piklikus ajus asub hingamiskeskus, mis saadab närviimpulsse rindmiku ja diafragma lihastesse.Närviimpulss saabub vastavalt sellele, kuidas on kopsud
toitainete lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi 9. Veres leiduvaid aineid, mille sisaldust reguleerib maks: veresuhkur, aminohapped, rasvad, kolesterool, kahjulikud ained 10. Vereringe elundkonna ül: hingamisgaaside transport hingamiselunditest teistesse elundkondadesse ja tagasi, toitainete transport seedeelundkonnast teistesse elundkondadesse, ainevahetuse jääkide transport kudedest erituselunditesse 11. Tegurid, mis mõjutavad südametööd: adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk 12. Hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: insuliin, glükagoon ja adrenaliin 13. Rakke, mis kindlustavad vere kaitsefunktsiooni: leukotsüüdid, trombotsüüdid, erütrotsüüdid 14. Võimalusi , kuidas toimub jääkainete eritamine kehast- higistamine, uriiniga, kopsudest väljahingatava õhuga 15. Kuse-elundkonna osad: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 16
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4
2) Vöötlihaskude 3) Südamelihaskude moodustab võrgustikke 4) Närvikude- erutuse vastuvõtmine, selle analüüsimine ja edasijuhtumine Vereringeelundkond ja glükoosisisalduse kontroll Vereringeelundkond= süda+veri+veresooned Väike vereringe-kopsude ja südame vahel Suur vereringe-südame ja kogu keha vahel Südame tööd mõjutavad: Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas
○ vanusest ○ aktiivsusest ○ kehamassist ○ geenidest ● MAGAV INIMENE VAJAB ENERGIAT: ○ südame tööks ○ hingamiseks ○ sooltoru ○ neerude tööks ○ aju tööks ○ soojuse hoidmiseks ○ org. molekulide sünteesiks ○ rakkude mitoos, meioos ● ENERGIAT SAAME RAKUHINGAMISEST ○ esmalt kulutatakse veresuhkur ○ teisalt glükogeen ○ alles nüüd rasvad ● VEEBILANSS ○ keskmine inimene sisaldab 40 kg vett (enamus rakusisene) ○ siseneb: ■ toiduga ■ joogiga ■ metaboolselt ○väljub: ■ uriiniga ■ naha kaudu ■ kopsudest ■ fekaalselt ● NEERUD ON PEAMISED VEEBILANSI REGULEERIJAD
* rakkude mitoosile ja meioosile. 4) Millest koosneb energiabilanss? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. 5) Milleks on inimesel maks? Maksal on oluline roll veres sisalduvate ainete hulga regulatsioonis. Maksa ülesanded on järgmised: * vere glükoosisisalduse regulatsioon; * aminohapete sisalduse regulatsioon; * punaste vereliblede süntees lootel; * vere punaliblede lagundamine * sapi tootmine * rasvade sisalduse regulatsioon * vitamiinide varu säilitamine (A ja B) * kolesterooli süntees * plasmavalkude süntees. + õpetaja küsimused: 6) Selgita a) veresuhkru sisalduse regulatsiooni; b) hingamise ja gaasivahetuse regulatsiooni a) Veresuhkrusisalduse regulatsioon toimub peamiselt kahe hormooni glükagooni ja insuliini toimel. Kui veresuhkur on liiga madal, siis sünteesitakse kõhunäärmes glükagooni. Glükagoon jõuab vere kaudu maksa ja aktiveerib seal ensüüme, mis langudavad glükogeeni glükoosiks
· Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/otsesed,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti. · Signaalmolekule iseloomustab kõrge struktuur-spetsiifilisus: väike muutus molekuli ehituses võib tunduvalt muuta signaalmolekuli bioaktiivsust. · Bioaktiivne on vaba hormoon: hormooni seostumine kandurvalkudega see pehmendab hormonikoguse järske muutusi hormoonide sekretsioonis ja metabolismis toimuvate füsioloogiliste nihete korral (nt rasedus) · Hormoonide sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasisidestuse printsiibil tema kontsentratsiooni tõus veres nõjuta KNS ja vastava hormooni süntees pärssib. · Hormoonid erinevad toimespetsiifiliselt nt kilpnäärme hormoonid toimivad org-mi kõikidele rakkudele, FSH
See võime sõltub kõikide elundite tööst ja erinevate elundite koostööst. Elundte koostööd koordineerivad närvisüsteem ja hormoonid Kirjelda selle tagamise mehhanisme (neuraalne organismi elundkondade talitluse reguleerimine närvisüsteemi vahendusel. Talitluse aluseks on refleksid Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastuseks keskkonnast tulevale ärritusele Refleksid on kaasasündinud või omandatud humoraalne regulatsioon Organismi elundkondade talitluse reguleerimine hormoonide vahendusel. Enamasti mõju aeglasem kui NS puhul Hormoonid kas pidurdavad või aktiveerivad füsioloogilisi protsesse Kirjelda negatiivse tagasiside põhimõtet a)termoregulatsioonil, Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: *Väike rasvakiht *Karvkatte puudumine Sooja toodetakse ainevahetusprotsessidega. b)veresuhkrusisalduse regulatsioonil · Toidus olevate süsivesikute seedimine. · Glükogeeni lagundamine
Inimese põhilised elutalitlused: Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell
annaabi.ee 
