Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia konspekt " inimese talitluse regulatsioon"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
regulatsioon, immuunsüsteem, immuunsus, kaitseliin, lümfotsüüdid, antigeen, tunnevad, homöostaas, refleks, bakterid, valgelibled, antikeha, kehatemperatuur, talituse, sünaps, toimivad, põletik, antikehad, immuunsussüsteem, autoimmuunhaigused, allergia, neerud, kopsud, sümpaatiline, termoregulatsioon, bioloogia, koetüübid, epiteelkudeBioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4
Nimeta ensefaliidi(ajupõletik) sümptomid ja põhjustaja. - Sümptomid: peavalu, uimasus, palavik ja väsimus, krambihood, mäluhäired, hallutsinatsioon - Põhjustaja: viirused, bakterid, algloomad (puuk) Nimeta kesknärvisüsteemi haigusi. - ajupõletik - Lastehalvatus - Dementsus - a) Alzheimeri tõbi - b) Parkinsonism - Insult - Selgroo vigastused Millised on inimese kaitsemehhanismid? - Nahk ja limaskestad, - Valgelibled Kuidas kaitsevad ohutud bakterliigid nahka? - Konkureeruvad ohtlikkega Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi? - Nahal elab ka palju kahjutuid baktereid, mis piiravad võõraste liikide kasvu (konkurents). Ohutud bakteriliigid lõhustavad ka naharasu ning selle tulemusel tekivad rasvhapped. Need hoiavad naha happelisena, mis takistab paljude ohtlike bakteriliikide kasvu. - Limaskestad katavad seedekulglat, hingamisteid, kuseteid ja suguelundeid.
Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerib nende Võitlevad haigustekitajatega tootmist Mõjutavad kasvu Õgivad antikehadega märgistatud antigeene Mõjutavad ainevahetuskiirust Tekivad mälurakud, mis toodavad superantikehi Toodavad rinnapiima Mõjutavad sugulist arengut Äratõukereaktsioon on immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu. Spetsiifiline ehk omandatud immuunsus on elu jooksul omandatud; sissetungijad tuntakse ära antigeeni järgi. Vaktsineerimisega tekitatakse immuunmälu konkreetse haigustekitaja vastu; organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajaid; organismi viiakse nõrgestatud antigeen; organismi lümfotsüüdid toodavad vaktsineerimise järgselt sobilikud antikehad Mittespetsiifiline immuunsus on kaasasündinud; sissetungijad hävitatakse valimatult
Entsefaliit- ajupõletik, mida põhjustab puukide levitatav haigus Epilepsia- hooti tekkiv aju üle aktiivsus Dementsus- ajurakkude hävimise tulemusel kujunev vaimsete võimete vähenemine Insult- aju verevarustuse häire, mis põhjustab rakkude hävimise Poliomüeliit- viiruslik haigus, mis kahjustab motoorseid neuroneid ja põhjustab halvatust ja lihasnõrkust 3.8 Inimkeha kolm kaitseliini 1. Kaitseliin- nahk ja limaskestad 2. Kaitseliin- valgelibled Valged verelibled*- immuunvastust teostavad veres rinflevad rakud Nemad alustavad kohe lahingut, algatavad verhüübimis protsessi Valgelibled on õgirakkud ja tapjarakkud. Õgirakud haaravad sissetunfija enda sisse ning hävitavas selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad mürgised ained, mis hävitavad sissetungija nakatanud rakud. Nende hävitus tegevuse tagajärjel tekib põletik. 3. Kaitseliin- lümfotsüüdid
○ neerude tööd reguleerib hüpotaalamus (kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmauriinist imendub vett tagasi verre) ● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS ○ kapillaaridest liigub vereplasma neerutorukestesse (rõhkude erinevus) -> esmauriin ○ vajalikud ained (Na, K, Cl jne) tagasi verre ○ kahjulikud ained jäävad neerutorukesse, väljuvad uriiniga 3. Inimene kui tervik, homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Negatiivne ja positiivne tagasiside, sh näited. HOMÖOSTAAS- organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks.
Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine
Transpordivad hapnikku Moodustavad 90% vererakkudest, neid on samapalju, kui teisi keharakke kokku On lühiealised, vananenud lammutatakse põrnas Ilma tuumata, pole jagunemisvõimelised, uued moodustuvad punase luuüdi tüvirakkudest Sisaldavad valk hemoglobiini, mis seob hapnikku Pole liikumisvõimelised, neid kannab veri Valgelibled ehk leukotsüüdid Sisaldavad tuuma ja rakuorganelle, on jagunemisvõimelised, aga pidevalt moodustub ka luuüdis Asuvad lisaks verele ka lümfis ja lümfisõlmedes, kudedes Kaitsevad organismi haigustekitajate eest On liikumisvõimelised, võivad väljuda veresoontest kudede vahele Vereliistakud ehk trombotsüüdid Tuumata, väga väikesed
pindmine kiht). Keskmine looteleht ehk mesoderm skelett, lihased, kõik sidekoetüübid kuse-ja suguelundid Lootekestad- ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Allantois ehk kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion ehk kõld või irdkest kujuneb platsentat PLATSENTA: Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Ema annab lootele: toitained, hapnik, antikehad, toodab hormoone LOODE ANNAB: Jääk ained toitainetest, saab hapniku annab co2 vastu, EMAL JA LOOTEL ON ERINEVAD VERERINGED NABANÖÖR Ühendab loodet platsentaga. Lootevesi- kaitseb põrutuste eest, kaitseb müra ja valjude helide eest, ühtlustab valgust ja temperatuuri. Lootevee ülesanded: Kaitseb veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju. ARENG: · 1.arengukuu, kujunevad elundkondade algmed. · 2
· Rudophitecus · Dryopithecus nö puuahvid, o Vanimad inimlaste leiud on pärit Lõuna-Aafrikast o 6-1 MAT Lõunaahvid e australopiteegid o Saab rääida erinevatest Austrolopiteekidest Australopithecus anamensis 4,5-3,7 MAT Australopithecus Afarensis 4-3 MAT A. africanus 3,5-2,5 MAT Inimese aine- ja energiavahetus Inimene kui tervikorganism - Organismi omadus - tagada homöostaas - NS (närvisüsteem) ja hormoonid - NS talitluse aluseks on refektsikaar (mingisugune ärritaja) - Sensoorne signaal liigub mööda aferentset närvisüsteemi, see viiakse KNS (kesknärvisüsteemi), mis annab motoorse signaal mööda pikieferentseid närvikiude ja tulemuseks muutb vastava elundi talitlus (süda kiiremini liikuma v refleksid vms..) - Hormonaalne reguatsioon - hormoonide liikumine veres ja koevedelikes.
Bioloogia - Neuraalne ja humoraalne regulatsioon, immuunsüsteem, homöostaas. 1) Homöostaasi mõiste. Mida on vaja inimkehas stabiilsena hoida? Homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. Inimkehas on stabiilsena vaja hoida: energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. 2) Energiabilansi mõiste. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism
Bioloogia Inimese üldiseloomustus ja homöostaas 1. Inimene kuulub: loomariiki (päristuumsus, hulkraksus, liikumisvõime ning heterotroofne toitumine) keelikloomade hõimkonda (seljakeelik mõnel eluetapil) imetajate klassi (kõrgeltarenenud närvisüsteem, poegimine ja imetamine, täiuslik termoregulatsioon) esikloomaliste ehk primaatide seltsi (hästiliikuvad sõrmed, lamedad küüned, nägemismeele tähtsus suur, haistmismeele taandareng, koonu lühenemeine, lihtne
Keha asendi reguleerimine kauguste määramine. Haistmis- haistmisnärvi lõpmed ninasõõrme ülaosas. Ülesanne on erinevate lõhnade tajumine. Kompimise- närvilõpmed nahas, moodustavad sidekoelises pärisnahas närvipõimikuid. Aistingud võtavad nahas vastu retseptorid, sealt läheb see seljaaju. Maitsmise -- maitsmispungad paiknevad pehme kurgulae ja keele limaskestas, ül on erinevatele maitse ärritajatele reageerimine ( magus soolane) Inimene kui tervikMis on homöostaas? Võime tagada organismi sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonna muutustest. See võime sõltub kõikide elundite tööst ja erinevate elundite koostööst. Elundte koostööd koordineerivad närvisüsteem ja hormoonid Kirjelda selle tagamise mehhanisme (neuraalne organismi elundkondade talitluse reguleerimine närvisüsteemi vahendusel. Talitluse aluseks on refleksid Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on
- Mõtlemiseks. - Tagamiseks püsivat kehatemperatuuri. - Uute molekulide sünteesimiseks, et ehitada keharakke või parandada vigastusi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub. E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab
· ... toitainete transpordis · ... jääkproduktide transpordis Ringeelundkond Süda, veresooned · ... hormoonide transpordis · ... jõu edasikandmisel mõne organi liikumisel · Tema kaudu toimib ka immuunsüsteem Eemaldab kehast aineid: · Ainevahetuse käigus tekkinud jääkprodukte Neerud, kusejuhad, kusepõis, Erituselundkond · Liigsed soolad ja vee kusiti · Kehavõõrad ained
kasvamine ja diferentseerumine). Retseptorid. Jaotus asukoha järgi: raku pinna retseptorid ja tsütoplasmaatilised retseptorid. Ligand on aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga. Retseptoreid iseloomustab: ligandi spetsiifilisus, ligandiga aktiveeritavus, signaali edasiandmine, suur heterogeensus tagab rakulise vastuse väga mitmesugustes tingimustes ja mitmesuguse vastuse. Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid. 14. Ioonide tasakaalu regulatsioon, happe-alus tasakaal. Happe alustasakaal. Vesinikioonide aktiivsus kehavedelikes koos seda reguleerivate mehhanismide seisundi ja nende funktsionaalse reserviga. Organismis on reg.mehhanismid (keemilised, füsioloogilised) ,mille ülesandeks on säilitada H-ioonide kontsetnratsiooni teatud kindalal tasemel: intratsellulaarne pH 6.9...7.0; ekstratsellulaarne pH 7.3...7.4. Kliinilises praktikas määratav rakuväline pH. BE (base excess, ingl.k
aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirgusega piki närvikude See ongi närviimpulss. Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. 8. KUS ON SÜNAPSID? Sünapsid on põiekestes mediaatorid (nt atsetüülkoliin) 9. MEDIAATORID Atsetüülkoliin lihaste ja seedeekstrakti regulatsioon Dopamiin, serotiin rohkesti kesknärvisüsteemis, mõjutavad und, meeleolu, tähelepanuja õppimisvõimet. Mediaatorite sünteesihäired põhjustavad mitmeid haigusi (Parkinsoni tõbi) Valuvaigistite (morfiini) mõju seisneb selles, et nad asuvad mediaatori asemel ja impulss ei saa edasi kanduda. 10. Parkinsoni tõbi Kirjeldas esamalt K.Parkinson Tunnuseks käte värisemine Lisandub keha värin
-reovete puhastamine (reovett õhustatakse, et soodustata bakterite teket, mis lõhustaks orgaanilisi reoaineid) 4. Kuidas uued meetodid biotehnoloogias võimaldavad mõningaid haigusi diagnoosida? Keharakkude liitmine võimaldab eritüübiliste rakkude ühendamist. Saab ühendada kahe erineva rakutüübi OMADUSI (nt. piiramatu paljunemine ja antikehade tootmine). Liidetud rakkude abil saame toota antikehasid, mis tunnevad ära kindla aine või haigusetekitaja meie kehas. (nt. rasedustestid) Toodetud antikehi kasutatakse: - diagnostikaks (viiruste ja bakterite tuvastamine) - ravimite hukga mõõtmiseks proovides - vererühmade määramiseks - vähkkasvajate ennetamiseks!!! 5. Miks on inimesel vaja teostada kunstliku viljastamist, embrüosiirdamist. Teostatakse sellepärast, et anda võimalus peredele, kus näiteks naisel või mehel esineb terviserike. 6
tööstus - maagipuhastus, biopesuvahendid piimatooted, alkoholitööstus, pagaritööstus, hapendamisprotses sid, toidulisandid, funktsionaalne toit 4. Kuidas uued meetodid biotehnoloogias võimaldavad mõningaid haigusi diagnoosida? Keharakkude liitmine võimaldab eritüübiliste rakkude ühendamist. Saab ühendada kahe erineva rakutüübi OMADUSI (nt. piiramatu paljunemine ja antikehade tootmine). Liidetud rakkude abil saame toota antikehasid, mis tunnevad ära kindla aine või haigusetekitaja meie kehas. (nt. rasedustestid) Toodetud antikehi kasutatakse: - diagnostikaks (viiruste ja bakterite tuvastamine) - ravimite hukga mõõtmiseks proovides - vererühmade määramiseks - vähkkasvajate ennetamiseks!!! 5. Miks on inimesel vaja teostada kunstliku viljastamist, embrüosiirdamist. Kunstlik viljastamine on vajalik, kui mees/naine on viljatu; mehe sperma on ebakvaliteetne;
• lihaste kontraktsiooniks (sh südame töö); • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks ja paljuks muuks. 1 4)Glükoosi anaeroobne lõhustamine. Näited protsessidest ja nende produktidest. Käärimisel toimub glükoosi lagunemise esimene etapp – glükolüüs - seetõttu ei ole tegemist energeetiliselt nii tõhusa protsessiga kui rakuhingamine. Mikroorganismidest on tuntumad kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakter). Piimhappekäärimine toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Piimhappekäärimine toimub näiteks: kui piim, kapsas, kurk hapneb juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel Piimhappekäärimine lihastes Tavaliselt treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud. Üks põhjus, miks tekivad valu, väsimus ja krambid.
kooskõlastatud tegevusest. Inimest iseloomustab sõltuvus asjadest. Inimese põhilised elutalitlused: Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem.
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2
tuumata rakk, Eukarüootne rakk.- tuum ja tuumal on membraan. Rakukeemia-80% vesi, Kuivkaalust 80% proteiinid, 10% lipiidid, mõni % süsivesikud ja nukleiinhapped, Elu olemasolu baseerub nukleiinhapetel-proteiini (peptiidahela) süntees aminohapetes, Proteiinimolekuli struktuur määrab talitluse, toimib retseptorina, Sünteesiks ja seondumiseks on vajalik ensüümide ja raku homeostaasi olemasolu. Grami järgi värvimine: bakterid omavad oluliselt õhemat PG kihti, lisaks on neil välismembraan, mis koosneb peamiselt lipiididest ja valgust, 12. Rakuosised- Rakumembraan-kaitseb,Tsütoplasma-toitaine varustaja ,Rakuskelett- mitoos, meioos, Endoplasmaatiline võrgustik- ainete transport, Golgi aparaat- sünteesimine ja transport, Lüsosoomid- kaitsemehhanism, rakusisene seedimine, Mitokondrid- moodustab APTd, Tuum-ainevahetus, kromosoomid- hoiustavad geene, geenid-pärilikkusetegur hoiustab infot 13
LIIKUMINE Ei liigu Amööbi sarnaselt Ei liigu ÜLESANNE Hapniku transportimine Võitleb võõrkehade ja Osalevad vere võõrmikroobidega hüübimises ARV 1 mm-s Umbes 4,5-5 miljonit Umbes 8000 Umbes 250 000 LÜMF · immuunsüsteemi elund · valmistab lümfotsüüte (kaitserakk) · lümfotsüüdid sünteesivad antikehi 5. KOPSUD JA HINGAMINE · toitainete lõhkumiseks vaja hapnikku · hingamiselundkond tagab õhu liikumise kopsudesse · kopsudes toimub gaasivahetus · kopse ümbritseb kopsukelme · kopsud jagunevad sagarateks ÕHU TEEKOND: Ninaõõs neel kõri hingetoru bronhid kopsualveoolid ALVEOOLID · õhukesed seinad; üks rakukiht · täidetud õhuga · ümbritseb verekapillaaride võrk
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus
Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks(arterioolid laienevad ja kapillaarid täituvad sooja verega ja soojus kandub kehalt ära) ja tekib higistamine(higi näärmed aktiveeruvad).
Leukotsüütide põhitüübid: granulotsüüdid rakkude sees sõmerad, mis värvuvad erineva pH-ga värvidega neutrofiilsed granulotsüüdid ülesandeks fagotsütoos basofiilsed granulotsüüdid eritavad histamiini ja hepariini (hüübimise takistamine) eosinofiilsed granulotsüüdid põletiku takistamine agranulotsüüdid rakkudes pole tavaliste histoloogiliste värvidega värvuvaid sõmeraid lümfotsüüdid võitlus mikroobidega (fagotsütoos, antikehade tootmine) monotsüüdid fagotsüteerivad mikroobe, võõrkehi, purunenud ja ebanormaalseid keharakke Leukotsütoos valgeliblede hulga suurenemine, tavaline ägeda põletiku puhul. Leukopeenia vähe valgeliblesid, sageli ravimitest. Leukeemia e valgeveresus luuüdi haige (tavaliselt kasvaja), vere tohutu palju leukotsüüte, sealhulgas enamik neist on valmimata, töövõimeta noorvormid. 3
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus
ANTIGEEN on immuunvastust esilekutsuv aine, mille toimel organism toodab antikehi. Antigeen võib-olla potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine (nt valk) aga ka bakterid, viirused, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad
jõuda. Rollid: tuua infektsioonikoldesse uusi immuunrakke ja efektormolekule, luua füüsiline barjäär mikrovaskulaarse koagulatsiooni näol takistamaks infektsiooni levikut vereringesse, soodustada kahjustatud kudedes regeneratsiooni. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja astma. 2. Selgita, mis on loomulik (=innate; = sünnipärane) immuunsus ja mis on omandatud (=adaptiivne) immuunsus. Innate immuunsus: mitte spetsiifiline, kiire (minutid, tunnid), mälu ei teki. Ta on alati olemas ja kohe valmis atakeerima. Näiteks fagotsütoos, komplement, interferooni süntees. Adaptiivne immunsus: väga spetsiifiline, aeglane (päevad) ja ei ole valmis kohe atakeerima. Adaptiivne immuunsus stimuleeritakse innate immuunsuse poolt patogeeni sisenemisel, oma magnituudilt on ta võimsam kui innate, kuid vajab aega aktivatsiooniks. Näiteks T- ja B- rakud.
palju DSCAM valku Down sündroomiga imetajatel. Drosophilal erinevad valgu variandid – tunnevad ära eri patogeene. PPR- molekulaarset mustrit ära tundvad TLRs- Tol like retseptors PAMPs- patogeeniga seotud molekulaarsed mustrid NLRs- bakterite äratundmiseks mitte rakkudde pinnal vaid sees Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui patogeeni ei hävita ei juhtu midagi, et märklaudua hävitada võib kasutada ka komplemendi süsteemi, ilma T lümfotsüütide ja antikehadeta. Immuungeneetika osas ennetavast immuunsussüsteemist. Immunoloogilise kaitse põhimehhanismid: Geneetiline polümorfism, 1
lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka söögi söömist. · agranulotsüüdid (tsütoplasma on graanulitete) : a) monotsüüdid ÜL fagotsüteerivad baktereid (kuni 100 bakterit). Moodustavad 5-6% leukotsüütide üldarvust. b)lümfotsüüdid. Moodustavad 30-60% leukotsüütide arvust. Leukotsüütide osakaal on eriti suur veisel, lambal, seal ja lindudel. Nad on väga liikuvad, aga neil puudub fagotsütoosivõime. Jagunevad T- ja B- lümfotsüütideks. ÜL lümfotsüüdid on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. 9. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud ja nende ülesanded. Vereplasma koostis : ·vesi 90-92% ·valgud 7-8%. Albumiinid, globuliinid, fibrinogeen ·mittevalgulised orgaanilised ühendid 1%. Glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid
annaabi.ee 
